3-11-1592/56 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Viive Ligi

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.10.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1592

Haldusasi

AS Alexela Terminal kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 26.05.2011 maksuotsuse nr 12.2-

3/2410-1 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks

maksuotsusega määratud summa tagastamiseks kaeba-

jale

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Alexela Terminal, volitatud esindajad

vandeadvokaat Egon Talur ja vandeadvokaadi abi

Elise Kõiv

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Andreas Aas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.04.2013 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Alexela Terminal apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

kohtuistungil 14.10.2014

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Alexela Terminal apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

09.04.2013 otsus haldusasjas nr 3-11-1592 muutmata.

2. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.11.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vas-

tasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-11-1592

2(11)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigi-

kohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Alexela Oil tellis septembris 2009 Kanada tootjalt Bioversel Inc biodiislikütust, mis

lähetati 11.10.2009 ja paigutati 30.10.2009 tollideklaratsiooni nr 09EE1160EE91570677 alusel

AS Alexela Terminal tollilattu tolliladustamise tolliprotseduurile.

2. Euroopa Komisjoni 11.08.2010 määrustega (EL) nr 720/2010 ja 721/2010 (jõustunud

13.08.2010) algatati uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega Ameerika Ühendriikidest

(USA) pärit biodiislikütuse impordi suhtes nõukogu määrustega (EÜ) nr 598/2009 ja 599/2009

kehtestatud dumpinguvastastest ja tasakaalustavatest meetmetest Kanadast ja Singapurist lähe-

tatud biodiislikütuse impordi kaudu, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast ja

Singapurist pärinevana või mitte, ning kehtestati kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue.

Euroopa Liidu Nõukogu 05.05.2011 rakendusmäärustega (EL) nr 443/2011 ja 444/2011 (jõus-

tunud 12.05.2011) laiendati määrustega nr 598/2009 ja 599/2009 USA-st pärit biodiislikütuse

impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast ja tasakaalustavat tollimaksu Kanadast

lähetatud biodiislikütuse impordile, olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeri-

takse Kanadast pärinevana või mitte.

3. AS Alexela Terminal esitas perioodil september 2010 kuni märts 2011 maksuhaldurile järg-

mised tollideklaratsioonid, millega deklareeris Kanadast pärineva biodiislikütuse vabasse ring-

lusesse:

-

10EE1160EE91625738 02/09/2010,

-

10EE1160EE91974029 19/10/2010,

-

10EE1160EE92141034 09/11/2010,

-

10EE1160EE92505881 27/12/2010,

-

11EE1160EE90308950 15/02/2011,

-

11EE1160EE90574589 22/03/2011,

-

11EE1160EE90636515 29/03/2011,

-

11EE1160EE90646852 30/03/2011,

-

11EE1160EE90651881 31/03/2011.

4. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (MTA) teavitas 16.05.2011 teatisega nr

8-3/3622 AS-i Alexela Terminal nimetatud tollideklaratsioonide muutmise vajadusest ning või-

malusest esitada taotlus tollideklaratsioonide muutmiseks hiljemalt 23.05.2011. AS Alexela

Terminal esitas 23.05.2011 vastuse, milles esitas omapoolsed põhjendused tollideklaratsioonide

vabatahtlikult muutmata jätmise kohta.

5. MTA määras 26.05.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/2410-1 määrustele 720/2010 ja

721/2010 ning rakendusmäärustele 443/2011 ja 444/2011 tuginedes AS-le Alexela Terminal

dumpinguvastast tollimaksu 264 380,44 eurot, tasakaalustavat tollimaksu 363 868,46 eurot ja

tollimaksudest arvestatud käibemaksu 125 649,75 eurot, kokku 753 898,65 eurot.

6. AS Alexela Terminal esitas 27.06.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles

MTA 26.05.2011 maksuotsuse tühistamist ning ettekirjutuse tegemist maksuotsusega määratud

summa tagastamiseks kaebajale.

3-11-1592

3(11)

1) Kaebaja tellis kõnealuse biodiislikütuse 2009. a septembris eesmärgiga see järk-järgult eda-

simüüjalt välja osta, tollilaost aktsiisilattu vormistada ning vabas ringluses realiseerida. Majan-

duslikult otstarbekas ei olnud kogu tellitud biodiislikütust korraga välja osta ning aktsiisilattu

vormistada, kuna see tähendanuks kogu tellitud kütuse pealt lisaks ostuhinnale ka impordimak-

sude (tollimaks ja käibemaks) tasumist ehk olulist finantskulu. Kaup paigutati esmalt tolliladus-

tamise protseduurile, mis võimaldab tollilaos hoida kaupa ilma, et sellelt tuleks vastavaid im-

pordimakse tasuda.

Biodiislikütuse väljaostmine ja importimine toimus vastavalt tegelikule ning ühtlasi muutunud

turunõudlusele, tingituna 2010. a alguses Eesti kütuseturul toimunud laialdastest käibemaksu-

pettustest. Kuna eeltoodust tulenevalt müüdi Eesti siseturul kütust (sh diiselkütust) tunduvalt

alla ausal kütuseturul kujuneva keskmise müügihinna, ei olnud AS-l Alexela Oil võimalik ausa

kütusega enam hinnakonkurentsis püsida, mistõttu ei olnud AS-l Alexela Oil ka võimalik

2010. a esimeseks poolaastaks prognoositud hulgimüügi koguseid vastaval perioodil enam im-

portida vaid ta piirdus ainult oma jaemüügi vajaduse rahuldamisega. Imporditud biodiislikütuse

koguseid mõjutas ühtlasi biodiislikütuse loa planeeritust tunduvalt hilisem saamine ehk alles

12.01.2010.

2) Kõnealune biodiislikütus telliti, lähetati ja tolliladustati enam kui 9 kuud enne määruste

720/2010 ja 721/2010 vastuvõtmist, mistõttu lõpliku dumpinguvastase ja tasakaalustava tolli-

maksu määramine rakendusmääruste 443/2011 ja 444/2011 alusel on vastuolus põhiseaduse

(PS) §-st 10 tuleneva õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega ja Euroopa Kohtu (EK)

praktikas väljakujunenud õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega ning seetõttu lubamatu.

Ühelgi hoolsal ja mõistlikul majandussubjektil ei olnud tollideklaratsioonide alusel imporditud

biodiislikütuse tellimisel, lähetamisel ega tolliladustamisel 2009. a sügisel põhjust ega võima-

lust ette näha uurimise algatamist 2010 augustis seoses võimaliku kõrvalehoidmisega USA-st

pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest ja tasakaalustavatest meet-

metest. Käesoleval juhul pärineb tollideklaratsioonide alusel imporditud biodiislikütus tootja

päritolusertifikaadi kohaselt seejuures Kanadast ja mitte USA-st ning kauba maksumus (794,50

$/t, millele lisandus prahiraha 68,25 $/t) vastas turuhinnale (keskmine turu- ehk börsihind Rot-

terdami sadamas 2009 oktoobris oli 880 $/t). Kuni lõpliku dumpinguvastase ja tasakaalustava

tollimaksu tagasiulatuva kehtestamiseni puudus ühtlasi võimalus ette näha, et eelnimetatud tol-

limaksudest vabastatakse üksnes kahe Kanada äriühingu toodang.

Isegi kui eeldada, et mõistlikult tegutsev ettevõtja oleks pidanud vastavaid asjaolusid ette nä-

gema (millega kaebaja ei nõustu), ei ole määruste 720/2010 ja 721/2010 ühepäevane jõustumis-

periood piisav, et puudutatud isikud saaksid muudatusega mõistlikult kohaneda. AS Alexela Oil

oleks pidanud selleks, et enne määruste 720/2010 ja 721/2010 vastuvõtmist ja avaldamist telli-

tud ja AS-st Alexela Oil sõltumatutel põhjustel importimata jäänud biodiislikütuse osas mitte

kahju kanda, kas kogu tellitud biodiislikütuse korraga enne eelnimetatud määruste jõustumist

(sisuliselt eelnimetatud määruste avaldamise päeval) edasimüüjalt välja ostma ning vabasse

ringlusse vormistama koos kõigi impordimaksude tasumisega, või leidma selle ühe päeva jook-

sul koostööpartneri kolmandas riigis, kellele kõnealune biodiislikütus re-eksportida. Ükski

mõistlikult tegutsev ettevõtja ei oleks võimalikku dumpinguvastast ja tasakaalustavat tolli-

maksu ette nähes kõnealust biodiislikütust Kanadast üldse tellinudki. Seda põhjusel, et turu-

hinda arvestades oleks lõpliku dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksu lisandumisel tek-

kinud vastava biodiislikütuse võõrandamisest oluline kahjum.

3) Imporditud biodiislikütuse maksustamine on vastuolus dumpinguvastaste ja tasakaalusta-

vate tollimaksude üldise mõtte ja eesmärgiga. Dumpinguvastaste tollimaksude eesmärgiks on

neutraliseerida dumpingumarginaal, mis tuleneb ühendusse suunatud kauba ekspordihinna ja

3-11-1592

4(11)

toote normaalväärtuse erinevusest, ning kaotada niimoodi asjaomase kauba importimisega seo-

tud kahjulik mõju ühenduses. Käesoleval juhul müüs Kanada tootja Bioversel Inc imporditud

biodiislikütuse turuhinnaga võrreldava hinnaga. Seega ei müünud Kanada tootja kõnealust

biodiislikütust alla mittekahjustava hinna, st kõnealuse biodiislikütuse ekspordihind ei kujuta-

nud endast ühenduse tööstusharule kahjulikku mõju. Imporditavate toodete maksustamine, mis

ühenduse õiguse eesmärgist tulenevalt maksustamisele ei kuulu, põhjustab õigustamatult kah-

julikke tagajärgi aga importöörile, kes on kohustatud mittekahjustavast hinnast dumpinguvas-

tase ja tasakaalustava tollimaksu võrra kõrgemat hinda tasuma. Lõppkokkuvõttes põhjustab tao-

line maksustamine kahjulikku mõju ka ühenduse tööstusharule, kuna importööri kõrgemal hin-

nal kõnealuse biodiislikütuse edasimüügil on paratamatult mõju ka teistele turuosalistele.

7. Maksu- ja Tolliameti 27.12.2011 vastuses palutakse jätta kaebus rahuldamata.

1) Vastustaja ei nõustu seisukohaga, et dumpinguvastase tollimaksu, tasakaalustava tolli-

maksu ning käibemaksu määramine kaebajale on vastuolus PS §-st 10 ja §-st 31 tulenevate

õigustega, sest käesolevas asjas ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust õigusliku olukorra

püsimiseks. Sisuliselt tõi kaebaja vähemalt 9 kuu pikkune viivitus kõnesoleva biodiislikütuse

vabasse ringlusesse deklareerimisel ja imporditolliprotseduurile suunamisel kaasa selle, et õi-

guslik olukord vahepeal muutus. Vedelkütuse importimise ja ladustamise valdkonnas tegutse-

vana pidi kaebaja olema teadlik, et Euroopa Liidus (EL) toimub pidev kontroll valdkonnas te-

gutsejate ja liikuva kauba üle ning tihti alustatakse uurimisi, mis võivad kaasa tuua impordikau-

balt arvestatavate tollimaksumäärade muutmise. Vastav põhimõte on toodud ka kaebaja poolt

viidatud Euroopa Kohtu (EK) otsuses nr C-104/97 P.

2) Kaebaja viitab kaebuses läbivalt AS Alexela Oil huvide kahjustamisele kaupade vabasse

ringlusse laskmisel, kuid käesoleval juhul on kaebuse esitaja AS Alexela Terminal ning kõne

all selle ettevõtte tollimaksukohustus. Samas ei ole väited turuolukorra muutustest määravad

tollimaksu kohustuse määramisel kaupade impordilt, kuivõrd turuolukorra muutumisest tingi-

tud negatiivsed tagajärjed on ettevõtlusrisk.

3) Rakendusmäärustest 443/2011 ja 444/2011 selgub üheselt, et maksuhaldur on kohustatud

rakendama dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse Kanadast imporditud kogu

biodiislikütuse suhtes (v.a kahelt Kanada ettevõttelt soetatud biodiisli puhul). Maksuhalduril ja

halduskohtul puudub selles küsimuses diskretsiooniõigus. Lisaks on dumpingu kindlaksmäära-

misel oluline imporditava kauba tootmisprotsess tervikuna ja tootmiskulud, mistõttu dumpingu

tuvastamisel ja selle marginaali määramisel ei saa lähtuda üksnes kauba impordihinnast. Seda

samuti tasakaalustavate meetmete rakendamisel.

EL õigusaktid tagasid samas kaebajale täiendavaid õiguskaitsevahendeid oma õiguste kaitseks

seoses dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kehtestamisega. Rakendusmäärused

võimaldavad kaebajal tõendada, et ta ei hoidnud kõrvale dumpinguvastastest ja tasakaalustava-

test meetmetest (art 4 lg 2). Kui kaebaja leidis, et kõnealuse biodiislikütuse impordihind ei ku-

jutanud endast ühenduse tööstusharule kahjulikku mõju, oleks tulnud pöörduda taotlusega Eu-

roopa Komisjoni poole EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 art 11 lg-s 8 sätestatud korras.

4) Väär on kaebaja väide, et ka peale uurimismenetluse alustamist oli tal jätkuvalt alus eel-

dada, et kõnesoleva biodiislikütuse näol on tegemist Kanada tootjalt pärineva toodanguga. Mää-

rustest selgub, et menetluse objektiks sai kogu Kanadast imporditav biodiislikütus. Menetluse

alustamine näitab, et Kanadast pärit biodiislikütusel võivad esineda võltsitud päritolusertifikaa-

did. Nende autentsuse tuvastamine ei ole käesoleval juhul maksuhalduri menetluse objektiks.

Maksusumma määramisel lähtus maksuhaldur Euroopa Komisjoni poolt juba tuvastatud and-

metest ja nende alusel kehtestatud määrustest. Vaidlusaluse kauba väidetav tootja ei kuulu

3-11-1592

5(11)

nende tootjate hulka, kelle suhtes komisjon otsustas mitte kohaldada dumpinguvastaseid- ja ta-

sakaalustavaid tollimakse.

5) Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et ühepäevane jõustumisperiood on ebapiisav, sest leiab, et

lisaks sellele, et kaebajal oli võimalus deklareerida diislikütust vabasse ringlusse enne komis-

joni poolt menetluse alustamist ja piirangute kehtestamist, oli kaebajal ka pärast määruste aval-

damist rohkem kui üks päev aega majandustegevuse ümberkorraldamiseks. Kaup oli ladustatud

tollilaos. Maksukohustus tekib alates kauba deklareerimisest vabasse ringlusesse ja mitte tolli-

laos ladustamisest alates. Kaebaja võis teha vajalikke ümberkorraldusi määratlemata aja jooksul

ning võiks näiteks kaubad re-eksportida kolmandatesse riikidesse.

6) Kaebaja poolt toodud hinnavõrdlus ei ole usaldusväärne. Kaebaja arvestab kõnesoleva

biodiislikütuse ostuhinna sisse ka kulutusi transpordile, seevastu võrdluseks toodud börsihin-

dade puhul ei täpsusta kaebaja, kas nende börsihindade sees on arvestatud kulud transpordile

või mitte. See ei ole samas käesolevas asjas ka määrava tähtsusega, sest sellest ei sõltu määruste

kohaldatavus.

8. Tallinna Halduskohtu 09.04.2013 otsusega jäeti AS Alexela Terminal kaebus rahulda-

mata.

1) Vastustaja hinnangul ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust olemasoleva õigusliku

olukorra püsimise suhtes. Maksuhaldur peab seejuures oluliseks asjaolu, et biodiislikütus telliti,

lähetati ja ladustati enam kui 9 kuud enne dumpinguvastase ja tasakaalustava menetluse alusta-

mist Kanadast imporditava kütuse suhtes. Nähtuvalt haldusasja materjalist ei ole eelnimetatud

asjaolus kui sellises ka vaidlust. Maksuhaldur leiab, et ligikaudu 9 kuulise viivitusega biodiis-

likütuse vabasse ringlusesse deklareerimisel ja impordiprotseduurile suunamisel võttis kaebaja

endale riski, et õiguslik regulatsioon võib vahepeal muutuda. Vastustaja on viidanud ka EK

otsuse C-104/97 P punktile 52, kus selgitati, et turuosalised ei saa EL seadusandja otsustusva-

baduse tõttu loota olemasoleva olukorra püsivusele, mida EL institutsioonid oma pädevuse pii-

res muuta võivad. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega.

Maksuhaldur on täiendavalt osundanud veel rakendusmääruste 443/2011 ja 444/2011 neljan-

dale artiklile, mis võimaldasid esitada õiguskaitsevahendina laiendatud tollimaksust vabasta-

mise taotlusi ning mille kohaselt võis komisjon pärast nõuandekomiteega konsulteerimist lu-

bada oma otsusega vabastada laiendatud tollimaksust nende äriühingute impordi, kes ei hoia

kõrvale määrustega 598/2009 ja 599/2009 kehtestatud dumpinguvastastest ja tasakaalustavatest

meetmetest. Määruse 1225/2009 art 11 lg-s 8 on sätestatud, et importija võib taotleda ka tasutud

tollimaksu tagasimaksmist, kui on näidatud, et dumpingumarginaal, mille alusel tollimakse

maksti, on kaotatud või seda on vähendatud tasemeni, mis on alla kehtiva tollimaksu taseme.

Kaebuse esitaja ei pidanud määruse 1225/2009 art 11 lg-t 8 küll kohaldatavaks, kuid seda pea-

miselt põhjusel, et vajalikud tõendid ei pruugi olla kättesaadavad või ei soovita neid importijale

anda. Sellises olukorras pidi sisaldama taotlus ka tootja avaldust selle kohta, et dumpingumar-

ginaali on vähendatud või see on kaotatud, kuid taolisi määruse 1225/2009 kohaldamise eeldu-

sena vaadeldavaid materjale ja tõendeid kaebajal esitada ei olnud. Vastustaja hinnangul tuleb

aga lugeda eksportijalt või tootjalt dokumentide saamist tavalise ettevõtlushoolsuse ja ettevõt-

lusriski juurde kuuluvaks nähtuseks (kohtuistungi protokoll, tl 197). Siinkohal nõustub kohus

samuti vastustajaga, sest tõendite esitamise võimaluse küsitavusest ei saa tuletada õiguskaitse-

vahendite puudumist.

Seega ei ole asjakohased kaebuse esitaja etteheited õiguskindluse ebaproportsionaalsest kahjus-

tamisest seeläbi, et nõuded kehtestati tagasiulatuvalt ja majandustegevuse ümberkorraldamiseks

jäi liiga vähe aega.

3-11-1592

6(11)

2) Mis puutub kaebuse esitaja selgitusse seonduvalt majandusliku otstarbekusega ning ees-

märgiga 2009 septembris tellitud biodiislikütus järk-järgult välja osta, siis on see äriühingute

valik ja risk. Vastustaja seisukohaga tuleb nõustuda ka selles, et tollieeskirjade kohaldamiseks

vastuvõetud ja eelpool osundatud määrustest 720/2010, 721/2010, 443/2011 ja 444/2011 tule-

nevalt oli maksuhalduril kohustus rakendada Kanadast imporditud biodiislikütuse (välja arva-

tud kahelt konkreetselt Kanada ettevõtjalt soetatud kütus) suhtes dumpinguvastaseid ja tasakaa-

lustavaid tollimakse, kusjuures kaalutlusruumi nimetatud küsimuses sisuliselt ei olnud. Mak-

susumma määramisel tuli lähtuda Euroopa Komisjoni poolt algatatud uurimise käigus tuvasta-

tud andmetest ja nende alusel vastu võetud rakendusmäärustest. Erand tehti ainult kahe Kanada

tootja osas ning kaebuse esitaja poolt esitatud tollideklaratsioonides märgitud kaubasaatja nende

hulka ei kuulunud. Seega oli maksude määramine põhjendatud. Kaebuses väljatoodud arutlus

seonduvalt tellitud biodiislikütuse ostuhinna tasemega ning dumpinguvastaste ja tasakaalusta-

vate tollimaksude üldise eesmärgiga ei ole siinkohal enam tähenduslik.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. AS Alexela Terminal 09.05.2013 apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tü-

histada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

1) Halduskohus on oluliselt rikkunud HKMS § 157 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seadus-

likkuse ja põhjendatuse nõuet, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Kohus on jõudnud

veendumusele, et kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust olemasoleva õigusliku olukorra

püsimise suhtes. Samas ei ole kohtuotsuse põhjendustest jälgitav, kuidas on kohtu taoline sise-

veendumus kujunenud. Kohus on vaid sedastanud, et nõustub vastustaja seisukohaga, põhjen-

damata seejuures, miks kohus vastustaja eelviidatud õiguslike väidetega nõustub ning miks

kohtu hinnangul kaebaja õiguslikel väidetel käesolevas asjas tähendus puudub.

2) Asjaolu, kas kaebajal oli enne halduskohtusse pöördumist või halduskohtusse pöördumise

asemel (või sellega paralleelselt) õiguslikult võimalik kasutada ka muid õiguskaitsevahendeid

ning kas kaebaja neid kasutas, ei oma käesolevas asjas tähendust. See ei muuda olematuks kae-

baja õiguspärase ootuse ebaproportsionaalset riivet, mis tuleneb maksukohustusi tekitanud õi-

gusaktide ühepäevasest jõustumisperioodist ja faktist, et kaebajal kui hoolsal ja mõistlikult te-

gutseval ettevõtjal ei olnud selle ühepäevase etteteatamistähtaja jooksul objektiivselt võimalik

oma majandustegevust ümber korraldada selliselt, et mitte uuest regulatsioonist tulenevalt olu-

list finantskahju kanda. Samuti tuleneb riive asjaolust, et vaidlusaluse biodiislikütuse ekspordi-

hind ei kujutanud endast EL tööstusharule mingisugust kahjulikku mõju, mille neutraliseerimi-

seks maksukohustusi tekitanud õigusaktid vastu võeti.

Lisaks on oluline, et kaebajal ei olnud õiguslikult võimalik määruste 443/2011 ja 444/2011 art

4 lg-s 2 toodud õiguskaitsevahendeid kasutada (need ei kohaldu kaebaja suhtes). Määruse

1225/2009 art 11 lg-s 8 loetletud tõendeid ei olnud kaebajal võimalik 2009. a sügisel saada,

kuna vastava äritehingu raames Kanadast eksporditud biodiislikütuse osas kaebajale teadaole-

valt dumpingut ei toimunud ning selles osas puudus ka igasugune kahtlus. Vastavate tõendite

saamine tagasiulatuvalt on kaebaja jaoks veelgi vähem võimalik. Eeltoodust tulenevalt on eba-

mõistlik ja eluvõõras eeldada, et määruse 1225/2009 art 11 lg-s 8 loetletud tõendite saamine

eksportijalt või tootjalt kuulub kaebaja tavapärase ettevõtlushoolsuse ja -riski juurde. Samuti on

meelevaldne ja põhjendamatu kohtu seisukoht, et 2009 septembris tellitud biodiislikütuse järk-

järguline väljaostmine on äriühingu valik ja risk. Õiguspärase ootuse põhimõte kaitseb auto-

noomiat: et isik saaks olla autonoomne, peab tal olema võimalus planeerida ning vähemalt

mõistlikul määral ette näha oma tegude tagajärgi.

3-11-1592

7(11)

3) Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme (sh EL õi-

gust) ning põhjendamatult leidnud, et kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust olemasoleva

õigusliku olukorra püsimise suhtes, ning et käesolevas asjas ei oma tähendust asjaolu, et vaid-

lusaluse biodiislikütuse osas lõpliku dumpinguvastase ja lõpliku tasakaalustava tollimaksu mää-

ramine võib olla vastuolus dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude üldise mõtte ja

eesmärgiga. Nii vastustajal kui halduskohtul on asja lahendamisel kohustus tuvastada, kas as-

jasse puutuva EL teisese õiguse kohaldamine on käesolevas asjas vastavuses EL esmase õigu-

sega, EL õiguse üldprintsiipidega ning EL-s tunnustatud põhimõtete, sh põhiõiguste ja -vaba-

duste austamisega. Vastavat seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika (3-3-1-85-07 p 38).

Riigikohus on leidnud, et EK praktika järgi hõlmab õiguspärase ootuse kaitse põhimõte kolme

eeldust. Esiteks peavad EL või selle institutsioonid looma õiguspärase ootuse olukorra; teiseks

tuleb kindlaks teha, kas isikutel oli alust loota kehtiva õiguse püsimajäämisele; kolmandaks

tuleb selgitada, kas EL huvid kaaluvad üles erahuvid (3-3-1-33-06 p 19). Käesolevas asjas on

täidetud kõik õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte eeldused, mistõttu ühepäevane vacatio legis

kahjustab kaebaja õiguspärast ootust ebaproportsionaalselt. Biodiislikütuse turuhinda arvesta-

des ei tekitanud kõnealused tehingud EL-s kahju, küll aga kannab kahjulikke tagajärgi impor-

töör, kes on kohustatud tasuma mittekahjustavast hinnast kõrgemat hinda, samuti põhjustab see

kahjulikku mõju tööstusharule, kuna importööri poolt tasutud kõrgema hinnaga edasimüügil on

mõju ka teistele turuosalistele. Määruste 443/2011 ja 444/2011 meetmed on seega vastuolus

dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude üldise mõtte ja eesmärgiga.

4) Maksuotsuse aluseks olevaid rakendusmäärusi 720/2010, 721/2010, 443/2011 ja 444/2011

saab ja tuleb tõlgendada ning rakendada selliselt, et need ei riivaks kaebaja põhiõigusi ega ko-

halduks antud biodiislikütuse impordile. Määruste 443/2011 ja 444/2011 art 1 lg-s 2 nimetatud

„Kanadast lähetatud impordi“ all tuleks mõista sellist importi, mis on lähetatud või lähetatakse

Kanadast EL-i pärast määruste 720/2010 ja 721/2010 vastuvõtmist ja avaldamist. Kui aga sel-

line tõlgendamine ja rakendamine ei ole võimalik, tuleb määrused jätta antud juhul kaebaja

suhtes kohaldamata vastuolu tõttu PS-ga ja EL õigusega. Isegi kui määruste tervikuna kohalda-

mata jätmine ei ole võimalik või põhjendatud, siis tuleb määrused jätta kohaldamata osas, milles

need ei anna maksuhaldurile õigust enne 12.08.2010 Kanadast tellitud biodiislikütuse suhtes

dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksu määramisel arvestada konkreetsel juhul impor-

ditud kütuse hinda.

10. Maksu- ja Tolliameti 26.06.2013 vastuses palutakse jätta AS Alexela Terminal apellat-

sioonkaebus rahuldamata.

1) Dumpinguvastase regulatsiooni eesmärgiks on peatada või ära hoida ühenduse tootmisha-

rudele olulise kahju tekitamist. Juba ainuüksi nimetatud olulisest eesmärgist lähtuvalt ei ole

sellises valdkonnas võimalik kohaldada pikki jõustumise tähtaegu, kuna iga viivitatud päev võib

tähendada ühendusele suurt kahju. Sarnane praktika (määrus jõustub järgmisel päeval alates

määruse avaldamisest EL Teatajas) on dumpinguvastaste meetmete ja subsideeritud impordi

vastase regulatsiooni valdkonnas levinud praktika ja sellised määrused on edukalt läbinud EK

menetluse (C-595/11, C-667/11, C-398/05). Kuigi EK-s ei ole otseselt tõstatatud küsimust dum-

pingu ja subsideeritud impordi vastaste määruste jõustumistähtaegade kehtivuse osas, viitab se-

nine praktika, et EK ja teised EL institutsioonid aktsepteerivad senist praktikat.

Seejuures on tähelepanuväärne, et määruse 720/2010 alusel registreerimiskohustuse kehtesta-

mine ja rakendusmääruse 444/2011 alusel lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine ei

kujuta endast sisuliselt uusi dumpinguvastaseid meetmeid, vaid on oma sisu poolest üksnes va-

rasema dumpinguvastase regulatsiooni kohaldamise tagamine ja kõrvalehoidumiste tõkesta-

3-11-1592

8(11)

mine dumpinguvastase algusmääruse art 13 kohaselt. Nimelt määruse 720/2010 C osast nähtu-

valt kujutas Kanadast biodiislikütuse importimine EL-i sisuliselt kõrvalehoidumist varasemalt

kehtestatud nõukogu määrusest 599/2009.

2) Ekslikud on kaebaja väited, et käesoleval juhul vastas vaidlusaluse biodiislikütuse hind

võrdlusperioodil (2009 oktoober) mittekahjustavale hinnale (turu- ehk börsihinnale) või vähe-

malt ei olnud see märkimisväärselt alla mittekahjustava hinna.

Rakendusmääruste 443/2011 ja 444/2011 p-dest 39 nähtuvalt moodustas uurimisperioodil Ka-

nadast EL-i imporditud biodiislikütus kokku 9,2% kogu impordist ning Kanadast imporditud

biodiislikütuse hinnad olid turuhinnast ligikaudu 50% odavamad, millega löödi alla liidu toot-

jate müügihindu umbes 40% ringis. See tähendab seda, et kaebaja poolt viidatud 2009 oktoob-

rikuu keskmine börsihind Amsterdami sadamas (880 $/t) oli tegelikult kunstlikult mõjutatud

allapoole Kanada impordiga. Kui arvestada kaebaja viidatud börsihinna juurde rakendusmää-

rustes nimetatud 40%, siis turutingimustele vastavaks hinnaks kujuneb 1466,67 $/t. Kaebaja on

kokkuvõttes tasunud kõnealuse biodiislikütuse eest 1389,11 $/t (koos sissenõutud tollimaksu-

dega), mis on sellest madalam. Biodiislikütuse kõrge börsihind on säilinud ka peale komisjoni

uurimise lõppemist (näiteks 2011 juulis oli börsihinnaks Rotterdami sadamas 1423 - 1428 $/t).

Kuivõrd vaidlusaluse biodiislikütuse vabasse ringlusse deklareerimise hetkel hakkas biodiisli-

kütuse börsihind taastuma oma esialgsele tasemele (turutingimustele vastava tasemeni), siis oli

kaebajal põhimõtteliselt võimalik vaidlusaluse biodiislikütuse müük EL sees börsihinnaga, mis

oli 2010. a võrreldav kaebaja poolt lõppkokkuvõttes tasutud ostuhinnaga. Seetõttu on kaebaja

väited talle tekitatud kahju osas selgelt liialdatud.

3) Kaebaja ekslikku arusaama EL tootmisharule kahju tekitamise osas kinnitavad ka dum-

pingu ja subsideeritud impordi vastaste nõukogu alusmääruste (EÜ) nr 1225/2009 ja 597/2009

põhimõtted. Dumpingutoote tuvastamisel lähtutakse toote ekspordihinna ja tavapärase kauban-

dustegevuse käigus ekspordiriigi samasuguse toote võrreldava hinna (normaalväärtuse) vahest.

Kuivõrd käesolevas asjas ei ole kaebaja esitanud põhjendusi vaidlusaluse biodiislikütuse nor-

maalväärtuse ja ekspordihinna kujundamise kohta, siis ei ole ka tõsiseltvõetavad väited EL toot-

misharu kahjustamata jätmise kohta. Analoogne on olukord ka subsideeritud impordi vastase

regulatsiooni osas. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja tõendanud, et vaidlusalusele biodiisli-

kütusele tollimaksude määramine on vastuolus dumpingu ja subsideeritud impordi vastaste re-

gulatsioonide mõttega. Samal põhjusel puudub ka alus kahelda kõnesolevate nõukogu ja ko-

misjoni määruste (720/2010, 721/2010 ja 443/2011, 444/2011) vastavuses EL õigusele.

Õiguspärase ootuse põhimõtte eesmärgiks ei ole tagada importijale võimalust jätkuvalt tugineda

turutingimustele mittevastava biodiislikütuse hinnale EL biodiislikütuse tootmisharu arvelt. Kui

kaebaja oleks koheselt deklareerinud soetatud boidiislikütust vabasse ringlusse (enne kui oli

algatatud uurimine komisjoni määruste 720/2010 ja 721/2010 alusel), siis oleks kõnesolevate

määruste kohaldamine tema suhtes välistatud. Selle asemel otsustas aga kaebaja, kes on pika

kogemusega kütuse importija, oodata biodiislikütuse vabasse ringlusse lubamisega. Sellises

olukorras ei saa tal tekkida õigust algselt kunstlikult madala hinnaga soetatud biodiislikütuse

hindade püsimajäämisele olukorras, kus EL institutsioonid on vahepeal tuvastanud, et taolise

hinnaga biodiislikütuse importimine tekitab olulist kahju EL biodiislikütuse tootmisharule.

Mõistetavalt ei kaalu sellises situatsioonis kaebaja subjektiivsed õigused üle EL huvi rakendus-

määruste 443/2011 ja 444/2011 võimalikult kiirele jõustumisele. Ometi jätsid kõnesolevad ko-

misjoni ja nõukogu määrused kaebajale mitmeid võimalusi (nn õiguskaitsevahendid) oma sub-

jektiivsete õiguste kaitsmiseks, mis kaebaja on käesolevas asjas jätnud kasutamata.

4) Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tal olid objektiivsed takistused õigus-

kaitsevahendite kasutamiseks. Näiteks jääb kaebajale arusaamatuks, kuidas ta pidi äritehingu

3-11-1592

9(11)

toimumise ajal, s.o 2009. a sügisel, saama vaidlusaluse biodiislikütuse tootjalt/eksportijalt dum-

pinguvastase alusmääruse 1225/2009 art 11 lg-s 8 nimetatud tõendeid. Nimetatud määruse art

11 lg-s 8 on samas nähtud ette regulatsioon ka tagastamistaotluse esitamiseks puuduliku infor-

matsiooni korral. Kaebaja ei ole ühtlasi esitanud tõendeid selle kohta, et ta on üritanud hankida

vajalikku informatsiooni või tõendeid. Seetõttu on paljasõnaline väide, et kaebajal puudus

võimalus vajaliku teabe hankimiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on lõppjäreldustes põhjendatud ning apellat-

sioonkaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastusena apellatsioonkaebuse märgib ringkonnakohus

järgmist.

12. EL toimimise lepingu art 288 lg 2 kohaselt (endise EÜ asutamislepingu art 249) on EL

institutsioonide poolt oma pädevuse piires antud määrused tervikuna siduvad ja vahetult kohal-

datavad kõikides liikmesriikides. Õige on halduskohtu seisukoht, et määrustest 720/2010,

721/2010, 443/2011 ja 444/2011 tulenevalt oli maksuhalduril kohustus rakendada Kanadast im-

porditud biodiislikütuse (välja arvatud kahelt konkreetselt Kanada ettevõtjalt soetatud kütus)

suhtes dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse ning kaalutlusruumi nimetatud küsi-

muses sisuliselt ei olnud.

13. Riigikohus on leidnud, et vajadusel tuleb kohtul analüüsida, kas asjassepuutuv EL teisene

õigus on vastavuses EL esmase õigusega, EL õiguse üldprintsiipide ning EL-s tunnustatud põ-

himõtete, sh põhiõiguste- ja vabaduste austamisega. Kui Eesti kohtul tekib kahtlus EL teisese

õiguse vastavuses EL esmasele õigusele, tuleb menetlus peatada ja paluda Euroopa Kohtult EL

õigusakti kehtivuse ja vajadusel tõlgenduse osas eelotsust (3-3-1-85-07 p 38). Ringkonnakohtul

ei tekkinud käesolevas asjas kahtlust kohaldatava EL teisese õiguse kooskõlast EL esmase õi-

gusega.

14. Subsideeritud ja dumpinguhinnaga impordi kaitse põhimõtteid EL-s reguleerivad määrused

597/2009 ja 1225/2009 ehk nn algmäärused (mis kodifitseerisid senikehtinud regulatsioonid).

Algmäärustega on muu hulgas kehtestatud ajalised piirangud meetmete (dumpinguvastane ja

tasakaalustav tollimaks) kohaldamiseks. Nimelt võib tollimaksud, esialgu ajutistena, kehtestada

kõige varem 60 päeva pärast menetluse algatamist, ent hiljemalt üheksa kuud pärast menetluse

algatamist (määruse 597/2009 art 12 lg 1; määruse 1225/2009 art 7 lg 1). Samuti sätestavad

algmäärused, et kui kehtivatest meetmetest hoitakse kõrvale, võib tasakaalustavaid tollimakse

laiendada, ning komisjon võib anda tolliasutustele korralduse võtta kohaseid meetmeid impordi

registreerimiseks, et selle impordi suhtes saaks edaspidi alates registreerimise kuupäevast meet-

meid kohaldada (määruse 597/2009 art 23 lg 2 ja art 24 lg 5; määruse 1225/2009 art 13 lg 1 ja

art 14 lg 5).

15. USA-st pärineva biodiislikütuse ühendusse importimise suhtes algatati subsiidiumidevas-

tane ja dumpinguvastane menetlus 13.06.2008 teatega EL Teatajas. Ajutine tasakaalustav tolli-

maks ja ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati komisjoni 11.03.2009 määrustega

193/2009 ja 194/2009. Lõplikuna kehtestati tasakaalustav ja dumpinguvastane tollimaks

07.07.2009 määrustega 598/2009 ja 599/2009. 11.08.2010 määrustega 720/2010 ja 721/2010

algatati uurimine kehtestatud meetmetest võimaliku kõrvalehoidumisega seoses ning kohustati

tolliasutusi võtma asjakohaseid meetmeid Kanadast biodiiselkütuse impordi registreerimiseks.

Uurimise aluseks oli kahtlus, et tollimaksudest hoitakse kõrvale USA-st pärineva biodiislikü-

tuse ümberlaadimise teel, muu hulgas Kanadas. 05.05.2011 määrustega 443/2011 ja 444/2011

laiendati kõrvalehoidumismenetluse tulemusena USA-st pärineva biodiisli ühendusse importi-

mise suhtes kehtestatud tasakaalustavat ja dumpinguvastast tollimaksu (mis oli kehtestatud

3-11-1592

10(11)

määrustega 598/2009 ja 599/2009), kohaldades seda ka Kanadast lähetatud biodiislikütuse im-

pordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või

mitte.

16. Eeltoodust nähtuvalt on Kanadast (USA-st) pärineva biodiislikütuse impordi osas dumpin-

guvastase ja tasakaalustava tollimaksu kehtestamine toimunud vastavuses algmääruste regulat-

siooniga. Ringkonnakohtul puudub alus asuda seisukohale, et algmääruste eelviidatud sätted ei

vastaks EL esmasele õigusele, eelkõige algmääruste preambulis viidatud Euroopa Ühenduse

asutamislepingu artiklile 133. Art 133 lg 1 sätestab, et ühine kaubanduspoliitika rajaneb ühtsetel

põhimõtetel, eriti mis puutub tariifimäärade muutmisse, tolli- ja kaubanduskokkulepete sõlmi-

misse, liberaliseerimismeetmete ühtlustamisse, ekspordipoliitikasse ning kaubanduse kaitse-

meetmetesse, näiteks nendesse, mis on vajalikud dumpingu või subsiidiumide puhul.

EL õigus ja võimalus kehtestada enda tootmisharu kaitseks esmased meetmed 60. päevast pärast

menetluse algatamist, samuti võimalus kohaldada impordi registreerimiskohustust hilisemaks

tagasiulatuvaks meetmete kohaldamiseks, tuleb lugeda vastavuses olevaks EL-i ning seeläbi

liikmesriikide ja nende kodanike ning viimastega võrdustatud juriidiliste isikute huvidega.

17. Kaebaja peab enda õiguste (õiguspärase ootuse) rikkumiseks eelkõige asjaolu, et maksu-

kohustusi tekitanud õigusaktide jõustumisperioodi arvestades ei olnud kaebajal objektiivselt

võimalik ühepäevase etteteatamistähtaja jooksul oma majandustegevust ümber korraldada sel-

liselt, et mitte uuest regulatsioonist tulenevalt olulist finantskahju kanda.

Ringkonnakohus märgib, et 05.05.2011 määrused 443/2011 ja 444/2011 ei tekitanud vältimatut

maksukohustust, vaid kehtestasid tollimaksud Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile ala-

tes selle registreerimiskohustusest (määruste art 2 lg 2). Seega on ebatäpne kaebaja seisukoht,

et meetmetega kohanemiseks jäi sisuliselt üks päev. Esmalt on oluline, et juba alates registree-

rimiskohustuse tekkimisest (11.08.2010 määrustega 720/2010 ja 721/2010) pidi vastava võima-

lusega arvestama, ning lisaks on ettevõtjal võimalik üldjuhul kontrollida, kas ja millal kaupa

importida. Importimiseks loetakse vabasse ringlusesse deklareerimist ning selleks kõnealused

määrused kohustust ega tähtaega kehtestanud ei ole.

Kaebajast sõltumatuks asjaoluks ei saa lugeda seda, et kõnealune kaup oli faktiliselt toimetatud

Eestisse (tollilattu tolliladustamise tolliprotseduurile) ligikaudu aasta enne Kanadast pärineva

biodiislikütuse osas uurimise alustamist komisjoni poolt. Tegemist on kaebaja valitud ärimudeli

ja äririskiga (s.o siduda ennast aasta enne importimist kohustustega, mis tekitavad imporditin-

gimuste muutumisel kahjulikke tagajärgi).

18. Lisaks on ringkonnakohtu hinnangul oluline, et kaebajale ulatusliku finantskahju tekkimine

kõnealuste meetmetega seoses ei ole veenvalt põhjendatud. Kaebaja on seisukohal, et tollimak-

sude tasumine kõnealuselt biodiislikütuselt tähendaks kaebajale kahjumi tekkimist seeläbi, et

soetushind ületaks turuhinnale vastavat edasimüügihinda. Samas ei ole kaebaja põhjendanud ja

tõendanud turuhinda perioodil 2010 - 2011 (kui biodiislikütus vabasse ringlusesse deklareeriti),

vaid on keskendunud börsihinnale 2009 oktoobris, kui toimus kauba lähetamine Kanadast. Sa-

muti ei ole esitatud veenvat põhjendust selle kohta, milline oli kaebaja kui deklarandi roll ning

õigused ja kohustused kõnealuse kauba tellimisel, soetamisel ja deklareerimisel (näiteks võima-

lused vabasse ringlusse deklareerimisest loobumiseks, kui see tähendas kahju tekkimist).

19. Põhjendatud on ühtlasi vastustaja seisukoht, et turuhinna kõrval on käesoleva vaidluse sei-

sukohast määrava tähendusega kauba normaalväärtus, s.o tavapärases kaubandustegevuses eks-

pordiriigi sõltumatute klientide poolt tavaliselt makstud või makstavad hinnad (määruse

1225/2009 art 2; määruse 597/2009 art 8). Hindamaks, kas kaebajale määratud maksukohustus

on eesmärgipärane (kaitse subsiidiumide ja dumpingu eest), tuleb seega lähtuda mitte faktilisest

3-11-1592

11(11)

turuhinnast teatud ajahetkel, vaid sellest, milline oleks turuhind, kui moonutusi (subsiidium ja

dumping) ei oleks esinenud. Normaalväärtus tuleb ühtlasi võtta aluseks hinnangu andmisel, kas

vaidlusaluse biodiislikütuse ekspordihind kujutas endast EL tööstusharule kahjulikku mõju.

Määruste 443/2011 ja 444/2011 p-des 39 on märgitud, et arvestades esialgse uurimise käigus

kindlakstehtud mittekahjustavat hinnataset, olid uurimisperioodil Kanadast liitu saabunud im-

pordi hinnad turuhinnast ligikaudu 50% odavamad, kusjuures liidu tootjate müügihindu löödi

alla umbes 40% ringis. Määruste 598/2009 ja 599/2009 p-dest 108 nähtuvalt on loetud kahjus-

tavaks hinnatasemeks kontrollitud perioodil 616 eurot/tonn. Nimetatu on USA dollariteks

(USD) konverteerides lähedane kaebaja poolt viidatud soetushinnale 794,50 USD/tonn (millele

lisandus prahiraha ehk meritsi veetava lasti veoraha 68,25 USD/tonn). Teisiti sõnastades ei ole

kaebaja poolt tasutud soetushind vastavuses normaalväärtusega, milleks on 616 eurot/tonn +

40%. Seega puudub alus asuda seisukohale, et kaebaja poolt tasutud soetushind ei oleks EL

tööstusharu kahjustav.

20. Isegi kui määruste 443/2011 ja 444/2011 rakendamine võib mõnel üksikjuhul olla eesmär-

gipäratu, siis selleks on kehtestatud spetsiifilised õiguskaitsevahendid. Nimelt sätestavad alg-

määrused, et sellisel juhul tuleb esitada vastav taotlus komisjonile koos asjakohaste selgituste

ja tõenditega – seda muu hulgas olukorras, kui importija ei ole asjaomase eksportija ega tootjaga

seotud ja selline teave ei ole kohe kättesaadav või kui eksportija või tootja ei soovi seda impor-

tijale anda (määruse 597/2009 art 21 lg-d 1 ja 3; määruse 1225/2009 art 11 lg 8). Seega ei ole

üksikisikute õigused määruste 443/2011 ja 444/2011 kohustuslikule iseloomule vaatamata ta-

gamata, mis viitab ühtlasi määruste kooskõlale EL esmase õigusega, EL õiguse üldprintsiipi-

dega ning EL-s tunnustatud põhimõtetega. Kui isik, kes leiab, et EL teisene õigus on tema suhtes

ebaõiglane ja eesmärgipäratu, ei kasuta ettenähtud regulatsiooni vastava negatiivse mõju välis-

tamiseks, siis ei ole kahjuliku mõju põhjuseks EL esmase ja teisese õiguse vastuolu, vaid kohase

õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine.

21. Lähtudes eeltoodust puudub alus kaebaja suhtes rakendatud määruste kohaldamata jätmi-

seks (eelotsuse küsimiseks) vastuolu tõttu EL õigusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõt-

tega. Alus puudub ka määruste osaliseks kohaldamata jätmiseks osas, milles need ei anna mak-

suhaldurile õigust enne 12.08.2010 Kanadast tellitud biodiislikütuse suhtes dumpinguvastase ja

tasakaalustava tollimaksu määramisel arvestada konkreetsel juhul imporditud kütuse hinda. Sel-

listeks juhtudeks on ette nähtud vastavad õiguskaitsevahendid, millele ringkonnakohus eelne-

valt viitas.

22. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et määruste 443/2011 ja 444/2011 art 1

lg-s 2 nimetatud „Kanadast lähetatud impordi“ all tuleks mõista sellise kauba importi, mis on

lähetatud või lähetatakse Kanadast EL-i pärast määruste 720/2010 ja 721/2010 vastuvõtmist ja

avaldamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruste 443/2011, 444/2011, 720/2010 ja

721/2010 ega ka algmääruste sõnastus liikmesriikidele sellist pädevust.

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus jääb muutmata, jäävad kae-

baja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude

väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel

tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

Virgo Saarmets

Viive Ligi