3-14-51548/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generated20.07.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1−1p, tõlge tl 3) Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole Viru Vangla
Legislator headnote
AI generated3-14-51548/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebuse kohaselt ei ole Viru Vangla
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Einar Vene ja Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht
16.10.2014, Tartu
Haldusasja number
3-14-51548
Haldusasi
Aleksandr Streltsovi (Streltsov) kaebus Viru Vangla
tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks seoses talle
male mängimise mittevõimaldamisega
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 08.08.2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksandr Streltsovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Aleksandr Streltsov
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.08.2014. a määruse
resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu määruse põhjendused käesoleva
määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
saamisest arvates.
ASJAOLUD
1. 20.07.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1−1p, tõlge tl 3)
Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole Viru Vangla
võimaldanud määruskaebuse esitajal mängida vangla turniiril malet. Kaebuses esitas ta
taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks põhjendusega, et tal ei ole pidevat sissetulekut ja
vabu rahalisi vahendeid.
2. Tartu Halduskohus jättis 08.08.2014. a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja
taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel, jättis kaebuse käiguta ning andis
määruskaebuse esitajale tähtaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks summas 15 eurot.
3. Halduskohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumise
kohustusest vabastamine põhjendatud, kuivõrd teda ei saa pidada maksejõuetuks isikuks.
Määruskaebuse esitaja isikuarve väljavõttelt nähtub, et ajavahemikul 20.03.2014−19.07.2014
puuduvad laekumised tema arvele. Lisaks nähtub, et taotluse esitamise hetkel oli tema
isikuarvel vaba jääk 365,04 eurot. Et käesoleva asja menetluskulud piirduvad määruskaebuse
esitaja jaoks eeldatavasti riigilõivuga summas 15 eurot, ei ole riigilõivu tasumine talle
ebamõistlikult suur kohustus. Seega esineb halduskohtu hinnangul käesoleval juhul seadusest
tulenev alus menetlusabi mitteandmiseks, so halduskohtumenetluse seadustiku
(HKMS) § 112 lg 1 p-s 2 sätestatud menetlusabi andmise piirang, mille kohaselt ei anta
füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma
olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt
pöörata sissenõude. Samuti puuduvad asjaolud, mis annaks põhjust HKMS § 112 lg 1 p-s 2
sätestatud menetlusabi andmise keelu eiramiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4. 14.08.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 08.08.2014. a määruse peale
määruskaebuse (tl 16, tõlge tl 18), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu nimetatud
määruse. Määruskaebuse kohaselt on vaidlustatud määrus õigusvastane ja põhjendamata.
Määruskaebuse esitajal on vaja tasuda vanglale elektriteenuse eest ning samuti on tal vaja osta
sokke, aluspükse ja kõike muud vajaminevat.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid muuta tuleb
Tartu Halduskohtu 08.08.2014. a määruse põhjendusi.
6. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga selles, et käesolevas asjas esineb määruskaebuse
esitajale menetlusabi andmisel HKMS § 112 lg 1 p-s 2 sätestatud piirang. Ringkonnakohus
leiab, et viidatud sätte rakendamine on võimalik üksnes määruskaebuse esitajal suuremate
raskusteta müüdava vara olemasolu ning sellele varale, nt kinnisasjale sissenõude pööramise
korral, ega ole kohaldatav siis, kui menetlusabi taotlejal on rahalise kohustuse täitmiseks
piisavalt vabu rahalisi vahendeid (vt ka K. Merusk. I. Pilving. Halduskohtumenetluse
seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 418). Antud asjas ei ole kohtul andmeid
määruskaebuse esitajal olemasoleva suurema raskusteta müüdava vallas- või kinnisvara
olemasolu kohta, mistõttu ei saa antud juhul hinnata selle väärtust ning realiseerimise
võimalusi HKMS § 112 lg 1 p 2 järgi.
7. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi
taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab
neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav
menetluses osalemine on edukas. HKMS § 116 lg 2 kohaselt juhindub kohus taotleja
majandusliku seisundi hindamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 186. TsMS §
186 lg-st 1 tulenevalt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja
sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema
ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid
tähendust omavaid asjaolusid. Seega tuleneb eeltoodud sätetest, et menetlusabi taotleja
majandusliku seisundi hindamisel tuleb hinnata tal olevate vahendite pinnalt tema võimekust
tasuda seaduses ette nähtud riigilõivu. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et menetlusabi
taotleja suudab oma majanduslikust seisundist tulenevalt menetluskulusid tasuda, on üks
HKMS § 111 lg-s 1 sätestatud eeldus menetlusabi andmiseks täitmata ning menetlusabi
taotlus tuleb jätta rahuldamata.
8. Antud juhul on asjas kogutud materjalide pinnalt tuvastatav, et kuigi määruskaebuse
esitajal, kes on kinnipeetav Viru Vanglas, puuduvad kaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul
sissetulekud, on tema vanglasisese isikukonto arvel siiski kaebuse esitamise hetke seisuga
vabu rahalisi vahendeid summas 365,04 eurot (tl 8). Seega on määruskaebuse esitaja temal
olemasolevate rahaliste vahendite suurusest nähtuvalt võimeline tasuma kaebuse esitamisel
tasumisele kuuluvat minimaalses määras riigilõivu summas 15 eurot. HKMS § 111 lg-s 1
sätestatud eeldus majandusliku suutmatuse kohta riigilõivu tasuda on seega täitmata ning
määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest tuleb sel
põhjusel jätta rahuldamata.
9. Kuigi ringkonnakohus muudab menetlusabi andmata jätmise osas halduskohtu määruse
põhjendusi, asendades need käesolevas määruses eeltoodud põhjendustega, jääb halduskohtu
määruse resolutsioon muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse
rahuldamiseks ei anna alust määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et määruskaebuse
esitajal on tal olevast rahast vaja maksta tasu elektriteenuse eest ning osta sokke ja aluspesu.
Tegemist on kulutustega, mille tegemine ei saa määruskaebuse esitaja majanduslikust seisust
nähtuvalt olla kuidagi välistatud ning need ei muuda teda maksejõuetuks. Samuti puudub
kohtul alus võtta menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel arvesse tulevikku
suunatud kulutusi. Riigikohus on haldusasjas nr 371361-12 12.03.2012 tehtud määruse p-s 9
selgitanud, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab
pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud
kulutuste tegemiseks.
10.Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja riigilõivust vabastamata
jätmise näol ei ole tegemist tema õiguste ja vabaduste ebaseadusliku piiramisega.
Määruskaebuse esitajal on kaebeõigus, kuid kaebuse menetlusse võtmiseks tuleb tal tasuda
seaduses ettenähtud riigilõiv. Oma majanduslikust seisundist tulenevalt on ta võimeline
riigilõivu tasuma ning selle riigi kanda jätmine ei ole seetõttu õigustatud.
Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste
rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud,
peab olema piiramatu võimalus kohtusse pöörduda. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui
piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse
pöördumise mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi
ülekoormamise vältimiseks (Riigikohtu 06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-40-07, p 11;
04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11).
11. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu.
08.08.2014. a määruse resolutsioon muutmata, asendades määruse põhjendused käesoleva
määruse põhjendustega.
Tiina Pappel
Einar Vene
Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/