4-14-7259/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Indrek Saar

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.oktoober 2014.a. Rapla

Väärteoasjad

4-14-7259

Väärteoasi

V.P väärteoasi Liiklusseaduse §§ 201 lg. 2 ja 207

ning Liikluskindlustuse seaduse § 66-1 lg. 1 järgi.

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Menetlusalune isik V.P, isikukood XXX

elukoht xxxxxxx xxxxxxx t. xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx

Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lääne

Prefektuur, esindaja Aigi Baumeister (Rapla politseijaoskond

Savi 2 79514 Rapla).

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohaldatud menetlusnormid

06.oktoober 2014.a.

Väärteomenetluse seadustiku §§ 104 lg 3, 108, 111, 113 lg

2, 4 ja 5

RESOLUTSIOON

Tunnistada süüdi V.P väärteos Liiklusseaduse § 201 lg. 2 järgi. Tunnistada süüdi V.P väärteos Liiklusseaduse § 207 järgi. Tunnistada süüdi V.P väärteos Liikluskindlustuse seaduse § 66-1 lg. 1 järgi. KarS § 63 lg. 1 kohaselt mõista Liiklusseaduse § 201 lg. 2 kui kõige raskemat karistust ette nägeva seadusesätte järgi karistuseks arest kümme (10) ööpäeva. Arest kuulub kandmisele kohtu poolt määratud ajal, mil V.P on kohustatud ilmuma Põhja Prefektuuri arestimajja Tallinn Rahumäe tee 6.

Karistuse tähtaega arvestatakse selle kandmisele

asumise ajast ja mitteilmumise korral kohaldatakse sundtoomist. Kohtuotsus saata täitmiseks Politsei ja Piirivalveameti Põhja Prefektuurile. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb 7 päeva jooksul, arvates otsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast, maakohtule teatada. Apellatsiooniõigusest mitteteatamise korral motiveerivat osa kohtuotsusele ei lisata. Apellatsiooniteate saabumise korral koostab kohus täies mahus otsuse ja otsus on 15. päeval pärast teate esitamist menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud

Väärteoprotokolli kohaselt juhtis V.P 18.augustil 2014.a. kella 18.30 paiku Rapla maakonnas Kohilas Kooli t. 5 asuvas parklas sõiduautot Audi registrimärgiga xxx xxx omamata mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Peale selle puudus tema poolt juhitud autol kehtiv liikluskindlustuse poliis ja auto ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. V.P teod on kvalifitseeritud väärtegudena Liiklusseaduse §§ 210 lg. 2 ja 207 ja Liikluskindlustuse seaduse § 66-1 lg. 1 järgi. Kohtuväline menetleja on saatnud väärteoasja kohtusse aresti kohaldamise taotlusega. V.P ei tunnista väärtegude toimepanemist. Kohtuistungil antud ütluse kohaselt seisnud auto 17.augusti õhtul k.a. XXXXXXX XXXXXX t. X juures kraavis põhja peal kinni. Kui tulid politseinikud, siis oli V.P auto juures ja tunnistas auto enda omaks, kuid autoga sõitmist ei tunnistanud. V.P saabunud Kohilasse 16.augusti lõuna ajal. Kohale tõi sõber IL oma autoga. XXXXXX t. Xelab V.P tuttav NO. V.P punane auto Audi jäänud sama maja juurde seisma 16.augusti õhtul. Auto jättis sinna AA, kes 18.augusti hommikul käis selle autoga proovisõitu tegemas. 19.augusti hommikul osteti auto ära. Ostja sõitis autoga ära selle sama maja juurest. Kui ostja tuli, siis oli auto maja juures kraavis. Ostja helistas oma tuttavale, kes tuli ja proovis väikebussiga autot välja tõmmata, aga ei saanud. Seejärel tuli politseiauto. V.P kinnitab, et ta ei saanud selle autoga sõita, kuna auto oli kogu päeva ja öö kraavis.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegude objektiivses ja subjektiivsed tunnused on V.P tegevuses tõendatud. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et V.P ei oma mootorsõiduki juhtimise õigust ja et väärteoprotokollis nimetatud autol puudus 18.augustil 2014.a. kehtiv liikluskindlustuse poliis ja auto ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. 03.aprillil 2011.a kõrvaldati V.P samuti mootorsõiduki juhtimiselt. (t.l.

9) V.P vastuväiteid ei saa lugeda usaldusväärseteks. Usaldusväärsed ei ole V.P poolt oma vastuväidete kinnituseks esitatud tunnistaja NO ütlused, kuna need ei lange V.P ütlustega kokku. N.O on V.P kinnituse kohaselt tema endine elukaaslane ja N.O tunnistab, et V.P elas tema juures 5-6 aastat tagasi. Ka sel põhjusel ei saa N.O kinnitusi V.P kohta lugeda usaldusväärseteks. V.P kinnitab, et auto seisis XXXXX X maja juures juba 16.augustist k.a. N.O ütlustest aga nähtub, et 17.augusti hommikul tööle minnes ta seda autot maja juures ei näinud ja nägi autot seal 17.augusti õhtul töölt tulles.

V.P helistanud 17.augustil tunnistajale ja soovis kokku saada. Maja juures tundnud tunnistaja V.P auto ära ja auto oli siis kraavis. Tunnistaja kohtus oma maja juures V.P-ga ja V.P jäi tunnistaja korterisse kuni järgmise päevani, mil pidi kellegagi kokku saama ja läks välja. See oli õhtul. Kui ka tunnistaja maja juurde välja vaatama läks, siis oli V.P koos politseinikega maja trepi juures. Tunnistaja AH ütlustest nähtub, et ta elas 2014.a. augustikuus XXXXXXX XXXXX t. XXXX ja seal oli tema elukoht viimased 3 aastat. V.P nägi tunnistaja esmakordselt seoses arutatava väärteoasjaga.

Tunnistaja nägi oma korteri aknast, et V.P sõitis autoga maja juurde, parkis auto kraavi servale ja hetk hiljem oli auto juba kraavis. See oli punane Audi. Üks väike buss hakkas autot välja tõmbama, mis tegi palju müra ja väljatõmbamine ei õnnestunud. Samas seisid ka teiste majaelanike autod ja inimesed tulid toimunut vaatama. Ka siis, kui tunnistaja välja jõudis, oli punase Audi rooli taga V.P. Nime sai tunnistaja teada politseinikelt. Tunnistaja kinnitab veel, et maja juurde sõitmise ajal oli selles autos ka NO, kes läks majja. V.P proovis autot paremini parkida.

Auto jäigi sel õhtul kraavi ja oli seal ka järgmisel päeval. Kohtul ei ole alust tunnistaja A.H ütlustes kahelda ja auto juhtimine V.P poolt väärteoprotokollis nimetatud ajal tuleb lugeda tõendatuks. Tegu on toime pandud KarS § 16 lg. 2 mõttes kavatsetult. Teised väärteoprotokollis kirjeldatud teod tuleb lugeda toimepanduks KarS § 18 lg. 3 mõttes hooletusest. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid V.P tegevuses ei ole. KarS § 56 kohaselt on karistamise alus isiku süü ja peale kergendavate ning raskendavate asjaolude tuleb karistuse määra ja liigi valikul arvestada ka õiguskorra kaitsmise huve ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

V.P on ühe tegevusega pannud toime kolm väärtegu. Niisugusel juhul tuleb KarS § 63 lg. 1 kohaselt mõista karistus kõige raskema väärteo eest s.o. Liiklusseaduse § 201 lg. 2 järgi. V.P süüd selles väärteos ei saa pidada väikeseks, sest sama väärteo eest on V.P karistatud 26.aprillil 2011.a. rahatrahviga ja kolm korda on V.P karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Neil põhjustel kohus leiab, et rahatrahv ei oleks arutatava väärteo ohtlikkuse ega V.P süü suurusega vastavuses, mistõttu tuleb õiguskorra huvides mõista karistuseks arest.

Karistust raskendavate asjaolude puudumise tõttu peab kohus võimalikuks mõista aresti kui kõige raskema karistuse vähemas kui pooles ulatuses seaduses ette nähtud suurimast määrast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Saar

Kohtunik