2-13-57010/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-57010

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2014, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-57010

Tsiviilasi

Merike Kärsini hagi Raul Kevvai vastu 9705,50 euro nõudes

Tsiviilasja hind

9705,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Merike Kärsin (ik 45304202768; elukoht XXXXX; e-post

XXXXX),

esindaja

vandeadvokaat

Tarmo

Pilv,

e-post

info@tarmopilv.ee;

kostja Raul Kevvai (ik 36503152755; elukoht XXXXX; e-post

XXXXX),

esindaja

advokaat

Janar

Kuus,

e-post

janar@advokaat.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

7. oktoober 2014

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Merike Kärsini hagi Raul Kevvai vastu.

2. Välja mõista Raul Kevvailt Merike Kärsini kasuks 9705 (üheksa tuhat seitsesada viis)

eurot ja 50 (viiskümmend) senti, millest 9413,50 eurot on raiutud metsamaterjali

väärtus ja 292 eurot eksperthinnangu maksumus.

3. Jätta hagiavalduselt tasutud riigilõivust 75 (seitsekümmend viis) eurot Merike Kärsini

kanda, ülejäänud riigilõiv 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot ning poolte muud

menetluskulud jätta Raul Kevvai kanda.

Otsus toimetada kätte poolte esindajatele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis

sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

2(6)

apellatsioonkaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagejale ja kostjale kui kaasomanikele kuulus võrdsetes mõttelistes osades XXX kinnistu XXXX.

Kostja on oma osa võõrandanud pojale, kes on kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud

20.11.2013. Hageja sai kostja sünnipäeval 17.03.2013 teada, et kostja on poolte kaasomandis olnud

kinnistul hageja nõusolekuta teostanud metsaraie. 19.03.2013 selgus, et raieluba oli väljastatud juba

27.07.2012. Selle aluseks oli 02.07.2012 koostatud metsamajandamiskava, mille oli tellinud kostja.

Kostja väitel töötas metsa üles Vahemetsa Puit OÜ. Viidatud äriühingu seadusliku esindaja R. K.

ütluste kohaselt ostis metsamaterjali ära teine firma, osa puid läks ka kostja töö juurde katlamaja

tarbeks. Samas kostja väitel on metsamaterjal müüdud samale firmale, kes selle üles töötas, seega

Vahemetsa Puit OÜ-le. Hagejale ei ole esitatud ühtegi dokumenti metsa ülestöötamise ega

metsamaterjali müügi kohta. Hageja tellis 17.06.2013 Metsaekspert OÜ-st ekspertiisi XXX kinnistul

raiega tekitatud kahju määramiseks kändude kluppimise teel. Eksperthinnangu tulemuse kohaselt on

raiutud puidu väärtuseks 18 827 eurot. Hageja nõuab kostjalt võimalikust metsamaterjali müügist

saadavast rahast poole, so 9413,50 euro väljamõistmist. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista

eksperthinnangu maksumuse, mis on 292 eurot. Kokku on hageja nõue kostja vastu seega

9705,50 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja ei nõustu kostja väitega, et hagi on põhjendatud üksnes osaliselt, so summas 3000 eurot.

Kostja ei kooskõlastanud oma tegevust hagejaga ja müüs hageja nõusolekuta kaasomandis olnud

metsa raieõiguse. Seejuures varjab kostja XXXX kinnistul teostatud raietööde, metsa käitlemise ja

müügi dokumente. Hageja on seisukohal, et metsa maha raiumist teostatud ulatuses ei saa lugeda

asja säilitamiseks vajaliku toiminguna. Pealegi on kostja väide tuulemurrust paljasõnaline ja

tõendamata. Hageja leiab, et kostja tegutses omal riisikol, kui sõlmis Vahemetsa Puit OÜ-ga teise

kaasomanikuga kooskõlastamata kaasomandis olnud metsa raieõiguse võõrandamislepingu

6000 euro eest. Hageja võttis ühendust raiet teostanud äriühinguga ja selgus, et tegelikult nad ainult

konsulteerisid kostjat. Hagejal on põhjustatud kahtlus arvata, et kostja sõlmis Vahemetsa Puit OÜ-

ga näiliku lepingu eesmärgiga maksta vähem tulumaksu. Nimetatud kahtlust kinnitavad ka kostja

palved mitte avaldada teistele raie mahtu ja saadud tulu suurust. Paljasõnaline on kostja väide, et ta

soovis pool saadud tulust saata hagejale. Ülekande tegemise momendil kostja teadis, et see on vale

kontonumber. Seega oli nimetatud ülekanne tehtud näilikult ja raha edastamise soovita.

Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 12.12.2002 pärimisõiguse tunnistusest,

kinnistusraamatu väljavõttest 26.11.2013 seisuga, hageja elektronkirjast Metsakorralduse

Büroo OÜ-le, hageja elektronkirjast OÜ-le Annelinna Õigusbüroo, kostja 17.04.2013 elektronkirjast

hagejalt kehtiva kontonumbri küsimise kohta, hageja 22.04.2013 teabenõudest R.K., hageja

02.05.2013 kirjast kostjale ettepanekuga kokkuleppe sõlmimiseks, tähtkirjade väljastusteadetest,

hageja 04.06.2013 elektronkirjast R.K., R. K. 05.06.2013 elektronkirjast hagejale, hageja

11.06.2013 elektronkirjast kostjale, hageja 17.06.2013 pöördumisest Metsaekspert OÜ poole,

Metsaekspert OÜ eksperthinnangust, hageja 19.09.2013 kirjast kostjale, väljavõttest Eesti Posti

veebilehelt tähtkirjade saatmise ja liikumise kohta, hageja 08.10.2013 elektronkirjast kostjale,

metsade säästva majandamise kavast ja metsateatisest (tl 9-39, 102-124).

Kostja vastuväited hagile

Kostja võtab hagi õigeks 3000 euro ulatuses. Ülejäänud 6413,50 euro ulatuses palub kostja jätta

hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt võõrandas kostja raieõiguse

6000 euro eest. Arvestades seda, et hagejale kuulub vaidlusalusest kinnistust ½ mõttelist osa, saab

hageja nõue kostja vastu olla üksnes 3000 eurot, mitte 9413,50 eurot. Kostja on kogu aeg olnud

nõus kandma hageja pangakontole 3000 eurot, kuid hageja ei ole kostjale oma kontonumbrit

saatnud. Kostja märgib, et kohtule esitatud Metsaekspert OÜ eksperthinnangus ei arvestata kahju

suurust raieõiguse müügiga seonduvalt, vaid lähtuvalt sellest, millist hinda oleks hageja väidetavalt

saanud, kui ta oleks võõrandanud töödeldud puidumaterjali. Samas on hagi esemeks otsese varalise

kahju hüvitamise nõue, mitte saamata jäänud tulu nõue. Seega peab hageja tõendama otsese kahju

tekkimist ja selle suurust. Kui hageja oleks soovinud esitada ka saamata jäänud tulu väljamõistmise

3(6)

nõude, tulnuks tal tõendada asjaolu, et tal endal oli kavatsus hakata puitu võõrandama. Viidatud

eksperthinnangu alusel ei ole võimalik piisavalt usaldusväärselt kindlaks teha ka otsese varalise

kahju suurust, sest arvutamisel on aluseks võetud hindamise koostamise ajal kehtinud hinnad. Kahju

suuruse kindlakstegemisel tuleb aga lähtuda kahju tekkimise ajal, so oktoobris 2012 kehtinud

hindadest. Hinnangust jääb selgusetuks, kuidas on saadud keskmised turuhinnad, sh metsamaterjali

veole ja ülestöötlemisele. Kostja märgib, et kluppimise teel kahju suuruse arvutamine on lisaks

kõigele äärmiselt hüpoteetiline, sest puidu materjali kvaliteeti ei ole võimalik tuvastada. Kostja

selgitab, et raieõiguse müügi üheks põhjuseks oli tuulemurd, mistõttu oli kostja tegevus kantud

metsa säilitamise soovist ja seega tegutses kostja kaasomandis olnud vara suhtes heaperemehelikult.

Kostjale jääb arusaamatuks hageja väide, mille kohaselt on raieõiguse võõrandamine 6000 euro eest

puhtalt kostja riisikol. Kostja võõrandas raieõiguse kõrgeima hinna eest, mida antud raieõiguse eest

konkreetsel ajal pakuti. Kuivõrd kostja on hagejalt mitmel korral küsinud pangakonto numbrit metsa

raieõiguse võõrandamisest saadud tasust poole kandmiseks hagejale, on viimane ise põhjustanud

menetluskulud osas, mis on seotud 3000 euro nõudmisega.

Kostja lisas vastusele koopiad 16.12.2013 pangakonto väljavõttest, OÜ Vahemetsa Puit 18.08.2012

hinnapakkumisest ja OÜ Proyas 25.09.2012 hinnapakkumisest (tl 65-67).

18.03.2014, 05.05.2014 ja 07.10.2014 kohtuistung

Hageja lepingulise esindaja selgituse kohaselt jääb hageja oma nõude juurde. Hageja tõendid

lükkavad ümber kostja seisukoha, et ühiselt kinnistult üles töötatud metsamaterjali ei õnnestunud

realiseerida teise hinnaga kui 6000 eurot. Hageja palub hagi rahuldada.

Kostja lepingulise esindaja selgituse kohaselt jääb kostja hagi vastustes esitatud seisukohtade ja

vastuväidete juurde. Kostja müüs kasvava metsa raieõiguse 6000 euro eest ja on juba varasemalt

pakkunud hagejale 3000 eurot. Tõendatud ei ole, et hageja ise ei oleks raieõigust müünud.

Eksperthinnang ei ole asjakohane tõend, kuna selles lähtutakse ülestöötatud puidu väärtusest, kuid

kostjal tuleb hüvitada raieõiguse müügi kahju, mis oli kostjale ettenähtav. Vähemalt 3000 euro osas

ei ole kohtusse pöördumine olnud vajalik, mistõttu tuleks selles osas jätta menetluskulud hageja

kanda.

Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

1. Hageja on esitanud kohtule kaasomanike vahelisest õigussuhtest tuleneva nõude.

2. Vaidlust ei ole selles, et pooled pärisid 12.12.2002 oma isa H. K. järelt võrdsetes mõttelistes

osades XXX kinnistu XXXX (tl 9), olles selle kaasomanikeks kuni 11.11.2013, mil kostja

võõrandas oma mõttelise osa ühisest asjast R. K. (tl 10-11).

3. Asja kuulumisest mitmele isikule kaasomandina tekib isikute vahel spetsiifiline võlasuhe, mille

sisuks on kaasomanike õigused ja kohustused üksteise suhtes, mis on reguleeritud eelkõige

asjaõigusseaduse (AÕS) §-des 72 ja 75 (vt 3-2-1-51-11 p 15).

AÕS §-s 72 on sätestatud peamised reeglid selle kohta, kuidas toimub ühise asja kasutamist

puudutavate otsuste vastuvõtmine (lg 1) ning millised on kaasomanike õigused kaasomandis oleva

asja valdamisel ja kasutamisel (lg-d 2-5). AÕS §-s 75 on sätestatud proportsionaalsuse põhimõte

koormatiste ja kulutuste kandmisel.

AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja esmajoones kokkuleppe

alusel. Vaidlust ei ole selles, et kostja toimetas XXX kinnistul hageja nõusolekuta, sõlmides

väidetavalt kasvava metsa raieõiguse võõrandamislepingu (lepingut ei ole kohtule esitatud), mille

alusel raiuti XXX kinnistul 2012. aasta oktoobrikuus metsa ja müüdi see.

4. Kasvav mets on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1 järgi kinnisasja oluline osa ja

kuulub TsÜS § 53 lg 2 esimese lause järgi kinnisasja omanikule. Mahavõetud mets on TsÜS § 50 lg

2 järgi vallasasi, mille näol on tegemist kinnisasjast saadava viljaga TsÜS § 62 lg 2 mõttes ja mille

omanikuks saab kinnisasja omanik AÕS § 115 lg 1 järgi vilja kinnisasjast eraldumisel, st metsa

mahavõtmisel. Mahavõetud metsa kui vallasasja omandiõiguse saab AÕS § 92 lg 1 järgi üle anda.

5. Raieõiguse müügi näol on metsaseaduse (MS) § 37 lg 7 kohaselt sisuliselt tegemist

metsakinnisasja kasutusse andmisega teisele isikule koos õigusega raiuda sellelt kinnisasjalt mets ja

4(6)

see omandada. Selline leping vastab olemuslikult võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 339 sätestatud

rendilepingu mõistele (vt 3-2-1-51-11 p 16).

6. Kaasomandis oleva asja võib AÕS § 74 lg 1 järgi võõrandada või koormata, samuti asja või selle

majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kaasomanike

kokkulepe AÕS § 74 lg 1 järgi on vajalik kaasomandis oleva asja võõrandamise eeldusena,

sh mahavõetud metsa kui vallasasja omandi üleandmise kehtivuse eeldusena ka rendilepingu alusel

(vt 3-2-1-51-11 p 18).

7. Kaasomaniku kokkuleppeta kaasomandis olnud kinnisasjal kasvanud metsa mahavõtmise ja

võõrandamisega on rikutud AÕS § 72 lg 1 järgset kohustust vallata ja kasutada ühist asja

kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt ning AÕS § 72 lg 5 järgseid kohustusi

korraldada kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine kõigi kaasomanike huvides ja hoiduda

teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

8. Kaasomandist tulenevate kohustuste rikkumise tõttu saab üks kaasomanik esitada teise

kaasomaniku vastu hüvitisnõudeid erinevatel õiguslikel alustel: kahju hüvitamise nõude VÕS § 115

lg 1 alusel, alusetu rikastumise nõude VÕS § 1037-1039 alusel ja lisaks nõude ka AÕS § 71 lg 2 kui

erikoosseisu alusel (vt 3-2-1-51-11 p-d 19-23).

Hageja on kohtule esitatud erinevates menetlusdokumentides (tl 2-8, 74-77, 79-82, 94-98) viidanud

kõigile eespool märgitud seaduse sätetele, kuid 18.03.2014 kohtuistungil (tl 126-130) selgitanud, et

tugineb nõude alusena VÕS § 1037 lg-le 1. Kohus on 09.06.2014 juhtinud poolte tähelepanu

õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile VÕS § 1037 lg 1 järgi, koostoimes VÕS § 1037 lg 3 teise

lausega (tl 173), kuivõrd hageja on soovinud tõendada lubamatult võõrandatud omandi väärtust

suuremana kostja poolt väidetud 6000 eurost.

9. VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust

käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil

rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.

VÕS § 1037 lg 3 kohaselt hinnatakse VÕS § 1037 lg-s 1 nimetatud harilikku väärtust rikkumise aja

seisuga. Tasulise käsutuse korral loetakse harilikuks väärtuseks kokkulepitud tasu, kui õigustatud

isik ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest suurem või kui rikkuja ei tõenda, et eseme väärtus oli

sellest väiksem.

Kuna kostja on hageja nõusolekuta sõlminud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu, mille

tulemusena on hageja kaasomanikuna kaotanud XXX kinnistult raiutud metsamaterjali omandi, on

hageja õigustatud teiselt kaasomanikult, kes tema nõusolekuta ühist asja käsutas, nõudma rikkumise

teel saadu hariliku väärtuse hüvitamist.

10. Hageja on palunud kostjal hüvitada 9413,50 eurot, mis on pool raitud metsamaterjali väärtusest

(18 827 : 2 = 9413,50). Kostja on nõus tasuma hagejale pool kasvava metsa raieõiguse

võõrandamise eest saadud tasust, so 3000 eurot (6000 : 2 = 3000).

Hageja on oma hüvitisnõude suuruse tõendamiseks esitanud kohtule Metsaekspert OÜ 11.09.2013

eksperthinnangu (tl 31), kust nähtub, et XXX maaüksuselt on raiutud 484,8 tm sortimente, mille

turuväärtuseks 2013. aasta septembrikuu seisuga on raiutud ala asukohta, kasvava metsa keskmisi

hindu ja turusituatsiooni arvestades 18 827 eurot, kusjuures sortimentide turuväärtuse leidmisel on

müügihinnast maha lahutatud ülestöötamise ja autotranspordi kulud (eksperthinnangu lk 4).

Eksperthinnangu koostanud Metsaekspert OÜ juhatuse esimees P. P. on 07.10.2014 kohtuistungil

(tl 190-193) üle kuulatud tunnistajana ja andnud ütlusi selle kohta, et XXX kinnistule koostatud

metsamajandamise kavas (tl 102-113) ei ole eraldistel 1, 4 ja 5 märgitud mitte ühtegi kahjustust,

kuid eksperthinnangus on kahjustatud puid määratud, kuna kõik puud ei ole terved. Samas on

tegemist pisikahjustusega (valdavalt mädanik), mis tähendab, et kahjustused olid ebaolulised.

Tunnistaja ütluste kohaselt on kõik kinnistult raiutud puude kännud mõõdetud, nendest arvutatud

iga puu maht ja mahud summeeritud ning seejärel jagatud sortimentideks. Sortimentidele on võetud

keskmised turuhinnad 2013. aasta septembrikuu seisuga, seejuures on aluseks võetud nii Riigimetsa

Majandamise Keskuse kui suuremate puidu kokkuostjate hinnad. Tunnistaja möönab, et kokkuostu

5(6)

hinnad aastate lõikes kõiguvad, kuid mitte palju. Summaarselt võivad 2012 ja 2013 aastate hinnad

erineda 3-5%, aga kummale poole, seda tuleb arvutada, mis on aga mahukas töö ega muuda oluliselt

asja. Tunnistaja ütluste kohaselt oleks Vahemetsa Puit OÜ esindaja hinnang metsas kohapeal

käinuna pidanud olema suurusjärgus sama Metsaekspert OÜ omaga. Peale selle oli ostjal kasutada

metsamajandmise kava, millest tuleb välja sama raiutud puude tagavara mis eksperthinnangust.

Kohtu hinnangul on hageja õigustatud isikuna tõendanud, et raiutud metsamaterjali väärtus on

suurem väidetavast raieõiguse võõrandamise lepingujärgsest tasust. Kohus on tunnistaja P.P.

ütlustest lähtudes seisukohal, et hageja esitatud eksperthinnang on asjakohane tõend. Kuigi

sortimentide turuväärtus 18 827 eurot on selles toodud 2013. aasta septembrikuu seisuga, aga hageja

omandi rikkumine toimus väidetavalt 2012. aasta oktoobrikuus, võib metsamaterjali keskmine

turuväärtus olla tunnistaja ütluste kohaselt muutunud vaid mõne (3-5) protsendi ulatuses, kuid seda

nii üles- kui allapoole. Kuna kostja ise ei ole tõendanud, et metsamaterjali väärtus on hageja poolt

näidatust väiksem ega ka seda, et raieõigus on müüdud õiglase hinna eest (kasvava metsa raieõiguse

omandamise hinnapakkumised on 5000 ja 6000 eurot (tl 66-67), kuigi raieõiguse müügi puhul

pidanuks metsainsenerist tunnistaja P. P. ütluste kohaselt hind tulema umbes samas suurusjärgus

eksperthinnangus märgitud hinnaga), lähtub kohus eksperthinnangus toodud väärtusest.

11. Eeltoodud kohtu põhjendusi arvestades leiab kohus, et on täidetud rikkumiskondiktsiooni (VÕS

§ 1037) eeldused: kostja on hageja nõusolekuta käsutanud ühist asja, mistõttu kaotas hageja kasvava

metsa raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimise tõttu XXX kinnistult raiutud metsamaterjali

omandi, ning kostja on rikastunud hageja arvelt 9413,50 euro võrra, kuna hagejale kuulub

vaidlusalusest kinnistust ½ mõttelist osa.

12. Hageja on lisaks 9413,50 euro väljamõistmisele palunud kostjalt välja mõista ka

eksperthinnangu maksumuse 292 eurot (hagi resolutsiooni p 3).

Kohus märgib, et tegemist ei ole menetluskuluga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

tähenduses, vaid VÕS § 128 lg 3 järgse kahju hüvitamise nõudega, kuivõrd VÕS § 128 lg 3 järgi

hõlmab otsene varaline kahju ka mõistlikke kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kulude mõistlikkus VÕS § 128 lg 3 mõttes tähendab, et

kulud on võlausaldaja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud ning ei riku VÕS

§ 139 lg-s 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust.

Vaidlust ei ole selles, et hagejale ei ole esitatud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut

ega teisi dokumente metsa ülestöötamise ja metsamaterjali müügi kohta, millest nähtuks müüdud

metsamaterjali väärtus, mistõttu tellis hageja Metsaekspert OÜ-st eksperthinnangu (tl 29-30). Asja

materjalidest nähtuvalt on eksperthinnangu koostamise kohta väljastatud hagejale arve nr 130906,

mis on hageja poolt tasutud (tl 40).

Kohtu hinnangul on hageja poolt kantud kulud oma nõude maksmapanekuks mõistlikud VÕS § 128

lg 3 mõttes, olles sisuliselt vajalikud ja põhjendatud ega riku VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud

võlausaldaja kahju vähendamise kohustust. Kostja ei ole vaidlusalusele kulule ega selle suurusele

vastuväiteid esitanud.

Kohtu eeltoodud põhjendusi arvestades kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 292 eurot.

13. Kokkuvõttes loeb kohus käesoleva otsusega hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks

summaks 9705,50 eurot, millest 9413,50 eurot on raiutud metsamaterjali väärtus ja 292 eurot

eksperthinnangu maksumus.

14. TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb

kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma,

välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi

otsuse kostja kahjuks, kes on hageja nõuet tunnistanud kohtuväliselt 3000 euro ulatuses ja palunud

selles osas jätta menetluskulud hageja kanda.

6(6)

Kohus leiab, et kostja nõue on selles osas põhjendatud. Kui hageja oleks andnud kostjale oma

pangakonto numbri, oleks hageja nõude suurus käesolevas menetluses 6705,50 eurot (9413,50 +

292 – 3000), millelt tulnuks hagi kohtusse esitamise ajal tasuda riigilõivu 375 eurot 450 euro

asemel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduselt tasutud riigilõivust 75 eurot hageja kanda,

ülejäänud riigilõivu 375 eurot ning poolte muud menetluskulud aga kostja kanda.

Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja on 02.12.2013 tasunud hagiavalduselt riigilõivu

täismääras 550 eurot, kuivõrd esitas hagi kohtusse muul viisil kui elektrooniliselt veebilehe www.e-

toimik.ee kaudu, mil tulnuks riigilõivu tasuda 450 eurot. Samas on Riigikohus 10.12.2013

kohtuotsusega asjas nr 3-4-1-20-13 tunnistanud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg-d 1 ja 15 ning lisa 1

(alates 01.07.2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis

sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas

määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Seega on hagejal

antud juhul õigus taotleda kohtult põhiseadusvastasusele tuginedes enam tasutud riigilõivu

tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel, esitades vastava avalduse enne antud kohtumenetluses

tehtud lõpplahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik