3-13-2226/65 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedavalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 13.11.2014 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Tartu Vangla 21.08.2013. a käskkirjaga nr 6-2/1083 (tl 15-15p) karistati A. Boikot
Legislator headnote
AI generated3-13-2226/65 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Tartu Vangla 21.08.2013. a käskkirjaga nr 6-2/1083 (tl 15-15p) karistati A. Boikot
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
14.10.2014, Tartu
Haldusasja number
3-13-2226
Haldusasi
Artur Boiko kaebus Tartu Vangla 21.08.2013. a
käskkirja nr 6-2/1083 tühistamiseks ja kahju
hüvitamiseks summas 4066,40 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 13.06.2014. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tartu Vangla apellatsioonkaebus
Artur Boiko vastuapellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Artur Boiko
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Tartu Vangla apellatsioonkaebus.
2. Jätta Artur Boiko vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
3. Tühistada Tartu Halduskohtu 13.06.2014. a otsuse resolutsiooni p 4,
millega mõisteti Tartu Vanglalt välja Artur Boiko kasuks menetluskuluna
vaidemenetluse tõlkekulud summas 28,98 eurot. Teha selles osas uus otsus,
millega jätta rahuldamata kaebaja taotlus vaidemenetluse tõlkekulude
väljamõistmiseks.
4. Jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv) apellatsiooniastmes Eesti
Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 13.11.2014 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).
Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui
kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt
avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Vangla 21.08.2013. a käskkirjaga nr 6-2/1083 (tl 15-15p) karistati A. Boikot
distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kaheksaks ööpäevaks Tartu Vangla kodukorra
p 1.7.4 süülise rikkumise eest. A. Boiko distsiplinaarsüütegu seisnes käskkirja kohaselt selles,
et 21.07.2013 kella 22.20 ajal, viibides eelvangistuse eluhoone 2. sektsiooni kambris 1053,
kasutas A. Boiko teise isiku suhtes füüsilist vägivalda.
2. 02.09.2013 esitas A. Boiko Tartu Vanglale vaide (tl 5-5p) 21.08.2013. a käskkirja
nr 62/1083 kehtetuks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks summas 800 eurot.
3. Tartu Vangla jättis 14.10.2013. a vaideotsusega nr 1-13/392 (tl 4-4p) A. Boiko vaide
rahuldamata ning 23.10.2013. a otsusega 1-13/150-2 (tl 31-31p) jättis kahju hüvitamise
taotluse rahuldamata. Tartu Vangla 11.12.2013. a otsusega nr 1-13/183-2 (tl 54-54p) jättis
rahuldamata ka A. Boiko kahju hüvitamise taotluse, hüvitamisnõude suurendamise taotluse
4000 euro hüvitamiseks ja 16,40 euro tagastamiseks ning moraalse kahju hüvitamiseks
summas 50 eurot.
4. 22.10.2013 saabus Tartu Halduskohtusse A. Boiko kaebus (tl 1-3) Tartu Vangla vastu.
23.11.2013 täpsustas A. Boiko kaebust (tl 22-22p) ning nõudis Tartu Vangla 21.08.2013. a
käskkirja nr 6-2/1083 tühistamist ja kahju hüvitamist summas 800 eurot. Kaebusele olid
lisatud arved nr 137-1 (tl 6) ja 137-2 (tl 7) tõlgete eest. 08.12.2013 esitas A. Boiko taotluse (tl
48-48p) hüvitamisnõude suurendamiseks 4000 euro suuruse hüvitise määramiseks ning
12.12.2013 esitas taotluse (tl 52-52p) kaebuse täiendamiseks lisaks eelnevale ka 16,40 euro
tagastamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks summas 50 eurot.
5. Tartu Vangla esitas 25.02.2014 vastuse (tl 90-90p), milles ta palus jätta A. Boiko kaebus
täies ulatuses rahuldamata.
6. 09.03.2014 esitas A. Boiko vastuväited vastustaja vastusele (tl 108-109p), milles ta märkis,
et on asja arutamise käigus kandnud kulutusi vaide (mitte lisade) tõlkimisele ning E. Verevi ja
K. Kannu peale esitatud kaebuse tõlkimisele, mis on kaebaja arvates menetluskulud. A. Boiko
palus hüvitada talle menetluskulud summas 28,98 eurot, lisades vastuväitele 05.09.2013. a
arve nr 137 (tl 111) ja 31.10.2013 arve nr 146 (tl 110).
7. Tartu Halduskohus 13.06.2014. a otsusega (tl 147-150) rahuldas A. Boiko kaebuse Tartu
Vangla vastu osaliselt (resolutsiooni p 1), tühistas Tartu Vangla 21.08.2013. a käskkirja
nr 62/1083 (resolutsiooni p 2) ning mõistis Tartu Vanglalt välja A. Boiko kasuks hüvitise
51,12 eurot tekitatud mittevaralise kahju eest (resolutsiooni p 3) ja menetluskulud 28,98 eurot
(resolutsiooni p 4).
Kohus märkis, et kaebaja on kehtiva õiguse kohaselt allutatud kohustuslikule kohtueelsele
menetlusele nii hüvitamis- kui tühistamiskaebuse osas. Kohus leidis, et kaebus kuulub
põhimõtteliselt täielikule rahuldamisele, proportsionaalseks menetluskulude jagamiseks
poolte vahel puudub halduskohtu hinnangul alus. Seetõttu mõistis kohus
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 102 p 2 alusel kaebaja põhjendatud ja vajaliku
asja läbivaatamise kuluna vastustajalt välja kohustusliku vaidemenetluse tõlkekulud summas
28,98 eurot (tl 110, 111) ehk kaebaja poolt kantud menetluskulud, kuna vastustaja ei eita
tõlkekulude kaebaja poolt kandmist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8. Tartu Vangla esitas 25.06.2014 apellatsioonkaebuse (tl 156-156p), milles ta palub
tühistada Tartu Halduskohtu 13.06.2014. a otsuse p 4, millega mõisteti Tartu Vanglalt A.
Boiko kasuks välja menetluskulu 28,98 eurot ja teha asjas uus otsus, millega jätta
vaidemenetluses kantud kulud A. Boiko enda kanda.
Tartu Vangla leiab, et halduskohus on otsust langetades kohaldanud ebaõigesti menetlusnormi,
mistõttu on kohus teinud ebaõige otsuse. Vastustaja ei nõustu kohtu seisukohaga, nagu saaks
vaidemenetluse kulusid kohtumenetluses välja mõista. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20
lg 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse
või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Vastustaja märgib,
et vaidemenetlus on kinnipeetavale küll vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 5 kohaselt
kohustuslik kohtueelne menetlus, kuid see ei anna alust arvata vaidemenetluses kantud
kulusid kohtumenetluskulude hulka. Vastustaja arvates ei saa HKMS § 102 p 2 kohaldamist
pidada õigeks, sest vaidemenetluse näol on tegemist haldus, mitte kohtumenetlusega.
Vastustaja viitab, et Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-60-13 p-s 17 öelnud, et
halduskohtumenetluses saab välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud
menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud kulusid, kuivõrd vaidemenetluse puhul on
tegemist haldusmenetluse etapiga, kus haldusorgani poolt kontrollitakse isiku taotluse (vaide)
alusel haldusakti või toimingu õiguspärasust ja otstarbekust ning kohtumenetluses toimub
menetlus- ehk kohtukulude hüvitamine nende jagamise teel kohtumenetluse seadustiku alusel,
millised alused ei ole kohaldatavad vaidemenetluses seepärast, et tegemist ei ole kohtu-, vaid
haldusmenetlusega (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-93-04, p 10). Seega ei saa vastustaja hinnangul
halduskohtumenetluses mõista välja kulusid, mis on kantud kohtueelses haldusmenetluses.
Vastustaja märgib, et halduskohtu resolutsiooni p-s 4 nimetatud summa 28,98 eurot ei ole
õige, sest A. Boiko poolt esitatud arved nr 137 ja 146 on esitatud vanglale ja need ei tõenda
kulude kandmist A. Boiko poolt. Arvete nr 137-1, 137-2 ja 137 kohaselt on tõlgete eest A.
Boiko arvelt maha arvatud 24,56 eurot. Nimetatud arved on seotud A. Boiko esitatud vaide
menetlemisega ja vaidemenetluse materjalide tõlkimisega ning arvete tasumiseks on A. Boiko
andnud ka nõusoleku. Vastustaja märgib, et arve nr 146 alusel on tõlgitud A. Boiko
21.10.2013 kaebus numbriga 2-3/3478-1 ja 2-3/3479-1, kuid arve ei ole seotud
vaidemenetluse läbiviimisega ja selle alusel tekkinud kulusid ei ole A. Boiko isikuarvelt kinni
peetud.
9. A. Boiko esitas 10.07.2014 vastuapellatsioonkaebuse (tl 172-173p), milles ta palub
tühistada Tartu Halduskohtu 13.06.2014. a otsuse resolutsiooni p 4 ja teha uus otsus, millega
mõista vanglalt välja 24,56 eurot ning tühistada arved nr 146-1 ja 146-2. Lisaks palub A.
Boiko panna vastustajale riigilõivu, kohtuaktide tõlkimise ja kohtuasja materjalidega seotud
kohtumenetluskulud.
Vastavalt HKMS § 101 lg-le 1 on kohtukulud poolte kohtu- ja kohtuvälised kulud. Järelikult
satub haldusmenetluse mõiste „kohtuvälised kulud“ sfääri. Vastavalt HKMS § 103 lg 1 p-le 4
kuuluvad kohtuväliste kulude hulka menetlusabiga seotud kantud kulutused ning ei ole
kahtlust, et tõlgi kaasamine on menetlusabi nii HMS-i kui ka HKMS-i mõttes. Kaebaja
arvates ei ole kahtlust, et kohustuslik haldusmenetlus on kohtumenetluse piiridest väljas ja on
kohtuväline. Seega peab vanglalt kohtukulude väljamõistmisel võtma aluseks HKMS § 103 lg
1 p-i 4. Kaebaja viitab, et ta esitas kohtule tõlkimise eest arved nr 137, 137-1, 137-2, 146-1 ja
1462, millest reaalselt võeti tema arvelt maha arvete nr 137, 137-1 ja 137-2 järgi 24,56 eurot
ning arvete nr 146-1 ja 146-2 summa on umbes 20 eurot, mis jäi võlanõude vormi. Kaebaja
märgib, et määrates hüvitise summa suuruseks 28,98 eurot kohus ei tühistanud rahalist
kohustust arvete nr 146-1 ja 1462 osas, mis annab vanglale õiguse temalt edaspidi raha kinni
pidada, s.o 28,98 eurost võetakse ära 20 eurot. Kaebaja meelest haldusmenetluses kantud
kulude väljamõistmine on kohtumenetluses otstarbekas mõistlikkuse ja menetlusaja
kokkuhoiu positsioonilt.
10. Tartu Vangla esitas 25.08.2014 vastuse A. Boiko vastuapellatsioonkaebusele
(tl 181181p), milles ta palub jätta A. Boiko vastuapellatsioonkaebus rahuldamata osas, mis
puudutab tõlkekulude jätmist Tartu Vangla kanda HKMS § 103 lg 1 p 4 alusel ning jätta
menetluskulud A. Boiko kanda.
Vastustaja nõustub A. Boiko seisukohaga, et Tartu Halduskohus on otsuses kohaldanud
ebaõigesti menetlusnormi, kuid ei nõustu A. Boiko väitega, et vaidemenetluses kantud kulusid
saab HKMS § 101 lg 1 ja § 103 lg 1 p 4 kohaselt mõista vastaspoolelt välja kui kohtuväliseid
kulusid. Tartu Vangla jääb enda apellatsioonkaebuses toodud seisukohtade juurde. Vangla
nõustub A. Boiko vastuapellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et halduskohus on ekslikult
leidnud, et A. Boiko on vaidemenetluses kandnud tõlkekulusid summas 28,98 eurot, kuna
reaalselt võeti vaidemenetluse materjalide tõlkimise eest A. Boiko arvelt maha arvete nr 137,
137-1 ja 137-2 järgi kokku 24,56 eurot. Vastustajale jääb arusaamatuks, mida A. Boiko
kohtult taotleb, ning märgib, et ta saab taotleda seda, et kui kohus tema
vastuapellatsioonkaebuse rahuldab, siis sellisel juhul jääks menetluskulud vastaspoole kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja A. Boiko
vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
12. Poolte vahel on vaidlus menetluskulude väljamõistmise üle seoses vaidemenetluses
kantud tõlkekuludega. Tartu Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja arvete nr
146 ja 137 alusel vaidemenetluse tõlkekulud summas 28,98 eurot.
13. Toimiku materjalidest nähtuvalt on halduskohtule esitatud tõlketeenuse kohta 11.09.2013.
a arve nr 137-1 (tl 6) summas 8,84 eurot, 11.09.2013. a arve nr 1372 (tl 7) summas 7,56 eurot,
05.09.2013. a arve nr 137 (tl 111) summas 8,16 eurot ja 31.10.2013. a arve nr 146 (tl 110)
summas 20,82 eurot. A. Boiko esitas 02.09.2013 vanglale venekeelse vaide nr 1-11/392-1,
millele oli lisatud A. Boiko 22.07.2013. a ja Vitali Aleksejevi 22.07.2013. a venekeelsed
seletuskirjad (tl 9697). Arve nr 137 kohaselt on tõlgitud A. Boiko vaie. Arve nr 137-1 kohaselt
on tõlgitud vaidele lisatud A. Boiko 22.07.2013. a seletuskiri ning arve nr 137-2 kohaselt on
tõlgitud vaidele lisatud V. Aleksejevi seletuskiri.
14. Justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ §
49¹ lg 1 järgi tuleb vanglal võõrkeelsed vaided koos lisadega enne menetlusse võtmist saata
tõlkijale ning lg 2 järgi võtab vangla eelnevalt kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et
võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt
isikuarvelt maha. A. Boiko on 02.09.2013 andnud seoses vaide/kahjunõudega nr 111/392-1
nõusoleku (tl 103) tõlketeenuse eest tasumise kohta. Nähtuvalt arvel nr 146 märgitust on
tõlgitud A. Boiko 21.10.2013. a kaebused nr 23/3478-1 ja 23/3479-1. Tartu Vangla kinnitusel
on arvete nr 137, 137-1 ja 137-2 alusel tõlgete eest A. Boiko arvelt maha arvatud
(8,16+8,84+7,56) 24,56 eurot ning arve nr 146 alusel tekkinud kulusid ei ole A. Boiko
isikuarvelt kinni peetud, mida kinnitab ka kaebaja. Vastustaja väitel ei ole arve nr 146 seotud
vaidemenetluse läbiviimisega, millele ei ole kaebaja ka vastu vaielnud, leides, et kohus on
menetluskulude suuruse valesti määranud ja õige summa on 24,56 eurot, mis kujuneb arvete
nr 137, 137-1 ja 137-2 alusel. Arvestades, et vaide ja sellele lisatud kahe seletuskirja
tõlkimine nähtub selgelt arvetel nr 137, 137-1 ja 137-2 märgitust, ei ole ringkonnakohtu
hinnangul vastustaja väites alust kahelda. Seega puudub arvel nr 146 puutumus A. Boiko
poolt esitatud vaidega seonduva vaidemenetlusega ning arve ei ole seetõttu käesolevas asjas
asjakohane. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole asjas esitatud arveid nr 146-1 ja 146-2,
millele kaebaja enda vastuapellatsioonkaebuses viitab, mistõttu ringkonnakohus jätab
sellekohased kaebaja väited tähelepanuta.
15. Kohtumenetluses toimub menetlus- ehk kohtukulude hüvitamine nende jagamise teel
kohtumenetluse seadustiku alusel. HKMS-is sätestatud alused ei ole kohaldatavad
vaidemenetluses seepärast, et tegemist ei ole kohtu-, vaid haldusmenetlusega (Riigikohtu
16.03.2005. a otsus nr 3319304, p 10). Riigikohus on enda varasemas praktikas toonitanud, et
halduskohus saab välja mõista üksnes halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid
(01.06.2011. a otsus nr 33-1-20-11, p 18). Seega haldusmenetluses kantud kulusid
halduskohus kohtumenetluse raames isikule vastaspoolelt välja mõista ei saa. Riigikohus on
väljendanud seisukohta, et ka 01.01.2012 kehtima hakanud HKMS ei ole aluseks varasemate
seisukohtade muutmiseks ning vaidemenetluses kantud kulusid HKMS-i alusel välja mõista ei
saa (05.12.2013. a otsus nr 331-60-13, p 17). Ka on kohtupraktikas märgitud, et tõlkekulud
peavad seonduma kohtumenetlusega, näiteks kohtumenetluses esitatud võõrkeelsete
dokumentide tõlkimisega (Riigikohtu 21.06.2012. a otsuse nr 3-3-1-26-12, p 35). Kuivõrd
arvete nr 137, 137-1 ja 137-2 andmetest nähtub, et tõlkekulud on seotud A. Boiko poolt
esitatud vaide ja selle lisade tõlkimisega ning puudutavad seega kohtueelset menetlust, siis on
tegemist kuludega, mis on kantud haldusmenetluses, mitte halduskohtumenetluses. VangS §
1¹ lg 1 järgi kohaldatakse VangS-is ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid,
arvestades VangS-i erisusi. HMS ja VangS ei sätesta erandina kinnipeetavate poolt kohtueelse
menetluse raames kantud tõlkekulude väljamõistmist halduskohtumenetluses. Kinnipeetava
poolt kohustusliku kohtueelse menetluse raames kantud tõlkekulude puhul ei ole tegemist
kohtumenetluses kantud menetluskuludega, mida seadus võimaldaks kohtul vastustajalt
kaebaja kasuks välja mõista. Seega on halduskohus põhjendamatult mõistnud vastustajalt
kaebaja kasuks välja vaidemenetluses kantud tõlkekulud. Ringkonnakohus selgitab, et kuna
vaidemenetluses kantud tõlkekulud ei kuulu HKMS §-des 101-103 loetletud kohtukulude ega
kohtuväliste kulude koosseisu, siis on ebaõige ka kaebaja arvamus, et vaidemenetluses kantud
tõlkekulud tuleb HKMS § 103 lg 1 p 4 alusel välja mõista.
16. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et arved nr 137, 137-1 ja
1372 ei sisalda menetluskulusid, mis oleksid kantud halduskohtumenetluses, vaid
tegemist on haldusmenetluse raames tehtud kulutustega, mistõttu ei saa kaebaja
kohtult nõuda vaidemenetluses kantud tõlkekulude vastustajalt väljamõistmist ning
kaebaja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab Tartu
Vangla apellatsioonkaebuse, jätab A. Boiko vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata
ning tühistab Tartu Halduskohtu 13.06.2014. a otsuse resolutsiooni p 4, millega
mõisteti Tartu Vanglalt A. Boiko kasuks menetluskuluna välja vaidemenetluse
tõlkekulud summas 28,98 eurot ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab
rahuldamata kaebaja taotluse vaidemenetluse tõlkekulude väljamõistmiseks.
17. Kuna kaebaja oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest vabastatud, jääb tema
menetluskulu (riigilõiv) HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel