1-10-17198/49 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Viru Maakohtu 30. septembri 2014. a määrus muutmata ning Leenart Ilvese Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo
Legislator headnote
AI generated1-10-17198/49 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Jätta Viru Maakohtu 30. septembri 2014. a määrus muutmata ning Leenart Ilvese Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2014, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-10-17198
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 30. septembri
2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega
vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Leenart Ilvese kaitsja vandeadvokaadi abi
Katrin Jennsen, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Viru Maakohtu 30. septembri 2014. a määrus muutmata ning Leenart Ilvese
kaitsja Katrin Jennseni määruskaebus rahuldamata.
2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo
Sirje Must kaudu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot) vandeadvokaadi abi Katrin
Jennsenile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3. Mõista Leenart Ilveselt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi abi
Katrin Jennseni poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.
4. Leenart Ilvesel tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele
SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a
EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a
EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele
märkida viitenumber 99914700019090 ja selgitus „Leenart Ilves 1-10-17198
kohtukulud“.
5. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui
rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded
täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised
kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud
määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Leenart Ilves on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 19. jaanuari 2011. a otsusega KarS § 200
lg 2 p 4, § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 ja § 202 lg 2 p 2 järgi ja karistatud KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1
kohaldamisega 6 aasta 1 kuu 28 päeva vangistusega. Karistusaeg algas 29. juulil 2010 ja
lõpeb 26. septembril 2016.
2. Viru Maakohtu 30. septembri 2014. a määrusega jäeti L. Ilves vangistusest tingimisi enne
tähtaega vabastamata.
2.1 Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta pani kuriteo toime, sest tal puudus töö ja tema
majanduslik olukord oli kehv. L. Ilvesel puudub vabanedes kindel töökoht. Ehkki L. Ilvese
ema on valmis poega majanduslikult toetama, ei saa eeldada, et ta suudab katta kõiki poja
kulutusi. Seega on olemas oht, et L. Ilves võib majandusliku kasu saamiseks panna toime uusi
kuritegusid. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub ka see, et ta on kergesti mõjutatav.
Varasemad kuriteod on ta toime pannud negatiivse suhtlusringkonna mõjul. Kuigi hetkel
L. Ilves kriminaalse taustaga isikutega ei suhtle, ei ole välistatud, et ta vabanedes taas vanade
tuttavatega suhtlema hakkab. L. Ilvesele on varem antud võimalusi kanda karistust vabaduses,
kuid ta ei õigustanud kohtu usaldust ja pani toime uued varavastased kuriteod.
2.2 L. Ilvese kuriteod on olnud seotud ka sõltuvusainete tarvitamisega. Kinnipeetava sõnul on
ta vangistuses sõltuvusprobleemist vabanenud, ent maakohtul vastav veendumus puudub.
Vabaduses narkootiliste ainete tarvitamisega jätkamine võib aga viia uute kuritegude
toimepanemiseni. L. Ilvesel on kehtiv distsiplinaarkaristus, millest järeldub, et ta võib rikkuda
ka katseajal kohaldatavaid kontrollnõudeid.
3. Maakohtu määruse peale esitas L. Ilvese kaitsja kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist
ja L. Ilvese vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
3.1 L. Ilves on 26-aastane noor mees, kes on vangistuses viibinud juba üle nelja aasta. See aeg
on esmakordselt vangistuses viibiva noore kinnipeetava jaoks küllaldane, et suunata teda
õiguskuulekale käitumisele. L. Ilvese õiguskuulekat käitumist soosiks vangistusest enam see,
kui ta vabaneks tingimisi enne tähtaega koos käitumiskontrollile allutamisega. Kindlat
töökohta ei ole L. Ilvesel ka pärast karistuse täielikku ärakandmist, mistõttu selline riskitegur
ei saa olla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisest keeldumise aluseks.
Riskiteguriks on pigem see, kui kinnipeetav vabaneb pärast karistuse täielikku ärakandmist
ilma käitumiskontrollile allutamata.
3.2 L. Ilves on kinnitanud, et ei suhtle enam ega soovi suhelda kriminaalse taustaga isikutega.
L. Ilves on korduvalt kinnitanud, et on kuriteod toime pannud tingituna peamiselt nooruse
rumalusest ja valedest väärtushinnangutest. Seejuures on oluline, et L. Ilvese varasemad
õigusrikkumised ei ole toime pandud sõltuvushaigusest tingituna. L. Ilvese narkootikumide
tarvitamine oli seotud eksperimenteerimise sooviga ja sõltuvusest tema puhul rääkida ei saa.
Praeguseks ajaks on kantud karistus suunanud ta õiguskuulekale teele. Tegemist on tema
esimese reaalse vangistusega. L. Ilvese näol on tegu noore inimesega, kel on veel võimalik
alustada normaalset elu. Pikaajalise vangistuse ärakandmine võib viia vastupidise tulemuseni
– L. Ilves võib pettuda õigussüsteemis ja omandada pikaajalise vanglakogemuse, mis pärsib
tema toimetulekut vabaduses. L. Ilves on vanglas omandanud puidupingi operaatori elukutse,
et tagada vabaduses normaalset toimetulekut. Seoses distsiplinaarkaristusega selgitab kaitsja,
et L. Ilvese sõnul seisnes rikkumine selles, et ta ei mõõtnud normi järgi välja antavat piima
vastavalt korraldusele. Kuna vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ei ole
ka vangla ise hinnanud kirjeldatud rikkumist oluliseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu
põhjendustega ja leiab samuti, et L. Ilvese vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei
ole põhjendatud. Maakohus on L. Ilvese puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3
sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et L. Ilvest ei ole praegu põhjendatud
vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis
maakohtu järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei
pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
5. Lisaks maakohtu määruses välja toodud uute kuritegude toimepanemise riskiteguritele ei
saa L. Ilvese tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel jätta tähelepanuta tema
varasemat elukäiku. Ehkki L. Ilves kannab reaalset vanglakaristust esimest korda, on teda
kolmel korral kriminaalkorras karistatud (sh kahel korral KarS § 184 lg 2 p 1 järgi). Kahel
korral on tema suhtes kohaldatud kriminaalhooldust, millest teise ajal pani ta toime uue
kuriteo. Seega on L. Ilvese suhtes kohaldatud leebemaid karistusmeetmeid, ent need ei ole
end õigustanud. L. Ilves on varasematele karistustele vaatamata jätkanud kuritegude
toimepanemist. Sellistel asjaoludel ei ole L. Ilvest positiivselt iseloomustavad asjaolud (eriala
omandamine, kindla elukoha olemasolu ja ema materiaalne toetus) piisavad, et õigustada tema
tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil karistusaja lõpuni on jäänud veel peaaegu kaks
aastat. L. Ilvesel tuleb jätkata karistuse kandmist ja oma käitumisega vangistuses näidata, et ta
on karistusest vajalikud järeldused teinud ja suudab käituda seaduskuulekalt. Seejuures tuleb
tal hoiduda uutest distsiplinaarkaristustest.
6. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt
karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta
üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest
tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu
hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid L. Ilvest vangistusest tingimisi
ennetähtaegselt vabastada.
7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus
vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
8. L. Ilvese kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude
hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse
esitamisele kaks tundi, s.o neli pooltundi, mille eest taotleb ta tasu 96 eurot (sh käibemaks 16
eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse
§ 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a
otsuse (muudetud 18. juuni 2013. a otsusega) punktidest 1, 4 ja 23 juhindudes rahuldada.
Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud
menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel L. Ilvese kanda.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus