3-14-52055/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-52055

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla 8. septembri

2014. a käskkirja nr 6-3/1399-D õigusvastasuse

kindlakstegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23. septembri 2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksandr Streltsovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23. septembri 2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Streltsov esitas 9. septembril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus

tuvastada Viru Vangla 8. septembri 2014. a käskkirja nr 6-3/1399-D õigusvastsus, kuna

nimetatud käskkirja alusel viibis A. Streltsov väidetavalt üheksa ööpäeva alusetult kartseris.

Põhjendatud huvina tuvastamisnõude esitamisel märkis kaebaja hilisema hüvitamisnõude

esitamise soovi Viru Vangla vastu.

2. Tartu Halduskohtu 23. septembri 2014. a määrusega tagastati A. Streltsovi kaebus

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajal asjas ilmselge

kaebeõiguse puudumise tõttu. Määruse kohaselt võib HKMS § 45 lg 2 kohaselt

tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

õiguskaitsevahendeid. Viru Vangla käskkirja näol on tegemist haldusaktiga, mille

vaidlustamiseks on tõhusaim õiguskaitsevahend tühistamisnõude esitamine. HKMS § 47 lg 1

kohaselt võib mõningat liiki nõuete lahendamiseks olla ette nähtud kohustuslik

vaidemenetlus. Pärast kohtueelset menetlust lõpetava lahendi teatavakstegemist on isikul

võimalik kaebusega halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul lahendi teatavakstegemisest

arvates (HKMS § 47 lg 2). Tühistamisnõude osas tuleneb kohustusliku vaidemenetluse

läbimise kohustus vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5. Kuna kaebaja vaidlustas 8.

septembri 2014. a käskkirja, ei olnud halduskohtu määruse tegemise ajaks möödunud veel

haldusmenetluse seaduse §-s 75 sätestatud vaide esitamise tähtaeg.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. A. Streltsov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 23. septembri 2014. a

määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt keeldub kohus alusetult tema õigusi

kaitsmast ning diskrimineerib teda rahvuse alusel. Kaebajal on õigus pöörduda kohtusse kahju

hüvitamise nõudega. Kaebaja vaidlustab Viru Vangla 8. septembri 2014. a käskkirja, millega

kaebajat alusetult distsiplinaarkorras karistati. Kaebaja ei näe tarvidust pöörduda oma õiguste

kaitseks vangla poole, kes tema õigusi rikkus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu

23. septembri 2014. a määruse esitatud põhjendustega ega pea neid seetõttu vajalikuks korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu

määruses esitatud järelduste muutmiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgnevat.

5. Ringkonnakohus ei leia, et käesoleval juhul oleks kaebajat diskrimineeritud ja tema õiguste

kohtulik kaitse välistatud. Kuna kaebaja on vaidlustanud haldusakti, on halduskohus

õigustatult märkinud, et väidetavalt õigusvastase haldusakti õiguslike järelmite

kõrvaldamiseks on kõige tõhusam õiguskaitsevahend tühistamiskaebuse esitamine, kuna selle

läbivaatamise käigus tuvastab kohus nii või teisiti ka haldusakti õigusvastasuse või -pärasuse.

Samas eeldab tühistamisnõude halduskohtule esitamine kohustusliku vaidemenetluse läbimist

vastavalt VangS § 11 lg-le 5, samas kui tuvastamisnõude osas ei ole kohustuslikku

vaidemenetlust ette nähtud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12. novembri 2009. a määrus nr

3-3-1-70-09, p 11). Teisalt on kohtupraktikas leitud, et kohustusliku kohtueelse

vaidemenetluse läbimise kohustus ei riku kohtusse pöördumise garantiid, kui sealjuures on

arvestatud sellega, et vastav menetlus on mõistliku pikkusega ning isikule on hiljem tagatud

kohtusse pöördumise võimalus (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 3.

märtsi 2004. a määrus nr 3-4-1-5-04, p 22). Nimetatud põhimõtete vastu ei ole antud juhul

eksitud.

6. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kaebaja ei näe antud juhul vajadust haldusorgani poole

pöörduda ja vaidemenetlust läbida, on ka vaidemenetluse funktsiooniks isiku õiguste kaitse.

Samuti võimaldab vaidemenetluse algatamine isiku poolt haldusorganil oma tegevuse üle

kontrolli teostada ning vajadusel oma tegevust korrigeerida, mistõttu on võimalik, et

positiivse vaidemenetluse tulemi korral puudub isikul vajadus kohtusse pöördumiseks, mis

ühtlasi vähendab ka kohtute töökoormust.

7. Kuigi käesoleval juhul ei ole välistatud, et isikul on võimalik oma õigusi tulevikus kaitsta

ka kahju hüvitamise nõude esitamisega Viru Vangla vastu, tuleb siingi tähele panna

kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimise kohustust tulenevalt VangS § 11 lg-s 8

sätestatust.

8. Kuna isik ei ole käesoleval juhul kasutanud tõhusaimat õiguskaitsevahendist, vaid on

ennatlikult pöördunud kohtusse tuvastamisnõudega, on kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg

2 p 1 alusel õiguspärane, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

23. septembri 2014. a määrus muutmata.

/digitaalselt allkirjastatud/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene