3-12-1601/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk ja Madis Ernits

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-1601

Haldusasi

Nurme Agro OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 18.04.2012. a otsuse nr 13-

6/890 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse

tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 05.12.2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nurme Agro OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nurme Agro OÜ

Seaduslik esindaja Kaire Põld

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet (PRIA)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 05.12.2012. a

otsus.

2. Teha uus otsus, millega tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti 18.04.2012. a otsus nr 13-6/890 ja kohustada Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ametit kaebaja taotlus nr 141011443063 ühe kuu jooksul alates

käesoleva otsuse jõustumisest uuesti läbi vaatama, arvestades käesoleva otsuse

põhjendusi.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 30 eurot menetluskulu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 24.11.2014.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja on 09.08.2011 asutatud äriühing, mis võttis 09.08.2011 üle kaebaja seadusliku

esindaja vanematele kuulunud ettevõtte FIE Mait Põld’i Kõnnu Talu tegevuse

põllumajanduslikus valdkonnas. FIE Mait Põld’i Kõnnu Talu oli ettevõte, mille

tegevusaladeks olid ehitus- ja remonditööd, muu põllumajandustegevus ning omatoodetud

töötlemata põllumajandussaaduste realiseerimine. Äriregistri andmetel lõpetas FIE Mait

Põld’i Kõnnu Talu 16.09.2011 tegevuse nii põllumajandus- ja metsamajandussaaduste

tootmise, töötlemise, kokkuostu ja müügi; põllumajanduslike teenuste osutamise,

ehitusremonttööde kui transporditeenuste osutamise alal. FIE Mait Põld’i Kõnnu Talu

kustutati registrist 01.02.2012.

2.

13.12.2011 esitas kaebaja PRIA-le Eesti Maaelu arengukava 2007−2013 meetme 1.4.1

raames investeeringutoetuse

taotluse

nr 141011443063 (tl 21−24, 40−42)

mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamiseks. Taotluse esitamisel

tugines kaebaja

põllumajandusministri

08.09.2010. a määruse nr 89

“Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse

taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 89) § 3 lg-le 4. Taotlusele oli

lisatud kaebaja äriplaan (tl 4−20, 26−39) ning omandatud ettevõtte, so FIE Mait Põld’i Kõnnu

Talu 2008. a, 2009. a ja 2010. a ettevõtlusest saadud tulu kohta MTAle esitatud E-vormid (tl

44−52).

3.

18.04.2012. a otsusega nr 13-6/890 (tl 63−64) jättis PRIA peadirektor kaebaja

investeeringutoetuse taotluse Määruse nr 89 § 13 lg 1 ja lg 4 ning § 14 lg 4 alusel

rahuldamata, kuna hindamise tulemusena saadud punktisummade alusel koostatud taotluste

paremusjärjestuse kohast tulenevalt ei jätkunud taotluse rahuldamiseks eraldatud eelarvelisi

vahendeid (otsuse lisa rida 256). Kaebaja taotlust hinnati Määruse nr 89 lisas 5 sätestatud

taotluste hindamise kriteeriumide alusel ning kaebaja taotlusele antud hindepunktide summa

oli 42,03 punkti (tl 53). Rahuldamata jäeti taotlused, mille hindepunktide summa oli väiksem

kui 51,14 punkti.

4.

24.05.2012 esitas kaebaja PRIA-le vaide, mille PRIA jättis 26.06.2012. a vaideotsusega

nr 13-4/225 (tl 65−67) rahuldamata.

5.

30.07.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 2−3p, 62),

milles taotleb PRIA 18.04.2012. a otsuse nr 13-6/890 tühistamist taotluse nr 141011443063

rahuldamata jätmise osas ning asja uut otsustamist PRIA poolt.

-

Kaebaja on seisukohal, et tema poolt esitatud investeeringutoetuse taotlus vastas

määruse nr 89 § 3 nõuetele. Kaebaja poolt 09.08.2011 üle võetud ettevõte FIE Mait Põld’i

Kõnnu Talu kuulus kaebaja seadusliku esindaja vanematele ja oli eelnevalt tegutsenud

vähemalt 2 aastat.

-

Kaebaja taotluse hindamisel on kasutatud kaebajale ebasoodsamat hindamismetoodikat,

kuna hindamisel on võetud aluseks taotleja poolt ülevõetud ettevõtja FIE Mait Põld’i Kõnnu

Talu majanduslikud näitajad. Kaebaja leiab, et hindamisel peaks arvestama taotleja enda

majandusnäitajaid. Seda enam, et taotleja omandas oma vanemate põllumajandusliku

ettevõtte, kuid jätkas vaid põllumajandusliku tegevusega, mitte FIE Mait Põld’i Kõnnu Talu

kõigi tegevusaladega. Ülevõtmise eesmärgiks oli vanemate tegevuse jätkamine

põllumajanduse valdkonnas. Kui hindamisel võetaks arvesse majanduslikke näitajaid

õigusjärgluse põhimõtet arvestades, siis tuleks arvestada vaid seda osa, mis õigusjärglasele üle

läks. Antud juhul jätkas kaebaja vaid põllumajandusliku tegevusega. Seega oleks kaebaja

hinnangul FIE Mait Põld’i Kõnnu Talu majandusandmete kasutamine olnud õiguspärane

juhul, kui hindamisel oleks arvestatud vaid seda osa majandustegevusest, mis puudutab

ülevõetud tegevust ehk põllumajandusvaldkonda.

-

Kaebaja ei nõustu sellega, et hindamiskriteerium nr 2 „Eelistatakse realistlikku äriplaani,

milles kavandatavad tegevused toetavad meetme eesmärke“ on vastustaja poolt hinnatud

0 punktiga või jäetud hindamata. Taotlusele eelneva aasta majandusaasta ärikasumi suuruse

määramisel peaks taotleja puhul arvesse võtma, et taotleja on alustav ettevõtja (registreeritud

09.08.2011), kellel puudus varasem majandustegevus taotluse esitamise aastale eelneval

aastal, s.t 2010. aastal. Taotleja puhul peaks selle ärikasumi võrdsustama 0 euroga.

-

Hindamiskriteeriumi nr 1 „Eelistatakse väiksema müügituluga taotlejat“ alusel müügitulu

arvestamisel peaks arvesse võtma taotleja enda tegelikku müügitulu. Taotleja on taotluses

märkinud müügitulu, mis taotluse esitamisele eelnenud perioodil oli kokku 3085 eurot.

-

Hindamiskriteeriumi nr 6 „Eelistatakse taotlejat, kelle omatoodetud põllumajandussaaduste

või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist saadud tulu moodustab kogu

müügitulust 70%“ puhul on ebaõigesti arvesse võetud mitte taotleja, vaid omandatud ettevõtja

müügitulu. Taotleja enda müügitulust moodustas 100% omatoodetud põllumajandussaaduste

müügist saadud tulu.

6. Vastustaja palus kaebusele esitatud vastuses (tl 73−75) jätta kaebus rahuldamata.

-

Ebaõige on kaebaja väide, et taotluse hindamisel tuleb aluseks võtta ainult taotleja andmed,

mitte aga ülevõetud ettevõtte andmed. Määruse nr 89 § 3 lg 4 eesmärk on aidata kaasa

põlvkondade vahetusele, andes võimaluse taotleda toetust noortel ettevõtjatel, kes jätkavad

oma vanemate või vanavanemate tööd. Antud juhul on rõhk tegevuse jätkamisel ehk

õigusjärglusel, mistõttu tuleb ka taotluse hindamisel lähtuda õigusjärgluse põhimõttest. Üheks

hindamiskriteeriumiks on määruse nr 89 § 13 lg 2 kohaselt ettevõtte müügitulu ning PRIA

poolt võeti hindamise aluseks omandatud ettevõtte müügitulu andmed E-vormilt, sest taotleja

ise oli eelnevalt tegutsenud vaid 4 kuud, mistõttu ei olnud tal iseseisvalt võimalik täita

määruse nr 89 § 3 lg 1 p-s 5 sätestatud nõuet.

-

Määruse nr 89 lisa 5 hindamiskriteeriumi 1 hindepunktide arvestamise aluseks võeti

kaebaja poolt ülevõetud ettevõtte müügitulu, mille suurus oli 144 140 krooni ning mis andis

hindepunktide summaks 27,031 punkti. PRIA ei saanud võtta arvestuse aluseks taotleja enda

müügitulu, sest taotleja ise ei vastanud taotluse esitamise ajal määruse nõuetele.

-

Hindamiskriteeriumite 6.1 ja 6.2 eest sai taotleja 0 hindepunkti, kuna ülevõetud ettevõtte

omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud

põllumajandustoodete müügist saadud tulu ei moodustanud nõutavat protsenti kogu ettevõtte

müügitulust.

-

Kuna tegemist on õigusjärglusega, on PRIA erinevate hindamiskriteeriumite alusel

hindepunktide andmisel, kus hindepunktide andmise aluseks on ettevõtte müügitulu, lähtunud

ülevõetud ettevõtte müügitulust. Kui ettevõttele, kes tegelikult ei vasta osadele toetuse

saamiseks kehtestatud nõuetele, luuakse määrusega võimalus teise ettevõtte ülevõtmisel

toetust taotleda, tuleb ka hindamiskriteeriumite alusel hindepunktide andmisel arvestada

ülevõetud ettevõtte majandusnäitajatega, mitte aga ettevõtte enda näitajatega, mis iseseisvalt

ei vastaks mingiski osas toetuse saamise tingimustele.

7. Tartu Halduskohus jättis 05.12.2012. a otsusega kaebuse rahuldamata.

-

Määruse nr 89 § 3 lg-st 4 ja § 10 lg-st 31 saab järeldada, et taotluse hindamisel saab ja tuleb

lähtuda ülevõetud ettevõtte majandusnäitajatest. Nii sätestab Määruse nr 89 § 3 lg 4, et üle

võtta tuleb kogu põllumajandusettevõte ning et ülevõetav ettevõte peab olema varasemalt

tegutsenud vähemalt 2 aastat. Määruses nr 89 on otse märgitud, et taotluse nõuetekohasuse

tõendamiseks tuli esitada majandusaasta näitajad ülevõetud ettevõtte kohta. Seega toimub ka

taotluse hindamine omandatud põllumajandusettevõtte majandusnäitajate alusel, mitte taotleja

enda näitajate alusel. Asjaolu, et määruse nr 89 § 13 ei täpsusta, et taotluse hindamise aluseks

on määruse nr 89 § 3 lg 4 alusel taotluse esitajate puhul omandatud ettevõtte andmed, ei oma

tähtsust, kuna hinnata sai ainult neid taotlusi, mis vastasid nõuetele.

-

Kuna määruse nr 89 § 3 lg 4 kohaselt tuli üle võtta kogu põllumajandusettevõte, tuleb ka

taotluse hindamisel lähtuda ülevõetud ettevõtte kogu tegevusest, mitte sellest, milline osa on

taotlejale kasulik või milline tegevus on vastavuses taotleja edaspidiste plaanidega. Kaebaja

sai mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetust taotleda just seetõttu, et ta

oli omandanud määruse nr 89 § 3 lg-le 4 vastava ettevõtte. Sellisel juhul taotleja enda

majandusnäitajate aluseks võtmine võiks seada osa taotlejaid ebavõrdsesse olukorda, kuna

määruse nr 89 § 3 lg 4 alusel saab taotleda toetust taotleja, kes on näiteks ise tegutsenud

10 kuud või ka ainult 1 kuu.

-

Äriregistri kannetest nähtub, et FIE Mait Põld’i Kõnnu Talu on kõikidel tegevusaladel

lõpetanud tegevuse üheaegselt, tegevusalade kanded on kehtetud alates 16.09.2011.

Äriregistris puuduvad andmed, et FIE Mait Põld’i Kõnnu Talu jätkaks tegevust või tegutseks

mingil muul tegevusalal. Seega ei ole millegagi tõendatud, et kaebaja soovis võtta ja võttis üle

ainult osa ülevõetud ettevõtte tegevusaladest.

-

Kaebaja ei saa end võrrelda taotlejatega, kes vastavad määruse nr 89 § 3 lg 1 p-s 6

sätestatud nõuetele ning kes pidid taotluse esitamise kuule vahetult eelnevalt olema

tegutsenud vähemalt 6 kuud, kuid alla ühe kalendriaasta. Tegemist on erinevate taotlejate

gruppidega, kellele on esitatud erinevad tingimused ja keda ei saa seetõttu omavahel võrrelda.

-

Vastustaja on määruse nr 89 lisas 5 sätestatud taotluste hindamise kriteeriumites 2.2, 6.1 ja

6.2 hindepunktide andmisel võtnud õigesti aluseks kaebaja poolt ülevõetud ettevõtte

müügitulu, mitte taotleja enda tegevuse ja müügitulu, kuna tegemist on õigusjärglusega, mis

on antud juhul ka taotluse vastavaks tunnistamise aluseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 05.12.2012. a otsuse peale apellatsioonkaebuse

(tl 94−97), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus täies

ulatuses rahuldatakse.

-

Kaebajale jääb selgusetuks, miks on õiguspärane koostada ettevõtja äriplaan

„kassapõhisena“, kuigi ettevõtja juriidilise isikuna ei saa ega tohi tegutseda kassapõhise

raamatupidamisarvestuse kohaselt. Nimetatud arvestuspõhimõte muudab äriplaani

kasumiaruande näitajaid selliselt, et taotleja kolmanda, neljanda ja viienda aasta keskmine

ärikasum on väiksem kui 2010. a ärikasum. Tegelikkuses see nii aga ei ole, kuna taotleja

tegutseb juriidilise isikuna ja tema raamatupidamise arvestus on tekkepõhine, mistõttu on ka

keskmise ärikasumi näitaja 2010. aastast suurem. Käesoleval juhul on PRIA nõudmisel

kassapõhise majandusarvestuse märkimine äriplaani meelevaldne ega kajasta tegelikke

prognoositavaid tulemusi. Eelnevast tulenevalt on ka hindamine olnud subjektiivne,

arvestamata tegelikke asjaolusid.

-

Kaebaja selgitab, et sai FIE Mait Põld’i Kõnnu Talu puhul üle võtta ainult kogu

põllumajandusliku vara, milleks oli bioloogiline vara − lambad, mis on registreeritud PRIA

loomaregistris. Muud vara ülevõetud ettevõtjal põllumajanduslikus tegevuses ei olnud. Lisaks

andis FIE kinnituse, et on kogu põllumajandusliku tegevuse üle andnud ja sellel alal ise edasi

ei tegutse. Kuigi FIE-del võib tegevusalasid olla mitu, mis koonduvad äriregistris ühe

registreeringu alla, võttis kaebaja üle vaid FIE Mait Põld’i Kõnnu Talu kogu

põllumajandusliku ettevõtte ehk FIE ühe omaette oleva tegevusala, nii nagu seab tingimuseks

määruse nr 89 § 3 lg 4. Seega, kui üle võeti vaid põllumajandusettevõte, tulnuks lähtuda ka

ainult ülevõetud tegevusest st põllumajanduslikust valdkonnast, mitte muudest tegevusaladest.

-

Kaebaja osutab, et ka määruse nr 89 § 10 lg 31 nõuab dokumente vaid

põllumajandusettevõtte kohta, mitte kogu ülevõetud ettevõtte kohta. Kaebaja taotlusele on

lisatud küll dokumendid kogu FIE tegevuse kohta, kuid nende dokumentide alusel on

võimalik eraldi kindlaks teha näitajad põllumajandusliku tegevuse kohta ning võtta aluseks

ainult ülevõetud põllumajandusliku valdkonna näitajad. Seega on vastustaja kaebaja taotluse

hindamisel meelevaldselt arvestanud FIE erinevate tegevusvaldkondade müügitulu.

9. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud

vastuses

(tl 105−108) jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata.

-

Määruse nr 89 § 3 lg 4 ja § 10 lg 31 põhjal saab õiguslikust loogikast lähtudes järeldada, et

sellise taotleja, kes on omandanud oma füüsilisest isikust osaniku, aktsionäri või liikme

vanemast või vanavanemast füüsilisest isikust ettevõtjale kuulunud kogu

põllumajandusettevõtte ning kes muidu ei vastaks määruse nr 89 § 3 lg 1 p 5 nõuetele,

nõuetekohasuse kontrollimiseks ja hindamiseks saavad olla aluseks dokumendid omandatud

põllumajandusettevõtte kohta. Taotluse hindamisel tuleb sel juhul lähtuda õigusjärgluse

põhimõttest.

-

Kuna vastavalt Määruse nr 89 § 3 lg-le 4 tuli üle võtta kogu põllumajandusettevõte, tuleb

taotluse hindamisel lähtuda ülevõetud ettevõtte kogu tegevusest, mitte ainult sellest osast, mis

on taotlejale soodne. Arusaamatud ja õiguslikult põhjendamatud on kaebaja seisukohad, et

õigusjärglust peaks tema suhtes rakendama osaliselt ja just sellises osas, et ta vastaks toetuse

saamise tingimustele. Kui ettevõttele, kes tegelikult ei vasta osadele toetuse saamiseks

kehtestatud nõuetele luuakse määrusega siiski võimalus teatud juhul, so teise ettevõtte

ülevõtmisel toetust taotleda, tuleb ka hindamiskriteeriumite alusel hindepunktide andmisel

arvestada ülevõetud ettevõtte majandusnäitajatega, mitte aga ettevõtte enda näitajatega, mis

iseseisvalt ei vastaks mingiski osas toetuse saamise tingimustele, või ainult osaliselt

ülevõetava ettevõtte majandusnäitajatega, et viia end kunstlikult vastavusse toetuse saamise

tingimustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, halduskohtu otsus tühistada

ja teha asjas uus otsus, millega tühistada PRIA otsus ja kohustada PRIA-t käesoleva otsuse

seisukohti arvestades kaebaja taotlus uuesti läbi vaatama.

11. Ringkonnakohus tõlgendab kõigepealt menetluses olevat kaebust. Tegemist on

kohustamiskaebusega PRIA kohustamiseks kaebaja mikropõllumajandusettevõtte arendamise

investeeringutoetuse taotlus nr 141011443063 kohtu seisukohti arvestades uuesti läbi vaadata.

Nimetatud kaebus sisaldab tühistamiskaebust PRIA 18.04.2012. a otsuse nr 13-6/890

tühistamiseks. Kaebaja on kohustamisnõuet oma esialgses halduskohtule esitatud kaebuses

selgelt väljendanud.

12. Kaebaja on vaidlustanud PRIA poolt mikropõllumajandusettevõtte arendamise

investeeringutoetuse taotlusele nr 141011443063 antud hinded hindamiskriteeriumite 2.2, 6.1

ja 6.2 osas. Läbiviidud hindamise tulemusel said toetust taotlused, mis said vähemalt 51,14

punkti, kaebaja taotlus sai 42,03 punkti, ehk siis 9,11 punkti vähem kui viimane toetuse saaja.

Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetust makstakse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) 6. ptk 2. jao ja põllumajandusministri

määruse nr 89 alusel. Määruse nr 89 kuni 22.07.2012 kehtinud redaktsiooni § 13 lg 1 kohaselt

oli PRIA kohustatud juhul, kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab

toetatava tegevuse rahastamise eelarve, hindama nõuetele vastavaid taotlusi määruse nr 89

lisas 5 sätestatud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 5 kohaselt.

Määruse nr 89 lisa 5 kohaselt võis hindamiskriteeriumi 2.2 eest saada maksimaalselt 2

hindepunkti, kriteeriumi 6.1 eest 10 ja kriteeriumi 6.2 eest 5 hindepunkti.

13. Määruse nr 89 lisa 5 hindamiskriteeriumi 2 kohaselt eelistab PRIA realistlikku äriplaani,

milles kavandatud tegevused toetavad meetme eesmärke. Hindamiskriteerium 2.2 näeb ette:

„Taotleja taotluse esitamise aastale järgneva kolmanda, neljanda ja viienda aasta keskmine

ärikasum suureneb võrreldes taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaasta ärikasumiga“.

Pooled vaidlevad seejuures selle üle, kas taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaasta

ärikasumi puhul tuleb kaebaja osas arvesse võtta FIE Mait Põld’i Kõnnu Talu majandusaasta

ärikasumit või kaebaja enda, s.t Nurme Agro OÜ taotluse esitamise aastale eelneva

majandusaasta ärikasumit.

14. Äriregister registreeris Nurme Agro OÜ 09.08.2011. FIE Mait Põld’i Kõnnu Talu lõpetas

majandustegevuse 16.09.2011. Kaebaja esitas PRIA-le käesoleva vaidluse aluseks oleva

investeeringutoetuse taotluse 13.12.2011. FIE Mait Põld’i Kõnnu Talu kustutati registrist

01.02.2012. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja PRIA-ga selles osas, et määruse nr 89

süstemaatilise tõlgenduse kohaselt tegutses PRIA õiguspäraselt, kui ta võttis kaebaja taotluse

hindamisel kriteeriumi 2.2 osas arvesse ülevõetud ettevõtte majandusnäitajad ja mitte Nurme

Agro OÜ enda majandusnäitajad, mida 2010. aasta kohta olemas ei ole. Halduskohus tugines

seejuures õigesti määruse nr 89 § 3 lg-le 4 ja § 10 lg-le 31, millest saab nende koosmõjus

järeldada, et taotluse hindamisel saab lähtuda ülevõetud ettevõtte majandusnäitajatest. PRIA

kohustus neid majandusnäitajaid arvesse võtta tuleneb määruse nr 89 lisas 5 ettenähtud

hindamiskriteeriumist 2.2, mille kohaselt tuleb võrrelda äriplaanis ettenähtud taotluse

esitamise aastale järgneva kolmanda, neljanda ja viienda aasta keskmist ärikasumit taotluse

esitamise aastale eelnenud majandusaasta ärikasumiga. Ringkonnakohus leiab, et toetuse

eesmärgist tulenevalt tuleb ettevõtte ülevõtmise korral võrrelda ülevõetud ettevõtte eelnevate

aastate kasumit taotleja eeldatava tulevase kasumiga ja mitte ettevõtluse mittetoimumist

tulevase kasumiga.

15. Kaebaja on kaebuses tuginenud ka sellele, et ta võttis üle vaid vanemate

põllumajandusliku tegevuse, mitte aga nende muud tegevusvaldkonnad, ning leiab, et sellisel

juhul tuleks arvestada vaid põllumajandustoodete müügist saadud tuluga FIE Mait Põld’i

Kõnnu Talu aruannetes. Vastustaja on vastuses kaebusele ja vastuses apellatsioonkaebusele

tuginenud määruse nr 89 § 3 lg 1 p-le 5 ja leidnud, et isik peab olema omandanud vanemast

või vanavanemast füüsilisest isikust ettevõtja kogu põllumajandusettevõtte, kuna määruse nr

89 § 3 lg 4 järgi on rõhk tegevuse jätkamisel. Veel on PRIA viidanud sellele, et ka määruse nr

89 lisa 5 hindamiskriteeriumi 1 aluseks on samuti võetud kogu müügitulu. Ringkonnakohus

märgib, et hindamiskriteeriumi 1 alusel antud hindepunkte ei ole kaebaja vaidlustanud.

Vastuses apellatsioonkaebusele on PRIA asunud täiendavalt seisukohale, et kui tegemist on

õigusjärglusega, siis lähevad üle kõik õigused ja kohustused. Halduskohus on asunud

seisukohale, et lähtuda tuleb ülevõetud ettevõtte kogu tegevusest, mitte ainult sellest osast,

mis on taotlejale soodne. Ringkonnakohus halduskohtu selle sisukohaga ei nõustu. Poolte

vahel ei ole vaieldav, et kaebaja on üle võtnud ainult FIE Mait Põld’i Kõnnu Talu

põllumajandusliku tegevuse. Lisaks põllumajandussaaduste tootmisele ja müügile tegeles FIE

Mait Põld’i Kõnnu Talu veel ehitus- ja remonditööde, kokkuostu, põllumajanduslike teenuste

ja transporditeenuste osutamisega. Äriregistri andmetel lõpetas FIE Mait Põld’i Kõnnu Talu

kõik nimetatud tegevused 16.09.2011. Toimikus olevate FIE Mait Põld’i Kõnnu Talu

Evormide (tl 44–52) veerus 4 nähtuvad eraldi tulu ja kulu põllumajandussaaduste

võõrandamise osas. Ringkonnakohus leiab, et kui kaebaja võttis üle vaid FIE Mait Põld’i

Kõnnu Talu põllumajandusliku tegevuse ja selle tegevuse majanduslikke näitajaid on E-

vormide alusel võimalik eraldi välja tuua, siis tuleb ka mikropõllumajandusettevõtte

arendamise investeeringutoetuse taotluse hindamisel arvesse võtta üksnes seda osa FIE Mait

Põld’i Kõnnu Talu majandustegevusest. Selle vastu ei räägi ka määruse nr 89 § 3 lg 4, mille

kohaselt võib toetust taotleda äriühingust taotleja, kes ei ole tegutsenud vahetult enne taotluse

esitamise aastat vähemalt ühte kalendriaastat, kuid kes on omandanud oma füüsilisest isikust

osaniku, aktsionäri või liikme vanemast või vanavanemast füüsilisest isikust ettevõtjale

kuulunud kogu põllumajandusettevõtte ning kui vanemast või vanavanemast füüsilisest

isikust ettevõtja on tegutsenud vähemalt taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kaks

majandusaastat ja kui ta eelnev majandustegevus vastas toetuse taotlejale esitatud nõuetele.

Selles normis on juttu kogu põllumajandusettevõttest. Ringkonnakohus leiab, et kogu

põllumajandusettevõte selle normi mõttes võib olla põllumajandusega tegelev osa

segaettevõttest. Kaebaja on käesoleval juhul omandanud just nimelt põllumajandusega

tegeleva osa varasemast segaettevõttest, mis tegutses ka muudel tegevusaladel kui

põllumajanduses. Ringkonnakohus leiab, et määruse nr 89 § 3 lgga 4 avatud võimaluse

eesmärgiks on võimaldada ja soodustada põllumajandustootjate põlvkondade vahetust. Juhul

kui nimetatud võimaluse eesmärgiks on ka soodustada põllumajandustootjate põlvkondade

vahetust, siis tuleb määrust nr 89 tõlgendada lähtuvalt sellest eesmärgist. Ringkonnakohus

nõustub kaebajaga, et füüsilisest isikust ettevõtjal võib olla mitu tegevusala ja võimalik on üle

võtta vaid üks piiritletud valdkond tema majandustegevusest. Nii on ka käesoleval juhul:

kaebaja on FIE Mait Põld’i Kõnnu Talu paljudest tegevusvaldkondadest üle võtnud vaid

põllumajandusliku tegevuse. Sellisel juhul tuleb ka PRIA-l sellega arvestada. Ka

õigusjärgluse argument ei takista seda, sest õigusjärglus võib olla ka osaline: eriõigusjärgluse

korral lähevad üle vaid teatud õigused ja kohustused. Eelnevast tulenevalt rahuldab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse hindamiskriteeriumi 2.2 osas, tühistab selles osas

halduskohtu ja PRIA otsused ning kohustab PRIAt viima läbi uue hindamise.

Ringkonnakohus lisab, et uuel hindamisel tuleb sellisel juhul läbivalt arvesse võtta üksnes

põllumajanduslikku tegevust ning arvestada ka hindamiskriteeriumi 1 juures vaid

põllumajandussaaduste müügiga seonduvate tulude ja kuludega.

16. Määruse nr 89 lisa 5 hindamiskriteeriumi 6 kohaselt eelistab PRIA taotlejat, kelle

omatoodetud põllumajandussaaduste või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete

müügist saadud tulu moodustab kogu müügitulust 70%. Hindamiskriteerium 6.1 näeb ette:

„Omatoodetud põllumajandussaaduste või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete

müügist saadud tulu moodustab üle 85% kogu müügitulust“. Hindamiskriteerium 6.2 näeb

ette: „Omatoodetud põllumajandussaaduste või nende töötlemisel saadud

põllumajandustoodete müügist saadud tulu moodustab 70–85% kogu müügitulust“.

Ringkonnakohus märgib, et ka selles osas kehtib eelpool kriteeriumi 2.2 kohta öeldu. PRIA on

ka selles osas kohustatud arvestama üksnes FIE Mait Põld’i Kõnnu Talu

põllumajandussaaduste võõrandamise seonduvaid tulusid ja kulusid. Seetõttu tuleb

apellatsioonkaebus ka hindamiskriteeriumite 6.1 ja 6.2 osas rahuldada ning ka selles osas

tuleb halduskohtu otsus ja PRIA otsused tühistada ning kohustada PRIAt viima läbi uus

hindamine. Ringkonnakohus osutab täiendavalt siiski sellele, et süstemaatiliselt on võimalik

punkte saada kas hindamiskriteeriumi 6.1 või hindamiskriteeriumi 6.2 eest, mitte aga mõlema

eest korraga.

17. Kokkuvõttes tuleb apellatsioonkaebus niisiis rahuldada. Ringkonnakohus tühistab

halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega tühistab PRIA otsuse ja kohustab PRIA-t

käesoleva otsuse põhjendusi arvestades kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohus

leiab, et mõistlik aeg selleks on üks kuu alates käesoleva otsuse jõustumisest.

18. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kuna vastustaja ei ole

menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, ei ole selles osas vajalik seisukohta võtta.

HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit

või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust.

19. Kaebaja on tasunud esimeses astmes riigilõivu 15 eurot (tl 55) ja teises astmes samuti 15

eurot (tl 98, 100), kokku seega 30 eurot. Eelnevast tulenevalt mõistab ringkonnakohus

nimetatud summa vastustajalt kaebaja kasuks välja.

Agu Timmi

Maili Lokk

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/