3-14-50965/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja

koht

16.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50965

Haldusasi

Enn Tuumi (Tuum) kaebus Tartu Vanglalt hüvitise

nõudes summas 3600 eurot seoses saatebussi

ebainimlike ja alandavate tingimustega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Enn Tuumi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Enn Tuum

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Määruskaebuse esitajat etapeeriti Tartu Vangla etapibussis järgmistel aegadel:

24.11.2009, 02.12.2009, 23.12.2009, 05.01.2010, 14.01.2010, 06.04.2010,

07.04.2010, 14.04.2010, 16.04.2010, 23.04.2010, 24.11.2010 ja 08.12.2010.

2. 14.03.2014 (registreeritud 18.03.2014) esitas määruskaebuse esitaja Tartu

Vanglale kahjunõude (tl 9−10p) summas 3600 eurot selle eest, et teda transporditi

etapibussis ebainimlikes ja alandavates tingimustes.

3. Tartu Vangla jättis 26.05.2014. a otsusega nr 1-13/560-2 (tl 8−8p) määruskaebuse

esitaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata, kuna taotlus on esitatud

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega ületades. Kirjas

selgitab vangla, et saatmisega seonduvad tingimused ja kannatused avaldavad

isikule mõju koheselt ja ta ei saa alles tagantjärele teada, et ta kannatas. Seega on

kahju hüvitamise taotlus, mis on saabunud vanglale rohkem kui kolm aastat pärast

määruskaebuse esitaja etapeerimisi, esitatud hilinenult.

4. 29.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2−4)

Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 3600 eurot seoses tingimustega

Tartu Vangla saatebussides. Kaebuse kohaselt on Tartu Vangla saatebussi

Volkswagen Crafter üksikkambris põrandapinda 0,51 m2. Määruskaebuse esitaja on

vangla ja arestimaja vahel vahemikus 24.11.2009 – 08.12.2010 sõitnud 12 korda.

Kaebuses soovib määruskaebuse esitaja tema kasuks 3000 euro väljamõistmist

ruumipuuduse tõttu saatebussis ning 600 euro väljamõistmist selle eest, et teda ei

kinnitatud turvavööga. Määruskaebuse esitaja sõnul sai ta oma õiguste rikkumisest

teada 01.03.2014.

5. Tartu Halduskohus tagastas 08.07.2014. a määrusega (tl 11−11p) määruskaebuse

esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel,

kuna määruskaebuse esitaja ei olnud pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast.

6. 18.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebus (tl 19−21) Tartu

Halduskohtu 08.07.2014. a määrusele. Määruskaebuse esitaja selgitab, et sai oma

õiguste rikkumisest teada 01.03.2014 ning esitas kaebuse kaks ja pool kuud hiljem,

seega on kaebus esitatud tähtaegselt. Määruskaebusele on lisatud menetlusabi

taotlus.

7. Tartu Halduskohus jättis 04.08.2014. a määrusega (tl 28−28p) määruskaebuse

esitaja menetlusabi taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks

rahuldamata ning andis määruskaebuse esitajale tähtaja riigilõivu tasumiseks.

Kohus leiab määruses, et sõltumata määruskaebuse esitaja majanduslikust

seisundist, ei ole käesolevas asjas põhjendatud talle menetlusabi andmine, kuna

määruskaebuse edulootused on vähesed. Määruskaebuses on määruskaebuse

esitaja seisukohal, et tema kaebus on esitatud tähtaegselt. Halduskohus selgitab, et

kaebus käesolevas haldusasjas on tagastatud HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna

määruskaebuse esitaja ei ole kohtule esitatud hüvitamisnõude osas nõuetekohaselt

läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Tartu Vangla on õiguspäraselt

tagastanud kaebaja 14.03.2014. a kahju hüvitamise taotluse, kuna taotlus oli esitatud

riigivastutuse seaduses ettenähtud tähtaega ületades ning tähtaja ennistamiseks

puudusid alused. Halduskohtu seisukohtade õigsust on kinnitanud ka Tartu

Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-13-1407. Eeltoodust tulenevalt puuduvad

määruskaebusel eduväljavaated ning sellest tulenevalt ka alus määruskaebuse

esitajale menetlusabi andmiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

8. 11.08.2014 saabus halduskohtule määruskaebus (tl 36−41p) Tartu Halduskohtu

04.08.2014. a määruse peale.

Määruskaebuse esitaja leiab, et tulenevalt põhiseaduse §-st 15 peab olema kohtusse

pöördumine tagatud ka isikule, kelle õigusi rikuti, aga kellel puudub võimalus riigilõivu

tasumiseks. Riigilõivust vabastamise võimaldamise eesmärk ongi tagada kohtusse

pöördumise õigus hoolimata isiku majanduslikust olukorrast. Mida olulisem on isiku

kaitstav õigus ja mida väiksemad on isiku võimalused selle kaitsmiseks muul moel,

seda enam on põhjendatud isiku vabastamine riigilõivu tasumisest. Riigikohtu

praktikast tulenevalt tuleb kohtul isiku maksejõuetuse hindamisel arvestada, et isikul

võib esineda selliseid väljaminekuid, mis ei ole põhjendatud ning pärast riigilõivu

tasumist peab isikule jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus

põhjendatud kulutuste tegemiseks. Halduskohus on määruskaebuse esitaja sõnul

kohustanud teda tasuma riigilõivu, mida ta ei ole suuteline tasuma, rikkudes sellega

põhiseaduse §-e 13 ja 14.

Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus on vaidlustatud määruses asunud

ennatlikult hindama vaidluse sisulisi asjaolusid. Määruskaebuse esitaja toob välja

Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt sarnases asjas tehtud lahendi asjaolud ning leiab,

et ka käesolevas asjas on tema kaebusel edulootused. Määruskaebuse esitaja on

endiselt seisukohal, et talle on tema etapeerimisega kitsastes tingimustes tekitatud

kahju ning sellega, et teda ei kinnitatud turvavööga, on pandud ohtu tema elu.

Määruskaebuse esitaja tegi 27.02.2014 teabenõude Tartu Vanglale etapibussi

mõõtude teadasaamiseks. Kahjunõude esitas ta Tartu Vanglale 14.03.2014.

Määruskaebuses taotleb määruskaebuse esitaja, et halduskohus aktsepteeriks

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid ja järgiks põhiseadust ning mõistaks talle välja

hüvitise 3000 eurot tema etapibussis vedamise eest pindalal 0,51 m2 ja hüvitise 600

eurot tema elu ohtu panemise eest kinnitamata turvavööga vedamisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu

04.08.2014. a määruse tühistamiseks puuduvad alused.

10. Ringkonnakohus selgitab, et pärast halduskohtumenetluse seadustiku uue

redaktsiooni jõustumist 01.01.2012 ei ole täiel määral kohaldatav Riigikohtu eelnev

praktika menetlusosalise maksejõuetuse hindamisel. Alates 01.01.2012 ei ole

menetlusabi andmise otsustamisel enam määravat tähtsust isikukonto väljavõttest

nähtuval kinnipeetava vabaks kasutamiseks oleval raha jäägil taotluse esitamise

hetkel ning enam ei tule menetlusabi andmise otsustamisel võtta arvesse asjaolu, et

taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib

vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks (K. Merusk, I. Pilving.

Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 417).

Tulenevalt HKMS (alates 01.01.2012 kehtima hakanud redaktsiooni) § 111 lg-st 1 on

menetlusosalise riigilõivust vabastamise ning selle riigi kanda jätmise üheks

eelduseks muu hulgas see, et esineb piisav alus eeldada, et tema kavandatav

menetluses osalemine on edukas. Kui nimetatud eeldus on täitmata, siis vaatamata

menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda tal menetluskulusid

tasuda, talle menetlusabi ei anta (K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse

seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2013, lk 411). Seadusandja eesmärk

sellise regulatsiooni kehtestamisel on olnud vähendada kohtute koormust nende

kaebuste võrra, mille menetlemine ei oleks otstarbekas. Ka Riigikohus on mitmetes

lahendites kinnitanud, et maksejõuetu isiku saab jätta riigilõivust vabastamata juhul,

kui kaebus on ilmselt perspektiivitu. Kohus peab menetlusabi andmisel hindama

kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalikkust (vt nt

RKHK 11.12.2007. a määrus asjas nr 3318307, p 11; RKHK 06.02.2008. a määrus

nr 3319107, p 9; 22.06.2010. a määrus asjas nr 3312010, p 15; 16.05.2011. a

määrus asjas nr 3319510, p 6). Et halduskohtumenetluses menetlusosalisele

menetlusabi andmise regulatsioon on sätestatud HKMS II osas „Menetluse

üldsätted“, mis on kohaldatav ka ringkonnakohtus toimuvale menetlusele,

kohalduvad ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud Riigikohtu seisukohad ka

määruskaebemenetluses menetlusabi andmisele.

11. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on antud juhul asunud õigele seisukohale,

et määruskaebuse esitaja määruskaebusel Tartu Halduskohtu 08.07.2014. a

määruse peale on vähesed edulootused, mistõttu ei ole tema vabastamine riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel põhjendatud. 08.07.2014. a määrusega

tagastas halduskohus määruskaebuse esitaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel,

leides, et määruskaebuse esitajal on nõuetekohaselt läbimata seaduses ette nähtud

kohustuslik kohtueelne menetlus. HKMS § 47 lg 1 sätestab: „Seadus võib näha

mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu

kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis,

kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning

üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.“

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 on kinnipeetaval või vahistatul

vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et

kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud

korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kuigi käesoleval juhul on

määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise nõudega Tartu Vangla poole pöördunud, on

nimetatud taotlus jäetud Tartu Vangla poolt läbi vaatamata, kuna tegemist oli

seaduses sätestatud tähtaega ületades esitatud taotlusega. Et vangla ei pidanud

võimalikuks kaebetähtaega ennistada ning jättis kahju hüvitamise taotluse läbi

vaatamata, ei saa ka VangS § 11 lg-s 8 ning HKMS § 47 lg-s 1 sätestatud

kohustuslikku kohtueelset menetlust lugeda nõuetekohaselt läbituks. Eelnevast

tulenevalt on halduskohus 08.07.2014. a määruses asunud õigele seisukohale, et

antud asjas esineb HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud imperatiivne alus kaebuse

tagastamiseks, mistõttu ei ole kaebus halduskohtumenetluses menetlemiseks

lubatav.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei annaks Tartu Halduskohtu 08.07.2014. a määruse

peale esitatud määruskaebuses esitatud väited alust halduskohtuga teistsugusele

seisukohale asumiseks ning halduskohtu nimetatud määruse tühistamiseks. RVastS

§ 1 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike

ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju

hüvitamise alused ja kord sätestatud riigivastutuse seaduses. Seega tuleb ka

avalikke ülesandeid täitva Tartu Vangla tegevuse peale kaebust esitades järgida

riigivastutuse seaduses sätestatud tähtaegu, sh RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud

tähtaega kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks. See tähtaeg kehtib ka nende

kaebuste puhul, mille esitamiseks halduskohtule on ette nähtud HKMS § 47 lg-s 1

sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus ning sellisel juhul tuleb isikul järgida

RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega haldusorganile taotluse esitamisel. Viimati

nimetatud säte seob kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ette nähtud tähtaja

kulgemise alguse kahju tekkimisest teadasaamise päevaga. Antud juhul on kahju

hüvitamise taotluse ja kaebuse kohaselt määruskaebuse esitajale tekkinud kahju

tema transportimisega vangla etapibussis ajavahemikul 24.11.2009 kuni 08.12.2010.

Kohus leiab, et juhul, kui kaebajale tekkis etapibussis kitsastes tingimustes

viibimisega või tema vedamisega ilma turvavööta mõni riigivastutuse seaduses

nimetatud kahju, pidi ta sellistest kahjulikest mõjudest teada saama kohe pärast tema

etapeerimist. Kolmeaastane tähtaeg pärast kahjust teadasaamist oli küllaldane

selleks, et võtta tarvitusele meetmeid oma õiguste kaitseks. Antud juhul ei ole

määruskaebuse esitaja ka pärast tema viimast etapeerimist 08.12.2010 kolme aasta

jooksul kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud, vaid on seda teinud

alles 2014. a märtsis. Seega on kahju hüvitamise taotlus vanglale esitatud hilinenult,

mistõttu ei saa kohus VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset

menetlust lugeda nõuetekohaselt läbituks ning kaebus ei ole seetõttu kohtus

menetlemiseks lubatav, kuuludes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

13. Kohus selgitab täiendavalt, et määruskaebuse esitajal on küll õigus

vaidlustada Tartu Halduskohtu 08.07.2014. a määrust, kuid selleks tuleb tal

tasuda selle esitamisel ette nähtus riigilõiv. Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1

tuleneb küll igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse, kuid see ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud,

peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Määruskaebuse esitaja

sellekohane arusaam on ebaõige. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui

piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse

põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on

õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik

(Riigikohtu 06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-40-07, p 11; 04.06.2013. a määrus

nr 3-3-1-86-12, p 11). Kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, millega

võib õigustada põhiõiguse piiramist (Riigikohtu 17.03.2003. a otsus nr 3-1-3-

10-02, p 28). Seega on antud juhul õigustatud määruskaebuse esitaja riigilõivu

tasumisest mittevabastamine, kuna tema määruskaebusel on vähesed

edulootused.

14. Eeltoodust tulenevalt on Tartu Halduskohus 04.08.2014. a määrusega õigesti

jätnud määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 08.07.2014. a määruse peale

määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamata. Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a

määruse peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 04.08.2014. a määrus muutmata.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/