2-14-16591/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-16591

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2014, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-16591

Tsiviilasi

Maret Virro hagi Tea Palusoo ja Germo Palusoo vastu

710,50 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

761,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Maret Virro (ik 48003152734; elukoht XXXX),

esindaja

advokaat

Siiri

Traat-McClelland,

e-post

menetlus@ee.maqs.com;

kostja I Tea Palusoo (ik 48511022738; elukoht XXXX);

kostja II

Germo

Palusoo

(ik

39006272762;

tegelik

viibimiskoht kohtule teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maret Virro hagi Tea Palusoo ja Germo Palusoo vastu.

2. Välja mõista solidaarselt Tea Palusoolt ja Germo Palusoolt Maret Virro kasuks

24.04.2012 suuliselt sõlmitud laenulepingu alusel tekkinud võlgnevus 710 (seitsesada

kümme) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, millest 612,25 eurot on põhinõue,

64,46 eurot intress ja 33,79 eurot sissenõutavaks muutnud viivis 21.04.2014 seisuga.

3. Välja mõista solidaarselt Tea Palusoolt ja Germo Palusoolt Maret Virro kasuks viivis

protsendina põhinõudelt 612,25 eurot alates 22.04.2014 kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 578,46 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud solidaarselt Tea Palusoo ja Germo Palusoo kanda.

2. Välja mõista solidaarselt Tea Palusoolt ja Germo Palusoolt Maret Virro kasuks

menetluskulud 1045 (üks tuhat nelikümmend viis) eurot ja 40 (nelikümmend) senti,

millest 125 eurot on riigilõiv ning 920,40 eurot lepingulise esindaja kulud.

3. Välja mõista solidaarselt Tea Palusoolt ja Germo Palusoolt Maret Virro kasuks viivis

menetluskuludelt 1045,40 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Väljamõistetud

menetluskulud

kanda

D.A.S.

Õigusabikulude

Kindlustuse AS

arvelduskontole nr EE472200221049641283, selgitusse märkida „Menetluskulud

tsiviilasjas nr 2-14-16591“.

5. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud

korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus

2(4)

taastatakse (TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja I elukaaslasele Jürgen

Hilpusele 05.05.2014 edasiandmiseks kostjale I. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus

menetlusdokumendid kostjale I kättetoimetatuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale II avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.09.2014. TsMS § 317 lg 1 p 1

ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale II avalikult kättetoimetatuks.

Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud.

Kostjad võivad kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostjad said tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades vajalikuks põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osalist

rahuldamist.

Kooskõlas kohtu 08.10.2014 elektronkirja ning TsMS § 1741 lg-ga 3 ja § 174 lg-ga 5 esitas

hageja 14.10.2014 kohtule oma menetluskulude nimekirja koos kulusid tõendavate

dokumentidega.

Avalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 1376,74 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja

lepingulise esindaja õigusabikulud 1251,74 eurot (koos käibemaksuga). Hageja õigusabikulud

on tasunud D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS, kes on piiratud käibemaksukohustuslane

ja õigustatud menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamisele. Hageja lisas avaldusele

MAQS Law Advokaadibüroo OÜ arved ja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva

tsiviilasjaga. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud kogusummas

1376,74 eurot

ühes

kohustusega

tasuda

menetluskuludelt

viivist.

Väljamõistetud

menetluskulud palub hageja kanda D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS arvelduskontole

nr EE472200221049641283.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. TsMS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaselt on

riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav

rahasumma, mida tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses

(RLS) sätestatud riigilõiv. Asja materjalidest nähtub, et hageja on 21.04.2014 tasunud

hagiavalduse esitamisel riigilõivu 125 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 122 lg 1

ja 2, § 123, § 124 lg 1 ning § 133 lg 1 ja 2 järgi 761,01 eurot, millelt tuli hagi kohtusse

esitamise ajal RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 125 eurot, kuivõrd avaldus esitati

elektrooniliselt www.e-toimik.ee kaudu. Eeltoodust tuleneb, et hageja on tasunud hagi

esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja

3(4)

makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv)

summas 125 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus

piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS

§ 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on

selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide,

kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218

sätestatu kohaselt.

Riigikohus on 26.06.2014 määrusega nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseadusega vastuolus

olevaks ning kehtetuks nii TsMS § 175 lg 4 kui Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse

nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“

(vt resolutsiooni p-d 4 ja 5).

Kohtu hinnangul tuleb eespool märgitust lähtudes antud juhul asuda seisukohale, et

menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on üksnes esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus.

Seejuures

on

menetlusosalist

esindanud

lepingulise

esindaja

kulude

ulatuse

kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude

hüvitamise eest.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja

mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite

hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule

võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud

menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade

puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu,

kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna

(so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise

esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Senises kohtupraktikas on mh põhjendatuks ja

vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot nii ilma käibemaksuta kui koos käibemaksuga.

Hagejat esindas kohtus MAQS Law Advokaadibüroo OÜ advokaat Siiri Traat-McClelland,

olles hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib

eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu).

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud

hagejale õigusabi kokku 13,6 tundi tunnihinnaga 92,04 eurot koos käibemaksuga.

Advokaadibüroos töötava advokaadi tasu 92,04 eurot tunnis tuleb pidada mõistlikuks tasuks.

Arvete selgitustest nähtuvalt on õigusabiteenus seisnenud materjalidega tutvumises, kaasuse

analüüsis, suhtlemises kliendiga nii e-kirja kui telefoni teel (asjaolude täpsustamiseks,

täiendavate tõendite kogumiseks ja haginõuete kooskõlastamiseks), hagiavalduse koostamises

ja kohtule esitamises ning menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ettevalmistamises ja

lisade komplekteerimises.

Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust ning hagiavalduses esitatud

õiguslikke põhjendusi ja hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute

mahtu ja sisu võrrelduna arvetel märgitud ajakuluga (kokku 13,6 tundi), leiab, et

õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud, kuna kõik eespool nimetatud toimingud

ei ole nii ajamahukad, mistõttu kohus vähendab menetluskulude rahalist suurust. Kohtu

4(4)

hinnangul ei ole põhjendatud jätta kostjate kanda ka kliendile kohtumenetluse seisust ülevaate

tegemise kulusid. Kohus selgitab, et kuna kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid

sätteid, tuleneb teavitamiskohustuse (käsundisaaja peab käsundi täitmisega seotud oluliste

asjaolude kohta andma käsundiandjale teavet) nõue kliendilepingust. Kohtu arvates ei ole

seetõttu tegemist menetluskuluga, mille väljamõistmist saaks TsMS § 175 lg 1 alusel nõuda

vastaspoolelt.

Kohus on seisukohal, et antud tsiviilasi ei olnud mahukas ega õiguslikult keerukas. Hageja

esitas kostjate vastu laenulepingu rikkumisest tuleneva võlgnevuse väljamõistmise nõude.

Kohtul ei tulnud asja lahendamisel kohaldada erinevaid õigusnorme omavahelises koostoimes

ega hinnata suurel hulgal erinevaid faktilisi asjaolusid. Asi on lahendatud kirjalikus menetluses

tagaseljaotsusega, mistõttu peab kohus hageja avalduse arutamisele kulunud põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks kokku 10 tundi, mis teeb hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks

920,40 eurot koos käibemaksuga.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt

rahuldab kohus Maret Virro avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-14-16591 hageja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 1045,40 eurot (125 + 920,40). Nimetatud summa kuulub

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjatelt hageja kasuks välja viivise

menetluskulult 1045,40 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Väljamõistetud

menetluskulud

tuleb

kanda

D.A.S.

Õigusabikulude

Kindlustuse AS

arvelduskontole nr EE472200221049641283.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik