3-14-50372/28 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJustiitsministeeriumi vastu varalise kahju hüvitamise nõudes summas 3456,25 eurot. 17. märtsil 2014 esitas kaebaja selles asjas mittevaralise kahju nõude summas 2000 eurot, mis eraldati 27.
Legislator headnote
AI generated3-14-50372/28 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: 17. märtsil 2014 esitas kaebaja selles asjas mittevaralise kahju nõude summas 2000 eurot, mis eraldati 27.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-14-50372
Määruse tegemise aeg
31. oktoober 2014
Kohtunik
Tamara Hristoforova
Kohtuasi
Artur Boiko kaebus Justiitsministeeriumilt mittevaralise
kahju hüvitamise nõudes summas 1000 eurot
Resolutsioon
1. Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-14-50372.
2. Kohtumääruse ärakiri saata kaebajale.
3. Kaebus koos lisadega tagastada kaebajale pärast
määruse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul
arvates määruse kättesaamisest
Asjaolud ja menetluse käik
1. Tartu Halduskohus menetles haldusasja 3-13-2265 raames A. Boiko kaebust
Justiitsministeeriumi vastu varalise kahju hüvitamise nõudes summas 3456,25 eurot. 17. märtsil
2014 esitas kaebaja selles asjas mittevaralise kahju nõude summas 2000 eurot, mis eraldati 27.
märtsi 2014 kohtumäärusega iseseisvasse menetlusse (haldusasi 3-14-50372).
Kaebaja leiab, et lisaks varalise kahjule on talle tekitatud mittevaralist kahju, mille suuruseks
hindab ta 2000 eurot. Mittevaraline kahju seisneb selles, et kaebaja hinnangul on tema lahutuse
põhjuseks kohtunikuabi tegevus, mida on kirjeldatud haldusasjas 3-13-2265. A. Boiko endine
abikaasa L. Boiko leiab, et kaebaja on süüdi probleemides, mis on tekkinud seoses Tallinnas
aadressil Trummi 38b asuva korteriga.
2. Tartu Halduskohus jättis 29. aprilli 2014 määrusega A. Boiko kaebuse haldusasjas nr 3-14-
50372 käiguta ning andis talle puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja. Kohus palus
kaebajal selgitada, millise riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõike 1 koosseisu alusel ta kahju
hüvitamist nõuab, kuidas on seotud kohtunikuabi tegevus ja lahutus ning miks ei saanud kaebust
tähtaegselt esitada. Samuti selgitas kohus, et A. Boikol tuleb tasuda riigilõivu või esitada
menetlusabi taotlus.
Oma 13. mail 2014 Tartu Halduskohtusse saabunud puuduste kõrvaldamise avalduses palub A.
Boiko vabastada end riigilõivu tasumisest. Tartu Halduskohus jättis 27. mai 2014 määrusega
rahuldamata A. Boiko taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning andis 10-päevase
tähtaja riigilõivu summas 60 eurot tasumiseks.
9. juunil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Boiko avaldus, milles ta vähendab nõuet 1000
euroni. Seoses sellega taotleb ta uuesti ka enda riigilõivu tasumisest vabastamist. Tartu
Halduskohus jättis 30. juuni 2014 määrusega rahuldamata A. Boiko teistkordse taotluse tema
riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning andis talle 10-päevase tähtaja riigilõivu summas 30
eurot tasumiseks. Väljastusteate järgi sai A. Boiko kohtumääruse Tartu Vanglas kätte 17. juulil
2014.
4. 22. juulil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Boiko määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.
juuni 2014 määruse peale, milles ta nõuab jätkuvalt tema riigilõivu tasumisest vabastamist.
Tartu Halduskohus jättis 8. augusti 2014 määrusega A. Boiko määruskaebuse Tartu Halduskohtu
30. juuni 2014 määruse peale rahuldamata ning edastas selle Tartu Ringkonnakohtule
läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
5. Tartu Ringkonnakohtu 29. augusti 2014 määrusega jäeti A. Boiko määruskaebus Tartu
Halduskohtu 30. juuni 2014 määruse resolutsiooni peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.
juuni 2014 määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohtu määrus jõustus edasikaebamata 26.
septembril 2014.
Kohus andis 2. oktoobri 2014 kirjaga kaebajale riigilõivu tasumiseks 10-päevase tähtaja alates
kirja kättesaamisest. Väljastusteate kohaselt sai kaebaja 2. oktoobri 2014 kirja allkirja vastu kätte
16. oktoobril 2014.
Kohtu seisukoht
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 2 kohaselt riigilõivu määratud
tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses
ei ole ette nähtud teisiti.
Tartu Halduskohtu 30. juuni 2014 määrus, millega kohustati kaebajat 10 päeva jooksul alates
määruse kättesaamisest maksma kaebuselt riigilõivu 30 eurot, on jõustunud Tartu
ringkonnakohtu määrusega 26. septembril 2014. Kohus andis 2. oktoobri 2014 kirjaga kaebajale
riigilõivu tasumiseks 10-päevase tähtaja alates kirja kättesaamisest. Puuduste kõrvaldamise 10-
päevane tähtaeg hakkas kulgema 17. oktoobrist 2014 ja kümme päeva möödus 26. oktoobril
2014. HKMS § 67 lg-st 4 tulenevalt loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval
tööpäeval. Seega oli viimane päev riigilõivu tasumiseks 27. oktoober 2014.
Kohtu antud tähtajaks ei ole kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti esitatud. Samuti ei
ole kaebaja esitanud taotlust riigilõivu tasumiseks antud tähtaja pikendamiseks. Riigilõivu
tasumata jätmine on kaebuse puudus, mis takistab kaebuse menetlusse võtmist.
Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et Artur Boiko kaebus haldusasjas 3-14-50372
kuulub tagastamisele HKMS § 39 lg 1 p 4, § 104 lg 2 ls 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel riigilõivu
tasumata jätmise tõttu.
7. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse
tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti
halduskohtusse.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tamara Hristoforova
kohtunik
Kaebaja pidi kaebuses esineva puuduse seega kõrvaldama hiljemalt 16. oktoobril 2014. Kohtu antud
tähtajaks ei ole kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti esitatud. Samuti ei ole kaebaja
esitanud taotlust riigilõivu tasumiseks antud tähtaja pikendamiseks. Riigilõivu tasumine ei nähtu ka
e-riigikassast.
Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse puudus, mis takistab kaebuse menetlusse võtmist.
Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et Kristen Truija kaebus haldusasjas 3-14-52091 kuulub
tagastamisele HKMS § 39 lg 1 p 4, § 104 lg 2 ls 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumata
jätmise tõttu.
4. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta
selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.