3-14-51206/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

28.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51206

Haldusasi

Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vangla

12.05.2014. a vastustele nr 2-5/1574/-2, 2-5/1585-2 ja

2-5/1618-2

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23.09.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.09.2014. a määrus

määruskaebuse esitaja poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas

muutmata (resolutsiooni p 1).

2. Jätta määruskaebuse esitaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 18.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis,

et ta soovib teada, mida teha, kui ei ole nõus Tartu Vangla 12.06.2014. a vastustes

nr 25/1574/2, 2-5/1585-2 ja 2-5/1618-2 toodud arvamustega. Lisaks märkis määruskaebuse

esitaja küsimuse, milline on kohtu arvamus. Kaebusele oli lisatud Tartu Vangla 12.05.2014. a

vastus nr 2-5/1574/-2, 2-5/1585-2 ja 2-5/1618-2 (tl 2), mille kohaselt esitas määruskaebuse

esitaja 07.05.2014-08.05.2014 vanglale teabenõuded, milles soovis, et vangla väljastaks talle

koopiad erinevatest Tartu Vangla poolt koostatud ja määruskaebuse esitajale juba väljastatud

või teatavaks tehtud dokumentidest. Vangla keeldus teabenõude täitmisest avaliku teabe

seaduse § 23 lg 2 p 1 alusel, kuna oli eelnevalt juba taotletava teabe määruskaebuse esitajale

andnud ja määruskaebuse esitaja ei põhjendanud vajadust saada teavet teist korda.

2. Tartu Halduskohus 24.07.2014. a määrusega (tl 7-7p) jättis määruskaebuse esitaja kaebuse

käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja ei ole täpsustanud kaebuse nõuet vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lgle 2 ning § 38 lg 1 p-dele 1-5 ning ilma

määruskaebuse esitaja poolsete täpsustusteta ei saa halduskohus kaebust menetleda.

Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitajal tuleb esitada selge nõue, kus on ära näidatud

konkreetne vaidlustatav haldusakt või toiming ning põhjendus, millega määruskaebuse esitaja

rahul ei ole. Ühtlasi selgitas halduskohus, et kaebusele tuleb lisada andmed riigilõivu tasumise

kohta või menetlusabi taotlus.

3. Tartu Halduskohus 15.08.2014. a määrusega (tl 12-12p) tagastas määruskaebuse esitaja

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus leidis, et kaebuses esitatud andmetest ei

nähtu kaebuse nõue, vaidlustatud tegevuse sisu ja periood ega kaebuse faktiline põhjendus.

Halduskohus märkis, et kuni 15.08.2014. a määruse tegemiseni ei ole määruskaebuse esitaja

kaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse nõuet ega esitanud

vastavaid põhjendusi. Halduskohus asus seisukohale, et seega ei vasta kaebus jätkuvalt

HKMS § 38 lõikes 1, eelkõige nimetatud normi punktides 5 ja 7 toodud nõuetele.

Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja ei täpsustanud kaebuse alust ega nõuet ning

halduskohus ei saa asuda määruskaebuse esitaja asemel kaebust sisustama. Halduskohus

selgitas, et määruskaebuse esitaja ei ole tasunud riigilõivu ega taotlenud riigilõivust

vabastamist kaebuse esitamisel. Halduskohus asus seisukohale, et eeltoodud põhjustel ei ole

kaebus sellisel kujul menetletav.

4. Määruskaebuse esitaja esitas 21.08.2014 määruskaebuse (tl 17), milles märgib, et ta ei ole

nõus kohtu arvamusega, kuna ei ole siiani antud kaitsjat. Veel märgib määruskaebuse esitaja,

et ei saa ilma kaitsjata midagi kohtule tõestada, kuna ei ole paberit ning seadusi ja kohtunik

ise ei taha läbi vaadata haldusasja koos kaitsjaga.

5. Tartu Halduskohus 28.08.2014. a määrusega (tl 21-21p) jättis käiguta määruskaebuse

esitaja määruskaebuse ja andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva

määruse kättesaamisest arvates. Halduskohus märkis, et määruskaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks tuleb määruskaebuse esitajal märkida andmed riigilõivu tasumise kohta

(HKMS § 205 lg 1 p 5) ja esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument. Halduskohus

viitas, et riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule määruskaebuse

esitamisel riigilõivu 15 eurot. Halduskohus selgitas, et kui määruskaebuse esitaja leiab, et tal

puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada halduskohtule menetlusabi

taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Halduskohus selgitas, et kui

määruskaebuse esitaja soovib esitada halduskohtule riigi õigusabi taotlust advokaadi

määramiseks, tuleb tal seda selgesõnaliselt väljendada.

6. 15.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja puuduste kõrvaldamise

avaldus (tl 26), milles ta palub end vabastada riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole

sissetulekut. Lisaks märgib määruskaebuse esitaja, et palub kohtul anda talle kaitsja, kuna

seaduste mittetundmine ei anna määruskaebuse esitajale võimalust vaidluses osaleda. Veel

märgib määruskaebuse esitaja, et tal ei ole isegi A4 paberit ja protsessis peab olema võrdsus.

7. Tartu Halduskohus 23.09.2014. a määrusega (tl 31-31p) jättis määruskaebuse esitaja

taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata; vabastas määruskaebuse esitaja riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse määruskaebuse esitaja määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 15.08.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas

määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja

lahendamiseks.

Halduskohus mõistis määruskaebuse esitaja taotlust selliselt, et ta soovib riigi õigusabi isiku

esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi

õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohus selgitas, et

eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning

edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et määruskaebuse esitaja on võimeline ise

kaitsma oma õigusi. Halduskohus viitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul

haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole

halduskohtumenetluses esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised.

Halduskohus selgitas, et uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil

välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

Eeltoodust tulenevalt jättis halduskohus määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7

lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuse esitaja esitas 02.10.2014 määruskaebuse, milles märgib, et siiani ei ole

antud kaitsjat. Veel märgib määruskaebuse esitaja, et ei ole selge, mida kohus tahab, ning ta

ootab kaitsjat.

9. Tartu Halduskohus 16.10.2014. a määrusega võttis menetlusse määruskaebuse esitaja

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 23.09.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale; jättis

määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 23.09.2014. a

määruse resolutsiooni p-i 1 üle, millega halduskohus jättis rahuldamata määruskaebuse

esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

11. Esmalt kontrollib ringkonnakohus, kas 02.10.2014. a määruskaebus Tartu

Halduskohtu 23.09.2014. a määruse peale on õigesti menetlusse võetud ning lahendab

02.10.2014 esitatud määruskaebuse (I). Seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha

määruskaebuse esitaja esitatud riigi õigusabi taotluse osas (II).

I

12. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse

võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega

tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates

ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi

vaatamata.

13. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu

23.09.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on selles märgitud, et

määruskaebuse esitajale ei ole siiani antud kaitsjat, millest järelduvalt on ringkonnakohtu

hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu

23.09.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 osas. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuivõrd

määruskaebuse põhjendused seonduvad vaid kaitsja andmata jätmisega ning halduskohtu

23.09.2014. a määrus ei ole muus osas vaidlustatav, siis vaidlustab määruskaebuse esitaja

halduskohtu 23.09.2014. a määrust osas, milles halduskohus jättis määruskaebuse esitaja riigi

õigusabi taotluse rahuldamata. Halduskohus märkis, et RLS § 22 lg 1 p-st 10 on

määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. Seega on Tartu Halduskohus 16.10.2014. a

määrusega määruskaebuse esitaja määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

14. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis määruskaebuse esitaja riigi

õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Määruskaebuse esitajale RÕS § 7 lg 1 p-i 1

alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4.

Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise.

15. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema

esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja

selgitamiskohustus aitavad kompenseerida määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste

võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel

suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et

määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning võimaliku kohtupraktika.

16. Eeltoodud põhjendustel jätab rahuldamata ringkonnakohus määruskaebuse esitaja

määruskaebuse ja muutmata Tartu Halduskohtu 23.09.2014. a määruse määruskaebuse esitaja

poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 1).

II

17. Määruskaebuses halduskohtule märgib määruskaebuse esitaja, et ta ootab kaitsjat.

Ringkonnakohus tõlgendab seda määruskaebuse esitaja soovina saada riigi õigusabi

määruskaebuse läbivaatamisel. Tartu Halduskohus on 16.10.2014. a määruses jätnud

ebaõigesti taotluse tähelepanuta. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi

taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks

menetlusabi taotletakse. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna määruskaebuse

esitaja määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei

mõjuta määruskaebuse lahendamist, siis on määruskaebuse esitaja võimeline oma

õigusi määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu jääb esitatud riigi õigusabi

taotlus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits