3-12-2269/135 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

23.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-2269

Haldusasi

Oleg Petrovi kaebus Viru Vangla käskkirjade ja

toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks, tekitatud

varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu

äranägemisel ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.04.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Oleg Petrovi määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 17.04.2014. a määrus

muutmata ja Oleg Petrovi määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav Oleg Petrov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla käskkirjade ja

toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks, tekitatud varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks kohtu äranägemisel ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks.

2. 25.02.2013. a määrusega jättis halduskohus rahuldamata O. Petrovi taotluse kaebetähtaja

ennistamiseks kahjunõude osas seoses perioodidel 06.06.2011-09.06.2011 ja

09.06.2011-12.06.2011 kartseris viibimisega ning lõpetas selles osas menetluse. Kahjunõude

osas, mis oli seotud toimingutega - tööst ilmajätmine ja toidujagajana tööle sundimine; kahel

korral kartserikaristuse määramine ning selle ärakandmine; vastuste nr 8.16/161-1,

nr 6-16/176-1 ja 6-16/172-1 esitamisega viivitamine; arsti juurde viimata jätmine; vastuses

6.-13/45217-1 valeinformatsiooni esitamine ning halvad kartseritingimused - ja samuti

kohustamisnõudes, tagastas halduskohus kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata

jätmise tõttu.

3. 27.02.2013. a määrusega võttis halduskohus menetlusse O. Petrovi kaebuse Viru Vangla

käskkirjade nr 6-2/451-T; nr 6-3/1016-D; nr 6-3/1017-D ja nr 6-2/1288-T õigusvastasuse

tuvastamiseks.

4. O. Petrov esitas määruskaebuse halduskohtu 25.02.2013. a määruse peale.

5. 07.11.2013. a määrusega tühistas halduskohus 25.02.2013. a määruse osaliselt tagastatud

hüvitamisnõude osas, millega O. Petrov taotles tekitatud kahju hüvitamist seoses tööst

ilmajätmisega ajavahemikel 12.10.2012-14.10.2012 ja 19.10.2012-21.10.2012.

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 17.01.2014. a määrusega Tartu Halduskohtu 25.02.2013. a

määruse osas, milles kohus jättis rahuldamata O. Petrovi taotluse kaebetähtaja ennistamiseks

kahjunõude osas seoses õigusvastaselt kartserikaristuse kandmisega perioodidel

06.06.2011-09.06.2011 ja 09.06.2011-12.06.2011 ning saatis asja halduskohtule tagasi uuesti

lahendamiseks.

7. Tartu Halduskohus võttis 17.04.2014. a määrusega O. Petrovi kaebuse menetlusse osas, mis

puudutab kahjunõuet seoses perioodidel 06.06.2011-09.06.2011 ja 09.06.2011-12.06.2011

kartseris viibimisega, kahjunõuet seoses tööst ilmajätmisega ajavahemikel 12.10.2012-

14.10.2012 ja 19.10.2012-21.10.2012 ning nõudes tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla

toimingud: toidujagajana tööle sundimine; kahel korral kartserikaristuse määramine ning selle

ära kandmine; vastuste nr 8.16/161-1, nr 6-16/176-1 ja 6-16/172-1 esitamisega viivitamine;

arsti juurde viimata jätmine; vastuses 6.-13/45217-1 valeinformatsiooni esitamine ning halvad

kartseritingimused.

8. Tartu Halduskohus tagastas 17.04.2014. a määrusega O. Petrovi kaebuse osaliselt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel.

Halduskohus märkis, et kaebusest nähtuvalt on tuvastamisnõude esitamise eesmärgiks

kahjunõude esitamine. Kaebuse osas, milles O. Petrov palub kohtul tunnistada õigusvastaseks

Viru Vangla toimingud - toidujagajana tööle sundimine ja vastuste nr 8.16/161-1,

nr 6-16/176-1 ja nr 6-16/172-1 esitamisega viivitamine - puudub perspektiiv kahjunõude

esitamisel.

Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale meelepärast tööd. Kaebusest ei tulene,

et O. Petrovil oleks toidujagaja kohustuste täitmine vastunäidustatud füüsiliste või vaimsete

võimete või vajalike oskuste puudumise tõttu. Seetõttu ainult O. Petrovi väide, et toidujagaja

tööülesannete täitmine on tema jaoks vastuvõetamatu ning seepärast õigusvastane, ei anna

alust arvata, et nimetatud nõue ning hilisem kahjunõue oleks ka perspektiivikas.

Vastuste nr 8.16/161-1, nr 6-16/176-1 ja nr 6-16/172-1 esitamisega viivitamise õigusvastasuse

tuvastamiseks puudub perspektiiv. Analoogses olukorras, kus esines vangla poolt

dokumentide esitamisega viivitamine, leidis Riigikohtus, et vaide edastamisega viivitamine

ning sellest tulenev ligi kuu aja pikkune täiendav vaide lahendamise ootamine ei saanud

kaebajale tekitada sellist mittevaralist kahju, millega kaasneks kahju hüvitise väljamõistmine

(RKHKo 3-3-1-24-10, p 17).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

9. O. Petrov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 17.04.2014. a määrus

tühistada ja teha uus määrus, millega tunnistada õigusvastasteks Viru Vangla toimingud,

sundida kaebajal täitma toidujagaja kohustusi, ning kohustada Viru Vanglat hüvitama

kaebajale moraalne ja materiaalne kahju.

Määruskaebuse kohaselt ei ole halduskohtu seisukoht vaidlustatavas määruses õige. Kaebaja

väidab, et Viru Vangla ei ole tuvastanud, et tal võivad olla psüühilised ja füüsilised

näidustused või oskused selleks, et täita toidujagaja kohustusi. Kaebaja leiab, et tal puuduvad

psüühilised ja füüsilised võimalused ning oskused, et täita toidujagaja kohustusi, kuna ta ei

ole sellise tegevusega varem tegelenud.

Viru Vangla ei tegele sellega, et õpetada kinnipeetavatele toidujagaja kohustuste täitmist.

Seega ei ole Viru Vanglal õigust väita, et ükskõik kellel ja ei tea kuidas võivad tekkida sellised

psüühilised ja füüsilised võimalused, samuti ka oskused, et täita toidujagaja kohustusi. Viru

Vangla toimingud kaebaja sundimisel täitma talle vastuvõetamatuid ja alandavaid toidujagaja

kohustusi on õigusvastased.

Alates 25.09.2013 kuni tänase päevani töötab kaebaja Viru Vangla köögis abitöölisena, ilma,

et teda kaasataks toidujagaja kohustuste täitmisele. Seega on Viru Vanglal võimalik kaebajat

mitte kaasata tema jaoks vastuvõetamatute ja alandavate toidujagaja kohustuste täitmisele.

Viru Vangla oleks saanud ka varem kaebajat mitte kaasata toidujagaja kohustuste täitmisele.

Viru Vangla ei tegelenud probleemiga ja lõi olukorra, kus kaebaja justkui keeldus tööst, mis ei

vasta tõele ja halvendas seega kaebaja olukorda tingimisi-ennetähtaegse vabanemise

läbivaatamisel kohtus. Vastustaja jättis kaebaja tööst ilma ja allutas ta karistustele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 17.04.2014. a määrus tuleb jätta muutmata

ja O. Petrovi määruskaebus rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole

aluseks vaidlustatud määruse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse

põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4 ja 203 lg 2).

Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

11. Käesoleval juhul on kaebaja määruskaebuses vaidlustanud vaid seda, et halduskohus

tagastas ta kaebuse selles osas, milles kaebaja nõudis vastustaja toimingu – sundimine

töötamiseks toidujagajana – õigusvastaseks tunnistamist. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda talle meelepärast tööd. HKMS

§ 45 lg 2 sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebuse oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Käesoleval juhul on kaebaja leidnud, et tema tööle sundimise toidujagajana õigusvastaseks

tunnistamine on just selle aluseks, et kaebajal tekiks vastustajalt õigus nõuda talle tekitatud

moraalset ja materiaalset kahju. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks märkida, et töö

toidujagajana ei saa kaebajale tekitada materiaalset kahju, mille hüvitamist tal oleks õigus

hiljem nõuda. Talle tekitatud materiaalset kahju ei ole välja toonud ka kaebaja. Ainuüksi

asjaolu, et kaebaja leiab, et ta ei ole oma füüsiliste ja vaimsete võimete ning oskuste tõttu

võimalik täita toidujagaja tööülesandeid, ei anna veel alust väita, et temale toidujagaja

tööülesannete andmine oleks olnud õigusvastane. Samuti ei ole kaebaja välja toonud ühtki

riigivastutuse seaduse (RVastS) §-s 9 toodud alust, mille alusel oleks tal õigus nõuda talle

väidetavalt tekitatud mittevaralist kahju. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et tema

hilisem hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu ning esinevad alused kaebuse

tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Ka see, et kaebaja praegusel momendil töötab

köögis abitöölisena ja ta ei täida toidujagaja ülesandeid, ei anna alust väita, et tema varasem

kohustamine töötada toidujagajana oleks olnud õigusvastane.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

Maili Lokk

Agu Timmi