1-10-17198/49 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-17198

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 30. septembri

2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Leenart Ilvese kaitsja vandeadvokaadi abi

Katrin Jennsen, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 30. septembri 2014. a määrus muutmata ning Leenart Ilvese

kaitsja Katrin Jennseni määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Sirje Must kaudu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot) vandeadvokaadi abi Katrin

Jennsenile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. Mõista Leenart Ilveselt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi abi

Katrin Jennseni poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.

4. Leenart Ilvesel tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a

EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a

EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 99914700019090 ja selgitus „Leenart Ilves 1-10-17198

kohtukulud“.

5. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Leenart Ilves on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 19. jaanuari 2011. a otsusega KarS § 200

lg 2 p 4, § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 ja § 202 lg 2 p 2 järgi ja karistatud KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1

kohaldamisega 6 aasta 1 kuu 28 päeva vangistusega. Karistusaeg algas 29. juulil 2010 ja

lõpeb 26. septembril 2016.

2. Viru Maakohtu 30. septembri 2014. a määrusega jäeti L. Ilves vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

2.1 Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta pani kuriteo toime, sest tal puudus töö ja tema

majanduslik olukord oli kehv. L. Ilvesel puudub vabanedes kindel töökoht. Ehkki L. Ilvese

ema on valmis poega majanduslikult toetama, ei saa eeldada, et ta suudab katta kõiki poja

kulutusi. Seega on olemas oht, et L. Ilves võib majandusliku kasu saamiseks panna toime uusi

kuritegusid. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub ka see, et ta on kergesti mõjutatav.

Varasemad kuriteod on ta toime pannud negatiivse suhtlusringkonna mõjul. Kuigi hetkel

L. Ilves kriminaalse taustaga isikutega ei suhtle, ei ole välistatud, et ta vabanedes taas vanade

tuttavatega suhtlema hakkab. L. Ilvesele on varem antud võimalusi kanda karistust vabaduses,

kuid ta ei õigustanud kohtu usaldust ja pani toime uued varavastased kuriteod.

2.2 L. Ilvese kuriteod on olnud seotud ka sõltuvusainete tarvitamisega. Kinnipeetava sõnul on

ta vangistuses sõltuvusprobleemist vabanenud, ent maakohtul vastav veendumus puudub.

Vabaduses narkootiliste ainete tarvitamisega jätkamine võib aga viia uute kuritegude

toimepanemiseni. L. Ilvesel on kehtiv distsiplinaarkaristus, millest järeldub, et ta võib rikkuda

ka katseajal kohaldatavaid kontrollnõudeid.

3. Maakohtu määruse peale esitas L. Ilvese kaitsja kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist

ja L. Ilvese vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

3.1 L. Ilves on 26-aastane noor mees, kes on vangistuses viibinud juba üle nelja aasta. See aeg

on esmakordselt vangistuses viibiva noore kinnipeetava jaoks küllaldane, et suunata teda

õiguskuulekale käitumisele. L. Ilvese õiguskuulekat käitumist soosiks vangistusest enam see,

kui ta vabaneks tingimisi enne tähtaega koos käitumiskontrollile allutamisega. Kindlat

töökohta ei ole L. Ilvesel ka pärast karistuse täielikku ärakandmist, mistõttu selline riskitegur

ei saa olla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisest keeldumise aluseks.

Riskiteguriks on pigem see, kui kinnipeetav vabaneb pärast karistuse täielikku ärakandmist

ilma käitumiskontrollile allutamata.

3.2 L. Ilves on kinnitanud, et ei suhtle enam ega soovi suhelda kriminaalse taustaga isikutega.

L. Ilves on korduvalt kinnitanud, et on kuriteod toime pannud tingituna peamiselt nooruse

rumalusest ja valedest väärtushinnangutest. Seejuures on oluline, et L. Ilvese varasemad

õigusrikkumised ei ole toime pandud sõltuvushaigusest tingituna. L. Ilvese narkootikumide

tarvitamine oli seotud eksperimenteerimise sooviga ja sõltuvusest tema puhul rääkida ei saa.

Praeguseks ajaks on kantud karistus suunanud ta õiguskuulekale teele. Tegemist on tema

esimese reaalse vangistusega. L. Ilvese näol on tegu noore inimesega, kel on veel võimalik

alustada normaalset elu. Pikaajalise vangistuse ärakandmine võib viia vastupidise tulemuseni

– L. Ilves võib pettuda õigussüsteemis ja omandada pikaajalise vanglakogemuse, mis pärsib

tema toimetulekut vabaduses. L. Ilves on vanglas omandanud puidupingi operaatori elukutse,

et tagada vabaduses normaalset toimetulekut. Seoses distsiplinaarkaristusega selgitab kaitsja,

et L. Ilvese sõnul seisnes rikkumine selles, et ta ei mõõtnud normi järgi välja antavat piima

vastavalt korraldusele. Kuna vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ei ole

ka vangla ise hinnanud kirjeldatud rikkumist oluliseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu

põhjendustega ja leiab samuti, et L. Ilvese vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei

ole põhjendatud. Maakohus on L. Ilvese puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3

sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et L. Ilvest ei ole praegu põhjendatud

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis

maakohtu järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei

pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.

5. Lisaks maakohtu määruses välja toodud uute kuritegude toimepanemise riskiteguritele ei

saa L. Ilvese tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel jätta tähelepanuta tema

varasemat elukäiku. Ehkki L. Ilves kannab reaalset vanglakaristust esimest korda, on teda

kolmel korral kriminaalkorras karistatud (sh kahel korral KarS § 184 lg 2 p 1 järgi). Kahel

korral on tema suhtes kohaldatud kriminaalhooldust, millest teise ajal pani ta toime uue

kuriteo. Seega on L. Ilvese suhtes kohaldatud leebemaid karistusmeetmeid, ent need ei ole

end õigustanud. L. Ilves on varasematele karistustele vaatamata jätkanud kuritegude

toimepanemist. Sellistel asjaoludel ei ole L. Ilvest positiivselt iseloomustavad asjaolud (eriala

omandamine, kindla elukoha olemasolu ja ema materiaalne toetus) piisavad, et õigustada tema

tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil karistusaja lõpuni on jäänud veel peaaegu kaks

aastat. L. Ilvesel tuleb jätkata karistuse kandmist ja oma käitumisega vangistuses näidata, et ta

on karistusest vajalikud järeldused teinud ja suudab käituda seaduskuulekalt. Seejuures tuleb

tal hoiduda uutest distsiplinaarkaristustest.

6. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt

karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta

üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu

hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid L. Ilvest vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

8. L. Ilvese kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse

esitamisele kaks tundi, s.o neli pooltundi, mille eest taotleb ta tasu 96 eurot (sh käibemaks 16

eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse

§ 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a

otsuse (muudetud 18. juuni 2013. a otsusega) punktidest 1, 4 ja 23 juhindudes rahuldada.

Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud

menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel L. Ilvese kanda.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus