3-13-2473/58 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

20.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-13-2473

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta 15.09.2014 esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

01.09.2014. a määruse resolutsiooni p 5 muutmata.

2. Jätta määruskaebuse esitaja taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20.12.2013 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus Tartu Vanglalt kahju

hüvitamiseks summas 200 000 eurot. Kaebuse kohaselt tekitas Tartu Vangla nelja toiminguga

määruskaebuse esitajale mittevaralist kahju, sundides teda neljal korral (28.07. ja 16.11.2013,

teised kuupäevad märkimata) täielikult lahti riietuma ilma meditsiinitöötaja juuresolekuta.

Määruskaebuse esitaja märkis kaebuses, et vangla tegevus solvas tema au ja väärikust ning

alandas elementaarseid õigusi. Määruskaebuse esitaja taotles iga õigusvastase tegevusega

tekitatud kahju eest 50 000 eurot.

2. Tartu Halduskohus jättis 07.01.2014. a määrusega kaebuse 28.07.2013 Tartu Vangla

tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks käiguta ning tagastas ülejäänud nõuete

osas kaebuse. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitajal tuleb kaebuses esineva puuduse

kõrvaldamiseks selgitada, kas kaebuse esitamisel on riigilõiv tasutud või esitada menetlusabi

taotlus riigilõivust vabastamiseks ning esitada oma väiteid kinnitavaid dokumente.

3. 13.01.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja venekeelne pöördumine, mida

kohus käsitas määruskaebusena. Lisaks esitas määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivust

vabastamiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 15.01.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja määruskaebuse

käiguta.

5. Tartu Halduskohus 16.01.2014. a määrusega jättis määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse

rahuldamata ning andis riigilõivu tasumiseks tähtaja 15 päeva alates määruse kättesaamisest.

6. 24.01.2014 saabusid Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja täiendavad selgitused ja

täpsustused.

7. Tartu Halduskohus tagastas 12.02.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja 20.12.2013

esitatud kaebuse ja 13.01.2014 esitatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.01.2014. a

määruse peale.

8. 25.02.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja venekeelne pöördumine, mis

on pealkirjastatud määruskaebusena.

9. Tartu Halduskohus jättis 05.03.2014. a määrusega 25.02.2014. a määruskaebuse käiguta.

Määruskaebuse esitajal tuli määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks selgitada, millist

halduskohtu lahendit ta soovib määruskaebusega ringkonnakohtus vaidlustada ning selgelt

väljendada ringkonnakohtule esitatav taotlus, märkides ära, millises ulatuses ta halduskohtu

määrust vaidlustab. Samuti tuli määruskaebuse esitajal kohtule esitada riigilõivu tasumist

kinnitavad dokumendid või riigilõivust vabastamise taotlus.

10. 10.03.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja pöördumine, mis on

pealkirjastatud kaebuse täiendusena. Määruskaebuse esitaja märgib, et soovib kaitsjat riigi arvel

ja riigilõivust vabastamist, kuna on jätkuvalt maksejõuetu.

11. Tartu Halduskohus tagastas 11.04.2014. a määrusega 25.02.2014. a määruskaebuse

HKMS § 187 lg 4 alusel. Sama määruse resolutsiooni p-ga 2 jättis Tartu Halduskohus

rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks.

12. Tartu Halduskohtusse saabus 21.04.2014 määruskaebuse esitaja venekeelne määruskaebus

Tartu Halduskohtu 11.04.2014. a määruse peale. Määruskaebuse esitaja taotles nimetatud

määruse tühistamist ning kaitsjat riigi õigusabi korras. Määruskaebuse esitaja asus seisukohale,

et vaidlustatavas määruses puudub kaebuse täielik nimetus.

13. Tartu Halduskohus 05.05.2014. a määrusega jättis määruskaebuse Tartu Halduskohtu

11.04.2014. a määruse peale käiguta, osutades, et määruskaebuse esitajal tuleb määruskaebuses

esineva puuduse kõrvaldamiseks esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument või riigilõivust

vabastamise taotlus.

14. Määruskaebuse esitaja esitas 14.05.2014 riigilõivust vabastamise taotluse.

15. Kohus vabastas 26.05.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumise

kohustusest Tartu Halduskohtu 11.04.2014. a määruse peale esitatud määruskaebuselt, võttis

määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

16. Tartu Ringkonnakohus 03.06.2014. a määrusega rahuldas 21.04.2014 esitatud määruskaebuse

osaliselt ja tühistas Tartu Halduskohtu 11.04.2014. a määruse 25.02.2014 esitatud määruskaebuse

tagastamise osas (resolutsiooni p 1).

17. 02.06.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule venekeelse määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 26.05.2014. a määruse peale. Määruskaebuse esitaja märgib, et ei nõustu

kohtu arvamusega, kuna tal pole kaitsjat. Määruskaebuse esitaja hinnangul on rikutud

põhiseadust.

18. Tartu Halduskohus tagastas

10.06.2014. a määrusega

21.04.2014 esitatud

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.05.2014. a määruse peale.

19. Määruskaebuse esitaja esitas 18.06.2014 Tartu Halduskohtule avalduse, mis on

pealkirjastatud määruskaebusena. Määruskaebuse esitaja märgib, et ei nõustu kohtuniku

arvamusega 10.06.2014. a määruses, kuna on rikutud põhiseadust ning ei võimaldatud kaitsjat

küsimuste lahendamiseks ja strateegiate arutamiseks. Määruskaebuse esitaja leidis, et ilma

kaitsjata ei saa kohus põhimõtteliselt toimuda.

20. Tartu Halduskohus jättis 30.07.2014. a määrusega 18.06.2014. a määruskaebuse käiguta

ning andis määruskaebuse esitajale võimaluse kõrvaldada määruskaebuses esinevad puudused.

21. 06.08.2014 saabus kohtusse pöördumine, milles määruskaebuse esitaja palus kohtul anda

kaitsja, kuna ta ei saa kohtu nõudmistest aru. Määruskaebuse esitaja märkis, et ootab abi, lisades

et tal ei ole isegi A4 paberit.

22. Tartu Halduskohus 01.09.2014. a määrusega (tl 173-174) vabastas määruskaebuse esitaja

riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel (resolutsiooni p 1),

võttis menetlusse määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määrusele (resolutsiooni p 2),

jättis määruskaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 3), edastas määruskaebuse koos materjalidega

Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks (resolutsiooni p 4) ning jättis määruskaebuse esitaja

taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 5).

Halduskohus mõistis määruskaebuse esitaja 06.08.214. a pöördumises esitatud taotlust kaitsja

saamiseks selliselt, et määruskaebuse esitaja soovis riigi õigusabi isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses. Halduskohus jättis määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse

RÕS F§ 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohus märkis, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja

on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate

taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et määruskaebuse

esitaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul

haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole

halduskohtumenetluses esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised.

Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

23. 15.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja määruskaebus Tartu

Halduskohtu 01.09.2014. a määruse peale. Määruskaebuse esitaja märgib määruskaebuses, et ta

on kohtute määrused kätte saanud, aga pole siiani saanud kohtult kaitsjat. Määruskaebuse esitaja

peab määrust formaalseks ja määruskaebuse läbivaatamist ebatõeliseks, kuna kaitsjat ei ole.

Määruskaebuse esitaja märgib, et rikutud on võrdsuse põhimõtet ning ta ootab kaitsjat, kuna see

annab õiguse reaalselt läbi vaadata kaebuse sisu.

24. Tartu Halduskohus 10.10.2014. a määrusega võttis menetlusse määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 01.09.2014. a määruse resolutsiooni p 5 peale (riigi õigusabi taotluse rahuldamata

jätmine), jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse läbivaatamiseks Tartu

Ringkonnakohtule. Kuigi määruskaebuses ega puuduste kõrvaldamise avalduses ei ole määruse

tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on selles märgitud, et määruskaebuse esitaja ei ole nõus

kohtu arvamusega ning ootab kaitsjat, millest järelduvalt asus halduskohus seisukohale, et

määruskaebuse esitaja tahe on tühistada 01.09.2014. a määruse resolutsiooni p 5.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Esmalt käsitleb ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määruse resolutsiooni p 5

peale esitatud määruskaebust (I) ning seejärel lahendab taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks

(II).

I

25. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

26. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Halduskohus võttis 01.09.2014. a määruse peale esitatud

määruskaebuse menetlusse resolutsiooni p 5 osas, kuna määruskaebuse põhjendused seondusid

vaid riigi õigusabi andmata jätmisega ning määrus polnud muus osas vaidlustatav.

27. Halduskohus jättis määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel

rahuldamata. Riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4.

Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks nimetatud osas määruskaebuse

rahuldamise. Määruskaebuse esitaja on võrdsuse põhimõtte rikkumise all tõenäoliselt silmas

pidanud seda, et ilma esindajata on ta vastustajaga võrreldes ebasoodsamas seisundis.

Määruskaebuse esitaja seisukoht pole põhjendatud, kuna Tartu Halduskohus on antud asjas

tegutsenud uurimisprintsiibi ja selgitamiskohustusega kooskõlas.

28. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 01.09.2014. a määruse resolutsiooni p 5 muutmata.

II

29. Ringkonnakohus leiab, et lisaks rahulolematusele riigi õigusabi andmata jätmisega on

määruskaebusest väljaloetav määruskaebuse esitaja jätkuv soov esindaja saamiseks riigi kulul.

Seega tuleb lahendada määruskaebuse esitaja taotlus riigi õigusabi saamiseks.

30. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Määruskaebuse esitaja on varasemalt esitanud suurel hulgal kaebusi erineva astme

kohtutele. Seega puudub alus arvata, et määruskaebuse esitaja ei suudaks ka edaspidi

kohtumenetluses dokumente koostada ning nendes oma seisukohti väljendada.

Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased

teadmised. HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud uurimisprintsiibist tulenevalt tagab kohus omal algatusel

asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või

tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab

kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik

avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist

takistavad vormivead kõrvaldatakse.

31. Eeltoodust tulenevalt tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits