3-14-50733/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

24.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50733

Haldusasi

Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vangla

23.04.2014. a vastustele nr 1-13/662-2, 1-13/690-2,

113/707-2 ja 1-13/708-2

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 22.07.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.07.2014. a määrus

resolutsiooni p-i 3 osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 06.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis,

et ta on saanud Tartu Vangla 23.04.2014. a vastused nr 1-13/662-2, 1-13/690-2, 113/707-2 ja

1-13/708-2 ja palub kohtul vastu võtta hagi summas 1000 eurot. Veel palus määruskaebuse

esitaja vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid arveldusarvel.

2. Tartu Halduskohus 12.05.2014. a määrusega (tl 6-6p) jättis kaebuse käiguta ja andis

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitajal tuleb halduskohtule täpsustada, kas

määruskaebuse esitaja soovis halduskohtule esitada hüvitamiskaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 4 alusel. Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitajal tuleb

vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-dele 6 ja 7 täpsustada, millise haldusakti või toiminguga, millise

haldusorgani poolt ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud

kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase

tegevusega saabunud. Veel selgitas halduskohus, et määruskaebuse esitajal tuleb kaebuses

selgesõnaliselt märkida, millised riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärjed

saabusid või milles varaline kahju väljendus. Ühtlasi märkis halduskohus, et määruskaebuse

esitajal tuleb vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 esitada tõendid, mis kinnitavad tema poolt

väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada

soovitakse. Veel märkis halduskohus, et samuti tuleb määruskaebuse esitajal esitada kohtule

konkreetsed asjaolud ja arvutused, mis on olnud aluseks taotletava kahjusumma kujunemisele.

Halduskohus selgitas, et lahendab menetlusabi taotluse pärast seda, kui on kindlaks teinud, et

käesolev kaebus on menetletav.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 19.05.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 12), milles

ta palub anda kaitsja riigi arvel, kuna määruskaebuse esitajal ei ole juriidilisi teadmisi.

4. Tartu Halduskohus selgitas 23.05.2014. a kirjaga (tl 16), et riigi õigusabi taotluse esitamine

ei tähenda seda, et määruskaebuse esitaja võib jätta Tartu Halduskohtu 12.05.2014. a kaebuse

käiguta jätmise määruses osundatud puudused kõrvaldamata. Halduskohus leidis, et kaebuse

puuduste kõrvaldamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi ning väidetava kahju tekkimisel tuleb

määruskaebuse esitajal vastavaid tagajärgi iseseisvalt kirjeldada. Halduskohus selgitas, et

enne kaebuse puuduste kõrvaldamist ei ole halduskohtul antud juhul võimalik võtta

seisukohta riigi õigusabi taotluse osas, kuna riigi õigusabi määramine eeldab muuhulgas

kohtupoolset eelhinnangu andmist kaebaja õiguste kaitse vajalikkusele. Halduskohus viitas, et

Tartu Halduskohtu 12.05.2014. a määruses on määruskaebuse esitajale esitatud selged juhised

kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, ent 19.05.2014 kohtule saadetud avalduses pole

määruskaebuse esitaja vastavatele küsimustele vastanud. Halduskohus märkis, et kui

käesoleva kirja saamisel on 12.05.2014. a määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg

möödas, siis pikendab halduskohus tähtaega ning annab määruskaebuse esitajale puuduste

kõrvaldamiseks täiendava tähtaja 5 päeva käesoleva kirja kättesaamisest alates.

5. Tartu Halduskohus 05.06.2014. a määrusega (tl 20-20p) tagastas määruskaebuse esitaja

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus viitas, et andis 12.05.2014. a määrusega

määruskaebuse esitajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse

kättesaamisest. Kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai määruskaebuse esitaja Tartu

Halduskohtu nimetatud määruse koos tõlkega kätte 16.05.2014. Puuduste kõrvaldamise

10päevane tähtaeg hakkas kulgema 17.05.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks oli 26.05.2014. Halduskohus märkis 23.05.2014. a kirjas, et kui kirja

saamisel on 12.05.2014. a määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödas, siis

pikendab halduskohus tähtaega täiendavalt 5 päeva võrra kirja kättesaamisest alates.

Määruskaebuse esitaja sai halduskohtu 23.05.2014. a kirja venekeelse tõlke kätte 27.05.2014

ja seega pikenes määruskaebuse esitaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaeg

kuni 02.06.2014. Halduskohus leidis, et kaebuses esitatud andmetest ei nähtu kaebuse nõue,

vaidlustatud tegevuse sisu ja periood ega kaebuse faktiline põhjendus. Halduskohus märkis, et

kuni 15.08.2014. a määruse tegemiseni ei ole määruskaebuse esitaja kaebuses esinevaid

puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse nõuet ega esitanud vastavaid põhjendusi.

Halduskohus asus seisukohale, et seega ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lõikes 1,

eelkõige nimetatud normi punktides 5 ja 7 toodud nõuetele. HKMS § 41 lg 1 teise lause

kohaselt ei või halduskohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud,

ega ületada nõude piire. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja ei täpsustanud kaebuse

alust ega nõuet ning halduskohus ei saa asuda määruskaebuse esitaja asemel kaebust

sisustama. Halduskohus asus seisukohale, et eeltoodud põhjustel ei ole kaebus sellisel kujul

menetletav. Halduskohus märkis, et arvestades asjaolu, et määruskaebuse esitaja on ka ise

oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju taotluste ja kaebuste esitamisel

on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea halduskohus vajalikuks anda määruskaebuse

esitajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.

6. Määruskaebuse esitaja esitas 16.06.2014 määruskaebuse (tl 25), milles ta märgib, et ei ole

nõus kohtuniku arvamusega, kuna ei ole kaitsjat, ning on rikutud Eesti Vabariigi

konstitutsiooni.

7. Määruskaebuse esitaja esitas 16.06.2014. a määruskaebusega samasisulise määruskaebuse

17.06.2014 (tl 29). Lisaks palub määruskaebuse esitaja anda talle kaitsja.

8. Tartu Halduskohus 22.07.2014. a määrusega (tl 33-33p) jättis käiguta määruskaebuse

esitaja määruskaebuse, andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva

määruse kättesaamisest alates ning jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi

kulul õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 3). Halduskohus märkis, et määruskaebuses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleb määruskaebuse esitajal märkida ringkonnakohtule

esitatav taotlus, andmed riigilõivu tasumise kohta (HKMS § 205 lg 1 p 5) ja esitada

halduskohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument. Halduskohus viitas, et riigilõivuseaduse

(RLS) § 571 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule määruskaebuse esitamisel riigilõivu

15 eurot. Halduskohus selgitas, et kui määruskaebuse esitaja leiab, et tal puuduvad vahendid

riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks.

Halduskohus jättis määruskaebuse riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS)

§ 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohus viitas, et määruskaebuse esitaja palub

17.06.2014 esitatud pöördumises kaitsjat. Halduskohus selgitas, et mõistab määruskaebuse

esitaja taotlust selliselt, et määruskaebuse esitaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses. Halduskohus märkis, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohus osutas, et eelnevate

kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse

kasutamisega on tõendatud, et määruskaebuse esitaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi.

Halduskohus selgitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus

määruskaebuse esitajat vajadusel suunata ja abistada ning seega ei ole halduskohtumenetluses

esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. Halduskohus märkis, et

uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Määruskaebuse esitaja esitas 29.07.2014 määruskaebuse (tl 39), milles ta märgib, et ei ole

nõus kohtuniku arvamusega. Määruskaebuse esitaja viitas, et vastus on formaalne ja ei ole

kaitsjat. Lisaks märkis määruskaebuse esitaja, et absurdne on nõuda riigilõivu tasumist

maksevõimetu isiku käest ning määruskaebuse esitaja jätkab kaebuse esitamist.

10. Tartu Halduskohus 04.08.2014. a määrusega (tl 42-42p) võttis menetlusse määruskaebuse

esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22.07.2014. a määruse resolutsiooni p-i 3 osas;

jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 22.07.2014. a

määruse üle, millega halduskohus jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse

riigi kulul õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 3).

12. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks

oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes

nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu

22.07.2014. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-i 3 osas. Kuigi 29.07.2014. a

esitatud määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 22.07.2014. a määruse tühistamise

taotlust sõnaselgelt esitatud, nähtub selles märgitust, et määruskaebuse esitaja ei ole

nõus kohtu arvamusega. Eeltoodust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul

määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu

22.07.2014. a määruse resolutsiooni p-i 3 osas.

13. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis määruskaebuse esitaja riigi

õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Määruskaebuse esitajale RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4.

14. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida

õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist.

15. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja 29.07.2014. a

määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.07.2014. a määruse resolutsiooni p-i

3 osas muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits