3-14-50707/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

20.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50707

Haldusasi

Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus kahju

hüvitamise nõudes summas 30 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrus ja

27.08.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada 17.08.2014. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse

peale.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrus, millega halduskohus tagastas

määruskaebuse esitaja 02.06.2014. a määruskaebuse halduskohtu 28.05.2014. a määruse

resolutsiooni p 1 peale.

3. Võtta menetlusse 02.06.2014. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.05.2014. a

määruse resolutsiooni p-i 1 peale.

4. Jätta rahuldamata 02.06.2014. a määruskaebus ja muutmata Tartu Halduskohtu

28.05.2014. a määrus määruskaebuse esitaja poolt esitatud riigi õigusabi taotluse

rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 1).

5. Jätta rahuldamata 10.09.2014. a määruskaebus ning muutmata Tartu Halduskohtu

27.08.2014. a määrus määruskaebuse esitaja poolt 10.06.2014. a määruse peale esitatud

19.06.2014. a määruskaebuse tagastamise osas.

6. Jätta määruskaebuse esitaja 17.08.2014. a ja 10.09.2014. a taotlused riigi õigusabi

saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole p-i 5 osas edasi kaevatav (HKMS § 206 lg 2). Muus osas võib määruse peale

esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 02.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis,

et ta on läbinud kohtueelse menetluse ja saanud 23.04.2014. a vastused nr 1-13/662-2,

113/690-2, 1-13/707-2, 1-13/708-2, 1-13/716-2 ja 1-13/722-2. Määruskaebuse esitaja palus

kohtul vastu võtta hagi summas 30 000 eurot 3 aasta eest vanglas katsete tegemise tõttu ja

vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna määruskaebuse esitajal ei ole tööd, sissetulekut ega

vahendeid.

2. Tartu Halduskohus 07.05.2014. a määrusega (tl 7-7p) jättis määruskaebuse esitaja kaebuse

käiguta ja andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse

kättesaamisest alates.

Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitajal tuleb halduskohtule täpsustada, kas

määruskaebuse esitaja soovis halduskohtule esitada hüvitamiskaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 4 alusel. Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitajal tuleb

vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-dele 6 ja 7 täpsustada, millise haldusakti või toiminguga, millise

haldusorgani poolt ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud

kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase

tegevusega saabunud. Veel selgitas halduskohus, et ei saa kaebust sisustada haldusorgani

kahjuhüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse pinnalt ning määruskaebuse esitajal tuleb

kaebuses selgesõnaliselt märkida, millised riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud

tagajärjed saabusid või milles varaline kahju väljendus. Ühtlasi märkis halduskohus, et

määruskaebuse esitajal tuleb vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 esitada tõendid, mis kinnitavad

tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga

tõendada soovitakse.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 15.05.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 12), milles

ta palub kohtul anda kaitsja, kuna kaitsja saab üksikasjalikumalt selgitada kõiki küsimusi.

Määruskaebuse esitaja märkis, et kaebuse esitaja on depressiooniseisundis, näljane ja tõendeid

saab koguda tunnistajate küsitlemise teel, keda halduskohus ei taha kuulata, ning on rikutud

põhiõigusi. Veel märkis määruskaebuse esitaja, et ei ole võrdset kohtlemist antud küsimuses

ning tervise rikkumine, stress, kõik kohtu vastused pannakse internetti üles. Määruskaebuse

esitaja selgitas, et vajalik on jurist ning olukorra saab päästa õiglane jurist. Määruskaebuse

esitaja märkis, et ootab vastust antud küsimuses.

4. Tartu Halduskohus 28.05.2014. a määrusega (tl 16-16p) jättis riigi õigusabi taotluse

rahuldamata, määruskaebuse esitaja kaebuse teistkordselt käiguta ja andis määruskaebuse

esitajale puuduste kõrvaldamiseks 5 päeva määruse kättesaamisest alates. Halduskohus

selgitas, et kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole määruskaebuse esitaja kaebuses

esinenud puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse nõude alust ega esitanud vastavaid

põhjendusi. Halduskohus märkis, et 07.05.2014. a määruses halduskohus selgitas, et

määruskaebuse esitajal tuleb oma kahjunõuet põhjendada ning nimetada konkreetsed

toimingud, millega vangla on talle kahju põhjustanud, milles tekitatud kahju seisneb ning

millised negatiivsed tagajärjed on määruskaebuse esitajale vangla väidetava tegevusega

põhjustatud. Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitajal oli võimalus kaebust täpsustada

ning HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega nõude aluse

kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna määruskaebuse esitaja ei

täpsustanud kaebuse alust, millega seoses nõue esitatakse, ning kohus ei saa määruskaebuse

esitaja eest asuda kaebust sisustama, siis ei ole kaebus käesoleval kujul menetletav.

Halduskohus andis täiendava tähtaja määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 5

päeva alates käesoleva määruse kättesaamisest. Halduskohus märkis, et mõistab käesolevas

asjas esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et määruskaebuse esitaja soovib riigi õigusabi

isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Halduskohus selgitas, et riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi, ja leidis, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega

ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et määruskaebuse esitaja on võimeline ise

kaitsma oma õigusi. Halduskohus selgitas, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei tähenda seda,

et määruskaebuse esitaja võib jätta Tartu Halduskohtu 07.05.2014. a kaebuse käiguta jätmise

määruses osundatud puudused kõrvaldamata. Halduskohus leidis, et kaebuse puuduste

kõrvaldamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi ning väidetava kahju tekkimisel tuleb

määruskaebuse esitajal vastavaid tagajärgi iseseisvalt kirjeldada.

5. Määruskaebuse esitaja esitas 02.06.2014 määruskaebuse (tl 23) Tartu Halduskohtu

28.05.2014. a määruse peale, milles märgib, et ta ei ole nõus sellega, et kohtunik keeldus

kaitsjat võimaldamast ning rikutud on Eesti Vabariigi Põhiseadust ja vaja on kaitsjat kohtu

jaoks.

6. Määruskaebuse esitaja esitas 03.06.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 27), millest

ta märkis, et ei saa aru kohtu arvamusest kaitsjata ning rikutud on Eesti Vabariigi Põhiseadust.

Veel märkis määruskaebuse esitaja, et kohus peab pikka kirjavahetust ning kaotab

maksumaksja vahendeid.

7. Tartu Halduskohus 10.06.2014. a määrusega (tl 30-30p) jättis käiguta määruskaebuse

esitaja määruskaebuse ja andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva

määruse kättesaamisest alates. Halduskohus osutas, et määruskaebuse esitaja peab välja

tooma, millise taotluse ta ringkonnakohtule seoses Tartu Halduskohtu 28.05.2014. a

määrusega esitab ning miks ta leiab, et halduskohtu määrus on õigusvastane.

8. Tartu Halduskohus 10.06.2014. a määrusega (tl 33-33p) tagastas määruskaebuse esitaja

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitajale on

halduskohtu poolt 28.05.2014. a määruses selgitatud, millised on kaebuses esinevad

puudused, mida kõrvaldamata ei ole kaebus menetletav ja antud teistkordselt 5-päevane

tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus on märkinud, et

määruskaebuse esitaja on määruse venekeelse tõlke kätte saanud 02.06.2014 (tl 21) ning

5päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 09.06.2014. Kuna määruskaebuse esitaja ei

ole kõrvaldanud halduskohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi, siis

ei saanud halduskohus määruskaebuse esitaja kaebust menetlusse võtta. Halduskohus selgitas,

et määruskaebuse esitaja on 03.06.2014. a pöördumises lakooniliselt maininud, et ta ei saa aru

kohtu arvamusest. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja on esitanud halduskohtule

käesolevas haldusasjas ka taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille halduskohus jättis

28.05.2014. a määrusega rahuldamata ning määruskaebuse esitaja on esitanud selles seoses

määruskaebuse 03.06.2014. Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitaja ei ole teistkordselt

talle antud tähtaja jooksul täpsustanud, millise tegevusega haldusorgani poolt, millega

konkreetselt ja millisel perioodil väidetav kahju põhjustati. Kaebuses ja puuduste

kõrvaldamise avalduses esitatud andmetest ei nähtu vaidlusaluse tegevuse sisu, väidetavad

negatiivsed tagajärjed ega kaebuse faktiline põhjendus. Halduskohus selgitas, et kuni

käesoleva määruse tegemiseni ei ole määruskaebuse esitaja kaebuses esinenud puudusi

kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse nõude alust ega esitanud vastavaid põhjendusi.

Halduskohus leidis, et arvestades asjaolu, et määruskaebuse esitaja on ka ise oma kaebustes

korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata

haldusorganit ning kohut, ei pea halduskohus vajalikuks anda määruskaebuse esitajale

täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.

9. 19.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja puuduste kõrvaldamise

avaldus (tl 39), milles ta palus endiselt kohtult kaitsjat, kuna on rikutud konstitutsiooni ning

kirjavahetus kohtuga venib ja ei ole A4 paberit.

10. Määruskaebuse esitaja esitas 19.06.2014 määruskaebuse (tl 42) Tartu Halduskohtu

10.06.2014. a määruse peale, milles märkis, et ta ei ole nõus kohtu arvamusega, kuna on

rikutud konstitutsiooni, käib kasutu kirjavahetus pikki kuid, ei ole isegi paberit. Lisaks märgib

määruskaebuse esitaja, et vaja on kaitsjat konsultatsiooniks.

11. Tartu Halduskohus 24.07.2014. a määrusega (tl 48-48p) jättis käiguta määruskaebuse

esitaja määruskaebuse ja andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva

määruse kättesaamisest arvates. Halduskohus osutas, et määruskaebuse esitaja peab välja

tooma, millise taotluse ta ringkonnakohtule seoses Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a

määrusega esitab ning miks ta leiab, et halduskohtu määrus on õigusvastane. Halduskohus

märkis, et määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleb määruskaebuse esitajal

märkida andmed riigilõivu tasumise kohta (HKMS § 205 lg 1 p 5) ja esitada halduskohtule

riigilõivu tasumist tõendav dokument.

12. Tartu Halduskohus 04.08.2014. a määrusega (tl 58-58p) tagastas määruskaebuse esitaja

02.06.2014. a määruskaebuse HKMS § 206 lg 1 ls 2 alusel. Halduskohus märkis, et

määruskaebuse esitajale on halduskohtu poolt 28.05.2014. a määruses selgitatud, millised on

määruskaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole määruskaebus menetletav ja

antud 10-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus on õigesti märkinud, et

määruskaebuse esitaja on määruse venekeelse tõlke kätte saanud 18.06.2014 (tl 38) ning

10päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 30.06.2014. Kuna määruskaebuse esitaja ei

ole kõrvaldanud halduskohtu poolt määratud tähtaja jooksul määruskaebuses esinenud

puudusi, siis ei saanud halduskohus määruskaebuse esitaja määruskaebust menetlusse võtta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

13. Määruskaebuse esitaja esitas 17.08.2014 määruskaebuse (tl 63) Tartu Halduskohtu

04.08.2014. a määruse peale, milles ta märgib, et kohus ei ole siiani andnud kaitsjat, ei ole

paberit A4 ega seadusi ning ilma kaitsjata ei ole selge kohtu nõudmiste sisu. Veel märkis

määruskaebuse esitaja, et kohtuvaidluses ei ole võidetud ühtki asja ja ei saa rääkida, et

määruskaebuse esitaja saab ennast ise kaitsta ning ta ootab kaitsjat.

14. Tartu Halduskohus 27.08.2014. a määrusega (tl 68-68p) tagastas määruskaebuse esitaja

19.06.2014. a määruskaebuse HKMS § 206 lg 1 ls 3 alusel. Halduskohus märkis, et

määruskaebuse esitajale on halduskohtu poolt 28.05.2014. a määruses selgitatud, millised on

määruskaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole määruskaebus menetletav ja

antud 10-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus on märkinud, et

määruskaebuse esitaja on määruse venekeelse tõlke kätte saanud 18.06.2014 (tl 38) ning

10päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 30.06.2014. Kuna määruskaebuse esitaja ei

ole kõrvaldanud halduskohtu poolt määratud tähtaja jooksul määruskaebuses esinenud

puudusi, siis ei saanud halduskohus määruskaebuse esitaja määruskaebust menetlusse võtta.

Määruskaebuse esitaja ei ole halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks

palunud ning halduskohtul ei olnud põhjust täiendava tähtaja andmiseks määruskaebuse

puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus leidis, et ilma määruskaebuse esitaja taotluseta ei ole

halduskohtul võimalik määruskaebust menetleda. Lisaks selgitas halduskohus, et

määruskaebuselt oli tasumata ka riigilõiv ning riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust

esitatud ei ole.

15. Tartu Halduskohus 27.08.2014. a määrusega (tl 69-69p) võttis menetlusse määruskaebuse

esitaja 17.08.2014. a määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrusele; jättis

määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

16. Määruskaebuse esitaja esitas

10.09.2014

määruskaebuse

Tartu Halduskohtu

27.08.2014. a määruse peale, milles palub kohtul vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna ei

ole vahendeid ega sissetulekut, ning anda kaitsja, kuna ei ole seadusi, ei ole isegi paberit A4

ning ei ole selge kohtuniku öeldu sisu.

17. Tartu Halduskohus 23.09.2014. a määrusega vabastas määruskaebuse esitaja riigilõivu

tasumisest 10.09.2014. a määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse määruskaebuse esitaja

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 27.08.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 27.08.2014. a määruse peale rahuldamata ning edastas määruskaebused koos

materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a

määruse üle, millega halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 28.05.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale ning Tartu Halduskohtu

27.08.2014. a määruse üle, millega halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määrusele.

19. Kõigepealt kontrollib ringkonnakohus, kas halduskohus on määruskaebuse esitaja

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse peale õigesti menetlusse võtnud

ning seejärel võtab seisukoha määruskaebuse esitaja määruskaebuse osas (I) ning seejärel

lahendab ringkonnakohus 10.09.2014 esitatud määruskaebuse (II). Seejärel võtab

ringkonnakohus seisukoha määruskaebuse esitaja esitatud riigi õigusabi taotluste kohta (III).

I

20. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb

menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Tartu

Halduskohtu 04.08.2014. a määrusest nähtuvalt on halduskohus määruskaebuse esitaja

määruskaebust ja selle täiendust mõistnud selliselt, et määruskaebuse esitaja vaidlustab

28.05.2014. a määrust resolutsiooni p-i 1 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata

määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Eelnevalt antud 10.06.2014. a

määrusega jättis halduskohus määruskaebuse esitaja määruskaebuse käiguta, kuna selles ei

olnud märgitud, millise taotluse ta ringkonnakohtule seoses 28.05.2014. a määrusega esitab

ning miks ta leiab, et halduskohtu 28.05.2014. a määrus on õigusvastane. HKMS § 2 lg-st 4

tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise,

kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks

menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel

esitaja tegelikust tahtest. Seega uurimispõhimõttest tulenevalt tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. Määruskaebuse

esitaja on 02.06.2014 esitatud määruskaebuses märkinud, et ta ei ole nõus sellega, et kohtunik

keeldus kaitsjat võimaldamast. Puuduste kõrvaldamise avalduses ei ole määruskaebuse esitaja

taotluse täpsustamiseks küll midagi lisanud, kuid ringkonnakohus leiab, et 02.06.2014

esitatud määruskaebuses märgitut arvestades on võimalik aru saada määruskaebuse esitaja

tahtest vaidlustada halduskohtu 28.05.2014. a määrust resolutsiooni p-i 1 osas. Halduskohus

on 04.08.2014. a määrusega määruskaebust tagastades jätnud eeltoodu põhjendamatult

tähelepanuta.

21. HKMS § 210 lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud,

tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral

saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.

22. Kuna ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse määruskaebuse

esitaja 02.06.2014 esitatud määruskaebuse tagastamise osas, siis tuleb menetlusse võtta

määruskaebuse esitaja 02.06.2014 määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.05.2014. a määruse

peale. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et ei ole mõistlik

saata asja tagasi halduskohtusse määruskaebuse esitaja 02.06.2014 esitatud määruskaebuse

menetlemiseks, vaid ringkonnakohtul on võimalik ise kontrollida 02.06.2014 esitatud

määruskaebusega vaidlustatud halduskohtu 28.05.2014. a määruse seaduslikkust.

23. Halduskohus on 28.05.2014. a määruses põhjendanud, mis tingis määruskaebuse esitaja

riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Määruskaebuse esitajale RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4.

Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise.

24. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja 17.08.2014. a

määruskaebuse, millega Tartu Halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja määruskaebuse

28.05.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale; tühistab Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a

määruse; jätab rahuldamata 02.06.2014. a määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.05.2014. a

määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamiseks ning jätab muutmata Tartu Halduskohtu

28.05.2014. a määruse määruskaebuse esitaja poolt esitatud riigi õigusabi taotluse

rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 1).

II

25. Tartu Halduskohtu 27.08.2014. a määrusest nähtuvalt tagastas halduskohus määruskaebuse

esitaja 19.06.2014. a määruskaebuse halduskohtu 10.06.2014. a määruse peale, kuna

määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud 24.07.2014. a määrusega antud tähtajaks

määruskaebuse puudusi ega esitanud ka taotlust puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja

pikendamiseks. Halduskohus on järginud HKMS § 187 lg-s 4 sätestatut, jättes 24.07.2014. a

määrusega määruskaebuse esitaja määruskaebuse käiguta põhjusel, et see ei vastanud HKMS

§ 205 lg-s 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja tasumata oli määruskaebuse esitamisel tasumisele

kuuluv riigilõiv 15 eurot (RLS § 57¹ lg 6) ning andes määruskaebuse esitajale 10 päeva

puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus selgitas määruses, et määruskaebuses esinevate

puuduste kõrvaldamiseks tuleb määruskaebuse esitajal täpsustada, millises ulatuses

halduskohtu 10.06.2014. a määrust vaidlustatakse, missugust lahendit taotletakse ning mis

põhjustel määruskaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud määrus on väär. Lisaks selgitas

halduskohus, et kui isikul puuduvad vahendid määruskaebuse esitamisel seadusega sätestatud

riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks. Samuti edastas halduskohus määruskaebuse esitajale pangarekvisiidid, kuhu ta

saab riigilõivu maksta ning teatas tagajärgedest, mis saabuvad juhul, kui määruskaebuse

esitaja jätab määratud tähtajaks määruskaebuse puudused kõrvaldamata.

26. Kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai määruskaebuse esitaja 24.07.2014. a

määruse kätte 29.07.2014. Seega puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema

30.07.2014 ja 10 päeva möödus 08.08.2014. Määruskaebuse esitaja ei ole antud tähtajaks

puudusi kõrvaldanud ega ka esitanud taotlust puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja

pikendamiseks. Kuna määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud 24.07.2014. a määrusega antud

tähtajaks esinenud puudusi, siis on halduskohus õigustatult 27.08.2014. a määrusega

tagastanud määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määruse

tühistamiseks.

27. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus 10.09.2014. a määruskaebuse rahuldamata

ning Tartu Halduskohtu 27.08.2014. a määruse määruskaebuse esitaja poolt 10.06.2014. a

määruse peale esitatud 19.06.2014. a määruskaebuse tagastamise osas muutmata.

III

28. 17.08.2014. a määruskaebuses halduskohtule märgib määruskaebuse esitaja, et talle

ei ole siiani antud kaitsjat ning ta ootab kaitsjat. Samuti palub määruskaebuse esitaja

10.09.2014. a määruskaebuses anda talle kaitsja. Ringkonnakohus tõlgendab

määruskaebustes märgitut määruskaebuse esitaja taotlusena riigi õigusabi saamiseks.

Tartu Halduskohus ei ole oma 27.08.2014. a määruses 17.08.2014. a määruskaebuses

esitatud taotlust käsitlenud ja on jätnud taotluse tähelepanuta. Samuti on Tartu

Halduskohus jätnud tähelepanuta 23.09.2014. a määruses 10.09.2014. a

määruskaebuses esitatud taotluse. Juhinduvalt HKMS § 207 lg 1 lahendab

ringkonnakohus antud riigi õigusabi taotlused. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse

menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude

kandmiseks menetlusabi taotletakse. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse esitaja

riigi õigusabi taotluste osas seisukoha alljärgnevalt.

29. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebuse esitaja 17.08.2014. a

määruskaebuses ja 10.09.2014. a määruskaebuses märgitut tõlgendada taotlusena riigi

õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus peab

vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse

õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted

õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale

isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest

keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine

välistatud. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad

kompenseerida määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist.

RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma

oma õigusi. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab

kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus

valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida määruskaebuse

esitaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus

määruskaebuse esitajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole

halduskohtumenetluses esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased

teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja

kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku

kohtupraktika.

30. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna määruskaebuse esitaja 17.08.2014. a

määruskaebus ja 10.09.2014. a määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadavad ning

riigi õigusabi andmine ei mõjuta määruskaebuste lahendamist, siis on määruskaebuse

esitaja võimeline oma õigusi määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu jäävad

esitatud riigi õigusabi taotlused rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits