Legislator Case Law & Legislation
1-14-8089/5 AI generated

1-14-8089/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-14-8089/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 15.03.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-22062 KarS § 121 järgi KarS § 73 lg 1 alusel 2 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga; Harju Maakohtu 27.09.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-11383 KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8, 10 ja § 4181 lg

Legislator headnote

AI generated

1-14-8089/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: KarS § 65 lg 2 alusel suurendada N.L-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.09.2010. aasta otsusega kriminaalasjas nr 1-10-11383 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra 20.010.2014 seisuga ning mõista N.L-ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks kuus(6) kuud ja 29(kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

Keywords

AI generated
protection against illicit commercial practices infringement procedure unlawful agreement lack of credibility procedural violations legally protected interest
AI generated
1-11-6687/5
Süüdi mõista N.L KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistada vangistusega 8 (kaheksa) kuud.
1-11-12545/3
Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: 10.osakonna kambris nr 3057 lõi kambrikaaslasele I.K.
2-23-14494/5
S. esitas 12.10.2023. a Tartu Maakohtule hagiavalduse T. V. vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt viibib hageja T. V. s. 29.09.2023. a paigutati hagejaga ühte kambrisse kinnipeetav XXX. Hageja ei soovinud teda oma kambrisse, kuna tundis isiku ära ja tal oli olnud varasemalt konflikt temaga. Hageja palus paigutada isik teise kambrisse. Vangla otsustas seepeale hagejat sanktsioneerida ja pani ta lukustatud kambrisse, väites, et hageja ähvardas, et tapab kinnipeetava XXXu ära. Hageja leiab, et teda provotseeriti ja ähvardus tappa lõigati kontekstist välja, mistõttu oli tema lukustatud kambrisse kinni panemine põhjendamatu ning hageja nõuab vanglalt moraalse kahju hüvitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et maakohus ei ole pädev A. S. hagi lahendama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Arvestades A. S. kaebuses esitatud asjaolusid, on kohus seisukohal, et tegemist ei ole eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjaga. Tegemist on vaidlusega, kus nõutakse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Riigivastutuse seaduse (RVastS) näeb ette, et avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVastS § 18 lg 2 näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 kohaselt kohus ei võta kohus hagi menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Eeltoodut arvestades, kuna maakohus ei ole pädev asja lahendama, siis jätab kohus A. S. hagi TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 4 kohaselt ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisade ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
1-18-8002/9
Süüdi tunnistada Mart Kaasik KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 70 päevamäära (miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o 700 eurot.
3-07-2153/4
1.Tallinna Vangla direktori 05.09.2007.a.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoobril 2014. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-8089

Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu

Sekretär Heli Nurmoja

Tõlk Regina Laiapea

Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Jüri Vissak

Kriminaalasi N.L süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) §

121 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav N.L

isikukood: XXX; elukoht: XXXXX; viibimiskoht: Tartu Vangla asukohaga Tartu, Turu 56 kodakondsus: XXXXX kriminaalkorras karistatud kahel korral:

1. Harju Maakohtu 15.03.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-22062 KarS § 121 järgi KarS § 73 lg 1 alusel 2 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga;

2. Harju Maakohtu 27.09.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-11383 KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8, 10 ja § 4181 lg

1 järgi KarS § 65 lg 2, § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel 5 aasta pikkuse vangistusega alates 19.03.2010; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja (kohtueelses menetluses) Vandeadvokaat Marina Valge;

Kohtumenetluses loobus süüdistatav advokaadist ning kohus võttis loobumise vastu

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada N.L KarS § 121 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada N.L-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.09.2010. aasta otsusega kriminaalasjas nr 1-10-11383 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra 20.010.2014 seisuga ning mõista N.L-ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks kuus(6) kuud ja 29(kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

N.L-ile mõistetud karistuse kandmise aja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 20.oktoobrist 2014. a.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista N.L-ilt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha 532(viissada kolmkümmend kaks) eurot ja

50 senti ja kaitsjatasu 30(kolmkümmend) eurot - kokku 562(viissada kuuskümmend kaks) eurot ja 50 senti.

KrMS § 180 lg. 3 alusel ajatada menetluskulude tasumine ning N.L tasuda menetluskulud ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumbri 99914700025330 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe aasta jooksul, alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Süüdistus

N.L süüdistatakse selles, et tema, olles kinnipeetav Tartus Turu 56 asuvas Tartu

Vanglas, 08.07.2014 kella 19.00 paiku kasutas Tartu Vangla eelvangistushoone 5. osakonna kambris nr XXX füüsilist vägivalda kaaskinnipeetava I..M suhtes, lüües I.M. käega kahel korral näkku ning küünarnukiga ühel korral kehasse. Löömisega tekitas N.L I.M. füüsilist valu ning tervisekahjustusi – vasaku põse limaskestale 1cm x 0,5cm läbimõõduga verevalumi, turse ja punetuse vasaku põsesarna piirkonda ning keha vasemale poole alumise roide kõrgusele 2cm x 3cm läbimõõduga marrastuse.

Teise inimese tervise kahjustamise ja löömisega pani N.L toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe, sõlmitud 26.09.2014

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör taotleb kohtult, et:

1. N.L tunnistatakse süüdi KarS § 121 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 2 kuud vangistust.

2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada N.L-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu

27.09.2010. aasta otsusega kriminaalasjas nr 1-10-11383 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu ja 23 päeva pikkuse vangistuse võrra (seisuga 26.09.2014), mistõttu mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 kuud ja 23 päeva vangistust.

Menetlus kohtus Prokurör Jüri Vissak avaldas kohtuistungil 20.10.2014 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 26.09.2014 sõlmitud ning koostatud kokkuleppe. Prokurör täpsutas liitkaristusena mõistetavat ärakandmata karistuse aega, mis kohtuistungipäeva seisuga on 6 kuud ja 29 päeva vangistust. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav N.L , et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav , kokkulepe vastab tema tahtele , ta jääb selle kokkuleppe juurde ning kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav N.L väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid; kokkuleppe võib kohtuotsusel aluseks võtta; kohus nõustub karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb N.L süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades ,et kokkuleppe sõlmimisest tänaseni on möödunud 24 päeva ning selle võrra tuleb ärakantav liitkaristus lühem.

Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o

532.50 eurot, KrMS § 175 lg 1 p-le 4 vastavalt kaitsjatasu 30 eurot.

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus rahuldab KrMS §180 lg. 3 alusel N.L-i taotluse menetluskulude nõude ajatamiseks aastale, sest N.L saab menetluskulusid hakata hüvitama alles pärast vanglast vabanemist.

Kohtunik