2-14-59908/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Kohtujurist

Nele Seping

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-59908

Tsiviilasi

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus avaldus XXX valduses

olevatesse ruumidesse sisenemiseks kohtu loa saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (büroo

asukoht

A. Lauteri 5,

10114

Tallinn,

e-post elin.vilippus@taitur.just.ee

Avaldaja

seaduslik

esindaja

Sergei

Volf

(e-post

Sergei.volf@taituriabi.just.ee)

Puudutatud isik XXX (isikukood XXX, elukoht XXX)

Puudutatud

isik

(sissenõudja)

AS

SEB

Pank

(registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn),

lepinguline

esindaja

Martin

XXX

(e-post

martin.XXX@seb.ee)

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmine ja lahendamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta avaldus menetlusse.

2. Rahuldada avaldus.

3. Lubada kohtutäituril Elin Vilippus ja kohtutäituri abil Sergei Volf siseneda võlgnik

XXX valduses olevasse korteriomandisse reg. osa numbriga XXX (XXX, Tallinn)

ajavahemikul 03.11.2014 kuni 28.11.2014, et läbi viia kinnisasja arestimistoiming

ning kindlaks määrata vara seisukord.

4. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates

päevast, kui see tehakse teatavaks menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Menetluse käik ja avaldaja seisukohad

1. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (avaldaja, kohtutäitur) esitas 29.10.2014 Harju Maakohtule

avalduse XXX valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks kohtu loa saamiseks. Täitemenetluse

algatamise aluseks on Jõhvi notar Tiit Juse 23.11.2006 notariaalne dokument nr XXX ja

sissenõudja AS SEB Pank täitmisavaldus võlgnevuse sissenõudmiseks.

2 (4)

2. Võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud allkirja vastu 03.10.2014. Täitedokumendis

märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses

sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud.

3. 17.10.2014 saadeti võlgnikule teade, et kinnisasja nr XXX (XXX, Tallinn) ülevaatamine

kinnisasja arestimiseks toimub 27.10.2014 kell 12:00 kinnisasja asukohas. Antud teatele võlgnik

ei reageerinud ning 27.10.2014 ei võimaldanud juurdepääsu varale, et arestimistoiminguid läbi

viia. Korteri uks jäi suletuks ning võlgnik telefonile ei vastanud. Küll helistas võlgnik 15 minutit

hiljem tagasi ja teatas, et soovib korteri välja üürida ja avalduse esitada. Selgitasin,et avalduse

võib esitada igal tööpäeval, kuid vara soovime siiski üle vaadata, mille peale vastas võlgnik, et

vara ei näita enne, kuid avalduse esitab. Lubas tagasi helistada hiljemalt tööpäeva lõpuks.

Vaatamata sellele, et kohtutäitur on võlgnikule täitmisteate kätte toimetanud 03.10.2014 ei ole

võlgnik selle aja jooksul avaldusi esitanud. Samuti ei võtnud võlgnik kohtutäituriga ühendust

lubatud ajal. Seega puudub kohtutäituril igasugune alus eeldada, et võlgnik tagab korterile

juurdepääsu vabatahtlikult. Kuna võlgnik märkis, et soovib kinnisasja koormata üürilepinguga,

siis tuleb kohtutäituril kinnisasi viivitamatult arestida, kuivõrd korteriomandit koormav

üürileping võib oluliselt mõjutada täitemenetluse käiku ja kinnisasja hinda. Samuti ei ole võlgnik

kohtutäituriga tänase päeva seisuga ühendust võtnud. Kui puudutatud isik oleks sisenemisega

nõus või oleks muu võimalus kinnisasja ülevaatamiseks, puuduks kohtutäituril avalduse

esitamiseks õiguskaitsevajadus.

4. Oma tegevuse ning tegevusetusega on puudutatud isik takistanud täitemenetluse läbiviimist

ning hoidnud kõrvale täitemenetlusest. Puudutatud isik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, et

kohtutäitur saaks kinnisasja arestimiseks vara üles kirjutada ning hinnata vara tegelikku väärtust

vastavalt vara seisukorrale.

5. Varale juurdepääsu mittevõimaldamise läbi rikub puudutatud isik oma tegevusega ka

sissenõudja õigust saada vara müügist võimalikult suurt tulemit, et sissenõutav summa rahuldada,

kuna kohtutäitur on sunnitud vara hindama ilma vara väärtusest reaalset ettekujutust omamata.

Mida madalam on vara hind, seda suuremad kohustused jäävad võlgnikul sissenõudja ees pärast

kinnisasja reaalset müüki enampakkumisel.

6. Täitemenetluse jätkamiseks on vajalik siseneda puudutatud isiku valduses olevasse eluruumi, et

kohtutäituril oleks võimalik viia läbi arestimistoiming. Kohtutäituril ei ole võimalik kinnisasja

päraldiste koosseisu, kinnisasja seisukorda ja hinda kindlaks määrata. Efektiivse ja võimalikult

väikeste kuludega täitemenetluse läbiviimiseks peaks heauskselt käituv võlgnik täituriga vajalikul

määral koostööd tegema. Arestitud vara võimalikult täpne hindamine teenib muu hulgas ka

võlgniku enda huve.

7. Eelneva põhjal leiab kohtutäitur, et täitemenetluse jätkamiseks on vajalik siseneda puudutatud

isiku valduses olevasse ruumi, et võimaldada tutvumine varaga kohtutäituri poolt kindlaks

määratud aegadel.

Kohtumääruse põhjendused

8. Kohus leiab, et puuduvad avalduse menetlusse võtmist takistavad puudused. Kohus võtab

avalduse menetlusse ja lahendab selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 alusel

hagita menetluses. Kohtu hinnangul on avaldus põhjendatud ja kohus rahuldab selle.

9. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldus vastab nõuetele ja ei esine TsMS

§-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võib TsMS § 477 lg 2 alusel

hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on

sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab käesoleva asja kirjalikus

menetluses. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja

avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

3 (4)

10. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku

nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja

need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus

avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. TMS § 28 lg 2 kohaselt võib

võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval

maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist peavad TMS § 28 lg 3 alusel taluma ka isikud,

kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on.

11. Nimetatud normide põhjal saab esmalt teha järelduse, et enne kohtu poole pöördumist tuleb

kindlaks teha see, kas võlgnik on nõus kohtutäiturit oma valduses olevatesse ruumidesse laskma

või mitte. Võlgniku nõusoleku puudumist peab kohtutäitur tõendama (vt Riigikohtu 29. 12.2010

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 10). Kui võlgnik on sisenemisega nõus, siis puudub

kohtutäituril avalduse esitamiseks õiguskaitsevajadus. Riigikohus sedastas eelviidatud määruses,

et sissenõudja õiguste ning tõhusa täitemenetluse huvides on võimalik võlgniku vastuseisu

järeldada ka tema käitumisest. Kohus leiab, et 29.10.2014 esitatud avalduses ja sellele lisatud

täiendavate tõenditega on avaldaja põhistanud ja tõendanud võlgniku vastuseisu. Kohtutäitur on

mõistlikul viisil võlgniku teavitanud meluruumi ülevaatamise soovist 27.10.2014, edastades

17.10.2014 teate võlgnikule, kuid võlgnik 27.10.2014 määratud ülevaatamisel kinnisasja

arestimiseks juurdepääsu eluruumile ei võimaldanud, vaid teatas telefoni teel, et soovib korteri

välja üürida ja avalduse üürilepingu sõlmimiseks esitada. Kohtutäituri esindaja selgitas, et

avalduse võib esitada igal tööpäeval, kuid vara tuleb siiski üle vaadata, mille peale teatas võlgnik,

et vara ei näita enne, kuid avalduse esitab. Võlgnik rohkem kohtutäituriga ühendust ei ole võtnud,

mis näitab selgelt võlgniku suhtumist täitemenetlusse ja tema vastuseisu vara näitamisele.

12. Tulenevalt TMS § 28 lg 1 esimesest lausest ja juhindudes eelviidatud Riigikohtu praktikast

tuleb kohtul kohtutäituri avaldust kontrollides järgmisena selgitada, kas võlgniku ruumidesse

sisenemine on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäitur on avalduses viidanud, et

sisenemine on vajalik, et kohtutäiturile oleks võimalik läbi viia arestimistoiming. Teisiti ei ole

kohtutäituril võimalik kinnisasja päraldiste koosseisu, kinnisasja seisukorda ja hinda kindlaks

määrata. Lisaks, kuna võlgnik märkis, et soovib kinnisasja koormata üürilepinguga, siis tuleb

kohtutäituril kinnisasi viivitamatult arestida, kuivõrd korteriomandit koormav üürileping võib

oluliselt mõjutada täitemenetluse käiku ja kinnisasja hinda.

13. TMS § 28 annab kohtutäiturile õiguse siseneda kas võlgniku nõusolekul või kohtumääruse

alusel võlgniku ruumidesse selleks, et mh määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind.

Kinnisasja (korteriomandi) hindamisel võivad müügihinda oluliselt mõjutada nt ruumide üldine

seisukord, ruumide paigutus korteris (läbikäidavad või mitte), akende paigutus tänava või

sisehoovi poole, päikesevalguse langemine ruumidesse jms asjaolud (eespool p-s 11 viidatud

Riigikohtu määruse, p 11 esimene lõik). Kohus nõustub kohtutäituriga eelkõige selles, et varale

juurdepääsu ja selle hindamise mittevõimaldamine takistab korteriomandi sissenõudja õigust

saada vara müügist võimalikult suurt tulemit. Mida madalam on vara hind, seda suuremad

kohustused jäävad võlgnikul sissenõudja ees pärast vara reaalset müüki enampakkumisel. Lisaks

nõustub kohus kohtutäituriga, et kinnisasja koormamine üürilepinguga võib oluliselt mõjutada

täitemenetluse käiku ja kinnisasja hinda. Kohus asub seisukohale, et kohtutäitur on piisavalt

põhjendanud ja tõendanud puudutatud isik valduses olevasse eluruumi sisenemise vajalikkust.

14. Lõpuks hindab kohus avaldaja taotlust korterisse sisenemiseks taotletava loa ajaliste piiride ja

loa alusel sisenevate isikute osas. Kohus peab otstarbekaks, et konkreetse kuupäeva ja kellaajaga

piiratud ajavahemiku puhul võivad lisaks kohtutäiturile korterisse siseneda ka kohtutäituri abi.

Kohtu hinnangul on saab kohtutäitur puudutatud isikule kohtumääruse enne sisenemiseks lubatud

ajavahemikku kätte toimetada.

15. TsMS § 478 lg 3 kohaselt jõustub hagita asjas tehtav kohtumäärus vastavalt TsMS § 466

lg-s 3 sätestatule, st käesolevas asjas määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa selle peale enam

4 (4)

edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

Siiski hakkab TsMS § 478 lg 4 alusel määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest

viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle

sisule on tehtud. Muu hulgas neil kaalutlustel rahuldab kohus avaldaja taotluse korterisse

sisenemise loa kuupäevaliselt kindlaksmääramiseks.

16. TsMS § 479 lg 2 näeb ette, et hagita menetluses tehtava määruse, mille peale saab esitada

määruskaebuse, toimetab kohus kätte menetlusosalisele, kelle õigusi määrusega kitsendatakse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

kohtunik