3-12-1611/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi ja Madis Ernits

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

17.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-1611

Haldusasi

Jaanus Kibuvitsa (Kibuvits) kaebus Viru Vangla

07.05.2012. a käskirja nr 6.-3/780-D tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.11.2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaanus Kibuvitsa apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Jaanus Kibuvits

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.11.2012. a otsus

muutmata, muutes osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi.

2. Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 17.11.2014 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja on Viru Vangla kinnipeetav, kes oli alates 29.11.2011 paigutatud kambrisse

nr 3405 (tl 45, 57). 09.04.2012 kella 10.20 paiku toimus kambris nr 3405 läbiotsimine, mille

käigus leidsid Viru Vangla valvurid kambris oleva WC uksepiida metallkonstruktsiooni seest

traadijupi. 09.04.2012 koostas valvur A. Kauril ettekande nr 1542 (tl 35), milles märgib, et

leidis koos teise läbiotsimist teostanud valvuriga kaebaja kambri WC uksepiida

metallkonstruktsiooni seest isevalmistatud veekeedu seadme. Eseme äravõtmise kohta

koostati akt (tl 37).

2.

09.04.2012 vastustajale esitatud seletuskirjas (tl 36) selgitab kaebaja, et ei olnud leitud

esemest teadlik ning vaadates pärast läbiotsimist uksepiida sees olevasse auku, leidis ta veel

mitu traadijuppi, mille andis valvuri kätte. Kaebaja väitis ka seda, et tal ei ole traatidega

midagi teha ega oska neid kasutada.

3. Vastustaja algatas 09.04.2012. a ettekande nr 1542 ajendil kaebaja suhtes

distsiplinaarmenetluse, millest teavitas kaebajat 12.04.2012. a teatega (tl 38). 12.04.2012

esitas kaebaja vastustajale täiendava seletuse (tl 39−39p), milles väidab endiselt, et ei olnud

uksepiida seest leitud traadijuppide olemasolust teadlik.

4.

16.04.2012 esitas kaebaja vastustajale avalduse (tl 58), milles palus, et tema kambrist

09.04.2012 leitud traadijuppidelt võetaks DNA proov. Kaebaja sõnul ei ole tal vastasel juhul

võimalik tõendada, et need ei kuulunud talle.

5.

19.04.2012 koostas II üksuse valvur A. Kauril õiendi (tl 42), milles märgib, et nägi

09.04.2012 kambrisse nr 3405 sisenedes, et laual on pudingu plasttops, milles oli veerand

topsi jagu sooja tee sarnast vedelikku. Õiendi kohaselt asus valvur seejärel kambrist otsima

isevalmistatud veekeeduseadet, mille ta leidis WC uksepiida metallkonstruktsiooni seest.

6.

02.05.2012 koostas II üksuse valvur A. Kauril distsiplinaarmenetluse protokolli

(tl 34−34p), millele kaebaja esitas 04.05.2012 oma vastuväited (tl 40−40p). 04.05.2012

koostas II üksuse valvur J. Gandšu õiendi (tl 41), milles kinnitab, et olles 09.04.2012 kambris

nr 3405, andis valvur A. Kauril tema kätte laual olnud topsi, kus oli sees vedelik ning tops

koos vedelikuga oli soe. Samuti märkis J. Gandšu, et A. Kauril juhtis läbiotsimisel tema

tähelepanu sellele, et kambris võib olla isevalmistatud veekeeduseadeldis.

7.

04.05.2012. a kirjaga nr 610/14710 (tl 59) jättis vastustaja kaebaja 16.04.2012. a taotluse

traatidelt DNA proovide võtmiseks rahuldamata. Kirja kohaselt on kaebaja suhtes alustatud

distsiplinaarmenetluse käigus välja selgitatud olulise tähendusega asjaolud. Vastustaja ei

praktiseeri DNA proovide võtmist distsiplinaarmenetluse raames. Kirjas on märgitud, et

kaebajale on 04.05.2012 määratud distsiplinaarkaristus.

8. Viru Vangla teise üksuse peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes määras 07.05.2012. a

käskkirjaga nr 6.-3/780-D (tl 32−33) kaebajale omavalmistatud elektriseadme omamise eest

distsiplinaarkaristuseks 7-ks ööpäevaks kartserisse paigutamise ning kohaldas tema suhtes

vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 30 osalist piirangut. Käskkirja kohaselt rikkus kaebaja

kambris omavalmistatud elektriseadme (veekeeduseade) omamise ja ebasihipäraselt

kasutamisega VangS § 67 p-st 1 ja Viru Vangla kodukorra p-st 8.2.13 tulenevaid kohustusi.

Käskkirjaga määratud karistust kandis kaebaja perioodil 11.05.2012 kuni 18.05.2012 (tl 43).

9.

05.06.2012 esitas kaebaja 07.05.2012. a käskkirja nr 6.-3/780-D peale vaide (tl 17−20p,

47−54), milles taotles käskkirja kehtetuks tunnistamist.

10. 04.07.2012. a vaideotsusega nr 6-12/201-1 (tl 21−22p, 55−56p) jättis Viru Vangla kaebaja

vaide rahuldamata.

11. 01.08.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1−4), milles palus Viru Vangla

07.05.2012. a käskkiri nr 6.-3/780-D tühistada.

-

Kaebaja asus seisukohale, et vastustaja jättis vaidlustatud käskkirjas kaalutlemata asjaolu,

et pärast kambri läbiotsimist leidis kaebaja ise veel kambrist keelatud esemeid ning andis need

vastustajale üle. Kaebaja hinnangul annab see tunnistust sellest, et ta ei olnud keelatud

esemetest teadlik ega rikkunud oma kohustusi.

-

Vastustaja on DNA proovi võtmata jätmisel jätnud uurimata olulise tõendi.

-

Kaebajale on arusaamatu, millistel alustel on materjalide juurde võetud valvuri

19.04.2012. a ettekanne. Kaebaja kinnitab, et 09.04.2012 läbiotsimise ajal ei olnud tema laual

topsi sooja vedelikuga. Samuti on vaidlustatud käskkirjas arvestatud valvur J. Gandšu

04.05.2012. a seletusega, millega kaebaja ei ole saanud enne distsiplinaarkaristuse määramist

tutvuda. Lisaks on vastustaja jätnud käskkirjas põhjendamata vangla ja isiklike ajakirjade ning

ajalehtede lugemise piirangu kohaldamise.

12. Tartu Halduskohus jättis 27.11.2012. a otsusega (tl 79−81p) kaebuse rahuldamata. Otsuse

põhjendused on järgmised:

-

Välistatud ei ole, et esialgne distsiplinaarsüüteo kvalifikatsioon muutub menetluse käigus

uute asjaolude ilmnemise või äralangemise tõttu. Seega ei ole vastustaja rikkunud kaebaja

õigusi sellega, et distsiplinaarmenetluse alustamise teatise kohaselt süüdistati teda üksnes

omavalmistatud seadme omamises.

-

Kaebajat teavitati kõikidest menetluses kogutud ja tähtsust omavatest asjaoludest. Juhul,

kui süüteo toimepanemise avastanud vanglaametnik peab vajalikuks menetluse käigus asjas

tähtsust omavaid asjaolusid menetlejale esitada, siis saab ta tulenevalt haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 38 lg-st 3 seda teha ilma, et menetleja tema käest täiendavaid tõendeid

küsiks. Asjaolu, et A. Kaurili 19.04.2012. a õiend oli koostatud 10 päeva pärast rikkumise

avastamist, ei anna alust distsiplinaarmenetluses selle õiendiga arvestamata jätmiseks. Kohtu

hinnangul ei saanud kaebaja esitatud vastuväidete sisu ning karistusotsuse langetamist

mõjutada ka asjaolu, et kaebaja ei saanud valvur J. Gandšu 04.05.2012 poolt koostatud

õiendiga tutvuda enne karistamisotsuse kättesaamist. J. Gandšu kinnitab õiendis A. Kaurili

19.04.2012. a õiendi sisu ning mingeid uusi asjaolusid selles esitatud ei ole.

-

Antud juhul puudus vajadus koguda HMS § 6 alusel täiendavaid tõendeid ja tellida DNA

ekspertiis. Distsiplinaarmenetluse käigus olid kogutud kindlad tõendid (tõendid kaebaja

asumise kohta kambris pikaajaliselt üksi, topsis olev soe vedelik, ukse sisse peidetud traadid).

Kunstliku päritoluga esemetes ei sisaldu DNA-d ning pärast traatide kasutamist võisid sellele

jääda vaid kasutaja sõrmejäljed ehk naharasv, milles samuti DNA koodi ei sisaldu. Seega

oleks olnud antud olukorras DNA ekspertiisi teostamisel võimatu kinnitada või lükata ümber

kaebaja väidet, et ta ei ole traatide omanik ega kasutaja.

-

Vastustaja on piisavalt kaalunud karistusotsuse langetamist mõjutavaid asjaolusid ning

jõudnud nende pinnalt järeldusele, et kaebaja on traatide omanik. Kaebaja poolt leitud ja

vastustajale üle antud traadid ei ole otsene ega kaudne tõend, millele tuginedes oleks saanud

kaebaja süüd vältida. Kaalutlusveaks ei saa lugeda ka kaebaja poolt vastustajale üle antud

traatide osas menetluse alustamata jätmist. Samuti ei saa asjaolude pinnalt väita, et

vastustajale üle antud traadid ei kuulunud kaebajale või et ta neid ei kasutanud.

-

Vaidlustatava käskkirja alusel kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on tema poolt toime

pandud rikkumisega proportsionaalne. Karistuse määramisel on arvestatud kaebaja varasema

käitumisega, süüteo raskusega ning sellega, et kaebajat ei olnud varem keelatud eseme

omamise eest karistatud.

-

Arvestades süüteo liiki ning seda, et rikkumine on toime pandud vanglas, on asjakohane

käskkirjas toodud kaalutlus, et kaebaja karistamise eesmärgiks on muu hulgas ka mõjutada

teisi kinnipeetavaid sarnast rikkumist toime panemast, ning käskkirjast nähtuvalt ei olnud see

kaebaja karistamisel ainuke eesmärk.

-

Kuna käskkirjaga kehtestatud piirangutega jäeti kaebajale võimalus lugeda karistuse

kandmise ajal vangla poolt soetatavaid ajalehti ning kaebaja ei olnud ka varem isiklikest

vahenditest ajalehti tellinud, ei ole kohtu hinnangul vajalik tühistada haldusakti selles

kehtestatud piirangute osas põhjendamata jätmise tõttu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

13. 31.12.2012 saabus kohtusse kaebaja apellatsioonkaebus (tl 87−92) Tartu Halduskohtu

27.11.2012. a otsusele, milles ta palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus,

millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:

-

Halduskohus on asunud ise vaidlustatud käskkirja põhjendama seoses DNA ekspertiisi

teostamata jätmisega ja kaebaja poolt valvuritele pärast läbiotsimist analoogsete traatide

üleandmisega. Kaebaja leiab, et leitud traadid olid juba enne kaebaja sellesse kambrisse

paigutamist sinna peidetud kambri endise elaniku poolt ja varasematel läbiotsimistel ei

pannud valvurid neid tähele. Halduskohus on ebaõigesti järeldanud, et leitud traatide pealt ei

ole võimalik leida neid puudutanud ja kasutanud isiku DNA-d. Kui selline ese on olnud

kuivas kohas, siis säilib sellega kokku puutunud isiku DNA sellel aastaid, ja DNA-d sisaldub

ka traatidele jäänud naharasvas. Seega on DNA proovide võrdlemisel võimalik kindlaks teha,

kes on leitud traate puutunud ja need uksepiida sisse peitnud. Vastustaja ei ole vaidlustatud

käskkirjas arvestanud ei kaebaja taotlust DNA ekspertiisi tegemiseks ega seda, et kaebaja

leidis pärast läbiotsimist uksepiida seest veel traate, mille ta koheselt vanglale üle andis. Kuigi

käskkirjas on tuginetud sellele, et varasematel läbiotsimistel ei ole kaebaja kambrist keelatud

esemeid leitud, ei nähtu käskkirjast, kas ja kes varasemalt uksepiida metallkonstruktsiooni

sisemust kontrollinud on.

-

Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetlus ei ole olnud aus ja õiglane. Pärast kaebaja poolt

DNA ekspertiisi tegemise taotluse esitamist on kambris läbiotsimist teostanud valvur

koostanud õiendi, milles kirjeldab uusi asjaolusid (väidetav tops sooja vedelikuga laua peal)

ning püüab leitud traate seostada kaebajaga. Selline valvuri poolt omaalgatuslikult õiendi

esitamine ilma menetleja poolt seda küsimata on kaebaja hinnangul menetlusnormide

rikkumine. 12.04.2012. a teatisega teavitati kaebajat distsiplinaarmenetluse algatamisest

üksnes keelatud esemete omamise tõttu.

-

Vastustaja on menetlusreegleid rikkunud ka sellega, et luges 04.05.2012. a vastuskirjas

nr 610/14710-1 kaebaja süü tõendatuks juba enne vaidlustatud käskkirja tegemist.

-

Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas arvestanud lubamatu kaalutlusega, leides, et kaebajat

on vaja karistada selleks, et mõjutada teisi kinnipeetavaid sarnaseid rikkumisi mitte toime

panema.

-

Halduskohus ei ole võtnud otsuses seisukohta kaebajale ajakirjade keelamise osas.

14. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud

vastuses

(tl 99−100) jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata.

-

Kaebaja on Viru Vanglas tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega. Ühtlasi on

kinnipeetavale tutvustatud jooksvalt inspektor-kontaktisiku vahendusel õigusaktide muudatusi

ning kaebaja on kinnitanud seda omakäeliselt 02.02.2011 (tl 44). Seega pidi kaebaja olema

teadlik, et omades isevalmistatud veekeeduseadet, paneb ta toime distsipliinirikkumise, mille

eest võidakse teda karistada, ning pani rikkumise toime teadlikult ja süüliselt.

-

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et halduskohus on ise asunud vastustaja eest käskkirja

põhjendama. Vastustaja on DNA ekspertiisi teostamisest keeldumist selgitanud ja

põhjendanud 04.05.2012. a vastuses nr 610/14710-1. Halduskohus on vaidlustatud otsuses

selgitanud, millistel juhtudel on DNA ekspertiisi võtmine/teostamine põhjendatud ning antud

juhul olid kaebaja suhtes kogutud otsesed tõendid ja DNA ekspertiisi tegemiseks puudus

vajadus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks.

Ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu põhjendusi DNA testi tegemise võimalikkuse

ja väidetava ajakirjade keelu osas. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

16. Kaebaja nõuab endiselt DNA testi tegemist ja väidab, et DNA-d on võimalik leida ka

sõrmejäljelt. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et teoreetiliselt on võimalik leida ka

sõrmejäljelt DNA-d. Siiski sõltub DNA leidmine sellisel juhul sõrmejälje kvaliteedist,

tingimustest, kus sõrmejälg on säilinud, sellest, kui eristatavad on erinevatelt isikutelt

pärinevad sõrmejäljed jms. Traati puudutasid peale selle leidmist tõenäoliselt erinevad isikud,

mistõttu oleks erinevate DNA-de identifitseerimine võinud osutuda puht praktiliselt

keerukaks kui mitte võimatuks, eeldades et traadil olnud sõrmejäljed oli üldse piisava

kvaliteediga. Peale selle on DNA test väga kulukas. HMS § 6, mis sätestab uurimispõhimõtte

haldusmenetluses, ja § 38, mis reguleerib tõendamist haldusmenetluses, sätestavad

haldusorgani kaalutlusõiguse tõendite kogumisel. Arvestades eelnevalt nimetatud asjaolusid,

samuti seda, et asjas on kogutud ka muid tõendeid, mis viitavad sellele, et kambris oli enne

läbiotsimist vett soojendatud, ei ole haldusorgan teinud DNA testi ära jätmisel kaalutlusvigu.

Ka ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei olnud DNA testi läbiviimine vajalik ega

põhjendatud.

17. Kaebaja väidab, et tema suhtes läbi viidud haldusmenetluses on rikutud

menetluspõhimõtteid. Pärast kaebaja poolt DNA ekspertiisi tegemise taotluse esitamist on

kambris läbiotsimist teostanud valvur koostanud õiendi, milles kirjeldab uusi asjaolusid.

Ringkonnakohus selgitab, et HMS § 40 lg 1 järgi peab haldusorgan enne haldusakti andmist

andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja

kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaebaja on püstitanud küsimuse, kas Viru Vangla tohtis

tema suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetluse käigus arvesse võtta valvur A. Kaurili poolt

19.04.2012 esitatud õiendit, milles viimane täpsustab juhtunu asjaolusid. Ringkonnakohus

märgib, et oluline on, et tõendite kokkuvõte on esitatud distsiplinaarmenetluse protokollis,

mida kinnipeetavale tutvustatakse. Praegusel juhul tutvustati protokolli, kus on refereeritud

valvur A. Kaurili 19.04.2012. a õiendit, kaebajale 03.05.2012. Seega ei ole selles suhtes

rikutud ühtegi menetluspõhimõtet.

18. Ärakuulamisõigusega seonduvalt peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida tähelepanu ka

järgnevale. Riigikohus on märkinud: „Ärakuulamisõigus võimaldab isikul esitada

haldusaktiga lahendatavas asjas täiendavaid arvamusi, taotlusi, tõendeid ja muul viisil

põhjendada oma taotlust ning esitada võimalikke vastuargumente haldusorgani

seisukohtadele. Ärakuulamisõigus ei teeni mitte üksnes akti adressaadi või taotleja võimalust

kaitsta oma eeldatavaid õigusi ja vabadusi, vaid loob eeldused ka selle isiku huvide ja nende

põhjenduste täielikumaks arvestamiseks antavas haldusaktis“ (RKHKo 28.04.2014, 3315213,

p 34). Ringkonnakohus leiab, et ärakuulamisõigus eeldab reeglina kõigi olemasolevate

tõendite, millele haldusorgan kavatseb otsust tehes tugineda, eelnevat tutvustamist

menetlusosalisele. Käesolevas asjas tutvustati kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli

03.05.2012, nagu nähtub protokollile märgitud kuupäevast. 04.05.2012 esitas kaebaja

vastuväited protokollile, milles vaidles vastu, et tal oli laual tops. Vastustaja kontrollis valvur

J. Gandšult 04.05.2012. a õiendi võtmisega kaebaja väidete ja A. Kaurili poolt esitatud

asjaolude vahel ilmnenud vastuolu. Kaebaja on oma 04.05.2012 esitatud vastuväidetes ise

püstitanud küsimuse, miks pole võetud ütlust valvur J. Gandšult. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu seisukohaga, et kuna valvur J. Gandšu õiendis ei sisaldu uusi asjaolusid, vaid see

kordab üksnes üle A. Kaurili poolt kirjeldatud asjaolud, siis ei olnud konkreetsel juhul tarvilik

koostada uut distsiplinaarmenetluse protokolli. Kuigi kaebajat oleks võinud eelnevalt

informeerida uuest tõendist ja anda talle enne distsiplinaarkaristuse määramist võimalus

veelkordselt oma seisukoha väljendamiseks, asub ringkonnakohus asjaolusid kogumis

hinnates siiski seisukohale, et aset leidnud minetus ei oma sellist kaalu, et seda saaks lugeda

ärakuulamisõiguse rikkumiseks.

19. Kaebaja leiab, et vastustaja on menetlusreegleid rikkunud ka sellega, et luges

04.05.2012. a vastuskirjas nr 610/14710-1 kaebaja süü tõendatuks juba enne vaidlustatud

käskkirja tegemist. Ringkonnakohus leiab, et kuna 04.05.2012 oli kaebaja esitanud oma

vastuväited ja vastustaja oli neid kontrollinud valvur J. Gandšult ütluste võtmisega, siis olid

asjaolud 04.05.2012. a seisuga selged. Viru Vanglal ei olnud kahtlust, et kaebaja oli talle

etteheidetava distsipliinirikkumise toime pannud. Ka ringkonnakohus ei kahtle selles.

Distsiplinaarkaristuse määramine ei kujuta endast kohtulikku süüdimõistmist ja põhiseaduse §

22 lg-s 1 sätestatud süütuse presumptsioon ei kehti distsipliinirikkumise toimepanemise

korral. See, et vastustaja 04.05.2012. a kirjas on viidatud 04.05.2012. a käskkirjale, on ilmselt

eksitus, mis ei mõjuta siiski 07.05.2012 antud käskkirja õiguspärasust.

20. Kaebaja ei ole rahul, et vaidlustatud käskkirjas on arvestatud karistuse mõjuga teistele

kinnipeetavatele. Ringkonnakohus selgitab, et distsiplinaarkaristuse valikul võetakse VangS

§ 63 lg 3 ls 1 järgi arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. VangS § 6 lg 1 kohaselt on

vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja

õiguskorra kaitsmine. Ringkonnakohus leiab, et ka üldpreventsioon on, juhul kui tegemist ei

ole peamise kaalutlusega, vaid üksnes lisaargumendiga, legitiimne kaalutlus, mida vangla

tohib distsiplinaarkaristuse valikul arvesse võtta. Ringkonnakohus rõhutab, et tegemist pole

argumendiga, mida vastustaja oleks arvestanud distsipliinirikkumise tuvastamisel, vaid üksnes

ühe lisaargumendiga distsiplinaarkaristuse valikul.

21. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et halduskohus ei ole võtnud otsuses seisukohta

kaebajale ajakirjade keelamise osas. Ringkonnakohus selgitab, et kaebajale ei ole ajakirju

keelatud. Viru Vangla 07.05.2012. a käskkirja nr 6-3/780-D resolutsiooni järgi lubas vangla

„kinnipeetaval kartseri karistuse kandmise ajal lugeda vangla poolt soetatud üleriigilisi

ajalehti“. Ajakirjade kohta ei ole käskkirjas midagi öeldud. Eelnevalt on käskkirjas küll

viidatud VangS § 651 lg-le 4, mis annab muuhulgas aluse ka VangS § 30 piiramiseks, mis näeb

kinnipeetavale ette õiguse lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju, samuti tellida neid

omavahenditest. Samas ei ole käskkirja resolutsioonis vastavat piirangut sõnastatud. Kuna

käskkirja resolutsiooniga piirangut ette nähtud ei ole, järeldab ringkonnakohus, et seda ei

kehtestatud. VangS § 651 lg 4 kujutab endast vaid alust piiranguks, mistõttu tuleb piirangu

kehtestamisel see konkreetsel juhul haldusakti resolutsioonis formuleerida ja põhjendavas

osas põhjendada. VangS § 651 lg 4 mainimisest käskkirja tekstis ei piisa piirangu

kehtestamiseks. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik ajakirjade piirangut tühistada.

Ringkonnakohus lisab, et juhul kui kinnipeetavale taolise resolutsiooni alusel ajakirjade

lugemise piirang faktiliselt ikkagi kehtestatakse, siis on tegemist VangS §-ga 30 vastuolus

oleva tegevusega. Selle vaidlustamiseks tuleb kartseris viibival kinnipeetaval esitada taotlus

ajakirja lugemiseks ning seejärel vaidlustada ettenähtud korras vangla keeldumine.

22. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud jäävad seega kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude

hüvitamist taotlenud, et ole selles osas vajalik seisukohta kujundada.

Einar Vene

Agu Timmi

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/