2-14-14202/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2014 a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-14-14202

Tsiviilasi

Eesti Inkasso OÜ hagi Veronika Zõkova vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

779,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: Eesti Inkasso OÜ; registrikood 12438291,

asukoht Teguri 37b, 50701, Tartu, Tartumaa; e-post

menetlus@eestiinkasso.ee

Hageja

esindaja:

Olesja

Polehhina;

e-post

olesja@corporate.ee

• Kostja: Veronika Zõkova; isikukood 48105150296,

elukoht XXXXXX; e-post XXXXXX

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Eesti Inkasso OÜ hagi Veronika Zõkova vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista Veronika Zõkova’lt Eesti Inkasso OÜ kasuks 11.07.2013 sõlmitud laenulepingu alusel

välja põhivõlg 350 (kolmsada viiskümmend) eurot, intress 57 senti ning sissenõutavaks

muutunud viivis 17 (seitseteist) eurot ja 61 senti kokku 368 (kolmsada kuuskümmend kaheksa)

eurot 18 senti.

3. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata (intressinõue 95 eurot 60 senti ja viivisenõue 315 eurot 80

senti).

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 47% kostja kanda ja 53% hageja enda kanda; kostja menetluskulud

jätta kostja kanda.

7. Mõista Veronika Zõkova’lt välja menetluskulu 94 (üheksakümmend neli) eurot Eesti Inkasso OÜ

kasuks.

8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS 1741 lg

4).

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud,

võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

25.09.2014. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS §

407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduses tulenevalt sõlmisid SNEL Grupp OÜ ja kostja interneti teel 11.07.2013

laenulepingu nr 20130711021 (edaspidi laenuleping), mille alusel andis SNEL Grupp OÜ

kostjale üle 350 eurot. Hagiavalduse kohaselt ütles SNEL Grupp OÜ laenulepingu 24.10.2013

üles põhjusel, et kostja ei olnud, vaatamata korduvatele hoiatustele, tasunud laenu osamakseid.

SNEL Grupp OÜ loovutas 8.11.2013 laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks laenulepingu alusel välja

põhivõla 350 eurot, intressi 96,17 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 333,41 eurot.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu

tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt

nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Kohtul on seega kohustus

kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud

või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

6. Kohus leiab, hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on vastuolus heade kommetega ja

seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. Riigikohus on leidnud, et

krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei välista

krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Tehing on vastuolus heade kommetega,

kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse

üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui

krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas

sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka

krediidisaaja sundolukorda hindamata. Riigikohtu hinnangul võib vähemalt eelduslikult olla

sellise olukorraga tegemist, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete

vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata

sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).

7. Hageja ja kostja vahel 11.07.2013 sõlmitud laenulepingu krediidi kulukuse määr on 246,03% (tl

29). Krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati, so juunis 2013, avaldatud keskmine

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 32,65%. Hageja ja

kostja sõlmitud laenulepingu järgne krediidi kulukuse määr ületab seega Eesti Panga poolt

avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui seitse ja pool korda. Hageja ei ole hagis välja toonud

asjaolusid, mis lükkaksid ümber eelduse, et vastastike kohustuste osas sel määral tasakaalust

väljas olev leping on heade kommete vastane. Kohtu hinnangul ei piisa selle eelduse

ümberlükkamiseks ainuüksi hagis välja toodud asjaolust, et laenuandja tegi kostja maksevõime

analüüsi veendumaks, et kostja ei tee tehingut tulenevalt oma sundolukorrast ning et taotletav

laen on kostjale jõukohane.

8. Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on eeltoodust tulenevalt TsÜS § 86 lg 1 alusel

tühine, tuleb anda hageja nõuetele hinnang alusetu rikastumise sätete alusel (Riigikohtu

5.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 38).

9. Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või

muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg

4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu

tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg-

s 1 sätestatud suuruses. Kuna kostja ei ole hagejale laenusummat tagastanud hiljemalt 8.11.2013,

siis on hagejal VÕS § 1028 lg 1 alusel alates sellest kuupäevast õigus nõuda kostjalt üle antud

laenusumma, so 350 euro, tagastamist. Hagejal on lisaks õigus kostjalt nõuda raha kasutamise

eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning alates põhivõla lepingujärgse tagastamise

kuupäevast tagastamata põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras.

10. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 350

eurot, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intress 57 senti (350 eurot*0,5%*120/365) kuni võla

tagastamise kuupäevani 8.11.2013 ning sissenõutavaks muutunud viivis 17 eurot ja 61 senti

(350*8,5%*53/365 + 350*8,25%*168/365) alates 9.11.2013 kuni 17.06.2014.

11. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

rahuldatakse ligikaudu 47% ulatuses.

12. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista

menetluskulud kokku summas 245 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ning esindajakulu 120 eurot.

Hageja on nimetatud avalduses märkinud, et hagejale osutatud õigusabiteenus hõlmab

hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist ning vajadusel kohtus esindamist. Hageja

õigusabikulu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot (tl 43).

13. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 6 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et hageja

ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada leiab kohus, et hageja esindajakulu 120 eurot ei ole põhjendatud käibemaksu sisaldavas,

so 20 euro, osas. Arvestades asjaolu, et hagejale osutatud õigusabiteenus hõlmab lisaks

hagiavalduse koostamisele ja selle kohtule esitamisele ka vajadusel hageja kohtus esindamist ning

et hageja kohtus esindamise ei ole osutunud vajalikuks, siis on kohtu hinnangul põhjendatud

hageja esindajakulu 75 eurot.

14. Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 200 eurot (125 + 75). Kohus jätab TsMS

163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 47% kostja kanda ja 53% hageja enda kanda. Seega tuleb

kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 94 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja

kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal

menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik