1-14-8348/3 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-8348 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri 26. septembri 2014. a määrus Margus Jänese kaebuse rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Margus Jänese taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Margus Jänese taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 26. septembri 2014. a määruse vaidlustamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

7. juulil 2012 alustati kriminaalmenetlust KarS § 199 lg 1 järgi selles, et ajavahemikul

6. juulist kell 24 kuni 7. juulini 2012 kell 8 varastati Margus Jäneselt Kohtla-Järve lähedal Oru elamurajoonis asuvas korteris mobiiltelefon Nokia ja rahakott koos isikutunnistuse, SEB pangakaardi ja internetipanga koodikaardiga. Maja ega korteri numbrit kannatanu avaldada ei osanud, kuid selgitas, et läks külla interneti kaudu tuttavaks saanud naisterahvale nimega Oksana. Rahakott koos dokumentidega on M. Jänesele tagastatud.

2. Ida Prefektuuri 17. mai 2013. a põhistamata määrusega lõpetati kriminaalmenetlus vanemprokurör Ene Timmi nõusolekul. 10. septembril 2014 koostas Ida Prefektuur põhistatud määruse. Määruse kohaselt ei tunnistanud kahtlustatav V.J. i menetluse käigus mobiiltelefoni vargust. Ta tunnistas, et võttis M. Jänese telefoni ja rahakoti, kuid mitte varguse eesmärgil, vaid vältimaks nende kaotsiminekut. Nimelt oli M. Jänes tugevas joobes ja võinuks need ära kaotada. Ta ei kavatsenud telefoni varastada, kodus oli pärast joomingut lihtsalt korralagedus.

Kriminaalasjas viidi tõe tuvastamiseks läbi kõik vajalikud uurimistoimingud, kuid V.J. i käitumises ei tuvastatud KarS § 199 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu subjektiivset külge.

3.

M. Jänes esitas 2. septembril 2014 Ida Prefektuuri määruse peale kaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri, kes edastas selle vastavalt kuuluvusele Riigiprokuratuurile.

4. Riigiprokuratuuri 26. septembri 2014. a määrusega jäeti M. Jänese kaebus rahuldamata.

4.1 Menetluse käigus on tuvastatud, et M. Jänes tutvus internetis O.S. uga, kellele ta sõitis

5. juulil 2012 Ida-Virumaale Orusse külla. Koos tarvitati ohtralt alkoholi ja külastati O.S. u tuttavaid. 7. juuli 2012 hommikul ärkas M. Jänes ja avastas, et tema rahakott ja mobiiltelefon olid kadunud. Kriminaalmenetluse käigus kuulati tunnistajatena üle M. Jänesega ühes seltskonnas viibinud isikud M.S. , O.S. , A.A. ja M.P. ning kahtlustatavana V.J. i. Keegi ülekuulatutest telefoni vargust omaks ei võtnud. V.J. i andis ütlusi, et M. Jänes jäi tema korteris viibides tugevasti purju, mistõttu V.J. i kartis, et ta võib oma telefoni ja rahakoti ära kaotada. Öösel kella ühe paiku tuli O.S. M. Jänesele järgi ja V.J. i andis rahakoti O.S. u kätte. Nad otsisid ka telefoni, kuid kuna korteris oli suur segadus, siis seda ei leitud.

4.2 Riigiprokuratuur selgitas, et ühelgi tõendil ei ole ettemääratud jõudu, mis tähendab, et kriminaalmenetluses ei ole võimalik eelistada kannatanu ütlusi tunnistajate ütlustele ja rajada süüdistust vaid kannatanu ütlustele. Kui tõendite hindamisel tekivad põhjendatud kahtlused ja neid ei õnnestu muude tõenditega kõrvaldada, siis tuleb in dubio pro reo põhimõttest lähtudes langetada otsus kahtlustatava kasuks. Isiku saab süüdi tunnistada vaid juhul, kui teo toimepanemine on tõendatud. Kõnealuses kriminaalasjas aga puuduvad V.J. i süüd kinnitavad tõendid. Kuna puudub võimalus täiendavate tõendite kogumiseks, tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada kahtlustatava kasuks. Seega on kriminaalmenetlus põhjendatult lõpetatud.

5.

M. Jänes esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada kaebust Riigiprokuratuuri määruse peale.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lg-tes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul.

M. Jänes on esitanud taotluse Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks riigi õigusabi saamiseks.

7. RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest ja Riigiprokuratuuri 26. septembri 2014. a määrusest nähtuvalt soovib M. Jänes Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamisega saavutada kriminaalmenetluse jätkamist V.J. i suhtes ja mobiiltelefoni tagastamist. Hinnates V.J. i kaebuse perspektiivikust, rõhutab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse ja toimetatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. KrMS §-s 199 toodud asjaolude ilmnemisel tuleb kriminaalmenetlus KrMS § 200 järgi lõpetada.

8. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri põhjalikult motiveeritud seisukohaga, mille kohaselt ei võimalda kuriteo toimepanemise tõendamatus kriminaalmenetluse jätkamist. Riigiprokuratuuri määruses on selgitatud, et menetluse käigus on lisaks kannatanule üle kuulatud nii tunnistajad kui ka kahtlustatav. Kahtlustatav on süüteo toimepanemist eitanud ja see pole tõendamist leidnud ka muude tõenditega. Seega on kõnealuses kriminaalasjas tegemist n-ö sõna-sõna-vastu-olukorraga, kus kahtlustatava süüd pole menetluse käigus õnnestunud ei tõendada ega ümber lükata. Kuna menetlejal puudub võimalus täiendavate tõendite kogumiseks, tuleb kahtlustatava poolt varguse toimepanemise osas nentida kõrvaldamata kahtluse olemasolu. Kõrvaldamata kahtlused tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada kahtlustatava kasuks, mis praegusel juhul tähendas kriminaalmenetluse lõpetamist.

9. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5 leiab ringkonnakohus, et

M. Jänese võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, mistõttu tema taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Aarne Sarjas Mati Kartau Paavo Randma