1-11-5640/40 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-5640

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 3. oktoobri 2014 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Süüdimõistetu Asko Maiveli kaitsja advokaat Valli Murde,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Karl Saavo kaudu 72 eurot advokaat Valli Murdele tema poolt määruskaebemenetluses

Asko Maivelile riigi õigusabi osutamise eest.

4. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Asko Maivelilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu

advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse.

5. Asko Maivelil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele:

SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Danske Bank

AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal

a/a EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „Asko

Maivel, 1-11-5640, menetluskulud“.

6. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest

teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 06.06.2011 otsusega karistati A. Maivelit KarS § 141 lg 2 p 1 järgi 7 aasta

pikkuse vangistusega. Otsus jõustus 05.10.2011 Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg

algas 10.12.2010 ja lõpeb 10.12.2017.

2. Tartu Maakohtu 03.10.2014 määrusega jäeti A. Maivel vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult esitatuina alljärgmised.

2.1

A. Maivel on ühel korral kriminaalkorras karistatud. Karistus on mõistetud alaealise

tütarlapse vägistamise eest. Tegemist oli A. Maiveli 9-aastase naabriga. Vägistamise ajal osutas

kannatanu ka vastupanu, hüüdis appi ja hammustas, kuid A. Maivel surus vastupanu maha, hoides

käega kannatanu suud kinni. Kuriteo pani süüdimõistetu toime suures alkoholijoobes. A. Maivel

selgitas, et kuriteo sooritamise hetkel oli ta tarvitanud liigselt alkoholi ja ei suutnud endale aru anda,

mis sellega kaasneb. Liigse alkoholi tarvitamiseni viisid teda suhteprobleemid elukaaslasega. Enda

sõnul on A. Maivel aru saanud, kui raske ja lubamatu tema tegu oli.

2.2

Kohus märkis, et A. Maiveli poolt toimepandud kuriteo asjaolud on äärmiselt rasked. A.

Maivel on rikkunud väga noore inimese õigust seksuaalsele enesemääramisele; samuti oma

tegevusega takistanud lapse normaalset kehalist, seksuaalset ja vaimset arengut. Kohtu hinnangul

suurendab hukkamõistu ka fakt, et kannatanu näol oli tegemist A. Maiveli lapse mängukaaslasega ja

kuriteo toimepanemise ajal olid kodus ka tema elukaaslane ning laps.

2.3

Kohus pidas positiivseks, et A. Maivel on aru saanud alkoholisõltuvusest ja teadvustab endale

probleemi tõsidust, kuid leidis, et see ei anna alust veendumuseks, et vabanemise korral ei oleks

süüdimõistetul tagasilangusi ja ta ei asuks pingete maandamiseks taaskord alkoholi tarvitama.

A. Maivel on ka varasemalt üritanud alkoholi pruukimisest loobuda, kuid edutult. Kohus pidas

positiivseks, et A. Maivelil on vabanemise korral toetav lähedaste ring, kuid ka see ei ole andnud

varasemalt A. Maivelile piisavat suutlikkust ja tuge, et alkoholiprobleemiga tegeleda.

2.4

Maakohus asus seisukohale, et A. Maiveli tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise

valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leidis,

et A. Maiveli suhtes esineb mitmeid positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal,

vabanemisjärgsed elutingimused, sealhulgas lähedaste toetus ja õiguskuulekad eesmärgid), kuid

vaatamata sellele ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud.

Seda ei võimalda kohtu arvates A. Maiveli poolt toimepandud kuriteo asjaolud ja senini ärakantud

karistusaja pikkus. Kohus leidis, et A. Maiveli ärakantud karistus ei ole proportsionaalne

toimepandud kuriteoga. Samuti ei ole käesoleval ajal A. Maiveli tingimisi ennetähtaegne

vabastamine kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja tema vabastamine riivaks sügavalt

ühiskonna õiglustunnet.

3. Kohtumääruse vaidlustas A. Maiveli kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja

kaitsealuse tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Kaitsja märgib järgmist.

3.1

Süüdimõistetu ei nõustu kohtu järeldustega, sest need on tehtud arvestamata tema isikut.

Süüdimõistetu annab endale aru, kelle suhtes ta kuriteo toime pani. Ta mõistab ka seda, et ärakantud

karistusaeg ei ole võib-olla tõesti piisav kannatanu ja tema lähedaste üleelamiste korvamiseks. Samas

leiab A. Maivel, et tema ennetähtaegse karistuse kandmisest vabastamise otsustamisel jättis kohus

arvestamata KarS §-s 56 järgi karistuse mõistmisele seatud eesmärgi – süüdimõistetu mõjutamist

edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt pühendus

süüdimõistetu aga kõik need aastad sellele, et maksimaalselt muuta oma ellusuhtumist ja püstitada

tugev psüühiline barjäär alkoholisõltuvusele. Ta mõistab, et just alkoholi liigtarvitamine oli

põhjuseks, miks ta kaotas kontrolli oma tegevuse üle. Süüdimõistetu soovib, et kohus arvestaks tema

siirast kahetsust. Ta oleks valmis tegema kõik selleks, et hävitada juurteni seda, mida ta tegi

kannatanule, sest mõistab kannatanule tekitatud hingehaava sügavust.

3.2

Süüdimõistetu leiab, et kohus ei ole täiel määral arvestanud, et süüdimõistetule, kes ei ole

varem kordagi olnud karistatud ei kriminaalkorras ega väärtegude toimepanemise eest, on ärakantud

kolm aastat ja kümme kuud vangistust tõesti piisav karistustähtaeg, hoidumaks edaspidi ükskõik

missuguste kuritegude toimepanemisest. Ka ühiskond peaks olema huvitatud sellest, et saada teda

tagasi täisväärtuslikuks liikmeks. Süüdimõistetu julgeks kahelda, et ühiskond on huvitatud süüdlase

karistamisest karistamise pärast. Eesmärgiks peaks siiski olema süüdlase suunamine seaduskuulekale

käitumisele. Siinjuures peab süüdimõistetu vajalikuks märkida, et ta nõustus sihilikult

elektroonilisele valvele allutamisega. Ta arvab, et KarS § 751 lg-s 1 ettenähtud kohustus alluda

liikumisvabaduse piirangutele oleks ideaalne vahend kontrollimaks, kas süüdimõistetu on tõesti

positiivselt muutunud ja suudab korraldada oma elu seaduskuulekalt. Kahjuks jättis kohus

ülalmärgitud asjaolud arvestamata, mistõttu tegi kohtumääruse, mis ei ole seaduse kohaselt piisavalt

põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et A. Maiveli tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabanemine elektroonilise valve alla ei ole tänasel päeval veel põhjendatud. Maakohus

on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning

määruskaebuses viidatud minetusi apellatsioonikohus ei tuvastanud. Kuivõrd esimese kohtuastme

lahend on põhjalik ja veenev, siis selles esitatud seisukohti käesolevas lahendis täies ulatuses üle ei

korrata. Rõhutamist leiab vaid olulisim.

5. Mõistetud 7 aasta pikkusest karistusest on kinnipeetav ära kandnud suurusjärgu 3 aastat 10

kuud ja kandmata vangistust on seega veel üle 3 aasta. Määruskaebuses leitakse, et märgitud

karistusosa on A. Maivelile juba soovitud mõju avaldanud ning karistuse eesmärk – süüdimõistetu

parandamine ja õiguskuulekale teele suunamine – on täidetud. Ringkonnakohus, hinnates kaebuses

esitatud argumente ja tutvudes A. Maiveli kohta kohtutele esitatud materjalidega, möönab, et tema

suhtes esinevad mitmed positiivsed asjaolud. Maakohus on neid oma määruse tegemisel ka

arvestanud (vt maakohtu määruse p-d 3.2-3..4). Vaatamata kirjeldatule nõustub apellatsioonikohus

esimese kohtuastme seisukohaga, et süüdimõistetut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele

normikuulekale käitumisele ja teda vabanemisel eesootavatele elamistingimustele tuginedes. Suur

kaal on vastava otsustuse tegemisel ka kuriteo toimepanemise asjaoludel ja süü suurusel.

6. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei ole süüdimõistetut positiivselt

iseloomustavad asjaolud praegu piisavad, kaalumaks üles toimepandud kuriteo asjaolusid ja

õigustamaks tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vaatamata sellele, et A. Maivel on vangistus

käitunud õiguspäraselt, läbinud sotsiaalprogramme ja asunud õppima juba teist eriala, ei saa ära

unustada, et ta kannab karistust 9-aastase lapse vägistamise eest. Selle kuriteo täpsemaid asjaolusid

on maakohus kirjeldanud oma lahendi p-s 3.1. Ka apellatsioonikohtu hinnangul on tegemist niivõrd

raske kuriteoga, et määruskaebuses toodud asjaoludest jääb tema tingimisi ennetähtaegseks

vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla väheseks.

7. Ringkonnakohus rõhutab, et kuriteo toimepanijale mõistetud karistus peab alati täitma ka nn

üldpreventiivset eesmärki. See tähendab ühiskonnale signaali saatmist, et raske kuriteo

toimepanemisele järgneb kohane karistus ja riik ei suhtu selle täitmisse kergekäeliselt. Vabastades 9-

aastase lapse vägivastamises süüdi mõistetud isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega selleks

esimese võimaluse avanemisel, jääb see eesmärk täitmata. Kuivõrd kohtutel on õigus loobuda isiku

ennetähtaegsest vabastamisest kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades, on maakohtu määrus

seaduslik ning selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud argumentidel puudub alus. A. Maivelil on

karistusaja lõpuni jäänud veidi üle 3 aasta, mis on märkimisväärselt pikk aeg. Selle aja jooksul saab

kinnipeetav näidata, et muutused tema mõtlemises ja käitumises ei ole ajutised ning kohtul on

võimalik vangistusseaduses sätestatud tähtaja möödudes uuesti tema tingimisi ennetähtaegse

vabastamise küsimust arutada.

8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

9. Kaitsja V. Murde on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus tal määruskaebuse

koostamisele kokku 3 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 120 eurot, millele lisandub käibemaks

24 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaitsja taotlus rahuldada osaliselt. KrMS § 175 lg 1 p 4

kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka määratud kaitsjale määratud tasu selle

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas

pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Ringkonnakohus

leiab, et põhjendamatult suur on õigusteenuse osutamise ajakuluna märgitud 3 tundi. Arvestades, et

V. Murde osales kinnipeetava kaitsjana ka maakohtus toimunud istungil ja temapoolsed argumendid

moodustavad määruskaebuses vaid mõned lõigud, siis tuleb kulunud aeg lugeda põhjendatuks kokku

3 pooltunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on A. Maivelile määruskaebemenetluses osutatud

õigusabi mõistlikuks hinnaks 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot.

Paavo Randma

Aarne Sarjas

Mati Kartau