1-14-9190/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.novembril 2014.a. Tallinnas, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-14- 9190 (14230200817)

Kohtukoosseis kohtunik Karin Olentšenko Kohtuistungi sekretär Maris Karna Kriminaalasi

A.O

süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluse sätete järgi (kiirmenetluses) Prokuröri abi Lauri Talumäe Süüdistatav

A.O , isikukood: XXX; Eesti kodanik; emakeeleks eesti keel; keskharidusega, elukoht: XXX; töökoht: AS XXX, baarmen, varem kriminaalkorras karistamata, üks kehtiv väärteokaristus Kahtlustatavana kinni peetud 02.11.2014 kell 20.10. Kaitsja Adv.Eva Rivis

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 2561, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 239-250, § 175 lg 1 p 4, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada A.O KarS § 424 järgi ja põhikaristuseks mõista vangistus 6 kuud. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka A.O poolt eelvangistuses

02.-04.11.2014 viibitud 3 (kolm) päeva, kandmisele jääb vangistus 5 kuud 27 päeva.

KarS § 73 lg.1 kohaselt põhikaristust täielikult ei pöörata täitmisele, kui A.O ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Vabastada kinnipeetud A.O kohtusaalis.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena A.O ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks.

LS § 127 kohaselt on A.O kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile

Välja mõista A.O-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 266,25 eurot ja kaitsjatasu 96 eurot. Menetluskulud tasuda 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Asjaolud: A.O süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 02.11.2014. a. kella 20.10 ajal

Harjumaal Keila linnas Keskväljak maja juures mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,88 mg/l).

A.O rikkus seeläbi liiklusseaduse § 69 lg 1/ Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ Alkoholijoobes olevaks loetakse ja § 69 lg 2 p 1 / mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem Joobeseisundi liigid on: / ning korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 / alkoholijoove; / nõudeid. Seega pani A.O toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör karistuseks A.O-le vangistust 6 kuud, mida ei pöörata täitmisele KarS § 73 alusel 3-aastase katseaja jooksul.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuritegude kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigija määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi, süüdistatav ja kaitsja jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et A.O poolt kokkuleppe sõlmimine on tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb A.O mõista kokkuleppe kohane karistus.

Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusega nr 166 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,13 eurot tunnis ja 355 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 532,50 eurot. KrMS § 2565 lg

2 kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. A.O pani toime II astme kuriteo, kriminaalasi lahendati kiirmenetluses, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 266,25 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. A.O oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud tasutaotluse kokku 96 euro suuruses summas; kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu.

Kohtunik