3-14-51239/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Madis Ernits, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51239

Haldusasi

Hannes Laasi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

hüvitamiseks seoses ebainimlike tingimustega

saatebussis

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 05.09.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Hannes Laasi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Hannes Laas

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 05.09.2014. a määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

2. Täiendada halduskohtu vaidlustatud määruse põhjendusi käesoleva määruse

põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hannes Laas esitas 06.03.2014 Tartu Vanglale taotluse (tl 12) 4000 euro suuruse

kahjuhüvitise saamiseks selle eest, et teda transporditi 02.06.2009 Tallinna Vanglast Viru

Vanglasse ebainimlikes tingimustes. Tartu Vangla tagastas 21.05.2014. a otsusega

nr 1-13/348-2 (tl 11) H. Laasi kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult.

2. H. Laas esitas 06.03.2014 Tartu Vanglale veel ühe kahju hüvitamise taotluse (tl 21-22), milles

taotles hüvitist 3000 eurot, kuna teda transporditi 13.02.2013 Tallinna Vanglast Tartu

Vanglasse ebainimlikes tingimustes. Tartu Vangla jättis 21.05.2014. a otsusega nr 1-13/350-2

(tl 20) H. Laasi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

3. H. Laas esitas 20.04.2014 Tartu Vanglale taotluse (tl 14) 3000 euro suuruse kahjuhüvitise

saamiseks selle eest, et teda transporditi 09.04.2014 Rapla arestimajast Tartu Vanglasse

ebainimlikes tingimustes. Tartu Vangla jättis 12.06.2014. a otsusega nr 1-13/728-2 (tl 13)

taotluse rahuldamata.

4. H. Laas esitas 20.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 21.05.2014. a otsuste ja

12.06.2014. a otsuse peale, taotledes vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses

etapeerimistingimustega ning kahjuhüvitise väljamõistmist. Kaebaja palus kohtul ka vanglale

ettekirjutuse teha, et kaebajat etapeeritaks edaspidi ilma tema õigusi rikkumata.

5. Tartu Halduskohus tagastas 05.09.2014. a määrusega kaebuse 02.06.2009 toimunud

etapeerimise osas (p 1) ning ülejäänud osas jättis kaebuse käiguta.

Määruse kohaselt tuleb kaebus osaliselt tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kohustuslik kohtueelne menetlus ei olnud nõuetekohaselt läbitud.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse

seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse

tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tartu Vangla jättis kaebaja

06.03.2014. a taotluse kahju hüvitamiseks läbi vaatamata põhjusel, et taotlus oli esitatud

pärast riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 ettenähtud tähtaega. Tartu Vangla on

kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt tagastanud, sest kaebaja esitas kahju

hüvitamise taotluse vanglale pärast 3-aastase tähtaja möödumist kahjust teadasaamisest.

Kaebaja seisukoht, nagu olnuks taotlus tähtaegne, kuna ta sai oma õiguste rikkumisest teada

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 19.12.2013. a lahendist, on ebaõige. Asjaolu, et kaebaja sai

EIK-i seisukohtadest teada 2013. a lõpus, ei ole asjakohane, kuna see puudutab üksnes

võimalikku õiguslikku hinnangut, mitte väidetava kahju tekkimise fakti kui sellist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. H. Laas esitas 17.09.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 05.09.2014. a määruse

resolutsiooni p 1 tühistamiseks.

Määruskaebuse kohaselt tuleb kolmeaastast kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaega

hakata lugema mitte kahju tekkimise hetkest, vaid ajast, mil kaebaja sai teada, et tema

inimõigusi on rikutud. Riik on petnud kaebaja usaldust, et riigivõim peab kinni

rahvusvahelistest lepetest. Seega tekkis kaebajale moraalne kahju hetkel, mil ta sai teada, et

EIK näeb inimõigusena ette iga etapeeritava kohta ruumi 0,8 m2. Just usalduse kuritarvitus

moodustab kahju eseme ning sellest sai kaebaja teada alles EIK-i 19.12.2013. a lahendiga

seoses EIK-i praktikaga tutvumisel. Juhul, kui lugeda kolme aastat alates füüsilise kahju

tekkimisest, annaks see riigile võimaluse pääseda hüvitiste maksmisest, sest alla kolme aasta

kogu menetlus kohtutes ning lisaks EIK-is ei kesta. Samuti puudub sel juhul õiguskindlus,

sest riik võib kolme aastat oma suva järgi vähendada. Samas maksimum 10 aastat on piisav

tähtaeg.

7. Tartu Vangla 10.10.2014. a vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta.

Vastuse kohaselt on seadusandja kolmeaastase tähtaja kahju hüvitamise taotluse esitamiseks

seadnud sõltuvusse kahjust teadasaamisest, mitte õiguste rikkumisest teadasaamisest. Selles,

kas haldusorgan on isikule kahju tekitanud, peab isik selgusele jõudma seaduses sätestatud

tähtaja jooksul. Kolm aastat on selleks piisavalt pikk aeg. Määruskaebusest jääb

arusaamatuks, millise kahju hüvitamist kaebaja soovib. Kui kahju seisneb usalduse

kuritarvitamise tundes, siis selline kahju ei kuuluks üldse RVastS alusel hüvitamisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning nõustub halduskohtu

määruses tehtud järeldustega, kuid täiendab selle põhjendusi.

9. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt

esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning

vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. VangS §

11 lg 81 järgi, kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole

määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul

õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas

halduskohtu poole.

HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast.

Tartu Vangla tagastas H. Laasi 06.03.2014. a kahju hüvitamise taotluse seoses 02.06.2009

toimunud etapeerimisega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 6 p 1 alusel

läbivaatamatult, kuna taotlus oli esitatud tähtaega ületades ja tähtaeg ei kuulunud

ennistamisele. Seega ei saa käesoleval juhul asuda seisukohale, et kaebajal puudub kohtusse

pöördumise õigus VangS § 11 lg 81 alusel, kuna kaebaja taotlust ei tagastatud mitte puuduste

kõrvaldamata jätmise, vaid tähtaja ületamise tõttu. Ringkonnakohus leiab aga, et koostoimes

HKMS § 47 lg-ga 1 ning § 121 lg 1 p-ga 4 tuleb VangS § 11 lg-t 8 tõlgendada nii, et juhul, kui

kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa

vangla sisulise otsuse puudumise ja kahju hüvitamise taotluse õiguspärase tagastamise, ei saa

kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust (vt analoogse VangS § 11 lg 5 kohta

RKHKm 29.04.2014 nr 3-3-1-78-13, p-d 18 ja 19). Seega tuleb kohtul kontrollida, kas isik on

rikkunud kohustusliku kohtueelse menetluse korda ning kas tema kahju hüvitamise taotlus on

seetõttu õigesti läbivaatamatult tagastatud.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Tartu Vangla tagastas kaebaja kahju hüvitamise

taotluse õiguspäraselt.

RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus või kaebus esitada kolme aasta

jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või

pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle

põhjustanud sündmusest arvates. Kaebaja on kaebuses ja määruskaebuses väitnud, et tema sai

kahjust teada alles pärast seda, kui ta tutvus seoses EIK-i 19.12.2013. a lahendiga EIK-i

praktikaga. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja sai või pidi kahjust teada saama 02.06.2009 ehk

samal päeval, mil ta väidetavalt 3,5 tunni jooksul saatebussis inimväärikust alandavates

tingimustes viibis. Kaebaja kirjeldas 06.03.2014. a kahju hüvitamise taotluses, kui halb tal

02.06.2009. a etapeerimise ajal olla oli ning et ta kannatas selle käigus ja tundis end

väärkohelduna. Järelikult faktiliselt tajus kaebaja endale väidetavalt tekkinud mittevaralist

kahju kohe, kui ta vastavates tingimustes viibis, ning asjaolu, et ta tutvus aastaid hiljem EIK-i

praktikaga, mis võimaldas arvata, et tema etapeerimise tingimused 02.06.2009 olid

õigusvastased, seda asjaolu ei muuda. Lisaks nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et kui

määruskaebuse kohaselt nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist enda usalduse

kuritarvitamise eest, siis sellise kahju hüvitamist RVastS § 9 lg 1 üldse ette ei näegi. Samuti

on kaebaja kohtueelses menetluses ja ka kaebuses tuginenud inimväärikuse alandamisele ja

inimõiguste rikkumisele, mitte usalduse kuritarvitamisele.

Kaebaja väitis määruskaebuses, et juhul, kui lugeda kolme aastat alates füüsilise kahju

tekkimisest, annaks see riigile võimaluse pääseda hüvitiste maksmisest, sest alla kolme aasta

menetlus kohtutes ei kesta. Samuti puudub sel juhul õiguskindlus, sest riik võib kolme aastat

oma suva järgi vähendada, kuid maksimumtähtaeg 10 aastat on piisav tähtaeg.

Ringkonnakohus märgib, et RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastast tähtaega arvestatakse

alates kannatanu poolt kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamisest, kuid 10-aastast

tähtaega alates kahju tekitamisest. Kahju tekke ja sellest teadasaamise aeg ei pruugi alati

kokku langeda, kuid praegusel juhul sai kaebaja kahjust teada selle tekkimise hetkel, kuna ta

viibis vahetult enda poolt väidetud inimväärikust alandavates tingimustes. Seega kuulus kahju

hüvitamise taotluse esitamisel kohaldamisele kolmeaastane tähtaeg alates kahjust

teadasaamisest. Väär on kaebaja seisukoht, et riik pääseb kolmeaastase tähtaja puhul hüvitise

maksmisest, kuna menetlused kestavad kohtutes üle kolme aasta. RVastS § 17 lg 3 reguleerib,

millise tähtaja jooksul peab kahju hüvitamise taotlus või kaebus haldusorganile või kohtule

esitatud olema ning see ei hõlma taotluse või kaebuse menetlemiseks kuluvat aega. Väär on

ka kaebaja arusaam, et kohus saab kolmeaastast tähtaega oma suva järgi vähendada ning

ringkonnakohtule jääb selgusetuks, mille põhjal kaebaja seda väidab.

Seega eelnevat kokku võttes sai või pidi kaebaja kahjust teada saama 02.06.2009, mistõttu

tulenevalt RVastS § 17 lg-st 3 pidi ta vanglale kahju hüvitamise taotluse esitama kolme aasta

jooksul alates sellest kuupäevast. Kuna RVastS ei näe tähtaegade arvutamisel ette erisusi,

tuleb lähtuda HMS § 33 lg-st 1, mis omakorda viitab tsiviilkohtumenetluse seadustikule

(TsMS). TsMS § 62 lg 1 järgi kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku

üldosa seaduses (TsÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsÜS § 136 lg 2 järgi, kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga,

saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Seega möödus kahju hüvitamise

taotluse esitamise tähtaeg 02.06.2012, kuid kaebaja esitas vanglale taotluse alles 06.03.2014.

Tähtaja ennistamine oli HMS § 34 lg 3 kohaselt välistatud, kuna esialgsest menetlustoimingu

teostamiseks ettenähtud tähtpäevast oli möödunud rohkem kui üks aasta. Järelikult tagastas

Tartu Vangla kaebaja taotluse õigesti HMS § 14 lg 6 p 1 alusel.

11. Kuna vangla tagastas kaebaja kahju hüvitamise taotluse seoses 02.06.2009 toimunud

etapeerimisega õiguspäraselt põhjusel, et kaebaja rikkus asja kohustusliku kohtueelse

lahendamise korda, siis ei ole kaebajal lähtuvalt HKMS § 121 lg 1 p-st 4 õigust 02.06.2009

toimunud etapeerimisega seotud kahjunõudega kohtusse pöörduda ning hüvitamiskaebus on

õigesti tagastatud.

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/