4-14-5223/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KOHT U OT S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2014

Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-14-5223 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi N.D

väärteoasi Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi

Kaebuse esitaja N.D sünd. XXX, isikukood XXX, xx puudub Kohtuväline menetleja Ix Rxxx xx

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri

vanemväärteomenetleja

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Ix Rxxx 16.06.2014 xx

otsus väärteoasjas nr.2330,14,003016 N.D karistamise osas

Liiklusseaduse § lg.2 järgi rahatrahviga trahviü hiku ulatuses, s.o. summas

1080 (üks tuhat kaheksakümmend) eurot ja Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 4 (neli) kuud – tühistada põhikaristuse suuruse ja lisakaristuse kohaldamise tähtaja osas.

Mõista N.D-le Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 600 (kuussada) eurot.

Kohaldada N.D-le Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 3 (kolm) kuud.

Liiklusseaduse §127 alusel on N.D kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

N.D kaebus rahuldada.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v tutvuda alates 27.10.2014. õimalik

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik

Mxxx Lxxx

koostas 17.05.2014 väärteoprotokolli nr. AB 1362935 N.D kohta selles, et viimane juhtis xxxx mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui

0,68 mg/l. Alkoholisisaldus mõõdeti mõõteseadmega Alcotest 7110 MK III EST nr.ARDM-0073. Sellega rikkus N.D Liiklusseaduse §69 lg.5 ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Irxxx Rxx 16.06.2014

otsusega väärteoasjas nr.2330,14,003016 määrati N.D-le

Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 270 trahviühiku ulatuses, s.o.

summas 1080 € ja Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 4 kuud.

Otsuse kohaselt oli kergendavaks asjaoluks kahetsus ning raskendavad asjaolud puudusid.

N.D esitas 25.06.2014 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus

kohtuvälise menetleja otsus tühistada, teha uus otsus, mõista karistuseks rahatrahv

150 trahviühiku ulatuses ja võtta ära juhtimisõigus tähtajaga 3 kuud.

Kaebuse kohaselt ei vaidlusta selle esitaja õiguserikkumise toimepanemist ja selle kvalifikatsiooni, kuid on seisukohal, et määratud karistus ei vasta rikkumise raskusastmele. Kaebuse esitaja leiab, et karistust tuleb vähendada, kuna ta ei ole varem toime pannud rikkumisi Liiklusseaduse järgi; ta tunnistab oma süüd; ta on otsustanud, et enam selliseid tegusid toime ei pane ning kaebuse esitaja ei ole kuritahtlik liiklusreeglite rikkuja. Kaebuse esitaja palus arvestada ka rikkumise toimepanemise ajaga (kell 02.10), mil liiklusvahendite ja jalakäijate arv on liikluses minimaalne.

Viru Maakohtu esimehe 07.10.2014 käskkirjaga n 1/18 jagati käesolev väärteoasi r.11- kohtunik Anne Palmiste menetlusse.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 21.10.2014 kirjalikus vastuses nr.3.1-

1.1/107559-4 palub . jätta kaebus rahuldamata

Vastuse kohaselt on isik varem võetud vastutusele erinevate süütegude toimepanemise eest, kuid varasemalt määratud karistused ei olnud piisavad, rahatrahvid on jäänud tasumata ja isik paneb jätkuvalt toime õiguserikkumisi. Kohtuväline menetleja arvamusel on tegemist raskeima liiklusalase väärteoga, kuna alkoholi piirmäära oli ületatud olulisel määral. Sellega seadis juht reaalsesse ohtu nii enda, kui ka teised liiklejad. Alkoholi tarvitanud juht ei talu liikluspilti adekvaatselt ning tal on vähenenud reaktsioonikiirus. Menetleja pöörab tähelepanu ka sellele, et süütegu oli toime pandud tahtlikult, kuna menetlusalune isik teadis, et mõni tund tagasi tarvitas ta viina ja õlut. Vaatamata sellele asus ta juhtima sõidukit. Otsuse tegemisel võttis kohtuväline menetleja arvesse kergendava asjaoluna kahetsuse, kuid leiab, et see on leebema karistuse mõistmiseks ebapiisav.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et N.D k

aebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest (t.l.1-3), et ta ei soovi k . ohtuistungist osa võtta

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 21.10.2014 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/107559-4 Viru Maakohtu 15.10.2014 p -1/25463

äringule nr.4 nähtub, et

kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses (t.l.41-42).

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule määratud

on karistus Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel.

Liiklu

sseaduse §224 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse alusel ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole.

Nagu nähtub 17.05 2014 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1362935 ja . vaidlustatavast 16.06.2014 otsusest väärteoasjas nr.2330,14,003016, on menetlusalune isik rikkun

ud Liiklusseaduse §69 lg.5 nõudeid.

Kuni 01.07.2014 kehtinud Liiklusseaduse (alates 01.07.2014 kehtiva §69 lg.5

Liiklusseaduse §69 lg.2 p.1) säte , et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja

stas maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Seega on mootorsõidukijuhi poolt sõiduki juhtimisel alkoholi piirmäära ületamine väärtegu ka alates 01.07.2014.

Vastavalt kuni 01.07.2014 kehtinud Liikluss

69 lg.6 tuvastati

eaduse §

mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi joobeseisund või sama paragrahvi lg.5 nimetatud piirmäära ületamine Politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras.

Vastavalt Politsei ja piirivalve s -24 lg.1 kontrollib politsei eaduse §7

indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres.

Nagu nähtub käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise 17.05.2014 protokollist koos väljatrükiga, on alkoholijoove menetlusalusel isikul tuvastatud indikaatorvahendiga (AlcoQuant 6020 nr.SIN A 104482) 16.05.2014 kell 23.33 ja tõendusliku alkomeetriga (Alcotest 7110 MK III EST nr.ARDM-0073) 17.05.2014 kell 01.07. Indikaatorvahendi näit oli 0.85 mg/l ja tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,68 mh/l. Samast protokollist nähtub, et joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikule oli protokoll vene keeles tutvustatud ja ta nõustus näitudega.

Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholijoove menetlusalusel isikul väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud seadusekohaselt.

Nimetatud Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga on kooskõlas ka menetlusaluse isiku enda ütlused ja kaebuse väited. Menetlusalune isik on alates esimesest ülekuulamisest oma süüd tunnistanud ja kahetsenud.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi, kuna ta rikk

us

Liiklusseaduse §69 lg.5 õus kohtuvälise menetleja . Maakohus n tub otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liik

lusseaduse §224 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 3 , aresti

00 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 270 Otsuse kohaselt on kergendava trahviühiku ulatuses. asjaoluna arvestatud kahetsust.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse tunduvalt üle määra. sanktsiooni keskmise Kuigi väärteomenetlusega on kindla süü L ks tehtud menetlusaluse isiku iiklusseaduse

§224 lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas ei ole kohtuväline menetleja

karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et K

aristusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavut ada

rahatrahvi määramisega ja aresti kohaldamine ei ole põhjendatud, kuid rahatrahvi määr on käesolevas väärteoasjas ilmselgelt põhjendamata.

Nagu nähtub vaidlustatavast 16.06.2014 otsusest, on kohtuväline menetleja karistuse määramist põhjendanud üleüldiste väidetega joobes juhi tekitatavate ohtudega. Selline põhjendus sobib igasugusesse otsusesse. Vaidlustatavas 16.06.2014 otsuses ei ole ühtegi põhjendust karistuse määramise osas konkreetsele menetlusalusele isikule ja sellest otsusest ei nähtu, missugustel kaalutlustel on just konkreetsele menetlusalusele isikule vajalik määrata maksimaalsele lähedase suurusega rahatrahv. Asjaolu, et alkoholi piirmäära oli ületatud oluliselt, ei saa olla raskendavaks asjaoluks, kuna see sisaldub juba Liiklusseaduse §224 lg.2 dispositsioonis. Kohtuvälise menetleja

21.10.2014 kirjalikus vastuses kaebusele on küll viide asjaolule, et menetlusalust isikut on varem võetud vastutusele erinevate süütegude toimepanemise eest, kuid maakohus leiab, et sellekohane väide tuleb jätta tähelepanuta. Vaidlustatavas 16.06.2014 otsuses puuduvad igasugused viited varasematele karistustele ning asja materjalidele ja maakohtule esitatud vastusele ei ole lisatud Karistusregistri väljavõtet. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, et ristuse määramisel on otsuse ka tegemisel arvestatud varasemate karistustega.

Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslik alus olemas. Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema eelmisest rangem. Kuna käesolevas väärteoasjas puuduvad andmed varasemate karistuste kohta, siis tuleb kõigepealt lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ning menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamisest ja kahetsusest. Menetlusalune isik on oma kaebuses taotlenud enda karistamist just sanktsiooni keskmises määras. Maakohus leiab, et kaebuse taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus arvestab siinjuures menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kahetsust alates esimesest ülekuulamisest, samuti seda, et kohtuväline menetleja ei ole oma otsusest nähtuvalt selle tegemisel arvestanud menetlusaluse isiku varasemate karistustega.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja suuruse osas tühistada otsus rahatrahvi .

Käesolevas väärteoasjas on võimalik teha uus otsus rahatrahvi suuruse osas, vähendada rahatrahvi suurust ning mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv kaebuses nimetatud suuruses.

Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena samas paragrahvis sätestatud süüteo eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja nimetatud õigust kasutanud ja määranud menetlusalusele isikule Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 4 kuud.

Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Alkoholi piirmäär, mis oli tuvastatud menetlusalusel isikul, oli sellises suuruses, kus ta pidi mõistma oma seisundit. Vaatamata sellele asus menetlusalune isik sõidukit juhtima ja seadis sellega reaalsesse ohtu eelkõige enda, samuti teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Küll aga leiab maakohus, et kohtuväline menetleja ei ole oma otsuses põhjendanud lisakaristuse kohaldamise tähtaega.

Vaidlustatavast 16.06.2014 otsusest nähtub, et lisakaristust kohaldatakse menetlusalusele isikule, lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest. Maakohus nõustub seisukohaga, et igasugune karistamine, s.h. lisakaristuse kohaldamine karistusena, peab lähtuma õiguskorra kaitsmise huvidest. Samas tuleb iga karistuse puhul alati eraldi põhjendada selle suurust ja kohaldamise tähtaega. Ka samalaadsete karistuste määramisel/mõistmisel peavad karistused olema diferentseeritud ning nende määramise/mõistmise põhjendused selged ja arusaadavad. Käesolevas väärteoasjas sellised p

õhjendused kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad.

Arvestades menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholi piirmäära ületuse suurust, samuti tema kahetsust ja andmete puudumist varasemate karistuste kohta, leiab maakohus, et põhjendatud on lisakaristuse kohaldamine miinimummääras, s.o. tähtajaga 3 kuud.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise tähtaja osas tühistada. Käesolevas väärteoasjas on võimalik teha uus otsus lisakaristuse kohaldamise tähtaja , vähendada lisakaristuse kohaldamise tähtaega ning mõista osas

menetlusalusele isikule lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaebuses viidatud tähtajaks.

Kaebuse esitaja on oma kaebuses viidanud töövõimekaotusele 50% ulatuses.

Maakohus peab vajalikuks märkida, et nimetatud asjaolu ei anna iseenesest alust kaebuse rahuldamiseks, kuna kaebuse materjalidest ei nähtu, et puue on seotud menetlusaluse isiku liikumispuudega (vt. ka Riigikohtu 30.04.2010 lahendit kohtuasjas nr.3-1-1-26-10).

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada põhikaristuse suuruse ja lisakaristuse kohaldamise tähtaja osas, teha nendes osades uus otsus ning rahuldada menetlusaluse isiku kaebus.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik