Court allows loan claim against company, ruling plaintiff met burden of proof with documents.
Estonia (EE)
Legislator summary
AI generatedThe court fully granted the plaintiff's claim for 4,917.29 euros against the defendant company. The plaintiff provided a loan agreement, repayment schedule, notarized power of attorney, and the defendant's 2009 financial report to prove the debt. Since the defendant failed to present any evidence to refute the claim, the court found the loan relationship established and ordered the company to pay the outstanding balance.
Legislator headnote
AI generatedVõlaõigusseaduse § 396 lg 1; § 76 lg 1; § 82 lg 1; § 101 lg 1; § 108 lg 1; Tsiviilmenetluse seaduse § 230 lg 1; § 162 lg 1: A written loan agreement and corroborating financial records are sufficient to establish a debt obligation, and the burden of proof shifts to the defendant to rebut the claim with contrary evidence.
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots
Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2014.a. Rakvere Kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere Tsiviilasja number 2-13-47264 Tsiviilasi V O hagi Liiz & Max OÜ vastu 4 917,29 euro nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V O (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hageja esindaja: Maarika Kutser volikirja alusel Kostja: Liiz&Max OÜ (registrikood 11130711; asukoht Koidu 73-7, Kunda) Kostja esindaja: Monica Meristo volikirja alusel Kohtuistungi toimumise aeg 07.10.2014.a. osalesid hageja esindaja ja kostja esindaja Hagi hind
4 917,29 eurot Resolutsioon
Rahuldada hagi tervikuna.
Välja mõista Liiz&Max OÜ-lt V O kasuks võlgnevuse katteks 4 917,29 eurot (neli tuhat üheksasada seitseteist eurot ja 29 senti).
Menetluskulud jätta täies ulatuses Liiz&Max OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis lahendatakse asi kirjalikus menetluses.
I Menetluse käik ja poolte seisukohad:
1. V O esitas 09.10.2013.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Liiz&Max OÜ-lt 5 064,81 euro saamiseks. Kuna Liiz & Max OÜ esindaja esitas makseettepanekule vastuväite 18.10.2013.a. anti tsiviilasi üle Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses 06.11.2013.a.
12.11.2013.a. tegi Viru Maakohus korraldava kohtumääruse, mille kohaselt kohustati V O’t esitama Viru Maakohtul kirjalik hagiavaldus.
V O esitas 02.12.2013.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja hagi Liiz & Max OÜ 4 917,29 euro nõudes.
2. Hagiavalduse kohaselt andis hageja V O 01.01.2010.a. Liiz&Max OÜ-le laenu summas
120 000.- krooni (7 669,69 eurot), mille kohta sõlmisid poole laenulepingu 1/2009. Kostja kohustus laenu tagasi maksma maksegraafiku alusel hiljemalt 15.10.2010.a. Kostja tasus hagejale võlga kuni 2010.a. maikuuni kokku 2 752,40 eurot ning jäi võlgu 4 917,29 eurot, mille tasumist hageja nõuab.
3. Kostja 03.01.2014.a. kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagi on esitatud pahatahtlikult. Nimelt on laen antud kostjale, keda siis esindas hageja tütar J O ja kes oli abielus kostja seadusliku esindaja I O (praeguseks L). Kohtus toimus ka ühisvara, mille hulgas oli ka OÜ Liiz&Max, jagamine. Paraku seda laenu siis ei tunnistatud J O poolt kuigi sellest juttu oli. Kostja leiab, et kuna laenu võttis ja vormistas J O, kes tegeles ka kostja raamatupidamisega, siis ei tea kostja praegu kuhu see raha kasutati. Fakt on see, et sellega tegeles J O ja see laen on sisuliselt kui teda üldse tegelikkuses ka võetud on, ühisvara.
4. 24.01.2014.a. kirjalikus seisukohas selgitab hageja, et J O esindas laenulepingu sõlmimisel kostjat tema poolt väljastatud notariaalse volikirja alusel, millega olid J O antud volitused äriühingu esindamiseks. Kostja on vastuses samuti omaks võtnud, et raamatupidamisega tegeles J O. Hagejale teadaolevalt kasutati laenuks saadud raha kostja huvides, kuna seoses majanduslangusega tekkis kostjal rahalised raskused. Ebaõige on kostja seisukoht, et tegemist on ühisvaralise laenuga, kuna ühisvara jagamisel jagati äriühingu osa, mitte äriühingule kuulvat vara ja kohustusi. Lähtuvalt eeltoodust jääb hageja hagis esitatud nõude juurde.
5. 11.02.2014.a. kirjalikus seisukohas leiab kostja, et hageja poolt väidetavalt laenatud summa ei kajastu kuidagi kostja raamatupidamises. Samuti ei kajastu ka tagasimaksed. Puuduvad kassa sissetuleku ja väljamineku orderid. Kuna kostja juures töötas ja tegeles raamatupidamisega, ning esindas osaühingut notariaalse volikirja alusel hageja tütar J O, siis arvab kostja, et raha laenamine ei olnud kostja huvides. Pigem arvab kostja, et raha kasutas J O enda huvides või oli laenuleping üldse fiktiivne. Laenuleping ei ole raamatupidamisdokument ja ei tõenda raha saamist ega ka tagasi maksmist. Kostja hagi jätkuvalt ei tunnista kuna pole hagejalt raha laenanud. Kostja leiab, et hagi on põhjendamatu ja alusetu.
6. 11.03.2014.a. kirjalikus seisukohas jääb hageja jääb nõude juurde ja leiab, et laenusaamine on muuhulgas tõendatud asjaoluga, et kostja on laenu osaliselt tagastanud. Samuti juhib kostja tähelepanu asjaolule, et raamatupidamisdokumendid asuvad kostja valduses, mistõttu ei ole hagejal võimalik neid esitada. Hageja esitab 2009.a. majandusaasta aruande, mille leheküljel 7 nähtub, et on saadud laenu summas 120 000.- krooni.
7. Kohtuistungil 07.10.2014.a. jääb hageja esindaja esitatud nõude juurde ja viitab esitatud dokumentaalsetele tõenditele. Kostja esindaja mingeid tõendeid, vaatamata maakohtu poolt tõendamise vajaduse selgitamisele, esitanud ei ole. Kostja esindaja kahtleb laenuandmises ja jätab asja maakohtu otsustada.
II Maakohtu seisukoht:
Kohus leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
TsMS § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
Hageja poolt on maakohtule esitatud kirjalik laenuleping 120 000.- krooni laenamise kohta (tl.18-19), kirjalik laenu tagastamise graafik (tl. 22), kirjalik notariaalne volikiri hageja J O’le kostja poolt antud volituste kohta (tl. 43-44) ja kostja 2009.a. majandusaasta aruanne (tl. 53- 66), milles saadud laen kajastub ning Viru Maakohtu 07.11.2012.a. kohtumäärus, millega on kinnitatud ühisvara jagamise kokkulepe (tl. 82-84).
Kostja poolt maakohtule ühtegi tõendit oma vastuväite tõendamiseks esitatud ei ole.
Hageja poolt esitatud tõendite alusel on tuvastamist on leidnud asjaolu, et poolte vahel oli laenusuhe ning laenu on tagastatud ainult osaliselt. Hagejale on kostja poolt tagastamata laenusumma
4 917,29 eurot. Nimetatud summa kuulub kohtuotsusega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks.
Hagi on õiguslikult põhjendatud. VÕS § 396 lg. 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS §§ 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg. 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus kohaldas VÕS § 76 lg 1; 82 lg1; 101 lg 1; 108 lg. 1; 396 lg. 1 sätteid ning juhindus TsMS § 162; 442 nõudeist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
M.Roots