2-13-38032/17 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

Viljandi kohtumaja

20. oktoober 2014

Tsiviilasi (number ja avaldus)

nr 2-13-38032

Maris Gilden AS versus Foodtrade OÜ

hagimenetlus

Hagi ese

kohustuse täitmise nõue

Hagi hind

65 159,02 €

Kohtukoosseis

kohtunik Toomas Lillsaar

Asja lahendamise menetlus

kohtuistung 01. oktoober 2014

Hageja

Maris Gilden AS (registrikood 10210187, aadress Vasara

50b, Tartu, 50113, e-post: tromp@gilden.ee)

Hageja sedauslik esindaja

juhatuse liige Veiko Tromp

Hageja lepinguline esindaja

vandeadvokaat Siim Roode (MAQS Law Firm Advokaadi-

büroo, e-post: menetlus@ee.maqs.com)

Kostja

Foodtrade OÜ (registrikood 11694394, aadress Linsi

Hoidla, Vilimeeste küla, Tarvastu vald, Viljandi maakond,

69718)

Kostja seaduslik esindaja

juhatuse liige Kristel Kesalo

Kostja lepinguline esindaja

vandeadvokaadi vanemabi Sulev Tammemäe (AB Hansa

Law Offices, e-post: sulev.tammemae@hansalaw.ee)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviil-

kohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused.

Otsustused hagis

1. Maris Gilden AS hagis Foodtrade OÜ vastu:

1.1.

rahuldada põhinõue ja välja mõista Foodtrade OÜ-lt Maris Gilden AS kasuks 57 024

(viiskümmend seitse tuhat kakskümmend neli) €;

1.2.

jätta viivise nõudes 0,15% tasumata summast iga viivitatud päeva eest alates 24.05.2013

kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 12 744,86 €, rahuldamata.

Hagi lahendamisest tulenevad otsustused

2. Seoses hagi lahendamisega:

2.1.

jaotada menetluskulud ning jätta need 82 (kaheksakümne kahe) % ulatuses kostja ning 18

(kaheksateist) % ulatuses hageja kanda;

2.2.

jätta hagi täitmist tagava abinõuna jõusse Tartu Maakohtu 27. augusti 2013 hagi tagamise

määrus, millega on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi kinnistusjaoskonna

kinnistusraamatusse registriossa nr 2105239 neljandasse jakku seatud kohtulik hüpoteek

summas 57 024 € Maris Gilden AS kasuks;

2.3.

toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.

Edasikaebe kord ja selgitused kohtuotsusele

Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest; kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;

3.2 menetlusosaline võib nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja

kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse

alusel 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude

nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis; avalduses tuleb kinnitada, et kõik

kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174);

3.3 menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

I Hageja esitatud asjaolud ja õiguslik argumentatsioon

1 Hageja nõuded ja tõendid

Hagiavalduse kohaselt on kostja 14.09.2012 andnud hagejale digitaalselt allkirjastatud

garantiikirja, et garanteerib Foodtrade Logistics OÜ-le (registrikood 12191985) tehtud

ettemaksed kauba eest, juhul kui Foodtrade Logistics OÜ ei täida oma kohustusi. (tl 3, 14.09.2012

OÜ Foodtrade juhatuse liikme Kristel Kesalo digitaalselt allkirjastatud „garantiikiri“).

Hageja tasus 03.05.2013 pangaülekandega AS Foodtrade Logistics OÜ-le saatelehe arve nr

1501/13 eest summas 56 529 € (tl 4 – Foodtrade Logistics OÜ 03.05.2013 saateleht-arve nr

1501/13 Maris Gilden AS-le, tl 5 – Danske Bank A/S Eesti filiaali 03.05.2013 maksekorraldus

56529 euro tasumise kohta Maris Gilden AS-lt Foodtrade Logistics OÜ-le).

Hageja tasus 06.05.2013 pangaülekandega Foodtrade Logistics OÜ-le saatelehe arve nr

1502/13 eest summas 495 € (tl 6 – Foodtrade Logistics OÜ 06.05.2013 saateleht-arve nr 1502/13

Maris Gilden AS-le, tl 7 – Danske Bank A/S Eesti filiaali 07.05.2013 maksekorraldus 495 euro

tasumise kohta Maris Gilden AS-lt Foodtrade Logistics OÜ-le).

Suulise kokkuleppe kohaselt pidi arvete tasumise kuupäevast, hiljemalt kolme nädala pärast

ehk 24.05.2013, hageja saama 72000 kg suhkrut koos alustega kogumaksumusega 57 024 €.

Hageja ei ole hagiavalduse esitamise hetkeks kaupa saanud ning samuti ei ole tagastatud

ettemaksuna saadud raha.

Hageja on pöördunud kirjalikult ja telefoni teel korduvalt Foodtrade Logistics OÜ-lt poole

kohustuste täitmiseks. Hageja pöördus 19.06.2013 kostja poole ning palus garantiikirja kohaselt

hüvitada ettemakse kauba eest, mida hageja ei saanud. Kostja ei ole vastanud hageja poolt

edastatud 19.06.2013, 12.07.2013 ja 09.08.2013 e-mailidele (tl 8 – Foodtrade OÜ juhatuse

liikmele Kristel Kesalole 19.06.13 Maris Gilden AS-i tootmisjuhi Sergei Gorjunovi poolt

saadetud e-mail; tl 9 – Foodtrade OÜ juhatuse liikmele Kristel Kesalole 12.07.13 Maris Gilden

AS raamatupidaja-tootmisjuhi Karin Hõrraku poolt saadetud e-mail; tl 10 – Foodtrade OÜ

juhatuse liikmele Kristel Kesalole 09.08.13 Maris Gilden AS-i raamatupidaja-tootmisjuhi Karin

Hõrraku poolt saadetud e-mail.)

Hageja on saanud ühendust kostjaga väidetavalt 02.07, kuid telefonikõnes andis kostja

mõista, et nemad ei kavatse endale võetud kohustusi täita. Kostja käitumine viitab hageja arvates

pahatahtlikkusele, et hoides kõrvale kohustuste täitmisest lõppeks garantiikirjas sätestatud

vastutuse lõpptähtaeg.

Hageja nõuab kostjalt hageja kasuks 57 024 euro väljamõistmist, millele lisandub viivis

0,15% tasumata summast iga viivitatud päeva eest, alates 24.05.2013. Hageja on taotlenud

16.08.2013 ka hagi tagamist Foodtrade OÜ-le kuuluvale kinnisasjale registrikoodiga 10210187

kohtuliku hüpoteegiga seadmisega summas 57 024 €.

2. Hageja täiendav argumentatsioon

Hageja viitab oma 08.10.2013 vastuses kostja seisukohtadele (tl 35-37) täiendavalt, et ta

on pikaajalise kogemusega magusatootja, kelle toodete üheks oluliseks tooraineks on suhkur.

Hageja ja Foodtrade Logistics OÜ on teostanud mitmeid suhkru ostu-müügitehinguid alates

septembrist 2012 kuni maini 2013 (tl 38 – väljavõte Maris Gilden AS-i arveldustest Foodtrade

Logistics OÜ-ga). Kuni mai kuuni 2013 tarnis müüja (Foodtrade Logistics OÜ) kauba vastavalt

kokkulepetele.

Hageja ei vaidle vastu kostja poolt kostja vastuse lisana esitatud arvetele, kuid märgib

üksnes, et nimetatud arved ja tarned puudutavad hageja ja Foodtrade Logistics OÜ tehinguid

septembris 2012, mille üle vaidlust ei ole. Hageja hinnangul on kostja poolt kohtule esitatud arved

ning maksekorraldused eksitavad.

Kuivõrd tehingud Foodtrade Logistics OÜ ja hageja vahel toimusid ettemaksu alusel

soovis hageja ettemakstud summade osas tagatist, milleks koostöö alguses väljastas kostja, kes

oli sel ajal mh ka Foodtrade Logistics OÜ osanik (ettevõtetel oli ühine aadress ning sama juhatuse

liige, tl 39-40 – äriregistri väljavõte Hansafarmer OÜ, endise Foodtrade Logistics OÜ, kohta)

garantiikirja. Garantiikirja alusel kohustus kostja tagama Foodtrade Logistics OÜ kohustusi

hageja ees, juhul kui Foodtrade Logistics OÜ rikub endale lepingu alusel võetud kohustusi.

Kuivõrd nii hageja, kostja kui ka Foodtrade Logistics OÜ soovisid pikaajalist koostööd, ei olnud

väljastatud garantiikiri piiratud vaid üheainsa tehinguga, vaid oli väljastatud hageja hinnangul

selliselt, et sellega oleks kaetud kõik hageja ja Foodtrade Logistics OÜ vahel sõlmitud

müügitehingud. Hageja viitab garantiikirja sõnastusele, mille järgi ei olnud tegemist ühekordseks

tehinguks väljastatud garantiiga, vaid see hõlmas kõiki tehinguid hageja ja Foodtrade Logistics

OÜ vahel kuni 1. oktoobrini 2013.

Pärast ettemakse teostamist 3. mail 2013 kohustus Foodtrade Logistics OÜ tarnima kauba

väidetavalt hiljemalt 24. maiks 2013. Tarnet ei teostatud. Kostja ei ole tarne teostamist tõendanud.

Kuna tellitud kaupa ei tarnitud ütles hageja väidetavalt sõlmitud müügilepingu Foodtrade

Logistics OÜ’ga juunis 2013 üles. Ülesütlemisavaldus esitati suuliselt Foodtrade Logistics OÜ

esindajale hageja juhatuse liikme, Veikko Trompi poolt kostja juhatuse liikmele Kristel Kesalole.

Samuti edastas vastavasisulise tahteavalduse hageja tootmisjuht Sergei Gorjunov Foodtrade

Logistics OÜ kontaktisikule Aavo Ametmaale. Ülesütlemisele ja ettemaksu tagastamise nõude

esitamisele järgnevalt edastas Foodtrade Logistics OÜ 8. juulil 2013 maksegraafiku, mille alusel

lubas ettemaksu tagastada (tl 41 – Aavo Aetmaa poolt 08.07.2013 e-posti aadressilt

logistics@foodtrade.ee aadressile gorjunov@gilden.ee edastatud maksegraafik 56160 euro

osadena tasumise kohta perioodil 31.07.2013-18.09.2013). Ettemaksu ei ole tänaseni tagastatud.

E-kirjast on hageja arvates ilmne, et leping on üles öeldud ja Foodtrade Logistics OÜ on

aktsepteerinud ka ettemaksu tagastamise kohustust.

Seega eeltoodu alusel järeldab hageja, et hageja leping Foodtrade Logistics OÜ’ga on

lõppenud hageja poolt ülesütlemisega ja hagejal on kehtiv nõue Foodtrade Logistics OÜ vastu.

Kostja poolt väljastatud garantii hõlmas kõiki hageja ja Foodtrade Logistics OÜ poolt sõlmitud

suhkru müügitehinguid kaasa arvatud mais 2013 tehtud ettemakset. Garantiist tulenev kohustus

ei lõppenud septembris 2012 tehtud tehingute alusel tarnete tegemisega ja on kehtiv ka tänasel

päeval.

Hageja hinnangul asjaolu, kas tegemist on garantii või käendusega ei oma tähtsust

esiletoodud asjaolude valguses, kuivõrd mõlema tagatise liigi puhul on kostja kohustus kehtiv ja

sissenõutav. Hageja hinnangul on garantiikirja sõnastusest ilmne ka see, et ei ole oluline, mis

põhjusel Foodtrade Logistics OÜ oma kohustusi ei täida – seega garantiikirja alusel võetud

kohustusi ei seatud sõltuvusse asjaolust, kas Foodtrade Logistics OÜ poolt kohustuse

mittetäitmine on käsitatav lepingu rikkumisena ja kas see on sellisena ka etteheidetav. Sisuliselt

välistab selline sõnastus mistahes garantiiga tagatud õigussuhtest tulenevad vastuväited. See

hageja hinnangul üheselt mõista, et 14. septembril 2012 väljastatud „Garantiikirja“ näol on

tegemist garantiiga VÕS § 155 tähenduses. Isegi juhul kui tegemist oleks käendusega, ei lõpetaks

see kostja kohustust hagis esitatud nõude rahuldamiseks, kuivõrd Foodtrade Logistics OÜ

kohustuse mittetäitmine on tõendatud ja Foodtrade Logistics OÜ poolt omaks võetud.

Hageja arvates ei saa selles olla mingisugust kahtlust, et tagatav kohustus on üheselt ja

selgelt garantiikirjas esitatud. Hageja leiab, et kostja oli täielikult teadlik, et hageja alustab

koostööd Foodtrade Logistics OÜ-ga ja et selle koostöö raames tehakse suhkru müügitehinguid

ning et need tehingud toimuvad ettemaksu alusel. Selline teadmine tuleneb mh asjaolust, et kostja

oli Foodtrade Logistics OÜ emaettevõte ja kostja juhatuse liige oli ka Foodtrade Logistics OÜ

juhatuse liige. Seega ei saanud tehingute täpsed asjaolud olla talle teadmata. Väljastatud

garantiikiri vastab just hageja ja Foodtrade Logistics OÜ suhte spetsiifikale ja tagatav kohustus

on kostja poolt garantiikirjas täpselt ja selgelt määratletud.

Hageja on seisukohal, et viivise määr 0.15% päevas tuleneb hageja ja Foodtrade Logistics

OÜ vahelisest suulisest kokkuleppest ja tõendab seda väidet Foodtrade Logistics OÜ poolt

väljastatud arvetega. Hageja ja Foodtrade Logistics OÜ kokkuleppe kohaselt rakendasid pooled

rahalise kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral viivise määra 0.15% päevas. Kuivõrd

Foodtrade Logistics OÜ täitmata kohustus muutus sissenõutavaks 24. mail 2013 arvestab hageja

viivist nimetatud päevast.

Hageja on 31.10.2013 täiendavalt leidnud, et on ilmne ja selge, et suures mahus ettemakse

tegemise korral on vajalik tehtud ettemakse tagada ning jätkuva koostöö puhul tuleb tagada ka

kõik järgnevad ettemaksed. Tagamise eesmärgil andis kostja, kes oli isikute ja osaluse kaudu

seotud ettemaksu saajaga, garantii ettemakstud summade tagamiseks. Garantiidokumendi

punktist 2 tuleneb üheselt, et tegemist oli garantiiga, mis oli suunatud ka tulevikus hageja ja OÜ

Foodtrade Logistics vahel sõlmitavatest lepingutest tulenevate OÜ Foodtrade Logistic kohustuste

tagamisele. Hageja teeb sellise järelduse eelkõige sõna „igakordse“ kasutamisest garantiikirjas.

Hageja on rõhutanud, et mõistete „garantii“ ja „garanteerima“ kasutamine garantiikirjas

annab aluse tõlgendada kostja tahteavaldust just selliselt, et sooviti võtta garantiikohustus. Poolte

tegeliku tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka terminoloogiat, mida pooled oma

majandustegevuse raames sõlmitud lepingutes kasutavad (RKTKo 10. november 2003 nr 3-2-1-

127-03). TsÜS § 75 lõige 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada

vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma.

Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma,

tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel mõistma pidi. Nagu eelnevalt märgitud oli nii hagejale kui ka kostjale selge, et hageja

ja Foodtrade Logistics OÜ soovivad teha pikemaajalist koostööd ning seeläbi tuleb järeldada, et

garantiikirjas väljendatud tahteavaldus oli suunatud garantii kohustuse võtmisele. Täiendavalt

sätestab TsÜS § 138 lõige 1, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas

usus. Sellest tuleneb ka keeld tõlgendada tehingut viisil, mis oleks vastuolus hea usu põhimõttega

(RKTKo 15. märts 2002 nr 3-2-1-33-02).

II Kostja põhjendused tõendid ja õiguslik argumentatsioon

1 Kostja seisukohad hageja esitatud asjaoludes ja nõuetes

Kostja vaielnud oma 18.09.2013 vastuses (tl 24-27) hagiavaldusele vastu ning palus jätta

selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja on leidnud, et OÜga Foodtrade Logistics ei ole müügilepingut tänaseni lõpetatud,

mistõttu hagejal on OÜ Foodtrade Logistics vastu täitmisnõue. Lisaks aga üritab hageja saada

kostjalt raha. Sellest järelduvalt üritab hageja saavutada „topelttäitmist“. Nimelt isegi juhul, kui

kostja tasuks hagejale tema poolt nõutava rahasumma, ei lõpetaks see müügilepingut ega sellest

tulenevat hageja täitmisnõuet. Järelikult lisaks raha saamisele säiliks hagejal kehtivast

müügilepingust tulenev täitmisnõue, mida on samuti võimalik maksma panna.

Ebaselge on ka see, kas hageja on garantiikirja pidanud garantiikohustuseks (VÕS § 155)

või käenduskohustuseks (VÕS § 142). Kostja osundab, et ainuüksi dokumendi pealkirjast ei

järeldu dokumendi tegelik õiguslik sisu.

Garantiikirja sisust tuleneb, et selles peeti kostja arvates silmas käenduskohustust. Nimelt

viidatakse garantiikirja p-s 1 olulisele tingimusele, milleks on OÜ Foodtrade Logistics poolt oma

kohustuste mittetäitmine. See asjaolu on määrav kvalifitseerimaks garantiikirja sisu

käenduseks, kuivõrd garantii puhul ei sõltuks garantiikohustus põhivõlgniku poolt lepingulise

kohustuse rikkumisest (VÕS § 155 lg 2). Küll aga sõltub käendaja vastutus põhivõlgniku poolt

kohustuse rikkumisest (VÕS § 145 lg 1), nagu on viidatud ka garantiikirjas.

Eeltoodut arvestades on garantiikirja näol siiski tegemist käenduse, mitte garantiiga.

Kuivõrd tegu on käendusega, tuleb VÕS § 145 lg 1 järgi tuvastada, kas põhivõlgnik on kohustust

rikkunud. Paraku on ka kohustuse rikkumine OÜ Foodtrade Logistics poolt kõike muud kui selge.

On täiesti arusaamatu, millest järeldab hageja OÜ Foodtrade Logistics poolt lepingu rikkumist

ning mis seda väidetavat rikkumist tõendab. Hagiavalduse p-s 4 on hageja poolt esitatud üksnes

temale endale meelepärane müügilepingu sisu. Tegelikkuses aga puuduvad müügilepingu

tingimuste kohta mistahes tõendid. Kostja ei ole müügilepingu pool ega saa tõendada OÜ

Foodtrade Logistics poolt müügilepingu täitmist või mittetäitmist. Seda saab ja peab tõendama

hageja. Hageja tõendeid lisanud ei ole, ehkki teda kohustab selleks TsMS § 230. Teadmata

müügilepingu tingimusi, ei ole võimalik hinnata, kas OÜ Foodtrade Logistics on müügilepingut

rikkunud või ei.

Hageja väide, et kaupa ei ole saadud, ei tähenda iseenesest müügilepingu tingimuste

rikkumist. Lepingu rikkumine tehakse kindlaks faktilise olukorra ja lepingu järgse olukorra

võrdluse kaudu. Kui aga OÜ Foodtrade Logistics rikkumine ei ole tõendatud, siis vähemalt hagis

esitatud loogikat ja käsitlust arvestades ei ole võimalik ka kostjalt raha välja mõistmine.

Kostjale on täiesti arusaamatu ka see, kas ja kuidas seondub kostja poolt väljastatud

garantiikiri lepinguga, mis sõlmiti hageja ja OÜ Foodtrade Logistics vahel. Oluline on viidata,

et garantiikirjas puudub viide sellele õigussuhtele hageja ja OÜ Foodtrade Logistics vahel, mida

kirjeldatakse hagiavalduses. Garantiikirjas on viidatud üksnes OÜ-le Foodtrade Logistics tehtud

ettemaksele mingi kauba eest. Samas ei ole võimalik tuvastada, et kostja kohustus (kui

käenduskohustus oleks üldse tekkinud) oleks seotud just hageja poolt viidatud müügilepinguga

suhkru ostmiseks ning selle alusel tehtud ettemaksetega.

Kostja osundab, et tegelikkuses ei ole garantiikirja ja hagis märgitud põhivõlasuhte vahel

mingit seost. Garantiikiri väljastati 14.09.2012. Samal päeval aga tehti OÜ Foodtrade Logistics

ja hageja vahel ka tehing, millega seoses garantiikiri väljastati. Tehingu sisuks oli vastavalt

11.10.2013 kostja täiendavalt vastusele (tl 42) 72000 kg suhkru ostmine. Tehingu tegemist

tõendavad OÜ Foodtrade Logistics poolt väljastatud arved nr 1130/12 (tl 28 – Foodtrade

Logistics OÜ 14.09.2012 saateleht-arve nr 1130/12 Maris Gilden AS-le summas 63504 €,

kirjeldus: “ -suhkur 25 kg (kogus 72 000 kg), -kaubaalused (kogus 72)“; tl 29 – Foodtrade

Logistics OÜ 14.09.2012 saateleht-arve nr 1130/12 Maris Gilden AS-le summas 63504 €,

kirjeldus: „-suhkur 25 kg (kogus 48 000 kg), -kaubaalused (kogus 72), suhkur 50 kg (kogus 24

000 kg)“. Arvete osas selgitab kostja seda, et mõlemad arved kannavad küll ühte ja sama numbrit,

kuid see oli tingitud eksitusest arve järgse kaubakoguse märkimisel. Algselt edastati hagejale arve

kõigest 25 kg suhkru osas maksumusega 63 504 €. Eksimuse ilmsikstulekul täiendati selleks arve

järgset kaupa selliselt, et väljastades täiendav arve veel 75 kg suhkru peale. Kokku sai hageja

väidetavalt 100 kg suhkrut 63 504 euro eest. Suhkur on kolme akti alusel hagejale üle antud.

Hageja aga üritab väita, et 14.09.2012. a garantiikiri peaks tagama hoopis 03.05.2013.

tehtud tehingust tuleneva kohustuse täitmist. See väide ei ole usutav, sest tavapäraselt tehakse

põhivõlasuhte tehing ning käendustehing ajaliselt külgnevalt. Hagis viidatud tehingute ja

garantiikirja vahel on aga ca 4,5 kuud (mai, juuni, juuli, august ja pool septembrit). Isegi kui

lugeda, et garantiikiri on seostatav siiski hagis märgitud põhivõlasuhtega, ei oleks hagejal sellest

garantiikirjast tulenevat nõuet. Nimelt on garantiikirja sisu kõike muud kui selge. Garantiikirja

p-s 1 on kostja garanteerinud OÜ-le Foodtrade Logistics tehtud ettemakse kauba eest. Kostja on

seisukohal, et ettemakset ei saa garanteerida ega tagada. Garanteerida/tagada saab üksnes mingist

õigussuhtest tuleneva kohustuse täitmist. Samas ei ole kostja sellist tahet garantiikirjas

väljendanud. Järelikult on garantiikiri, millega garanteeritakse ettemakset, õiguslikult sisutu ega

saa tekitada tsiviilõigussuhteid. VÕS § 2 lg 1 järgi iseloomustab võlasuhteid määratletavus, s.t

peab olema selge, milline tegu on võlakohustuse täitmise sisuks. Sealhulgas tähendab

määratletavus, et võlgnetavat tegu peab saama sunniviisiliselt teostada. Ettemakse

garanteerimine ei ole sunniviisiliselt võimalik. Muud kohustust aga võetud ei ole.

Ka hagejale endale valmistab olulisi raskusi kostja väidetava kohustuse ühene ning

vastuoludeta käsitlemine. Hagiavalduses omistatakse garantiikirjale sisu, mille järgi võttis kostja

rahalise kohustuse. Samas nähtub hageja poolt lisatud tõendist nr 6, et varasemalt on hageja

käsitluses garantiikirja sisuks olnud kauba tarne kohustuse võtmine. Sellest järelduvalt on

garantiikirja sisu hageja käsitluses „ujuva“ iseloomuga ning sõltub ilmselt sellest, mis parasjagu

kasulikum on. Seda enam on kaheldav garantiikirja alusel rahanõude rahuldamine, kui

garantiikirja täpne sisu on ka hagejale endale arusaamatu.

Täiesti arusaamatu on kostjale ka viivisnõue. Hagis palutakse viivise väljamõistmist

määras 0,15%, samas kui hagi sisu osas ei vaevu hageja üldse selgitamagi, millest viivis tuleneb,

kus kohast on võetud viivis just 0,15% määras ning miks tuleks viivist hakata arvutama just alates

24.05.2013. a. Hageja poolt viidatud viivise määra suurus viitab asjaolule, et hageja ei nõua

seadusest tulenevat viivist, samas jälle ei ole hageja tuginenud asjaolule, et hageja ja kostja vahel

oleks viivise tasumise kokkulepe. Ka see asjaolu tingib viivisnõude rahuldamata jätmise. Hageja

väited kostja pahatahtlikule käitumisele on samuti arusaamatud. Kostja käitumine ei saa olla

pahatahtlik, kui ta jätab tähelepanuta ning täitmata õiguslikku alust mitteomavad nõuded.

Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud lisaks suhkru üleandmis-vastuvõtmisaktid

(tl 31 – vastuvõtmis-üleandmisakt nr 26.09.2012 Foodtrade Logistics OÜ poolt Maris Gilden AS-

le 24000 kg suhkru üleandmise kohta; tl 32 – vastuvõtmis-üleandmisakt nr 28.09.2012 Foodtrade

Logistics OÜ poolt Maris Gilden AS-le 24000 kg suhkru üleandmise kohta; tl 33 – vastuvõtmis-

üleandmisakt nr 01.10.2012 Foodtrade Logistics OÜ poolt Maris Gilden AS-le 24000 kg suhkru

üleandmise kohta).

2 Kostja täiendavad seisukohad

Kostja on 11.10.2013 esitatud seisukohtades avaldanud täiendavalt, et garantiikirja saab

seostada vaid 14.09.2012 tehinguga (mis jaotati erinevateks tarneteks suhkru suure koguse tõttu).

Ühekordset tehingut ning selle tagamist näitab kostja hinnangul garantiikirja p 2, mille järgi kui

OÜ Foodtrade Logistics teostab tehingu järgse tarne, siis selle tarne võrra väheneb kostja

vastutus. OÜ Foodtrade Logistics täitis 14.09.2012 tehingu kolme erineva tarnega ning kostja

vastutus on sellest tulenevalt lõppenud. Garantiikirja üheski punktis ei ole kostja hinnangul

esitatud poolte tahet vastutada ka nn tulevikus tehtavate tehingute eest. Ka garantiikirja

kehtivusajast ei saa tuletada vastupidist, sest garantiikirja kehtivuse kokkulepe ei asenda kostja

hinnangul seda kokkulepet, millega pooled määratlevad, millistest tehingutest tulenevad

kohustused on garantiikirjaga tagatud.

Garantiikirja ajalise kehtivuse kokkulepe tähendab poolte poolt määratud aega, mille

jooksul on õigustatud isikul võimalik esitada täitmisnõue tehingu osas, mida garantiiga tagati.

Seega puudutab ajalise kehtivuse kokkulepe üksnes tähtaja küsimus (TsÜS § 134 lg 1).

Kokkulepe tähtajas aga ei ütle midagi veel selle kohta, milliseid tehinguid tagatakse. Järelikult ei

saa kokku lepitud tähtajast tuletada, et garantiikohustusega on hõlmatud mistahes tehingud, mis

tehakse garantiikirja ajalise kehtivuse kokkuleppe piires.

Garantiikirja kehtivusaja kokkuleppest tuleb aga eristada nn tagatiskokkulepet, mille

sisuks on poolte määratlus, milliseid tehinguid tagatakse. Sellise kokkuleppe sisuks ei ole enam

vastutuse ajaline küsimus, vaid see, milliste põhivõlgniku tehingutega seoses peab käendaja

omale riski ja vastutuse võtma. Selliste tehingute määratlus on poolte kujundada selge

kokkuleppe kaudu (VÕS § 9 lg 1) ning pooled on vabad leppima kokku ka selles, et

tagatiskokkuleppega hõlmatakse ka tulevikus tehtavad tehingud, kui need on VÕS § 142 lg 2

lause 2 järgi piisavalt selgelt määratletavad. Kui aga pooled ei ole tagatiskokkuleppes

väljendanud tahet vastutada ka tulevikus tehtavate tehingute eest, siis kohaldub VÕS § 145 lg-st

4, mis selgelt ütleb, et tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda

käendaja kohustust.

Kokkuvõtvalt leiab kostja seda, et kokkulepe garantiikirja kehtivuse ning tagatavate

tehingute osas on siiski kaks eri asja ning ühest ei saa tuletada teist. Ajaline kehtivuskokkulepe

on suunatud vastutuse kestuse määratlemisele, tagatiskokkulepe on suunatud sellele, millised

tehingud on tagatud. Käesolevas asjas ei ole garantiikirjas väljendatud tahet, et vastutatakse ka

tulevikus tehtavate tehingute eest. Asjaolust, et käendussuhte kehtivus on pikaaegne, ei järeldu,

et selle käendussuhtega oleks tagatud kõik käenduse kehtivuse ajal tehtud tehingud.

Meelevaldselt ning vastuolus garantiikirjas sätestatud tingimustega ei ole võimalik laiendada

kostja vastutust.

Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud müügilepingu ülesütlemist. Kostja leiab, et

hageja esitatud maksegraafikust ei nähtu mingilgi määral, millist raha on OÜ Hansafarmer

lubanud tagastada, st ei ole tuvastatav, et selle järgi lubas OÜ Hansafarmer tagastada just

03.05.2013. a ning 06.05.2013 arvete järgse müügitehingu alusel ettemaksuna saadud raha.

Maksegraafik on seostamatu 03.05.2013. a ning 06.05.2013. a arvete järgse müügitehinguga.

Seega puuduvad tõendid, millest nähtuks OÜ-ga Foodtrade Logistics sõlmitud müügitehingu

ülesütlemine hageja poolt.

Kostja jaoks omab määravat tähtsust, et garantiikirja p-s 1 on kostja vastutus seatud

sõltuvusse OÜ Foodtrade Logistics poolse kohustuse rikkumisest ning selline kausaalsus

vastutuse ja rikkumise vahel on omane kostja arvates ainult käendussuhtele (VÕS § 145 lg 1).

Kostja on seisukohal, et on tähtsusetu, milliseid tehinguid on hageja ning OÜ Foodtrade

Logistics varem teinud. Varasematest tehingutest, mis pealegi on nõuetekohaselt täidetud, ei

tulene hagejale õigust ega kostjale kohustust täita haginõue. Seega on hageja poolt lisatud tõend

varasemate tehingute kohta (tl 38) asjakohatu. Asjakohatuks peab kostja ka äriregistri väljavõtet

OÜ Foodtrade Logistics vaheliste osanikusuhete kohta (tl 39-40).

III Kohtu põhjendused, tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

1. Menetluse käik

1.1. Kohus on kontrollinud hagi kohtus menetlemise lubatavust ja hagi menetlusse võtnud.

1.2. 27. augusti 2013 kohtumäärusega on asjas hagi tagatud ja seatud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr 2105239 neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale

kohtuliku hüpoteegi summas 57 024 € hageja kasuks.

1.3. Asja sisulise arutamise käigus kohtuistungil 01. oktoober 2014 on kohus kuulanud vande all

üle Kristel Kesalo ja Veiko Tromp’i (tl 71). Kohtuvaidlustes jäid pooled eelnevas menetluses

esitatud seisukohtade juurde.

1.4. Asjas toimunud eelmenetluse ja kohtuistungi järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt

lahendada.

2. Asjaolud, millede üle pooled ei vaidle

2.1. Kostja on 14.09.2012 andnud hagejale Kristel Kesalo poolt digitaalselt allkirjastatud

garantiikirjana pealkirjastatud dokumendi, et mille sisus OÜ Foodtrade garanteerib Foodtrade

Logistics OÜ-le (registrikood 12191985) tehtud ettemaksed kauba eest, juhul kui Foodtrade

Logistics OÜ ei täida oma kohustusi. (tl 3, 14.09.2012 OÜ Foodtrade juhatuse liikme Kristel

Kesalo digitaalselt allkirjastatud „garantiikiri“).

2.2. Hageja ja Foodtrade Logistics OÜ on teostanud mitmeid suhkru ostu-müügitehinguid alates

septembrist 2012 kuni maini 2013 (tl 38 – väljavõte Maris Gilden AS-i arveldustest Foodtrade

Logistics OÜ-ga).

3. Poolte eriarvamused

3.1. Hageja on leidnud, et garantiikirja puhul oli tegemist garantiiga VÕS § 155 mõttes, mis oli

antud pikemaks perioodiks, st ajavahemikuks 14.09.2012-01.10.2013, OÜ Foodtrade Logistics

kohustuste tagamiseks

3.2. Kostja hinnangul garantiikirja puhul oli tegemist käendusega VÕS § 142 mõttes, mis sõltus

põhikohustuse täitmisest ning anti lühiajaliseks perioodiks konkreetse põhivõlgniku

tarnekohustuse (72000 kg suhkru üleandmine) tagamiseks.

4. Kohtu hinnang poolte vahelises vaidluses

4.1. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud TsMS § 232

lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt ning põhjendab seda alljärgnevalt.

4.2. Käesoleva menetluse põhiküsimuseks, kuidas tõlgendada õiguslikult 14.09.2012 OÜ

Foodtrade juhatuse liikme Kristel Kesalo poolt digitaalselt allkirjastatud dokumenti, mis on

pealkirjastatud „garantiikirjana“ (tl 3).

4.3. Kuivõrd lepingupooled on vaidlusaluse dokumendi tõlgendamisel erineval seisukohal, tuleb

kohtu hinnangul kohaldada VÕS § 29 lg-d 4 ja 5, st tõlgendada pooltevahelist lepingut nendega

sarnase mõistliku isiku arusaamadest lähtuvalt, arvestades mh lepingu sõlmimise asjaolusid,

lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning

vastaval tegevus- ning kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust.

4.4. Lepingule õigusliku hinnangu andmisel tuleb lähtuda mitte dokumendi pealkirjast, vaid selle

sisust. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 155 järgi on garantii

leping, millega kohustatud isik võtab abstraktse, garantiiga tagatavast võlasuhtest sõltumatu

kohustuse teha garantiilepingus sätestatud tingimuste täitmisel teatud toiming, eelkõige maksta

teatav rahasumma.

4.5. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et nimetatud dokument on allkirjastatud üksnes OÜ

Foodtrade esindaja poolt ning vastavalt selle p-le 3 on tegemist ühes originaaleksemplaris

koostatud ja allkirjastatud dokumendiga, mis on ilmselt esitatud hagejale. Kuigi võlausaldaja

nõustumust VÕS § 144 lg 1 kohaselt käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse, allkirjastatakse

käenduslepinguid siiski valdavalt kahepoolsete lepingutena, millele kirjutavad alla nii käendaja

kui võlausaldaja. Levinud majandus- ja kutsealases praktikas toimub pigem garantii andmine

selliselt, et võlgniku ülesandel ning võlgniku ja garandi vahelisest sisesuhtest tulenevate

kohustuste täitmiseks tegutsev garant koostab kirjaliku dokumendi, milles on koostatud tema

poolt antava garantii tingimused. Samuti tuleb silmas pidada, et käenduslepinguga tulevaste

kohustuste käendamine on võimalik vaid juhul, kui need kohustused on piisavalt määratletavad

(VÕS § 144 lg 2). Kuivõrd hageja ning Foodtrade Logistics OÜ vahel oli sõlmitud pikaajaline

müügileping, mille olemasolu pooled ei vaidlusta ja mida saab kohtu arvates vaadelda

kestuslepinguna, ei ole garantiikirja p-s 1 sätestatud sõnastus „juhul kui OÜ oma kohustusi ei

täida“ kohtu hinnangul piisavalt individualiseeritud ning konkreetselt määratletud, käsitlemaks

14.09.2012 dokumenti käenduslepinguna.

4.6. Tagatavate kohustuste individualiseeritusse nõue puudub aga garantiilepingut reguleerivates

sätetes (VÕS § 155 jj), mida võib eelkõige põhjendada garantii mitteaktsesoorse iseloomuga e

sõltumatusega võlgniku ja võlausaldaja põhilepingust, käesoleval juhul hageja ning OÜ

Foodtrade Logistic vahelisest suhkru müügilepingust. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille

järgi ettemakset ei saa garanteerida ega tagada ning garanteerida/tagada saab üksnes mingist

õigussuhtest tuleneva kohustuse täitmist. Kohus on seisukohal, et tuleb eristada garantiilepingust

tulenevaid kohustusi ning põhivõlasuhtest tulenevaid kohustusi, mis ei pruugi olla omavahelises

otseses seoses. Nimetatule viitab ka VÕS § 155 lg 2. Garantiilepingu puhul peab järgima üksnes

garantiilepingust tulenevaid kohustusi ning kohtu hinnangul on 14.09.2012 kostja esindaja poolt

hagejale esitatud garantiikiri VÕS § 155 sätestatud garantiilepingu iseloomuga, mille p-des 1 ja

4 on garantiiga sätestatud kohustus piisavalt määratletud.

4.7. Nii hageja kui kostja puhul on tegemist majandus- ning kutsetegevuses tegutsevate isikutega.

Kohtule esitatud tõendist (tl 38), mida kohus peab garantiikirjaga seonduvate asjaolude

täpsustamise tõttu lubatavaks, selgub, et hageja ning Foodtrade Logistics OÜ on teinud tehinguid

pikema perioodi jooksul, ajavahemikult 14.09.2012, kui sõlmiti vaidlusalune garantiikiri, kuni

mai 2013, mil esinesid väidetavad tõrked kauba tarnimisel. Nimetatud perioodil esitas Foodtrade

Logistics OÜ hagejale 12 arvet , millest 10 alusel kaup ka Foodtrade Logistics OÜ poolt hagejale

tarniti. Kuivõrd koostöö oli olemuselt pikaajaline, on kohtu hinnangul usutav hageja väide, et

sellega seonduv Foodtrade Logistics OÜ kohustuse täitmise tagamine oli mõeldud pikaajaliseks

kohustuse täitmise tagamiseks, mitte üksnes üksikute kaubatarnete tagamiseks, millele on

osundanud kostja. Seda ei kummuta ka vaidlusaluse dokumendi allkirjastanud Kristel Kesalo

poolt kohtuistungil väljendatu (tl 71p), mille järgi garantiilepingus sätestatud tähtaeg oli märgitud

„kogemata“. Kohus leiab, et ärisuhetes on vältimatu, et isikud oleksid kirjalikus väljenduses

täpsed ning juriidilised dokumendid, mis esitatakse lepingupartneritele, eriti mingi kohustuse

tagamiseks, peavad olema läbimõeldud ning kalkuleeritud.

4.8. 14. septembri 2012 garantiiga tagas kostja OÜ Foodtrade Logistics poolset tarnekohustuse

mittetäitmist, st garantiikirja p 1 tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi mõistliku isiku kohaselt tõlgendada

selliselt, et kui OÜ Foodtrade Logistic ettemakse tasumise järgselt hagejale suhkrut õigeaegselt

ei tarninud, kohustus OÜ Foodtrade tasuma hagejale summa, mis vastab hageja poolt varasemalt

vastusoorituseta ettemaksule. Nimetatu on kohtu hinnangul ka hageja nõude garantiilepingust

tulenevaks formaalseks eelduseks, millest tulenevalt saab hageja nõuda täitmist garantiilepingu

alusel. Kohtu hinnangul on menetluses tõendatud (nt kostja esindaja Kristel Kesalo vande all

antud ütlused tl 71 p – „tulid e-mailid, et makske tagasi või tarnige suhkrut“ ja tl 8 – e-mail

hageja päringust tarnimata suhkru kohta e-posti aadressile kristel.kesalo@foodtrade.ee), et

hageja ei ole ettemaksu 57 024 euro vastu OÜ-lt Foodtrade Logistic suhkrut saanud, mistõttu

tuleb hageja nõue kostja vastu põhinõudes VÕS §-st 155 alusel rahuldada.

4.9. Kuivõrd garantiilepingust tulenevalt ei ole selle mitteaktsessoorsuse tõttu olulised väited

hageja ning OÜ Foodtrade Logistic vahelise müügilepingu lõppemise/mittelõppemise kohta, vaid

garantiilepingust endast tulenevate nõuete formaalsete eelduste täitmine, ei analüüsi kohus

täiendavalt vastavasisulisi müügilepingut puudutavaid hageja ning kostja väiteid.

4.10. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja viivisenõue kostja vastu, seda eelkõige põhjusel,

et vastavat kõrvalnõuete tasumise kohustust ei ole kostjast garant endale garantiilepinguga

võtnud. Garantiikirja p-s 1 on kokku lepitud üksnes ettemakse kui põhivõlgnevuse tagamine.

Seega jätab kohus hageja viivisenõude summas 0,15% tasumata summast iga viivitatud päeva

eest alates 24.05.2013, s.o kohtuotsuse tegemiseni summas 12 744,86 €, rahuldamata.

5. Otsustus hagi tagamises

Kuna hageja ei ole avaldanud vastupidist soovi, tuleb hagi täitmist tagava abinõuna jätta

TsMS § 445 lg 2 alusel jõusse Tartu Maakohtu 27.08.2013 hagi tagamise määrus, millega on

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi kinnistusjaoskonna kinnistusraamatusse registriossa

nr 2105239 neljandasse jakku seatud kohtulik hüpoteek summas 5 7024 € Maris Gilden AS

kasuks.

6. Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude

jaotuse.

Menetluskulude

jaotuses

näeb

kohus

ette,

millised

menetluskulud

keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4).

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on arvestades

hagi rahuldamise ulatust põhjendatud jätta menetluskulud 82 % ulatuses [5 7024 : (12 744,86 +

57 024) x 100] kostja ning 18 % (100 – 82) ulatuses hageja kanda.

7. Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest

Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (TsMS § 455 lg 1).

Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses

(TsMS § 456 lg 1).

Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud

ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (TsMS § 456 lg 2 p 1).

Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale

apellatsioonkaebuse (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioon-

kaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi

rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt

(TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus

(TsMS § 631 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Lillsaar

Kohtunik