Legislator Case Law & Legislation
3-14-51548/13 AI generated

3-14-51548/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-51548/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

20.07.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1−1p, tõlge tl 3) Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole Viru Vangla

Legislator headnote

AI generated

3-14-51548/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebuse kohaselt ei ole Viru Vangla

Keywords

AI generated
Dublin transfer to Hungary unreasonableness of return to Afghanistan deportation despite health issues costs under foreigners act mission, travel and accommodation expenses asylum of Sri Lankan nationals
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

16.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51548

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi (Streltsov) kaebus Viru Vangla

tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks seoses talle

male mängimise mittevõimaldamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 08.08.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksandr Streltsovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.08.2014. a määruse

resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu määruse põhjendused käesoleva

määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 20.07.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1−1p, tõlge tl 3)

Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole Viru Vangla

võimaldanud määruskaebuse esitajal mängida vangla turniiril malet. Kaebuses esitas ta

taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks põhjendusega, et tal ei ole pidevat sissetulekut ja

vabu rahalisi vahendeid.

2. Tartu Halduskohus jättis 08.08.2014. a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja

taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel, jättis kaebuse käiguta ning andis

määruskaebuse esitajale tähtaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks summas 15 eurot.

3. Halduskohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamine põhjendatud, kuivõrd teda ei saa pidada maksejõuetuks isikuks.

Määruskaebuse esitaja isikuarve väljavõttelt nähtub, et ajavahemikul 20.03.2014−19.07.2014

puuduvad laekumised tema arvele. Lisaks nähtub, et taotluse esitamise hetkel oli tema

isikuarvel vaba jääk 365,04 eurot. Et käesoleva asja menetluskulud piirduvad määruskaebuse

esitaja jaoks eeldatavasti riigilõivuga summas 15 eurot, ei ole riigilõivu tasumine talle

ebamõistlikult suur kohustus. Seega esineb halduskohtu hinnangul käesoleval juhul seadusest

tulenev alus menetlusabi mitteandmiseks, so halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 112 lg 1 p-s 2 sätestatud menetlusabi andmise piirang, mille kohaselt ei anta

füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma

olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt

pöörata sissenõude. Samuti puuduvad asjaolud, mis annaks põhjust HKMS § 112 lg 1 p-s 2

sätestatud menetlusabi andmise keelu eiramiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. 14.08.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 08.08.2014. a määruse peale

määruskaebuse (tl 16, tõlge tl 18), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu nimetatud

määruse. Määruskaebuse kohaselt on vaidlustatud määrus õigusvastane ja põhjendamata.

Määruskaebuse esitajal on vaja tasuda vanglale elektriteenuse eest ning samuti on tal vaja osta

sokke, aluspükse ja kõike muud vajaminevat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid muuta tuleb

Tartu Halduskohtu 08.08.2014. a määruse põhjendusi.

6. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga selles, et käesolevas asjas esineb määruskaebuse

esitajale menetlusabi andmisel HKMS § 112 lg 1 p-s 2 sätestatud piirang. Ringkonnakohus

leiab, et viidatud sätte rakendamine on võimalik üksnes määruskaebuse esitajal suuremate

raskusteta müüdava vara olemasolu ning sellele varale, nt kinnisasjale sissenõude pööramise

korral, ega ole kohaldatav siis, kui menetlusabi taotlejal on rahalise kohustuse täitmiseks

piisavalt vabu rahalisi vahendeid (vt ka K. Merusk. I. Pilving. Halduskohtumenetluse

seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 418). Antud asjas ei ole kohtul andmeid

määruskaebuse esitajal olemasoleva suurema raskusteta müüdava vallas- või kinnisvara

olemasolu kohta, mistõttu ei saa antud juhul hinnata selle väärtust ning realiseerimise

võimalusi HKMS § 112 lg 1 p 2 järgi.

7. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi

taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab

neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas. HKMS § 116 lg 2 kohaselt juhindub kohus taotleja

majandusliku seisundi hindamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 186. TsMS §

186 lg-st 1 tulenevalt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja

sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema

ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid

tähendust omavaid asjaolusid. Seega tuleneb eeltoodud sätetest, et menetlusabi taotleja

majandusliku seisundi hindamisel tuleb hinnata tal olevate vahendite pinnalt tema võimekust

tasuda seaduses ette nähtud riigilõivu. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et menetlusabi

taotleja suudab oma majanduslikust seisundist tulenevalt menetluskulusid tasuda, on üks

HKMS § 111 lg-s 1 sätestatud eeldus menetlusabi andmiseks täitmata ning menetlusabi

taotlus tuleb jätta rahuldamata.

8. Antud juhul on asjas kogutud materjalide pinnalt tuvastatav, et kuigi määruskaebuse

esitajal, kes on kinnipeetav Viru Vanglas, puuduvad kaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul

sissetulekud, on tema vanglasisese isikukonto arvel siiski kaebuse esitamise hetke seisuga

vabu rahalisi vahendeid summas 365,04 eurot (tl 8). Seega on määruskaebuse esitaja temal

olemasolevate rahaliste vahendite suurusest nähtuvalt võimeline tasuma kaebuse esitamisel

tasumisele kuuluvat minimaalses määras riigilõivu summas 15 eurot. HKMS § 111 lg-s 1

sätestatud eeldus majandusliku suutmatuse kohta riigilõivu tasuda on seega täitmata ning

määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest tuleb sel

põhjusel jätta rahuldamata.

9. Kuigi ringkonnakohus muudab menetlusabi andmata jätmise osas halduskohtu määruse

põhjendusi, asendades need käesolevas määruses eeltoodud põhjendustega, jääb halduskohtu

määruse resolutsioon muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse

rahuldamiseks ei anna alust määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et määruskaebuse

esitajal on tal olevast rahast vaja maksta tasu elektriteenuse eest ning osta sokke ja aluspesu.

Tegemist on kulutustega, mille tegemine ei saa määruskaebuse esitaja majanduslikust seisust

nähtuvalt olla kuidagi välistatud ning need ei muuda teda maksejõuetuks. Samuti puudub

kohtul alus võtta menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel arvesse tulevikku

suunatud kulutusi. Riigikohus on haldusasjas nr 371361-12 12.03.2012 tehtud määruse p-s 9

selgitanud, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab

pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud

kulutuste tegemiseks.

10.Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja riigilõivust vabastamata

jätmise näol ei ole tegemist tema õiguste ja vabaduste ebaseadusliku piiramisega.

Määruskaebuse esitajal on kaebeõigus, kuid kaebuse menetlusse võtmiseks tuleb tal tasuda

seaduses ettenähtud riigilõiv. Oma majanduslikust seisundist tulenevalt on ta võimeline

riigilõivu tasuma ning selle riigi kanda jätmine ei ole seetõttu õigustatud.

Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud,

peab olema piiramatu võimalus kohtusse pöörduda. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui

piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse

pöördumise mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi

ülekoormamise vältimiseks (Riigikohtu 06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-40-07, p 11;

04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11).

11. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu.

08.08.2014. a määruse resolutsioon muutmata, asendades määruse põhjendused käesoleva

määruse põhjendustega.

Tiina Pappel

Einar Vene

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/