2-13-42743/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2014, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-13-42743

Tsiviilasi

M.L. hagi EstRek OÜ vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

10 648.70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M.L. , isikukood XXX; elukoht XXXX;

Hageja

lepinguline

esindaja

Maia

Ploom,

e-post

maiapl@hot.ee;

Kostja EstRek OÜ, registrikood 11021933; asukoht Vesivärava

24A-11, 10126 Tallinn;

Kostja

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat

Karin

Madisson,

e-post:

karin.madisson@sorainen.ee;

advokaat

Marika Oksaar, e-post marika.oksaar@sorainen.ee.

Menetlus

Kirjalik

RESOLUTSIOON

1. M.L. hagi Estrek OÜ vastu töövaidluses rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Estrek OÜ-lt M.L. i kasuks perioodi eest 01.10.2012 kuni 30.04.2013

saamata töötasu summas 155.64 eurot, tööga kindlustamata aja eest tasu summas

523.20 eurot ja ületunnitöötasu summas 153.60 eurot, kõik kokku 832 (kaheksasada

kolmkümmend kaks) eurot 44 senti brutotöötasuna.

3. Välja mõista Estrek OÜ-lt M.L. i kasuks perioodi eest 01.10.2012 kuni 30.04.2013

kasutamata puhkuse hüvitis 1 401 (üks tuhat nelisada üks) eurot 60 senti brutotasuna.

4. Jätta rahuldamata M.L. i hagi EstRek OÜ vastu töölepingu lõppemise tuvastamiseks,

keskmise töötasu saamiseks lõpparve välja maksmata jätmise eest 460.40 euro või

464.16 euro ulatuses, ühe kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väjamõistmiseks

2103.84 euro või 2120.46 euro ulatuses, saamata töötasu ja lisatasude väljamõistmiseks

5742.92 euro või 5841.72 euro ulatuses.

5. Menetluskulud jätta 21% ulatuses EstRek OÜ kanda ja 79% ulatuses M.L. i kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

M.L. (hageja) esitas 14. septembril 2013 Tartu Maakohtule EstRek OÜ (kostja) vastu hagi.

17. juulil 2014 esitatud lõplikes seisukohtades hageja palus:

1. tuvastada, et poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 p 2 alusel

16.05.2013;

2. välja mõista tööandjalt töötaja kasuks:

-

saamata töötasu ja lisatasud lähtuvalt kollektiivlepingutest 6674.16 eurot või

lähtuvalt tunnitasust 9.60 eurot summas 6575.36 eurot;

-

keskmine töötasu 6 päeva eest lõpparve väljamaksmata jätmise eest lähtuvalt

kollektiivlepingutest 464.16 eurot või lähtuvalt tunnitasust 9.60 eurot summas

460.40 eurot;

-

saamata kasutamata puhkuse kompensatsioon lähtuvalt kollektiivlepingutest

1389.92 eurot või lähtuvalt tunnitasust 9.60 eurot summas 1401.60 eurot;

-

ühe kuu keskmise palga suurune hüvis lähtuvalt kollektiivlepingutest 2120.46 eurot

või lähtuvalt tunnitasust 9.60 eurot summas 2103.84 eurot.

Hageja ja kostja sõlmisid 01.10.2012 töölepingu nr 273/12 (tööleping). Töötaja ütles

15.05.2013 töölepingu erakorraliselt üles, sest tööandja jättis lisatasud maksmata.

Nii töötaja kui ka tööandja esitasid avaldused töövaidluskomisjonile. Töövaidluskomisjon

otsustas 22.08.2013, et vaidlus ei kuulu läbivaatamisele Eesti Vabariigi tööinspektsiooni

töövaidluskomisjonis, sest lepingupooled on kokku leppinud Soome Vabariigi

kohtualluvuse ja Soome Vabariigi seaduste kohaldamise.

Tartu Maakohus jättis 20. veebruari 2014 vaheotsusega rahuldamata OÜ EstRek taotluse

hagi läbivaatamata jätmiseks ning leidis, et M.L. i ja OÜ EstRek vahel 01.10.2012 sõlmitud

töölepingu punktis 5.4. kokku lepitud kohtualluvus Soome kohtus on tühine.

Hagiavalduse kohaselt kohaldatakse töötajale ehitusala töötajate kollektiivlepingut, sest

tööandja EstRek OÜ on ehitusega tegelev ettevõte. Töötaja koristas ehitusel kive, krohvi ja

segu, tassis suurte saepuruplaatide ja prusside jäätmeid konteinerisse, teostas ehitusel

ventilatsioonitorude, pikkade raudsiinide jms ümberpaigaldamist ühest kohast teise, laadis

veoautodelt ehitusmaterjali maha. EstRek OÜ peab töötaja töötasu, puhkuse jms suhtes

kohaldama vähemalt kasutajaettevõtet siduvat kollektiivlepingut. Hageja töötas Souranmaa

Oy-s ja Tenue Oy-s.

Souranmaa Oy on ehitusfirma, millele kohaldub ehitusala kollektiivleping, mille alusel on

tehtud saamata töötasu arvestus. Selles firmas töötas töötaja alates veebruarist kuni aprilli

lõpuni 2013. a. Töötajal oleks Souranmaa Oy korraldustel tööd tehes tunnipalk vähemalt

9.49 eurot. Tenue Oy töötajatele rakendub Sähköistysalan työehtosopimus (elektrivälja ala

töötajate kollektiivleping), mille kohaselt oleks tunnipalk vähemalt 9.83 eurot. Selles

firmas töötas hageja oktoobrist 2012 kuni jaanuarini 2013.

Töölepingus on küll töötaja töötasuks näidatud 8.30 €/h, kuid suuliselt leppisid pooled

kokku 9.60 €/h. Töötasu aluseks on kollektiivlepingu §-s 19 toodud töötajate pädevuse

kategooriad, kategooriapalga tunnitasu suuruse üle poolte vahel vaidlust ei ole. Töötundide

arvestuse osas pooltel vaidlust ei ole. Töötajale ei ole makstud kollektiivlepingus

ettenähtud tasu aja eest, mil talle tööd ei antud. Kollektiivlepingu 1. ptk § 4 lg 1 kohaselt

on regulaarne tööaeg maksimaalselt 8 tundi ööpäevas ja 40 tundi nädalas. Soome

töölepinguseaduse 2. ptk § 12 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale täispalga,

kui töötaja on olnud lepingujärgselt valmis töö tegemiseks ja tal ei ole võimalust teha tööd

tööandjast tuleneval põhjusel, kui teistmoodi ei ole kokku lepitud. Töötajal on aja eest, mil

talle tööd ei antud, saamata 78,5 tunni eest summas 753.60 eurot tunnitasu 9.60 eurot alusel

või 761.98 eurot kollektiivlepingute alusel. Arvestuses on lähtutud kuu summeeritud

normtundide hulgast. Töötajale ei ole makstud tasu ületundide eest ja töö eest

puhkepäevadel. Soome töölepinguseaduse § 13 kohaselt iganädalase ületunnitöö eest

makstakse 8 esimese tunni eest 50% palgalisa ja järgmiste tundide eest 100%-ga korrutatud

palka. Kokkulepitud tunnitasu (9.60 €/h) arvestuse kohaselt on töötaja nõue tööandja vastu

6575.36 eurot; kollektiivlepingute kohase tunnitasu (9.83€/h ja 9.49€/h) on nõue 6674.16

eurot.

Töötajale on välja maksmata kasutamata puhkuse kompensatsioon lähtuvalt tema

tegelikust keskmisest palgast. Vaidluste vältimiseks lähtub töötaja puhkusetasu hüvitise

arvestamisel töölepingus kokkulepitust, et puhkusetasu on 12,5% tunnitasust. Töötasu

maksmise korral lähtuvalt kasutajaettevõtete kollektiivlepingutest on töötajal saamata

puhkusetasu 1389.92 eurot ja lähtuvalt kokkulepitud tunnitasust 9.60€/h summas 1401.60

eurot.

Töötaja nõuab tööandjalt kolme kuu keskmise kuupalga suurust hüvist summas lähtuvalt

kollektiivlepingutest 2120.46 eurot või lähtuvalt tunnitasust 9.60 eurot summas 2103.84

eurot. Nõue põhineb TLS § 100 lg-l 4, mille kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu

erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja

töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Kuna tööandja ei maksnud töölepingu lõppemisel töötajale välja kõiki saadaolevaid

summasid, tuleb tal maksta Soomes kehtiva Töölepingu seaduse alusel töötajale kuue

tööpäeva keskmine palk. Töötasu maksmise korral lähtuvalt kasutajaettevõtete

kollektiivlepingutest on töötaja keskmine töötasu 9.67 €/h, kuue tööpäeva tasu on 464.16

eurot. Töötasu maksmise korral lähtuvalt kokkulepitud tunnitasust 9.60 €/h on kuue päeva

tasu 460.40 eurot.

Vastuseks kostja aegumise vastuväitele selgitas hageja, et töövaidluskomisjon tegi otsuse

22.08.2013. Hageja esitas hagi 14.09.2014. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse

(ITVS) § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad

pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates

töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Seega esitas

hageja kõik nõuded õigeaegselt töövaidluskomisjonile ning ka hagi esitas ta tähtaegselt ja

töötaja nõuded ei ole aegunud.

KOSTJA VASTUS

Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.

ITVS § 24 lg 3 ja 4 kohaselt töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustada vaid juhul, kui avaldus

jäetakse rahuldamata või rahuldatakse. Olukorras, kus töövaidluskomisjon vaidlust ei

lahenda, vaid lõpetab menetluse, edasikaebeõigust ei ole. Käesoleval juhul loetakse, et

töövaidluskomisjoni menetlust ei ole toimunud ning töötaja pöördus 14.09.2013 otse

kohtusse. Nimetatust tuleb lähtuda ka töötaja nõuete tähtaegsuse hindamisel. Töölepingu

seaduse (TLS) § 105 lg 1 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg 30

kalendripäeva. Hageja ütles töölepingu üles 15.05.2013, kuid esitas hagi kohtusse alles

14.09.2013. Seega tuleb hageja esitatud tuvastus- ja hüvitisnõuded jätta aegumise tõttu

rahuldamata.

Kostja tegeleb mitte ehitusega, vaid renditööjõu vahendusega. Hageja tööülesandeks oli

kasutajaettevõtte juures ruumide ja ehitusobjektide koristamine. Koristustöödele

kohaldatakse Kinnisvarahooldusala kollektiivlepingut, neid nõudeid on kostja korrektselt

täitnud. Asjaolu, et hageja tegi enam kui seitse kuud tööd pretensioone esitamata, kinnitab,

et hageja väited on alusetud ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kasutajaettevõteteks, kus

hageja töötas, olid Helsingin Siivous 10 Oy ja Souranmaa Oy. 17.07.2014 seisukohtades

on hageja esindaja asunud üllatuslikult väitma, et hageja tööandjaks oli hoopis Tenue Oy.

Ebaõige on hageja väide, et Tenue Oy juures töötavate isikute suhtes kohaldub elektrivälja

ala kollektiivleping, sest nimetatud leping kehtib vaid töötajatele, kes teevad spetsiifilist

elektriala tööd.

Pooltel puudub vaidlus 2013. a laekumiste osas. Hagejale maksti töö- ja puhkusetasu

6269.44 eurot, lisaks juunis 2013. a haigusraha 173.28 eurot. Seega oli hageja 2013. a

brutotasu 7114.20 eurot, nagu nähtub esitatud palgatõenditest. Kuna vastavalt töölepingule

maksti puhkusetasu 12,5% koos palgaga, siis nimetatud summast 790.47 eurot oli

puhkusetasu ja 6323.73 eurot töötasu.

Hageja netotasu 2012. a oli kokku 4116.95 eurot. Sellest on ülekandega tasutud 3616.94

eurot. Kuna hageja konto oli arestitud, siis palus ta töötasu kanda K kontole. Lisaks on

hageja saanud 09.10.2012 sularahas avanssi 200 eurot ja 15.11.2012 veel 50 eurot.

Täiendavalt on kohtutäitur pidanud hageja töötasust kinni 250 eurot. Kokku on hageja

saanud 2012. a netotasuna 3616.94 + 200 + 50 + 250 eurot, s.o 4116.94 eurot. Seega oli

hageja 2012. a brutotasu (s.o töö- ja puhkusetasu) kokku 4 400.16 eurot, nagu nähtub

esitatud palgatõenditest. Kuna vastavalt töölepingule maksti puhkusetasu koos palgaga, siis

nimetatud summast 12,5% oli puhkusetasu.

Tunnilehtede kohaselt on hageja teinud tööd reaalselt 1096 tundi, nendest 28.04.13

töötunde (8h) on arvestatud ja tasustatud topelt. Lisaks on hageja saanud kokkuleppelist

tasu 83,5h nn urakka-tunni eest. See on kokkuleppeline tasu teatud töölõigu eest, mis on

arvestatud tunnihinna alusel, kuid ei sõltu tegelikult tööle kulutatud ajast. Lisaks on hageja

teinud vabatahtlikku lisatööd 28,5h (s.o tunnilehed märkustega pic-nic ja soprano). Kokku

on hageja saanud tunnitasu 1 216 tunni eest.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja koristas eraldi suuliselt sõlmitud lepingu

alusel lisaks oma põhitööle veel kontoriruume ning nimetatud töö ei ole ületunnitöö. Hageja

soovis seda ise vabatahtlikult lisaks teha. Samas on hageja ekslikult märkinud, et nende

tundide koguarvuks on 18+5 (2.-19. jaanuar ning 4. ja 11. aprill). Nimetatud tundide eest

oli tasuks 9.6 €/h koos puhkusetasuga.

Kõigi reaalselt tehtud ja kokku lepitud töötundide eest on hageja töölepingus kokkulepitud

töö- ja puhkusetasu kätte saanud. Hageja nõue väidetavate üle- ja alatundide osas on

alusetu. Soome tööajaseaduse § 6 lg 2 kohaselt võib tööaeg olla korraldatud ka selliselt, et

kuni 52 nädala keskmine tööaeg on 40 tundi nädalas. Lisaks ei ole hageja enda üle- ja

alatundide arvestuses arvestanud Soome riiklike pühadega ning on alatundide hulka

arvestanud ka riiklikud pühad.

Hageja väidab, et tegi 2012. a oktoobris 16 alatundi ja novembris 16 ületundi. Seega on

oktoobri väidetavad alatunnid ja novembri väidetavad ületunnid tasakaalus.

Isegi kui hageja väited üle- ja alatundide osas oleksid õiged, on tasunõue ikkagi alusetu.

Väidetavate alatundide eest (st töö eest, mida ta tegelikult teinud ei ole) nõuab hageja

täistöötasu. Soome TLS 2. ptk § 12 Tööandja on kohustatud maksma töötajale täispalga

kui töötaja on olnud lepingujärgselt valmis töö tegemiseks ja tal ei ole võimalust teha tööd

tööandjast tuleneval põhjusel, kui teistmoodi ei ole kokku lepitud. Käesoleval juhul olid

pooled töölepingu p-s 4.2 kokku leppinud, et kui tööd ei ole pakkuda, siis tasu saamise

õigust ei ole. Lisaks ei olnud hageja töö tegemiseks valmis ega kättesaadav, seega on tasu

nõue igal juhul alusetu.

Kostja märgib, et Soomes tööandja algatusel ületunde ei tehta. Hagejapoolne Soome

tööajaseaduse § 22 selgitus on ebaõige – kui ületunde arvestatakse pikema perioodi vältel,

siis ei ole 50% hüvitise maksmise aja pikkus 2 tundi, vaid nt 3-nädalase arvestuse korral

tuleb esimese 18 ületunni eest maksta 50% lisatasu.

Hageja töötasu nõude kujunemine on jätkuvalt ebaselge. Isegi kui hageja väited kohalduva

tunnitasu, tehtud töötundide ja väidetavate lisatasude osas oleksid õiged, siis saaks hageja

nõue olla maksimaalselt 1208.44 eurot (s.o 12 722.8 - 11 514.36, kui arvestada kõik maksed

töötasuna). Kui lähtuda sellest, et kostja makstud brutosummast (11 514.36 eurot) oli

1279.38 eurot puhkusetasu ja 10 234.98 eurot töötasu, siis saaks hageja nõue olla

maksimaalselt samuti vaid 2487.82 eurot (s.o 12 722.80 – 10 234.98), mitte selline, nagu

hageja nõuab.

Kostja on maksnud hagejale puhkusetasu 1279.38 eurot. Lepingu kohaselt puhkusetasu tuli

maksta koos palgaga, puhkusetasu oli 12,5%. Hageja puhkusetasu arvestus on vigane, sest

puhkusetasu saaks hageja nõuda vaid reaalsete töötundide eest, mitte aga ületunnitasu või

nn urakka-tundide eest. Hageja puhkusetasu nõude rahuldamisel palub kostja arvata sellest

maha hagejale (hageja täiendava nõude rahuldamise korral alusetult) tasutud 1286.96 eurot.

Kuna töösuhtele kohaldub Soome õigus, siis ei saa hageja nõuda töölepingu lõppemise

aluse tuvastamist vastavalt Eesti õigusele. Lisaks on võimalik nõue aegunud (TLS § 105 lg

1). Soome õigus ei näe ette töölepingu lõppemise aluse tuvastamist sellisel kujul, mistõttu

ei saa sellist tuvastusnõuet esitada. TsMS § 368 kohaselt võib tuvastusnõude esitada vaid

juhul, kui selleks on õiguslik huvi. Käesoleval juhul puudub hagejal õiguslik huvi töösuhte

lõppemise aluse tuvastamiseks, mistõttu tuleb hageja tuvastusnõue jätta läbivaatamata.

Lisaks on hageja nõude summa ebaõige. Kostja leiab, et lähtuda tuleb tegelikust

brutotöötasust. Hageja reaalne brutotöötasu nov 2012 kuni aprill 2013 oli 10 841.88 eurot

ja seega keskmine töötasu 1806.98 eurot/kuus (s.o 10 841.88/6). Seega ei saa hageja nõue

olla igal juhul suurem kui 1806.98 eurot. Isegi kui hageja väited brutotöötasu suuruse osas

oleksid õiged, siis on keskmise töötasu arvestus ikkagi ebaõige. Kuue kuu keskmine töötasu

on ka hageja numbritest lähtudes 1819.01 eurot (s.o 10 914.08/6) või alternatiivselt 1809.60

eurot (s.o 10 857.60/6). Hageja arvutused on ebausaldusväärsed.

Kuna lõpparve on välja makstud, ei kuulu maksmisele ka hageja nõutud hüvitis. Soome

TLS 2. ptk § 14 lg 2 kohaselt on töötajal õigus saada 6 päeva tasule vastavat hüvitist vaid

juhul, kui ta on tööandjat enda nõudest ühe kuu jooksul alates töölepingu lõpetamisest

teavitanud. Kui nõue on vaieldav või ebaselge, siis puudub töötajal hüvitise nõudmise

õigus. Nimetatud eeldused ei ole täidetud ja hageja nõue on alusetu. Soome TLS 6. ptk § 3

lg 2 p 1 kohaselt pidi hageja teatama töölepingu ülesütlemisest ette 14 päeva.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja oli kostja

töötaja 01.10.2012 kuni 15.05.2013 ja ta töötas kogu aeg Soome Vabariigis erinevate

ettevõtete juures.

Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu (töötasu 2012. aasta kolme kuu eest, vähem

saadud tunnitasu ning üle- ja alatundide hüvitist), kasutamata puhkuse kompensatsiooni,

lõpparve maksmata jätmise hüvitist Soome õiguse alusel ning töölepingu ülesütlemise

hüvitist Eesti õiguse alusel.

Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses tuleb töösuhtele kohalduv õigus kindlaks

määrata Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. juuni 2008. a määruse 593/2008 (Rooma I

määrus) järgi. Rooma I määruse art 28 järgi kohaldub see määrus lepingutele, mis on

sõlmitud alates 17. detsembrist 2009. Kuna tööleping sõlmiti 01.10.2012, siis tuleb

kohaldatav õigus määrata Rooma I määruse alusel. Rooma I määruse art 8 esimese punkti

esimese lause kohaselt on individuaalne tööleping reguleeritud õigusega, mille pooled on

art 3 alusel valinud. Art 3 lg 1 teise lause järgi tuleb valik teha sõnaselgelt või nähtuma

selgelt lepingutingimustest või juhtumi asjaoludest. Art 8 lg 1 teise lause kohaselt ei või

õiguse valik põhjustada töötaja ilmajäämist kaitsest, mis on talle ettenähtud sätetega,

millest ei saa kokkuleppega kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis kohalduks õiguse

valiku puudumisel art 8 lg-te 2-4 alusel.

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 32 lg 1 kohaselt kohaldatakse lepingule selle

riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. REÕS § 35 lg 1 kohaselt ei tohi

töölepingu puhul õiguse valik viia selleni, et töötajalt võetakse kaitse, mis on talle tagatud

selle riigi õiguse imperatiivsete sätetega, mis kuuluksid kohaldamisele õiguse valiku

puudumisel vastavalt REÕS § 35 lg-le 2.

01.10.2012 poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 273/12 (tl 50) p 2.2. ja 5.4 kohaselt on

töötegemise koht Soome ja lepingule kohaldatakse Soome seadust. Seega on pooled

valinud kohaldamisele kuuluvaks õiguseks Soome õiguse. Kokkulepe vastab seadusele.

Kohus kohaldab Soome Vabariigis kehtivat tööõigust.

Kostja väitel saatis ta hageja Soome tööle ehk rentis tööjõudu (vahendas töötajat) Soome

klientidele. Tööjõu rentimine on ettevõtjale teatud ajavahemikuks vajaliku töötaja

vahendamine. Tööandja sõlmib töötajaga töölepingu, mille eesmärgiks on rakendada

töötaja tööle teise ettevõtja juures. Sellisel juhul tekib kolmepoolne töösuhe, milles töötaja

on töölepingulises suhtes tööandjaga, kuid tööd teeb teise ettevõtja kasuks.

Soome töölepingu seaduse (TSL) (Työsopimuslaki s.k., Employment Contracts Act i.k.) 1.

peatüki § 7 lõike 3 kohaselt läheb kasutajaettevõtjale üle õigus juhtida ja kontrollida töö

tegemist, samuti kohustused, mis on otseselt seotud töö tegemise ja selle korraldamisega.

Kuigi töölepingus puudub selgesõnaline kokkulepe, ei ole hageja esitanud sisuliselt

vastuväiteid sellele, et ta töötas Soomes renditöötajana. Hageja seletuse kohaselt andis

tööülesandeid Soome ettevõtte töötaja, kes kontrollis ka töö tegemist ning võttis vastu

töötaja esitatud tööaja arvestuse. Kostja esindaja hagejale tööülesandeid ei andnud.

Töölepingu punktis 2.2. on hageja ja kostja kokku leppinud, et „Töötegemine toimub

EstRek OÜ klientide tööobjektidel Soomes.“

Aegumise vastuväide

Esmalt võtab kohus seisukoha nõude aegumise osas. TSL 13. ptk § 9 lg 1 kohaselt aegub

töötaja töötasu nõue viie aasta möödumisel maksetähtpäevast. Sama aegumistähtaeg kehtib

ka muude töölepingu seaduses sätestatud nõuete kohta. Hageja asus tööle 01.10.2012,

töösuhe lõppes 15.05.2013. Seega on hageja esitanud nõude saamata töötasu ja

puhkusehüvitise ning muude hüvitiste saamiseks õigeaegselt, need ei ole aegunud.

Kostja väitel töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaja järgimata jätmise kohta puudub

kohtu arvates loogika. Hageja ei vaidlusta töölepingu ülesütlemist, sest ta ütles selle ise

üles. Hageja nõuab hüvitist seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega tööandja poolt

kohustuse täitmata jätmise tõttu. Tööleping lõppes 15.05.2013, hagi töötasu ja hüvitiste

väljamõistmiseks esitati kohtusse 14.09.2013, s.o ITVS § 6 lg-s 1 sätestatud 4-kuulise

tähtaja jooksul.

Kohalduv kollektiivleping

TSL 1. ptk § 1 kohaselt kohaldatakse töölepingu seadust lepingule, millega töötaja

kohustub isiklikult tegema tööd tööandja juhtimise ja järelevalve all palga või muud tasu

eest. TSL 2. ptk § 7 järgi peab tööandja järgima vähemalt üleriigilise, vastavas valdkonnas

kehtiva kollektiivlepingu (üldkohalduva kollektiivlepingu) sätteid töötingimuste kohta, mis

on seotud töötaja tööga või samaväärse tööga. Töölepingu tingimus, mis on vastuolus

üldkohalduva kollektiivlepingu vastava sättega, on tühine ja selle asemel tuleb järgida

üldkohalduva kollektiivlepingu sätet. Üldkohalduvad kollektiivlepingud on Soome

Vabariigis siduvad kõigile selle valdkonna tööandjatele. Üldkohalduvad kollektiivlepingud

kehtivad muuhulgas ehitus-, koristus- ja elektrisektoris. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt

töötas hageja Soome Vabariigis kasutajaettevõtete juhtimisel kostjaga sõlmitud lepingu

alusel.

2008. a novembris ELi tasandil vastuvõetud direktiivis renditöö kohta selgitatakse, et kui

on olemas kehtivad eeskirjad, mille järgi ettevõtte töötajatel on õigus kindla taseme palgale,

tagab renditööjõu vahendaja töötajale vähemalt sama palga, mille töötaja saanuks juhul,

kui kasutajaettevõte oleks otsustanud ta otse teenistusse võtta.

Kohalduva kollektiivlepingu valikul on põhikriteeriumiks töö sisu. TSL 2. ptk § 9 kohaselt

kohaldatakse renditöötaja puhul kasutajaettevõtte kollektiivlepingut.

Hageja leiab, et rakendamisele kuulub kasutajaettevõttele kohalduv kollektiivleping ehk

perioodil tööleasumisest kuni 2012. a jaanuarini „Sähköistysalan työehtosopimus

1.9.2012–30.9.2014” (elektrivälja ala töötajate kollektiivleping), kuna Tenue Oy

tegevusalaks on mh side- ja telekommunikatsiooni-seadmete paigaldamine ja hooldamine.

Hageja on seisukohal, et 2012. a veebruarist aprilli lõpuni kuulub kohaldamisele ehitusala

kollektiivleping, sest Souranmaa Oy on ehitusfirma. Kostja on esitanud Siivous 10 Oy

vastuse (tl 80, 84 eestikeelne tõlge tl 81, 85) ja Suoranamaa Oy vastuse (tl 82, eestikeelne

tõlge tl 83), mille kohaselt M.L. töö sisu oli koristamine. Kostja leiab, et kohaldamisele

kuulub kinnisvarahoolduse kollektiivleping. Ehituskoristaja töökorraldusse kuulub

ehitusplatsi töökohtade ja liikumisteede puhastamine tolmust, sodist ja töötamise tagajärjel

tekkinud prahist. Ülesannete hulka kuulub laua- ja torujuppide, tühjade kottide jms prahi

äraviimine (tl 93, eestikeelne tõlge tl 113).

Hageja ei ole enne töölepingu erakorralist ülesütlemist teavitanud kostjat sellest, et tema

on teinud renditöötajana tööandja klientide juures teistsugust tööd, kui oli kokku lepitud

töölepingus (erinevad koristusalased tööd). Alles juulis 2014 (kohtumenetluse käigus) on

hageja avastanud, et perioodil oktoober 2012 kuni jaanuar 2013 kohaldus tema töötamisele

hoopis elektrivälja ala töötajate kollektiivleping (hageja lõplikud seisukohad, tl 144).

Hageja

on

esitanud

alternatiivse

nõude

töötasu

saamiseks

kas

vastavalt

kollektiivlepingu(te)le või töölepingus kokkulepitud tunnitasule.

Saamata töötasu nõue

Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud, tuginedes töölepingus

kokkulepitud töötasule 9.60 eurot/h. See ei ole väiksem ei ehitus- ega koristusala tööde

kollektiivlepingus sätestatud määrast. Töölepingu p 4.1. kohaselt on töötaja kokkulepitud

põhipalk 8.30 eurot/h. TVK tl 33 ja 34, tl 179-185 olevate palgatõendite kohaselt on M.L.

i brutopõhipalk 9.60 eurot/h. Kostja väide, et M.L. ile makstud kuutöötasu summa sisaldab

ka puhkusetasu protsendina, ei ole seega tõendamist leidnud. Palgatõendi mõte seisneb

selles, et kajastada õigesti töötajale makstavat töötasu, lisatasu jm väljamakseid ning

näidata ära tasult tehtavad kinnipidamised. Esitatud palgatõenditelt ei ole võimalik kuidagi

välja lugeda puhkusetasu määra ja tasu summat, samuti seda, kas ja kuidas puhkusetasu osa

on maksustatud. Töötaja ja tööandja võivad töölepingu tingimusi muuta ka suulise

kokkuleppega, see ei ole välistatud TSL 1. ptk § 3 lg 1 sätestatu kohaselt: tööleping võib

olla sõlmitud suuliselt, kirjalikult või elektrooniliselt. Kohus kohaldab käesolevas vaidluses

poolte vahel kokku lepitud töötasuna tunnitasu 9.60 eurot. Lisandub puhkusehüvitis, mida

hageja nõuab vastavalt töölepingus kokku lepitule, so 12,5% tunnitasu määrast. Selle määra

üle poolte vahel vaidlus puudub.

Hageja leiab, et tal on kostjalt saada lähtuvalt tunnitasust 9.60 eurot töötasuna 6 575.36

eurot. Hageja väitel ei ole ta saanud töötasu 2012. aasta eest. Kostja esitas kohtule konto

väljavõtte (tl 186), mille kohaselt on kostja 2012. aastal kandnud M.L. i töötasu T.K.

pangakontole, sest hageja olevat andnud sellise korralduse. Hageja pangakonto olevat

olnud arestitud. Kostja väidet toetab 21.12.2012 tehtud M.L. i töötasu maksekorralduse

selgitus „töötasu millest on kohtutäiturimakse maha arvestatud.“ Tl 189 oleva

makseorralduse kohaselt on kostja teinud samal kuupäeval makse kohtutäitur O. Kutšmei

kontole täiteasjas nr 084/2012/958. Kohus on seisukohal, et kostja on maksnud hagejale

2012. aastal välja töötasu kandmisega T. K kontole, vastavalt hageja antud korraldusele.

Kohtule ei ole eluliselt usutav, et M.L. ei saanud üldse töötasu 2012. aasta oktoobris,

novembris ja detsembris, kuid jätkas töötamist 2013.a maikuuni, esitamata kordagi 2012.

aastal saamata põhitöötasu nõuet. Kohtuistungil antud seletuse kohaselt on hagejal tema

arvates saamata suurem töötasu vastavalt kollektiivlepingule ja ületunnitöötasu.

Tunnilehtede (tl 120-126) kohaselt on M.L. töötanud 2012 oktoobris 168 tundi, mille eest

ta pidi saama töötasu (9.60x168) 1612.80 eurot, novembris 192 töötunni eest 1843.20 eurot

ja detsembris 112 töötunni eest 1075.20 eurot, kõik kokku 4531.20 eurot. Tööandja esitatud

palgatõendite kohaselt (tl 179-181) on M.L. ile arvestatud töötasu perioodil 01.10.-

31.12.2012 kokku (672.48+2686.08+1041.60) 4 400.16 eurot. Seega on M.L. il saamata

töötasu 2012. aasta eest (4531.20-4400.16) 131.04 eurot.

2013. aastal laekus töötasu M.L. i pangakontole. Tunnilehtede (tl 127, 129, 131-136)

kohaselt on M.L. töötanud 2013 jaanuaris 184 tundi, mille eest pidi saama tasu 1766.40

eurot, veebruaris 129,5 tundi töötasuga 1243.20 eurot, märtsis 205 tundi töötasuga 1968

eurot ja aprillis 197 tundi töötasuga 1891.20 eurot, kõik kokku 6868.80 eurot. Tööandja

esitatud palgatõendite (tl 182-185) kohaselt on M.L. ile arvestatud töötasu perioodi eest

01.01.-30.04.2013

summas

(2040+614.40+2568.60+1891.20)

7114.20

eurot.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjalt saanud jaanuaris ja aprillis tehtud lisatööde tasu

23 tunni eest summas 220.80 eurot. Kui nimetatud summa tööandja arvestusest maha

arvata, pidi tööandja hagejale maksma (7114.20-220.80) 6893.40 eurot. Töötajal on seega

saamata töötasu (6893.40-6868.80) 24.60 eurot 2013. aastal töötatud aja eest.

Ületunnitöötasu nõue

TSL 2. ptk § 12 kohaselt Tööandja on kohustatud maksma töötajale täispalga kui töötaja

on olnud lepingujärgselt valmis töö tegemiseks ja tal ei ole võimalust teha tööd tööandjast

tuleneval põhjusel, kui teistmoodi ei ole kokku lepitud.

Soome töölepinguseadusega reguleeritud töösuhtele kohaldub Soome tööajaseadus

(Työaikalaki s.k., Working Hours Act, i.k.). Tööajaseaduse 3. ptk § 6 kohaselt on tavatööaeg

maksimaalselt 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas.

Kohus leiab, et kostja väide summeeritud tööaja rakendamise kokkuleppe kohta on

tõendamata. Töölepingu p-dest 4.2. ja 3.2. ei saa välja lugeda poolte kokkulepet

summeeritud tööaja kohaldamise kohta: puudub selgesõnaline kokkulepe, samuti

ajavahemik,

mille

ulatuses

tööaega

summeeritakse

või

viide

kohaldatavale

seaduse(kollektiivlepingu)sättele. Töölepingus on tööaja kohta vaid p. 3.1: Töötaja

töötingimuste osas järgitakse Soome kasutajaettevõtetele kohalduvat kollektiivlepingut.

Kinnisvarahooldusala töötajate kollektiivlepingu (Kiinteistöpalvelualan työntekijöitä

koskeva työehtosopimus 1.11.2011-30.11.2013) 3. ptk § 8 kohaselt on tööaeg

maksimaalselt 7,5 tundi päevas ja 37,5 tundi nädalas või 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas.

Ehitusala (Rakennusalan) kollektiivlepingutes on tavaliseks tööajaks 8 tundi päevas ja 40

tundi nädalas. Hageja märgib põhjendatult, et töölepingus puudub tööaja kohta info. Ka

kasutajaettevõtetega ei ole sõlmitud kokkuleppeid töötaja tööaja kohta, mistõttu tuleb

järeldada, et töösuhtele kehtib Soome tööajaseaduse 3. ptk §-s 6 sätestatud üldine tööaeg 8

tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Seega tuleb tööandjal hüvitada nii töötaja tehtud üle- kui

ka alatunnid.

Kostja väitel sisaldub poolte teistsugune kokkulepe töölepingu p-s 4.2. ning hageja

tunnilehed tõendavad, et muudel, kui tunnilehtedel märgitud päevadel, ei olnud hageja

valmis tööd tegema. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei olnud teatud perioodidel

tööandjale kättesaadav või ei olnud valmis tööd tegema. Renditöötajat ei tohi kohelda

halvemini kui ettevõtte enda poolt palgatud töötajat, vastavalt Euroopa Liidus kehtivale

põhimõttele. Seega ei ole võimalik renditöötaja tööle võtmine ilma eraldi selge

kokkuleppeta

väiksema

koormusega,

kui

on

renditöötajat

rakendava

riigi

tööseadusandlusega tagatud normtööaeg. Vastasel korral ei ole töötaja tagatud tööga ja

temal jääb saamata töötasu. Samuti ei tohi renditöötajalt nõuda töö tegemist üle normtööaja.

Kui renditöötaja on nõus ületunnitööga, tuleb see temale hüvitada vastavalt antud riigis

kehtestatud korrale.

Hageja on pidanud korrektset tööaja arvestust, tunnilehed on tl 120-137. Hagiavalduse

kohaselt on hageja summeerinud töötunnid kuu lõikes. Arvestades seda asjaolu, ei lähtu ka

kohus Soomes kohaldatavast tööaja summeeritud arvestusest kahe või kolme nädala kaupa.

Kohus määrab kindlaks hageja poolt igas kuus töötatud tundide arvu ning mõistab kostjalt

välja vastavalt täiendava tasu ületunnitöö eest või hüvitise tööga kindlustamata aja eest (nn

alatundide tasu) vastavalt TSL 2. ptk § 12 lg-s 1 sätestatule. Kostja on väitnud, et hagejalt

ei ole ületunnitööd nõutud, kuid hagejale tegelikult tööd andnud tööandja esindaja on

allkirjastanud kõik kohtule esitatud tunnilehed, millega kohus loeb tõendatuks kokkuleppe

ületunnitöö tegemiseks.

Hageja on teinud 2013 jaanuaris ja aprillis muud tööd 23 h (s.o tunnilehed märkustega pic-

nic, tl 128, ja soprano, tl 130, tööandja esindaja allkiri puudub). Kohus on seisukohal, et

tegemist on tööga teise tööandja juures, mis ei too kaasa kohustust hüvitada vastavas

ulatuses ületunnitöö sama tööandja juures. Töötaja võib töötada mitme tööandja juures.

Sellisel juhul ei tee töötaja ületunnitööd, isegi kui kogu tööaeg on pikem kui 8 tundi päevas

ja/või 40 tundi nädalas.

Tl 120-122 olevate tunnilehtede kohaselt töötas M.L. Siivous 10 Oy-s 01.-31.10.2012

kokku 168 tundi, mille üle vaidlust ei ole. Tööajanormi kohaselt oleks olnud töötundide arv

184. Kostja ei ole tõendanud, et töötaja ei olnud oktoobris kättesaadav või ei olnud valmis

töö tegemiseks. M.L. il on õigus saada 2012 oktoobrikuu eest täiendavalt tasu [9.60x(184-

168)] 153.60 eurot.

Tl 123-124 olevate tunnilehtede kohaselt töötas M.L. 01.11.-30.11.2012 kokku 192 tundi,

tööaja norm oli 176 tundi. Soome tööajaseaduse 4. ptk § 22 kohaselt ööpäevase ületunnitöö

eest makstakse kahe esimese ületunni eest lisatasu 50% ja järgnevate tundide eest 100%

töötasust. Iganädalase ületunnitöö eest makstakse lisatasu 50%. Perioodilise ületunnitöö

eest, mida tehakse lisaks kolmenädalase perioodi tavalisele tööajale, makstakse 12 esimese

tunni eest 50% ja järgmiste tundide eest 100% töötasu. Hageja nõuab tasu 50% ulatuses

tunnitasust. Kohus tunnustab hageja õigust saada ületunnitöö hüvitist [9.60x(192-

176)x50%] 76.80 eurot.

Tl 125-126 olevate tunnilehtede kohaselt töötas M.L. 01.12.-21.12.2012 kokku 112 tundi,

tööaja norm kuni 31. detsembrini oli 144 tundi. Kohus loeb siin usutavaks kostja väidetud

asjaolu, et hageja sõitis jõuludeks ja aastavahetuseks Eestisse, mistõttu ta ei olnud

tööandjale kättesaadav ning ei olnud valmis töö tegemiseks perioodil 22.12.-31.12.2012. 6.

detsember on Soome iseseisvuspäev ehk riiklik püha. Kinnisvarahooldusala töötajate

kollektiivlepingu 4. ptk § 9 kohaselt on töötajal õigus iseseisvuspäeva eest hüvitist

(arkipyhäkorvaus) täistöötasu määras juhul, kui püha langeb tööpäevale, mille eest tal oleks

olnud õigus töötasule ja tunnipalgaline töötaja on tööandja juures töötanud 6 päeva.

http://kuopio511.pamosasto.fi/@Bin/179123/Kiinteist%C3%B6palvelualan+ty%C3%B6n

tekij%C3%B6it%C3%A4+koskeva+ty%C3%B6ehtosopimus.pdf. Kohus tunnustab hageja

õigust saada töötasu 8 tunni ulatuses, s.o (9.60x8) 76.80 euro ulatuses.

Tl 127 ja 129 olevate tunnilehtede kohaselt töötas M.L. 01.01.-31.01.2013 kokku 184

tundi, tööaja norm oli 176 tundi. Kohus mõistab kostjalt M.L. i kasuks välja ületunnitöö

hüvitise [9.60x(184-176)x50%] 38.40 eurot.

Tl 131-132 olevate tunnilehtede kohaselt töötas M.L. 01.02.-28.02.2013 kokku 129,5

tundi, tööaja norm oli veebruaris 2013 kokku 160 tundi. Kostja ei ole kohtule tõendanud,

et M.L. oli veebruaris tööandjale kättesaamatu või ei olnud võimeline tööd tegema. Kohus

mõistab kostjalt töötaja tööga kindlustamata jäetud aja eest töötasu [9.60x(160-129,5)]

292.80 eurot.

Tl 133-134 olevate tunnilehtede kohaselt töötas M.L. 01.03.-31.03.2013 kokku

(88+23+80+14) 205 tundi, tööaja norm oli märtsis 160 tundi. Tunnilehele 1.-15.03.2013

on märgitud „URAKAS 23 h“ ja tunnilehele 16.-31.03.2013 on märgitud „URAKAS 14

h“; töötunnid ei ole näidatud kuupäevade järgi, vaid summas. Kostja selgituse kohaselt

tuleneb selline arvestus Kinnisvarahooldusala töötajate kollektiivlepingust, mis lubab

maksta n-ö kokkuleppelist tasu mingi töö tegemise eest, arvestamata töö tegemiseks

tegelikult kulutatud aega. Kollektiivlepingu kohaselt neid tunde ületunnitöö arvestamisel

aluseks ei võeta. Kohus nõustub kostja vastuväidetega ning aktsepteerib M.L. i poolt

märtsis 2013 tehtud töötundide arvuna (21x8) 168 tundi. Kohus mõistab kostjalt M.L. i

kasuks välja ületunnitöö hüvitise [9.60x(168-160)x50%] 38.40 eurot.

Tl 135-136 olevate tunnilehtede kohaselt töötas M.L. 01.04.-30.04.2012 kokku (88+72)

160 tundi, tööaja norm oli aprillis 168 tundi. Nn urakka-tunnid, kokku 37 tundi, jätab kohus

ületundide arvestusest välja. Samas kulutas M.L. ka kokkulepitud töö tegemiseks aega,

mistõttu kohtule ei ole tõendatud M.L. i poolt aprillis tegelikult töötatud aeg. Ametlik

töötundide arv on lähedane normile, lisaks maksti töötajale tasu nn lepingujärgse töö eest.

Eeltoodust tulenevalt on töötajal õigus saada saamata töötasu 2012. aasta eest 131.04 eurot,

2013. aasta eest 24.60 eurot, 2012 oktoobrikuu eest tasu töö andmata jätmise tõttu 153.60

eurot, novembrikuu eest ületunnitöö hüvitist 76.80 eurot, detsembrikuu eest tasu tööga

kindlustamata jätmise eest 76.80 eurot, 2013 jaanuarikuu eest ületunnitöö hüvitis 38.40

eurot, veebruarikuu eest tööga kindlustamata jäetud aja eest töötasu 292.80 eurot ja

märtsikuu eest ületunnitöö hüvitis 38.40 eurot, kõik kokku 832.44 eurot brutotöötasuna.

Puhkuse kompensatsiooni nõue

Töölepingu p 4.1. kohaselt puhkuseraha makstakse TES-i järgi 12,5% tunnitasult.

Puhkuseraha makstakse töötaja soovil kas koos palgaga või eraldi. (tl 50). Kostja on

esitanud hageja poolt 01.10.2012 allkirjastatud avalduse, mille kohaselt ta palub endale

maksta puhkuseraha välja koos töötasuga (tl 97).

Kohtule esitatud palgatõenditest ei nähtu, et kostja oleks arvestanud ja maksnud M.L. ile

puhkusehüvitist n-ö jooksvalt. Kõikidel palgatõenditel on töötaja tululiigi all üks nimetus:

„Brutopõhipalk“. Lisatasu real on summa 0,00. Kohus on seisukohal, et kui tööandja oleks

tahtnud näidata M.L. i puhkusehüvitist selliselt, nagu see oli kokku lepitud töölepingus,

oleks seda saanud teha lisatasu real. Sellisel juhul oleks olnud nii töötajale kui ka kohtule

selge, et tööandja poolt tehtud töötasu arvestus sisaldab endas nii töötasu kui ka jooksvalt

makstavat puhkusehüvitist. Tööandja ei ole eraldi välja toonud puhkusehüvitise summat,

seega ei ole puhkusehüvitist töötajale arvestatud ega makstud. Puhkusehüvitise maksmist

ei saa tõendada töötaja avaldusega „puhkuseraha välja maksta koos töötasuga“. (tl 97).

Hageja palub välja mõista puhkusehüvitis lähtuvalt tunnitasust 9.60 eurot summas 1401.60

eurot. M.L. on esitanud kohtule nõude (arvestus tl 163) puhkusetasu väljamõistmiseks

töötatud aja normtundidele vastavalt, so 1168 normtunnile vastab töötasu 11 212.80 eurot,

millelt puhkusehüvitis 12,5% on 1401.60 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude.

Töölepingu ülesütlemine ja hüvitis

Hageja palub tuvastada töölepingu lõppemine TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 16.05.2013. Kostja

leiab, et hageja ei saa nõuda töölepingu lõppemise aluse tuvastamist vastavalt Eesti

õigusele, sest poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et käesoleval juhul kohaldub töösuhtele

Soome õigus. Soome õigus ei näe ette töölepingu lõppemise aluse vaidlustamist sellisel

kujul, mistõttu ei saa sellist tuvastusnõuet esitada.

Kohus leiab, et hageja nõue tuvastada töölepingu lõppemine TLS § 92 lg 2 p 2 alusel

16.05.2013 tuleb jätta rahuldamata. Nagu kostja õigesti märgib, kohaldub töösuhtele

Soome õigus ning Soome õigusest ei tulene töölepingu ülesütlemise alusest lähtuvat

hüvitise saamise õigust. Lisaks on kohus seisukohal, et töötaja ei ole kinni pidanud Soome

Vabariigis kehtiva Töölepingu seadusega reguleeritud ülesütlemiskorrast.

TSL 8. ptk § 1 lg 1 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda (työsopimuksen

purkaminen) teise poole eriti tõsise lepingurikkumise tõttu. Sellisel juhul lõpeb leping

etteteatamistähtajata. Lepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks peab olema sedavõrd

mõjuv põhjus, et lepingut üles ütlevalt poolelt oleks ebaõiglane nõuda töösuhte jätkamist

etteteatamistähtaja jooksul. Pool kaotab õiguse öelda leping erakorraliselt üles, kui

töölepingut ei öelda üles 14 päeva jooksul ajast, mil poolele sai teatavaks ülesütlemise

aluseks olnud asjaolu. (TSL 8. ptk § 2 ). Hageja sai väidetavalt vähem töötasu kogu

töötamise aja kestel. Kohtuistungil antud seletuse kohaselt oli hagejal sellest juttu Soomes

asuva tööandja esindajaga juba detsembris. Samas ei olnud hagejal isegi enne hagi kohtusse

esitamist kindlat seisukohta, millise kollektiivlepingu alusel kui suurt tasu ta oli õigustatud

saama, sest hageja on kohtumenetluse käigus viidanud veel täiendavale kollektiivlepingule.

Kohus on seisukohal, et kui töötasu osaliselt maksmata jätmine on töötaja etteheide

tööandjale, siis peab töötajal hiljemalt töölepingu ülesütlemise ajaks olema selge, kui suur

töötasu on maksmata, st millist kohustust on tööandja rikkunud.

Kohus nõustub kostjaga, et käesoleval juhul ei esinenud TSL 8. ptk § 1 lg-s 2 kirjeldatud

mõjuvat põhjust, mis oleks õigustanud töötaja poolt töölepingu erakorralist ülesütlemist

etteteatamistähtaega järgimata. Töötaja oleks pidanud andma tööandjale TSL 9. ptk § 2 lg

2 kohaselt võimaluse olla enne töölepingu erakorralist ülesütlemist ära kuulatud. Hageja

töötas 7 kuud sama töötasuga; ta on oma nõude alust, st kollektiivlepinguid, millele tugineb,

kohtumenetluse käigus muutnud ning on kohtus alternatiivselt tuginenud ka töölepingus

kokkulepitud tunnitasule. Hageja on töölepingu üles öelnud, kusjuures ülesütlemise ajal oli

temal ebamäärane arvamus selle kohta, et temal on mingis osas töötasu saamata.

Hüvitisnõue lõpparve väljamaksmata jätmise eest

Hageja nõuab hüvitist lõpparve väljamaksmata jätmise eest. Kostja vaidleb nõudele vastu,

leides, et hageja ei ole tõendanud, et lõpparve oleks välja makstud hilinemisega või et

lõpparvet ei oleks üldse välja makstud.

Kohus leiab, et hageja nõue välja mõista keskmine töötasu kuue päeva eest lõpparve

maksmata jätmise eest tuleb jätta rahuldamata.

Poolte vahel puudub vaidlus Soome õiguse kohaldamise üle. Kohus peab vajalikuks

märkida, et kohtupraktika kohaselt võib teises riigis töötamise korral kohaldada töötaja

elukoha riigi või töökoha riigi õigust, kuid ei saa kohaldada valikuliselt üksikuid sätteid

kord ühe, kord teise riigi õigusest, antud juhul töölepingu seadustest.

Isegi, kui kostja oleks viivituses olnud või lõpparve oleks tasumata, siis TSL 2. ptk § 14 lg

2 kohaselt on töötajal, juhul, kui nõue on ebaselge või vaieldav, õigus saada kuue päeva

tasule vastavat hüvitist üksnes juhul, kui ta on tööandjat enda nõudest ühe kuu jooksul

alates töölepingu lõpetamisest teavitanud ning tööandja ei ole teavituse saamisest kolme

tööpäeva jooksul makset teinud. Kohus on eelnevalt analüüsinud hageja nõuete ebaselgust

isegi kohtumenetluse ajal. Kohus nõustub kostjaga, et seaduses nimetatud eeldused ei ole

käesoleval juhul täidetud ning seega on hageja hüvitise nõue igal juhul alusetu.

Hüvitisnõue töölepingu lõpetamise eest

Hageja nõuab TLS § 100 lg 4 alusel ühe kuu töötasule vastavat hüvitist selle eest, et hageja

ise ütles töölepingu üles kostja väidetava rikkumise tõttu. Kohus leiab, et poolte vahel

puudub vaidlus selle üle, et kohaldamisele kuulub Soome õigus, mistõttu on hageja

hüvitisnõue Eesti Vabariigi TLS § 100 lg 4 alusel alusetu.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus

esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude

proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades seda, et hageja nõue oli 10 648.70 eurot ja kohus rahuldab hagi 2234.04 euro

ulatuses, tuleb menetluskulud jätta 21% ulatuses EstRek OÜ kanda ja 79% ulatuses M.L. i

kanda.

Hageja nõuetest suurem osa jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul on hageja nõue 2012. aasta

eest töötasu saamiseks täiesti põhjendamata. Samas moodustas nimetatud nõue lõviosa

hageja rahalisest nõudest. Samuti jäävad rahuldamata hageja nõuded lõpparve maksmisega

viivitamise ja töölepingu ülesütlemise hüvitiste saamiseks. Sellest tulenevalt ei pea kohus

põhjendatuks jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades või jätta menetluskulud

üldse poolte endi kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult

menetluskulude

rahalist

kindlaksmääramist

lahendis

sisalduva

kulude

proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja

menetlenud esimese astme kohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik