3-14-50547/18 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtukooseis

Kadri Palm

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

22. oktoober 2014, Jõhvi

Haldusasja number

3-14-50547

Haldusasi

Kaido Pikkati kaebus Tallinna Vangla 21. jaanuari

2014. a käskkirja nr 47 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Kaido Pikkat

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika

Martisen

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Menetlusosalistel

on

õigus

esitada

kohtuotsuse

peale

apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt

21. novembril 2014 (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks

tuleb

apellatsioonkaebus

esitada

ka

juhul,

kui

selle

koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja

apellatsioonkaebuse

võimalike

puuduste

kõrvaldamise

lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle

apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et

ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 21. jaanuari 2014. a käskkirjaga nr 47 kohaldati kinnipeetav Kaido Pikkati

suhtes tagasiulatuvalt alates 20. jaanuarist 2014 järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid:

1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) kehakultuuriga tegelemise

keelamine (spordisaali kasutamise keelamine); 3) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (tl 39

pöördel).

1.1. Julgeolekuosakonna ametnik viis 20. jaanuaril 2014 K. Pikkatiga läbi vestluse, mille käigus

K. Pikkat tunnistas, et on viimase poole aasta jooksul regulaarselt kogunud töö juures (K. Pikkat

töötas vangla majandustöödel abitöölise (tisleri) töökohal) kokku erinevas suuruses puidumaterjali,

mille ta on üle andnud Tallinna Vangla töötajale, kes selle vangla territooriumilt välja toimetas.

1.2. Julgeolekuosakonna peaspetsialist selgitas K. Pikkatile 20. jaanuaril 2014, et tema suhtes

kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid. K. Pikkatil täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise suhtes vastuväiteid ei olnud.

1.3. Vangla julgeoleku eest vanglas vastutab vanglateenistus. Kinnipeetava järelevalve korraldatakse

viisil, mis tagab üldise julgeoleku vanglas. Kinnipeetava suhtes võib kohaldada täiendavaid

julgeolekuabinõusid raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Tallinna Vangla edastab käesoleva

õigusrikkumise kohta käivad materjalid politseile süüteomenetluse läbiviimiseks ning selle menetluse

objektiivse läbiviimise eesmärgil on vajalik paigutada K. Pikkat menetluse ajaks eraldatud lukustatud

kambrisse võimalike tunnistajate mõjutamise vältimiseks. Samuti ei ole välistatud, et tunnistajate

mõjutamise ühe meetodina võidakse kasutada K. Pikkati poolt ähvardamist ja füüsilist vägivalda.

Kehavigastuste tulemusena võib sattuda ohtu kinnipeetava elu ja tervis. Samuti arvestades K. Pikkati

poolt toime pandud tegu võib kindlalt järeldada, et K. Pikkat on organiseerimisvõimeline, seega

ohustab selline tegevusviis oluliselt vangla üldist julgeolekut. Kuna täiendavate julgeolekuabinõude

eesmärk konkreetse kinnipeetava suhtes on raske õigusrikkumise toimepanemise võimaluse

vähendamine ja juhtumi asjaolude objektiivse väljaselgitamise tagamine ning neid eesmärke saab

täita, kui vähendada kontakte teiste kinnipeetavatega, siis on otstarbekas lisaks lukustatud kambris

viibimisele kohaldada tema suhtes ka spordisaalis kehakultuuriga tegelemise keelamist ning

vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist.

1.4. Tallinna Vangla lähtub otsust tehes haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 4, vangistusseaduse

(VangS) § 12 lg-st 2, § 69 lg-st 1, lg 2 p-dest 1, 3, 4 ja lg-st 4, samuti Vangla sisekorraeeskirja

(VSkE) § 12 lg-st 1.

2. K. Pikkat esitas Tallinna Vanglale vaide 21. jaanuari 2014. a käskkirja nr 47 tühistamiseks (tl-d

34-38).

3. Tallinna Vangla jättis 12. märtsi 2014. a vaideotsusega nr 5-15/14/4878-2 K. Pikkati vaide

rahuldamata (tl-d 40-41).

3.1. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on lubatud juhul, kui kinnipeetav vastab mõnele

VangS § 69 lg-s 1 sätestatud tingimusele. Lähtuvalt VangS § 69 lg-st 1 on täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine lubatud juhul, kui on piisav alus eeldada, et kinnipeetav on ohtlik

teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske

õigusrikkumise ärahoidmiseks. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 20. aprilli 2011. a otsuses asjas

nr 3-3-1-94-10, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on käsitletav ennetava meetmena, et

tagada vangla julgeolek.

3.2. Tulenevalt HMS § 56 lg-st 1 tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida

kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Käskkirja põhjendustes on välja

toodud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk on konfliktolukordade ennetamine

ja menetluse läbiviimise objektiivsuse tagamine. Nimetatust nähtub, et täiendavaid julgeoleku-

abinõusid on kohaldatud raske õigusrikkumise ärahoidmiseks.

3.3. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele

võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja

vastuväited. K. Pikkati ärakuulamine toimus 20. jaanuaril 2014. Asjaolu, kas vaide esitaja oli

ärakuulamisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega nõus või mitte, käskkirja kehtivust ei

muuda.

3.4. Tallinna Vangla üksuse juhi 21. jaanuari 2014. a käskkirja nr 47 resolutsiooni p 3 sätestab, et kui

kinnipeetav

vanglast

vabaneb

või

ta

paigutatakse

teise

vanglasse

enne

täiendavate

julgeolekuabinõude lõpetamise/jätkamise ettepaneku tegemist, lõppevad ka tema suhtes kohaldatud

täiendavad julgeolekuabinõud. Tulenevalt asjaolust, et K. Pikkat paigutati 18. veebruaril 2014 ümber

Viru Vanglasse, on 21. jaanuari 2014. a käskkirjaga kohaldatud piirangud lõppenud.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

4. 17. aprillil 2014 saabus Tallinna Halduskohtusse K. Pikkati kaebus, milles ta palub tühistada

Tallinna Vangla 21. jaanuari 2014. a käskkiri nr 47 (tl-d 1-6).

4.1. Vaidlustatud käskkirja andmisel ei ole kinni peetud HMS § 55 lg-s 1 sätestatud nõudest, et

haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Käskkirja põhjendavast osast ei ole võimalik aru

saada, millise õigusrikkumise kohta edastati materjalid politseile ja millist õigust ning kelle poolt

arvatakse seejuures olevat rikutud. Käskkirjas ei ole viidatud ka mitte ühelegi materiaalõiguse

normile, mida rikutud oleks.

4.2. Käskkirja põhjendavast osast ei nähtu, millises K. Pikkati poolt toime pandud teos ja

tegevusviisis täpsemalt väljendub organiseerimisvõimelisus ja mis moodi ohustab see oluliselt vangla

julgeolekut.

4.3. Vaidlustatav käskkiri ei ole piisavalt põhjendatud. VangS § 69 lg 1 ei näe kinnipeetavale

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise iseseisvate alustena ette käskkirjas nimetatud „raske

õigusrikkumise toimepanemise võimaluse vähendamist“ ja „juhtumi asjaolude objektiivse

väljaselgitamise tagamist“, mistõttu nimetatud põhjused ei ole antud juhul vaadeldavad „raske

õigusrikkumise ärahoidmisena“ VangS § 69 lg 1 mõttes. Samuti ei ole käskkirjas esitatud argumente,

mis kinnitaksid, et kinnipeetav on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Käskkirjas ei ole

selgitatud, miks on vangla vaatamata teadmisele, et kinnipeetav teeb antud küsimuses vanglaga

igakülgset koostööd, arvamusel, et kinnipeetav võib asuda tunnistajaid mõjutama ja takistama politsei

poolt läbiviidavat menetlust.

4.4. Vanglale oli juba varasemalt teada, et K. Pikkat annab töö juures kogunenud puidujäägid üle

Tallinna Vangla töötajale ja seda tehti otsese ülemuse teadmisel. Tallinna Vangla vabastas

21. jaanuari 2014. a käskkirjaga nr 48 kaebaja majandustöödelt. Selles käskkirjas mööndakse, et

kinnipeetava ülestunnistusega on leidnud kinnitust Tallinna Vangla julgeolekuosakonnale

samasisuline laekunud informatsioon. Ainuüksi võimalike tunnistajate mõjutamist, kellede

olemasolus menetletavas asjas ei olda kindlad ja mõne mõjutamismeetodi liigi loetlemist ei saa veel

pidada raskeks õigusrikkumiseks iseenesest, vaid nende esinemisel tuleb neid ka sisustada.

Vastustaja seisukohad

5. Tallinna Vangla ei nõustu kaebusega, vaidleb sellele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata (tl-d

52-54). Tallinna Vangla on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri anti õiguspärases menetluses vormi-

ja sisunõudeid rikkumata ning kaalutlusreegleid järgides ning puuduvad alused selle tühistamiseks.

5.1. VangS § 69 lg-s 2 loetletakse täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud abinõud. Selle sätte

kohaselt on lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine (p 1),

kehakultuuriga tegelemise keelamine (p 3) ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (p 4).

Seega on kaebaja suhtes kohaldatud VangS § 69 järgi lubatud meetmeid.

5.2. VangS § 69 lg 4 kohaselt kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid vanglateenistus ning

edasilükkamatul juhul kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik. Vaidlustatud käskkirja

allkirjastas neljanda üksuse juht. VSkE § 12 lg 1 kohaselt on üksuse juhi pädevuses teha otsus VangS

§ 69 lg 4 esimese lause alusel. Seega andis vaidlustatud käskkirja pädev ametnik.

5.3. Vaidlustatud käskkirja kohaselt peeti ühelt poolt tõenäoliseks, et võimalike tunnistajate

mõjutamiseks

võib

K. Pikkat kasutada ähvardamist

ja

füüsilist

vägivalda, ohustades

kaaskinnipeetavaid ning seeläbi vangla julgeolekut üldisemalt. Lisaks nähtub käskkirjast, et

arvestades K. Pikkati poolt toime pandud tegu võis kindlalt järeldada, et K. Pikkat on

organiseerimisvõimeline, mis aga ohustas samuti vangla üldist julgeolekut. Julgeolekuabinõude

kohaldamise eelduseks ei ole üksnes konkreetse kinnipeetava enda käitumine vanglas, vaid ka raske

õigusrikkumise toimepanemise ennetamine. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas esitanud oma

kaalutlused, miks ühelt poolt kaebajast endast lähtub oht võimalikele tunnistajatele, teisalt ka

tõenäosus, et kaebaja käitumine ja organiseerimisvõime ohustab vangla üldist julgeolekut, mis tingib

täiendavate julgeolekumeetmete kasutamise.

5.4. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval eesmärgil.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et sellise ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et

kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus oleks tõenäoline.

Praegusel juhul on vastustaja käskkirjas kirjeldanud, milles seisnevad kahtlused, et õigushüvede

kahjustamine on tõenäoline.

5.5. Konkreetsete abinõude valikul põhjendas Tallinna Vangla kaebaja eraldatud lukustatud

kambrisse paigutamist sellega, et üldise julgeoleku tagamiseks vanglas on vajalik hoida K. Pikkat

teistest avatud sektsiooni kinnipeetavatest eraldi lukustatud kambris. Täiendavate julgeolekuabinõude

eesmärk oli raske õigusrikkumise toimepanemise võimaluse vähendamine ja juhtumi asjaolude

objektiivse väljaselgitamise tagamine ning neid eesmärke saab täita, kui vähendada kontakte teiste

kinnipeetavatega. Vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning spordisaalis

kehakultuuriga tegelemise keelamist põhjendas vastustaja vajadusega vältida kokkupuuted teiste

kinnipeetavatega. Vastasel korral ei teeniks eraldi lukustatud kambrisse paigutamine oma eesmärki.

5.6. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on julgeolekuosakonna spetsialist enne käskkirja andmist

20. jaanuaril

2014

kaebajaga

vestelnud,

selgitades

talle

täiendavate

julgeolekuabinõude

kohaldamisega kaasnevaid põhjuseid ja eripära. Kaebajal täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamisele vastuväiteid ei olnud. Seega on täidetud HMS § 40 lg-st 1 tulenev kohustus

võimaldada isikul enne haldusakti andmist esitada oma arvamus ja vastuväited kavandatavate

abinõude kohta.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Käesolevas asjas on K. Pikkat esitanud kohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Vangla

21. jaanuari 2014. a käskkirja nr 47 tühistamist.

7. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Tallinna Vangla 21. jaanuari 2014. a käskkirjaga nr 47 kohaldati kinnipeetav K. Pikkati suhtes

alates 20. jaanuarist 2014 täiendavate julgeolekuabinõudena kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamist (resolutsiooni p 1). Julgeolekuosakonna peaspetsialistil tuli teha ettepanek kinnipeetava

suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise otstarbekusest hiljemalt kolme kuu

möödudes (resolutsiooni p 2). Juhul, kui kinnipeetav vanglast vabaneb või ta paigutatakse teise

vanglasse enne täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamise/jätkamise ettepaneku tegemist, lõppevad

ka tema suhtes kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud (resolutsiooni p 3).

9. Tallinna Vangla 12. märtsi 2014. a vaideotsusest nr 5-15/14/4878-2 nähtub, et K. Pikkat on ümber

paigutatud Viru Vanglasse, mistõttu on Tallinna Vangla 21. jaanuari 2014. a käskkirjaga nr 47

kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud lõppenud 18. veebruaril 2014.

10.1. HMS § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse lõpliku

realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega on Tallinna Vangla

21. jaanuari 2014. a käskkirja nr 47 kehtivus käesolevaks ajaks lõppenud.

10.2. Tartu Ringkonnakohus leidis 11. detsembri 2013. a otsuses haldusasjas nr 3-12-1725, et

halduskohus on oluliselt rikkunud uurimispõhimõtet, kuna ei ole välja selgitanud, kas pärast

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, esinevad sellised erilised asjaolud, mis võimaldaksid

kehtetu akti puhul tühistamiskaebuse esitamist.

10.3. Kuna tühistamiskaebus on suunatud haldusakti kehtivuse muutmisele, siis üldjuhul ja

eelduslikult ei ole tühistamiskaebus kehtetu akti vaidlustamisel kaebaja õiguste kaitseks tõhus

vahend. Siiski erandlikel asjaoludel võib tühistamiskaebus olla ka kehtetu akti puhul tõhus.

Riigikohtu halduskolleegium on pidanud tühistamiskaebust võimalikuks ja tõhusaks vahendiks nende

kehtivuse kaotanud haldusaktide puhul, millel võib olenemata kehtivuse lõppemisest olla isiku

õigustele jätkuv negatiivne mõju (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-

1-12-14, p 9). Kui haldusakti mõju ei ole täielikult realiseerunud, on kohtul võimalik haldusakti

tühistada, st ka tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada, kuigi edasiulatuvalt võis kehtivus olla HMS § 61

lg 2 järgi lõppenud (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-89-13, p 19).

Samuti saab halduskohus edasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti tühisust tuvastada

tagasiulatuvalt (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. juuni 2014. a määrus nr 3-3-1-29-14, p 16).

10.4. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 5. detsembri 2011. a otsuses asjas nr 3-3-1-41-11, p-s 12,

et kartserikaristusega koos kohaldatud lisapiirangud võivad omada mõju ja praktilist tähendust ka

pärast karistuse ärakandmist ja lisapiirangute kohaldamise lõppemist. Kohus leiab, et kui

lisapiirangud (viidatud Riigikohtu lahendis olid selleks mh ajalehtede ja ajakirjade lugemise

võimalus, raadio- ja televisioonisaadete jälgimise võimalus) võivad omada mõju ja praktilist

tähendust ka pärast lisapiirangute kohaldamise lõppemist, võivad ka täiendavad julgeolekuabinõud

sellist mõju omada. Oma olemuselt on eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, mida kaebaja

suhtes ühe täiendava julgeolekuabinõuna kohaldati, piiravam ajalehtede ja ajakirjade lugemise

võimaluse piiramisest. Kohus leiab, et ka käesolevas asjas on tühistamiskaebuse esitamine kaebaja

õiguste kaitseks tõhus vahend. Tühistamine seisneks sellises olukorras akti algusest peale kehtetuks

tunnistamises, mis võib aidata negatiivseid mõjusid kõrvaldada.

11. VangS § 41 lg-st 2 tuleneb üldine alus vabadust piiravate meetmete kohaldamiseks

julgeolekukaalutlustel. VangS § 69 lg 1 näeb ette, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada

kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid,

kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on

ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule, täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka

raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt on täiendavate

julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine,

kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine.

12. VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik

julgeolekuabinõu kohaldamine, ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud

täiendavatest julgeolekuabinõudest. Täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse

meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt VangS §-le 69.

13. VangS § 11 sätestab, et vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele

kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. HMS § 4 lg 2

kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning

õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54

kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida

kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu

õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude

kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust.

Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

14. Tallinna Vangla põhjendas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist K. Pikkati suhtes neljal

alusel: 1) raske õigusrikkumise ärahoidmine, 2) süüteomenetluse objektiivne läbiviimine (võimalike

tunnistajate mõjutamise vältimine), 3) kinnipeetavate elu ja tervise kaitsmine, 4) vangla julgeoleku

tagamine (tl 39 pöördel).

15. Kohus leiab, et käskkirjas sisalduvad kohtulikku kontrolli võimaldavad põhjendused. Tallinna

Vangla on vaidlustatud käskkirjas esitanud oma kaalutlused, miks ühelt poolt kaebajast endast lähtub

oht võimalikele tunnistajatele, teisalt ka tõenäosus, et kaebaja käitumine ja organiseerimisvõime

ohustab vangla üldist julgeolekut ja tingib täiendavate julgeolekumeetmete kasutamise. Vaidlustatud

käskkirja kohaselt peeti ühelt poolt tõenäoliseks, et võimalike tunnistajate mõjutamiseks võib

K. Pikkat kasutada ähvardamist ja füüsilist vägivalda, ohustades kaaskinnipeetavaid ning seeläbi

vangla julgeolekut üldisemalt. Lisaks nähtub käskkirjast, et arvestades K. Pikkati poolt toime pandud

tegu võis kindlalt järeldada, et K. Pikkat on organiseerimisvõimeline, mis aga ohustas samuti vangla

üldist julgeolekut. Kohtu hinnangul vastab vaidlusalune käskkiri HMS §-le 54 ja § 55 lg-le 1.

16. Riigikohtu halduskolleegium on 13. novembri 2009. a otsuses asjas nr 3-3-1-63-09, p-s 16,

VangS § 70 lg 1 alusel ohjeldusmeetme kohaldamise kohta selgitanud: "Ennetava meetme

rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe

pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei

ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on

tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda ex ante

vaatlusviisist, s.t arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme

rakendamist. Seetõttu ei saa kohus ennetava meetme (praegusel juhul ohjeldusmeetme)

õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post vaatlusviisist, s.t võtta arvesse neid asjaolusid, mis

ilmnesid pärast meetme rakendamist." Kohus on seisukohal, et samad reeglid on rakendatavad

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse kontrollimisel ka käesolevas asjas.

Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus

kaitstava õigushüve kahjustamises (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 20. aprilli 2011. a otsus asjas

nr 3-3-1-94-10, p 12 ja 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 12). Sellise põhjendatud

kahtluse tekitas käesoleval juhul 20. jaanuaril 2014 läbi viidud vestlus K. Pikkati ja Tallinna Vangla

julgeolekuosakonna peaspetsialisti vahel (tl-d 55 -56 pöördel).

17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri anti õiguspärases menetluses vormi- ja

sisunõudeid rikkumata ning kaalutlusreegleid järgides ning puuduvad alused selle tühistamiseks.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

jätab kaebuse rahuldamata, jääb kaebuselt tasutud riigilõiv kaebaja kanda. Kuna vastustaja ei ole

menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis vastavalt HKMS § 109 lg 1 neljandale lausele ei

mõisteta menetluskulusid vastustaja kasuks välja ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Palm

kohtunik