3-14-52161/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated15.06.2014 on Viru Vangla kinnipeetav (edaspidi kaebaja) koostanud Tallinna Vanglale mittevaralise kahju eest. 21.08.2014 otsusega nr 5-18/14/17499-2 tagastas Tallinna Vangla
Legislator headnote
AI generated3-14-52161/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: 21.08.2014 otsusega nr 5-18/14/17499-2 tagastas Tallinna Vangla
Full text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Halduskohus
Kohtunik
Raili Randlane
Määruse tegemise aeg ja koht
20. oktoober 2014, Jõhvi
Kohtuasja number
3-14-52161
Kohtuasi
e kaebus Tallinna Vangla 21.08.2014 otsuse
nr 5-18/14/17499-2 tühistamiseks ja 3200 euro
suuruse kahju hüvitamiseks esitatud taotluse
läbivaatamisele kohustamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1. Tagastada e kaebus.
2. Saata määrus teadmiseks kaebajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus.
Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse
ärakirja kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
1. 15.06.2014 on Viru Vangla kinnipeetav (edaspidi kaebaja) koostanud Tallinna Vanglale
taotluse, milles soovis 3200 euro suurust hüvitist selle vangla elamistingimuste läbi tekitatud
mittevaralise kahju eest. 21.08.2014 otsusega nr 5-18/14/17499-2 tagastas Tallinna Vangla
kaebetähtaja rikkumise põhjendusel taotluse läbivaatamatult.
2. 18.09.2014 koostatud kaebuses palus kaebaja, et kohus tühistaks tema taotluse tagastamise kohta
tehtud otsuse ning kohustaks Tallinna Vanglat taotlust läbi vaatama. Taotlust pidas ta riigivastutuse
seaduse § 17 lg 3 tuginedes tähtaegselt esitatuks väites, et sai alles Euroopa Inimõiguste Kohtu
lahendist Tunis vs Eesti teada, et talle on vangla poolt rahvusvahelise õiguse rikkumise läbi
põhjustatud mittevaralist kahju.
KOHTU PÕHJENDUSED
3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-de 1, 3 ja 8 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel
selgitama välja vaidluse eseme ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse käiguta jätmiseks või
tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui selle
esitajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
4. Kaebuse esitaja on Viru Vanglas viibiv kinnipeetav, kes soovib saada hüvitist Tallinna Vanglas
viibimise tõttu tekkinud mittevaralise kahju eest ning on esitanud vanglale sellekohase taotluse.
Tallinna Vanglas 21.08.2014 koostatud dokumendist nr 5-18/14/17499-2 nähtuvalt tagastati tema
kahjunõue põhjusel, et see oli esitatud tähtaja olulise rikkumisega ning taotleja pole esitanud ühtegi
objektiivset asjaolu, mis tingiks selle ennistamise.
Kohtueelsete kahju hüvitamise nõuete esitamise korda reguleerib riigivastutuse seadus. Selle § 17 lg
3 kohaselt tuleb taotlus haldusorganile esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal isik
kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga
kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Seega ei luba
seaduseandja kahju hüvitamise nõuete esitamist siis, kui on möödunud enam kui kolm aastat
päevast, mil vastav isik talle tekkinud kahjust ja selle põhjustajast teada sai ning välistab vastavate
nõuete esitamise ka juhul, kui kahjust ja selle tekitajast teada saamisest pole küll veel nii palju aega
möödunud, kuid kahju tekitanud haldusakt anti või toiming sooritati enam kui kümme aastat tagasi.
5. Kaebaja nõue tuleneb ajavahemikul 25.05.2009 kuni 09.04.2010 Tallinna Vanglas valitsenud
elamistingimustest. Seega pidi ta kahjust teada saama juba vanglas viibides. Jätkuva õigusvastase
tegevuse korral hakkas kahjuhüvitise nõude esitamise kolme aastane tähtaeg kulgema seega
hiljemalt sellest vanglast lahkumisele järgneval päeval ehk 10.04.2010. Kuna taotlus vanglale on
koostatud alles 15.06.2014, on riigivastutuse seaduse § 17 lg-s 3 ettenähtud kaebetähtaeg oluliselt
ületatud.
Kaebuse väidetest nähtuvalt lähtub kaebaja tähtaja arvutamisel päevast, kui talle said teatavaks teise
kinnipeetava suhtes sarnase juhtumi kohta 19.12.2013 tehtud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse
seisukohad. Seejuures on tal aga jäänud tähelepanuta, et seaduseandja pole pidanud võimalikuks
kaebetähtaja arvestamist ajast, mil isik sai arusaamise vaidlustatu õigusvastasuse kohta. Kuna
vastava teadmise puudumine ei takista õigeaegset haldusorgani või halduskohtu poole pöördumist,
ei võimalda kohtupraktikas juurdunud seisukohad sellest lähtuda ka kaebetähtaja ennistamise üle
otsustamisel. Riigivastutuse seaduses kehtestatud kolme aasta pikkune kahjunõude esitamise
tähtaeg on piisavalt pikk selleks, et kahju kannatanud isikul võimalik soovi korral asjasse süveneda,
teha vajalikud valikud ning seejärel oma kaebeõigust efektiivselt ja kõigi nõuete kohaselt
realiseerida. Siinkohal väärivad tähelepanu ka Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-86-04 ja nr 3-3-1-26-
06, milledes leiti, et põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja
vabaduste rikkumise korral kohtusse ei ole piiramatu ning kaebetähtaja ennistamine on võimalik
üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks. See
seisukoht on kohaldatav ka kohtuvälise kahju hüvitamise taotluse puhul. Miski kaebaja taotluses
esitatust ei ole käsitatav vastava takistusena. Kohtule esitatud kaebuses pole ta samuti esitanud
ühtegi sellekohast väidet ja lähtub selgelt üksnes arvamusest, et taotlus oli tähtaegne. Seega
puudusid Tallinna Vanglal objektiivsed põhjused arvata, et kaebaja taotluse esitamise tähtaeg
kuuluks ennistamisele. Vangla on toiminud taotlust kaebetähtaja rikkumise põhjendusel tagastades
igati õiguspäraselt ja kohus ei saa talle teha kaebaja poolt soovitud ettekirjutust.
6. Eeltoodust järeldub, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Seetõttu võib Tartu Halduskohus
tema kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.
/allkirjastatud digitaalselt/
Raili Randlane