3-14-52161/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2014, Jõhvi

Kohtuasja number

3-14-52161

Kohtuasi

e kaebus Tallinna Vangla 21.08.2014 otsuse

nr 5-18/14/17499-2 tühistamiseks ja 3200 euro

suuruse kahju hüvitamiseks esitatud taotluse

läbivaatamisele kohustamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada e kaebus.

2. Saata määrus teadmiseks kaebajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus.

Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse

ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 15.06.2014 on Viru Vangla kinnipeetav (edaspidi kaebaja) koostanud Tallinna Vanglale

taotluse, milles soovis 3200 euro suurust hüvitist selle vangla elamistingimuste läbi tekitatud

mittevaralise kahju eest. 21.08.2014 otsusega nr 5-18/14/17499-2 tagastas Tallinna Vangla

kaebetähtaja rikkumise põhjendusel taotluse läbivaatamatult.

2. 18.09.2014 koostatud kaebuses palus kaebaja, et kohus tühistaks tema taotluse tagastamise kohta

tehtud otsuse ning kohustaks Tallinna Vanglat taotlust läbi vaatama. Taotlust pidas ta riigivastutuse

seaduse § 17 lg 3 tuginedes tähtaegselt esitatuks väites, et sai alles Euroopa Inimõiguste Kohtu

lahendist Tunis vs Eesti teada, et talle on vangla poolt rahvusvahelise õiguse rikkumise läbi

põhjustatud mittevaralist kahju.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-de 1, 3 ja 8 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel

selgitama välja vaidluse eseme ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse käiguta jätmiseks või

tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui selle

esitajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

4. Kaebuse esitaja on Viru Vanglas viibiv kinnipeetav, kes soovib saada hüvitist Tallinna Vanglas

viibimise tõttu tekkinud mittevaralise kahju eest ning on esitanud vanglale sellekohase taotluse.

Tallinna Vanglas 21.08.2014 koostatud dokumendist nr 5-18/14/17499-2 nähtuvalt tagastati tema

kahjunõue põhjusel, et see oli esitatud tähtaja olulise rikkumisega ning taotleja pole esitanud ühtegi

objektiivset asjaolu, mis tingiks selle ennistamise.

Kohtueelsete kahju hüvitamise nõuete esitamise korda reguleerib riigivastutuse seadus. Selle § 17 lg

3 kohaselt tuleb taotlus haldusorganile esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal isik

kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga

kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Seega ei luba

seaduseandja kahju hüvitamise nõuete esitamist siis, kui on möödunud enam kui kolm aastat

päevast, mil vastav isik talle tekkinud kahjust ja selle põhjustajast teada sai ning välistab vastavate

nõuete esitamise ka juhul, kui kahjust ja selle tekitajast teada saamisest pole küll veel nii palju aega

möödunud, kuid kahju tekitanud haldusakt anti või toiming sooritati enam kui kümme aastat tagasi.

5. Kaebaja nõue tuleneb ajavahemikul 25.05.2009 kuni 09.04.2010 Tallinna Vanglas valitsenud

elamistingimustest. Seega pidi ta kahjust teada saama juba vanglas viibides. Jätkuva õigusvastase

tegevuse korral hakkas kahjuhüvitise nõude esitamise kolme aastane tähtaeg kulgema seega

hiljemalt sellest vanglast lahkumisele järgneval päeval ehk 10.04.2010. Kuna taotlus vanglale on

koostatud alles 15.06.2014, on riigivastutuse seaduse § 17 lg-s 3 ettenähtud kaebetähtaeg oluliselt

ületatud.

Kaebuse väidetest nähtuvalt lähtub kaebaja tähtaja arvutamisel päevast, kui talle said teatavaks teise

kinnipeetava suhtes sarnase juhtumi kohta 19.12.2013 tehtud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse

seisukohad. Seejuures on tal aga jäänud tähelepanuta, et seaduseandja pole pidanud võimalikuks

kaebetähtaja arvestamist ajast, mil isik sai arusaamise vaidlustatu õigusvastasuse kohta. Kuna

vastava teadmise puudumine ei takista õigeaegset haldusorgani või halduskohtu poole pöördumist,

ei võimalda kohtupraktikas juurdunud seisukohad sellest lähtuda ka kaebetähtaja ennistamise üle

otsustamisel. Riigivastutuse seaduses kehtestatud kolme aasta pikkune kahjunõude esitamise

tähtaeg on piisavalt pikk selleks, et kahju kannatanud isikul võimalik soovi korral asjasse süveneda,

teha vajalikud valikud ning seejärel oma kaebeõigust efektiivselt ja kõigi nõuete kohaselt

realiseerida. Siinkohal väärivad tähelepanu ka Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-86-04 ja nr 3-3-1-26-

06, milledes leiti, et põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja

vabaduste rikkumise korral kohtusse ei ole piiramatu ning kaebetähtaja ennistamine on võimalik

üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks. See

seisukoht on kohaldatav ka kohtuvälise kahju hüvitamise taotluse puhul. Miski kaebaja taotluses

esitatust ei ole käsitatav vastava takistusena. Kohtule esitatud kaebuses pole ta samuti esitanud

ühtegi sellekohast väidet ja lähtub selgelt üksnes arvamusest, et taotlus oli tähtaegne. Seega

puudusid Tallinna Vanglal objektiivsed põhjused arvata, et kaebaja taotluse esitamise tähtaeg

kuuluks ennistamisele. Vangla on toiminud taotlust kaebetähtaja rikkumise põhjendusel tagastades

igati õiguspäraselt ja kohus ei saa talle teha kaebaja poolt soovitud ettekirjutust.

6. Eeltoodust järeldub, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Seetõttu võib Tartu Halduskohus

tema kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane