2-12-30211/34 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-30211

Tsiviilasi

XXX

hagi

AS

SEB

Pank

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht: XXX, e-mail:

XXX)

Hageja esindaja: XXX(isikukood XXX, e-post XXX)

Kostja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht

Tornimäe 2, Tallinn)

Kostja

esindaja:

Maire

XXX

(e-post:

maire.XXX@seb.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista AS-ilt

SEB Pank välja XXX kasuks menetluskulud summas 1125 (üks tuhat ükssada

kakskümmend viis) eurot.

2. Jätta rahuldamata XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks summas

675 (kuussada seitsekümmend viis) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Harju Maakohus rahuldas XXX hagi 10.04.2013 kohtuotsusega ja jättis menetluskulud kostja

kanda. 10.05.2013 esitas kostja otsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu

14.08.2014 otsusega jäeti Harju Maakohtu 10.04.2013 otsus muutmata ja kostja

apellatsioonkaebus rahuldamata ning poolte menetluskulud apellatsioonmenetluses jäeti kostja

kanda. Kohtuotsus jõustus 18.09.2014.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt

Riigikohtu

15. veebruari

2012.

a

määrus

tsiviilasjas

nr

3-2-1-161-11,

p

7).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vaidluse

puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud

menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Hageja esitas 23.09.2014 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja kostjalt

väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 1800 eurot km-ta

(kohtu esimeses astmes 1125 eurot ja teises astmes 675 eurot).

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud

tähtaegselt ning selles sisaldub menetluskulude nimekiri.

TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos

menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse

päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Juhindudes TsMS §

176 lg-st 1 toimetas 08.10.2014 kohtumäärusega kohus hageja 23.09.2014 menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte kostjale ja

andis talle aega 7 päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks.

Kostja esitas omapoolsed vastuväited hageja menetluskulude suurusele 20.10.2014.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle,

võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks

suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta

esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus peab vajalikuks juhtida poolte tähelepanu, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-153-

13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude

teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja

kehtetuks.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla

õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu advokatuuriseaduse § 60 tähenduses). TsMS § 175

lg 1 järgi tuleb m.h hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust.

Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on XXX osutanud hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga

100 eurot (km-ta). Kostja hinnangul oleks mõistlik tunnitasu määr käesolevas asjas 80 eurot

(km-ga).

Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasuks

üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).

Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2013 lahendile nr 2-

10-41784, kus oli tegemist esindajaga, kellel oli bakalaureuse kraad, mis oli omandatud 2007.

aastal Akadeemias Nord. Kolleegium leidis, et arvestades esindaja haridustaset ja lühiajalist

praktikat, ei ole tegemist kogenud juristiga, mistõttu on põhjendatud lugeda mõistlikuks

esindajatasu suuruseks 100 eurot tunnis. Käesolevas tsiviilasjas on XXX omandanud

bakalaureuse kraadi Sotsiaalteaduste Erakõrgkoolis Veritas 2000 aastal. Juhindudes Riigikohtu

01.10.2013 määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13 ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendist nr 2-10-

41784 ning arvestades XXX kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asub kohus seisukohale, et

antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks 100 eurot tunnis

km-ta.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 peab kohus juhul, kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse

vastuväide, analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud

vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Antud juhul on

kostja esitanud hageja lepingulise esindaja kulude kohta vastuväiteid, seega juhindudes TsMS §

175 lg 1 analüüsib kohus alljärgnevalt kõiki asjaolusid ning tuvastab selle põhjal, kas hageja

menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud.

Hageja õigusabikulude arvestus on järgmine:

Menetlus Harju Maakohtus

Hageja poolt esitatud kohtueelsete asjaoludega ja tõenditega tutvumine -1,5 h.

Hagiavalduse (03.08.2012) koostamine ja esitamine kohtule- 4 h. Kostja on esitanud

vastuväite, mille kohaselt leiab, et kuivõrd hageja ja hageja esindaja olid mõlemad laenusaajad

ja laenuvõtmise ajal abikaasad olid hageja esindajale teada kõik kohtueelsed asjaolud ja

tõendid, mh laenulepinguga (laenuleping nr XXX, mille võlgnevust kostja debiteeris) ning

hageja esindaja enda füüsilise isiku pankrotimenetlusega seonduvad asjaolud ja tõendid ning

nendega tutvumine 1,5 h on kostja hinnangul ilmselgelt näilik. Kostja on seisukohal, et

hagiavalduse (sisuliselt 2 lk) koostamine ja tõenditega tutvumine on asja keerukusastet arvesse

võttes kostja hinnangul põhjendatud õigusabikulu kokku 2 h ulatuses.

Kohus on seisukohal, et tsiviilasja materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine ning

esitamine ei ole põhjendatud kokku rohkem, kui 4,75 h ulatuses, arvestades, et hagiavaldus on

esitatud kohtule sisuliselt 4 lk, millele lisanduvad tõendid ca 20 lk. Tegemist on tõenditega, mis

olid hagejale kergesti kättesaadavad- arvelduskonto tüüptingimused, elektrooniline kirjavahetus

kostjaga, kohtulahend jms. Arvestada tuleb siinjuures kostja poolt väidetud asjaolu, et tegemist

ei olnud hageja lepingulisele esindajale tundmatu kaasuse asjaoludega.

Kostja 29.11.2012 vastusega tutvumine-1 h.

Hageja 08.02.2013 seisukoha koostamine ja esitamine kostja vastusele- 3 h. Kostja on esitanud

vastuväite, mille kohaselt leiab, et kostja vastus hagile oli ca 1 lk, millega tutvumisele ei kulu

kostja hinnangul aega üle 15 minuti. Vastusega tutvumine ning seisukoha (sisuliselt 1 lk)

koostamine on kostja hinnangul põhjendatud õigusabikulu kokku 1 h ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja 29.11.2012 vastusega tutvumine ei ole põhjendatud rohkem, kui

0,5h ulatuses, arvestades 29.11.2012 vastuse sisu ja menetlusdokumendi mahtu (ca 1 lk + lisad

10 lk). 08.02.2013 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine ei ole kohtu hinnangul

põhjendatud ja vajalik rohkem, kui 2 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja

mahtu (ca 2 lk).

Hageja esindamine 19.03.2013 toimunud istungil- 1,5 h. Kostja hinnangul on ajaline maht

ülepaisutatud, kuivõrd kohtuistung kestis 1 h ja 20 minutit.

Kohus on seisukohal, et 19.03.2013 toimunud kohtuistungil hageja esindamine on põhjendatud

1,5h ulatuses, arvestades, et kohtuistungil osalemisel on esindajal vaja istungiks ette valmistuda

m.h tsiviilasja materjalidega meeldetuletuseks tutvuda.

Kohtuotsuse (10.04.2013) hagejale tutvustamine- 0,25 h. Kohus nõustub hagejaga, et

10.04.2013 kohtuotsusega tutvumine on põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,25h ulatuses.

Menetlus Tallinna Ringkonnakohtus

Apellatsioonkaebusega ning selle väidetega tutvumine- 2 h.

Hageja vastuse koostamine ja esitamine apellatsioonkaebusele- 4 h. Kostja leiab, et

apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse (sisuliselt 1 lk) koostamisele kulunud

põhjendatud õigusabikulu on kokku 1,5 tundi.

Kohus on seisukohal, et kostja apellatsioonkaebusega tutvumisel on põhjendatud õigusabi,

mitte rohkem, kui 0,75h ulatuses, arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu (sisuliselt 3,5

lk). Apellatsioonkaebuses on hageja esitanud osaliselt samu vastuväiteid, mis varasemalt

menetluses on juba esitatud, seega ei olnud tegemist uute asjaoludega, hageja lepinguline

esindaja on olnud kursis tsiviilprotsessiga selle toimumise kestel. Hageja vastuse koostamine

ja esitamine apellatsioonkaebusele ei ole kohtu hinnangul põhjendatud enam, kui 1,5 h

ulatuses, arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu (sisuliselt 1 lk).

14.08.2014 kohtuotsuse kostjale tutvustamine- 0,25 h. Kuivõrd ringkonnakohus nõustus

maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid, on kostja hinnangul vajalik õigusabikulu

kohtuotsuse tutvustamiseks 10 minutit.

Kohus ei pea TsMS § 144 p 1 kohaselt põhjendatuks 14.08.2014 toimingu eest õigusabikulu

kostjalt välja mõista, kuna tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja annulleerinud esindaja

volikirja 16.01.2014 (tl 133).

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja esitamine- 0,5 h. Kostja hinnangul

on põhjendatud õigusabikulu avalduse koostamiseks 10 minutit.

Kohus on seisukohal, et pärast menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtuotsuse jõustumist

tekkinud kulud hüvitamisele ei kuulu. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda

asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis

sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. Kuigi TsMS § 174 lg-st 1 ei tulene keeldu nõuda menetluskulude

kindlaksmääramisel tekkinud kulude hüvitamist, tuleneb osundatud sätte mõttest, et

menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist üksnes lahendis

sisalduva menetluskulude jaotuse alusel ehk siis ainult kuni lahendi jõustumiseni tehtud kulude

osas. Tulenevalt eeltoodust ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja

kohtule esitamine põhjendatud õigusabikulu kostjalt välja mõistmiseks.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja 23.09.2014 avalduse menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistab AS-ilt SEB Pank välja hageja kasuks

menetluskulud summas 1125 eurot (11,25 x 100= 1125).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik