2-14-51365/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega
Legislator headnote
AI generated2-14-51365/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. oktoober 2014,Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-51365
Tsiviilasi
Normak Eesti OÜ hagi AS-i Trofee vastu 47 789,21 euro
väljamõistmiskes
Tsiviilasja hind
47 789,21 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Normak Eesti OÜ (registrikood 10727660, asukoht
Asula 4c Tallinn 11312); esindaja Margus Rebane,
margus@vulpinus.ee
Kostja: AS Trofee (registrikood 11541458, asukoht Turu 45b
Tartu 50106)
Kohtuistungi toimumise aeg
10.09.2014
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Normak Eesti OÜ hagi AS-i Trofee vastu.
2. Välja mõista AS-ilt Trofee OÜ Normak Eesti kasuks 47 789,21 eurot.
3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
5. Jätta poolte menetluskulud AS-i Trofee kanda.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta
seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega
kirjalikus menetluses.
Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka
apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Normak Eesti OÜ ja AS-i Trofee vahel on sõlmitud suuline müügileping, mille alusel on
hageja müünud kostjale kalastustarbeid. Kostja on tellitud kauba kätte saanud, seda
kinnitavad allkirjastatud arve-saatelehed. Kauba eest kostjale esitatud arveid on kostja
tasunud vaid osaliselt. Kostja võlgneb hagejale 47 789,21 eurot. Hageja palub nimetatud
summa kostjalt välja mõista (tlk 2-3).
2. Kostja vaidles 04.06.2014 esitatud vastuses hagile vastu, leides, et hageja esitatud tõenditelt
ei ole näha, et kostja esindaja oleks kauba kätte saanud. Seega on hagi tõendamata ja tuleb
jätta rahuldamata (tlk 124-125).
3. Hageja esitas 30.06.2014 täiendavad tõendid – kostja töötajate poolt allkirjastatud
saatelehed, mis kinnitavad kauba kättesaamist ning saldokinnituse (tlk 132-186).
KOHTUISTUNG
4. Hageja jäi 10.09.2014 toimunud kohtuistungil hagiavalduses toodu juurde. Hageja
hinnangul on tõendid esitatud toimikusse, rohkem midagi lisada ei ole (tlk 190). Kostja
esindaja T.K. kohtuistungile ei ilmunud ning esitas kohtule 09.09.2014 teate, milles märkis,
et tal puuduvad volitused AS-i Trofee esindamiseks. T.K. oli valitud juhatajaks nõukogu
poolt, kelle volitused olid lõppenud. Kui kohus leiab, et volitused siiski on kehtivad, palub
kostja lahendada asi tema osavõtuta. Hageja poolt 30.06.2014 esitatud tõendid on
ebausaldusväärsed ja neilt nähtuvad allkirjad on arvutis tehtud. Neid allkirju ei saa kostjale
omistada (tlk 189).
5. Kohus selgitas, et teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks hiljemalt 31.10.2014 (tlk 190).
KOHTU SEISUKOHT
6. Esmalt võtab kohus seisukoha kostja esindaja T.K. väite osas, mille kohaselt temal puudusid
volitused AS-i Trofee esindamiseks.
7. Äriseadustiku § 306 lg 1 kohaselt on aktsiaseltsi juhatuse pädevuses aktsiaseltsi esindamine
ja juhtimine. Äriseadustiku § 309 lg 1 kohaselt juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi
nõukogu. Äriseadustiku § 34 lg 3 sätestab, et kui registrisse kandmisele kuuluvaid
asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik
tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma.
8. Äriregistri andmebaasist nähtuvalt valiti T.K. AS-i Trofee nõukogu 16.04.2014 otsusega
AS-i Trofee juhatuse liikmeks (tlk 121). Nõukogu volitused kehtisid kuni 17.04.2014 kella
24:00-ni (tlk 194). Seega oli nõukogu pädev valima juhatusse T.K. 16.04.2014 otsusega
ning T.K. seisukoht 09.09.2014 kohtule esitatud menetlusdokumendis ei ole õige. Kanne
nõukogu otsuse alusel juhatuse liikme kohta äriregistris jäi kohtule teadaolevalt tegemata
(tlk 195) üksnes formaalsel põhjusel - nõukogu esimees ei olnud äriregistrile esitatud
avaldust allkirjastanud vastavalt äriseadustiku § 309 lõikele 4. Äriregistri kandel on üksnes
informatiivne tähendus. Äriühingu nõukogu ja juhatuse sisesuhtest tulenevalt on T. K.
pädev isik kostja esindamisel käesolevas kohtumenetluses, kuna ta pidi olema teadlik enda
valimisest kostja juhatusse.
9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja
andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja
ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma
asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 lg 4 kohaselt, kui müüja on kohustatud
asja ise ostjani toimetama, peab ta asja üle andma ostja valdusse.
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab
hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,
kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse
erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib
tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb
üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet
menetlusvälistest allikatest (TsMS § 231 lg 1).
11. Hageja on tuginenud poolte vahel suuliselt sõlmitud müügilepingule, mille alusel hageja
kostjale erinevaid kalastustarbeid müüs. Kostja on arved tasunud osaliselt. Hagiavaldusele
lisatud dokumentide kohaselt on Normak Eesti OÜ poolt Trofee AS-le müüdud
kalastustarbed kätte toimetatud kullerteenuseid pakkuva ettevõtte poolt aadressidel Riia mnt
130 Tartu, Osmussaare 8 Tallinn, Turu 45b Tartu, (tlk 6-50). Kauba on vastu võtnud Tartu
kaupluses E.K. (tlk 156), I. S. (tlk 161-163, 167-173, 184), I. L. (tlk 136, 138-139, 142-148,
160, 180) ja J. P. (tlk 135, 157, 164-166, 183) ning Tallinna kaupluses I. I. (tlk 137, 140-
141, 179, 182), K. M. (tlk 150-155, 174-178, 181). Lisaks on E. K. 30.11.2013 seisuga
kinnitanud võlga Normak Eesti OÜ ees summas 48 880,71 eurot ning AS Trofee on
vastavalt saldole kauba kätte saanud (tlk 185).
12. Kohtule on esitatud kaupa transportinud ettevõtte poolt väljastatud kauba saaja poolt kauba
kättesaamist kinnitavad dokumendid, kust nähtub saatja, saaja ning vastuvõtja isik, lisaks
on kauba vastuvõtja kauba saamist kinnitanud allkirjaga. Kostja väide, et allkirjad on tehtud
arvutiprogrammi abil ega ole usaldusväärsed, ei ole õige ning on tõendamata. Kohus loeb
üldtuntuks asjaolu, et kauba kättesaamisel kullerteenuseid osutavalt ettevõttelt annab kauba
saaja allkirja skannersüsteemi puutetundlikul ekraanil, mitte paberil. Kohtule esitatud
tõendid on väljatrükk nimetatud skannersüsteemist. Lisaks eeltoodule on E.K., Tartu
kaupluse juhataja, kinnitanud võlgnevuse olemasolu veelgi suuremas ulatuses, kui hageja
kohtule esitatud hagiavaldusega nõuab.
13. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. AS-lt Trofee tuleb Normak Eesti OÜ kasuks välja
mõista 47 789,21 eurot tasumata arvete alusel.
14. Hageja on tõendanud kauba üleandmise kostja töötajatele kostja kauplustes. Kostja ei ole
tõendanud vastupidist ega esitanud sisulisi vastuväiteid hagiavaldusele, mh väidetele
lepingu sõlmimise ja nõude suuruse osas. Ka ei ole kostja tõendanud, et kaup ei ole antud
üle kostja töötajatele.
Menetluskulude jaotus
15. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4
sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi
menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
16. TsMS § 162 lõikest 1 tulenevalt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna kohus rahuldab hagi AS-i Trofee vastu, tuleb menetluskulud jätta AS-i Trofee kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Zakaria Nemsitsveridze
Kohtunik