3-14-50744/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

14.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50744

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt kahju

hüvitamise nõudes summas 25 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksei Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

04.06.2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 07.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi kaebus (tl 1) Tartu Vangla poolt

põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 25 000 eurot. Kaebuse kohaselt on A. Maksimov

läbinud kohtueelse menetluse ja saanud vastused nr 1-13/662-2, 1-13/690-2, 1-13/707-2 ja

113/708-2. Kaebuses taotles A. Maksimov ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

2. Tartu Halduskohus jättis 12.05.2014. a määrusega (tl 5-5p) A. Maksimovi kaebuse käiguta

ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus

märkis, et kaebajal tuleb täpsustada, millise haldusakti või toiminguga, millise haldusorgani

poolt ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ja

millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud.

Ühtlasi tuli kaebajal vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 1 p-le 8

nimetada tõendid, mis tema väiteid kinnitaksid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise

tõendiga tõendada soovitakse.

3. 20.05.2014 saabus Tartu Maakohtusse A. Maksimovi avaldus (tl 9), milles kaebaja palub

kohtul võimaldada esindaja riigi kulul, kuna esindaja suudab selgitada kohtule asjaolusid,

mille alusel kahju hüvitamise nõue tekkis.

4. Tartu Halduskohus selgitas 23.05.2014. a kirjaga (tl 12) kaebajale, et riigi õigusabi taotlus

ei tähenda seda, et kaebaja võib jätta 12.05.2014. a määruses osundatud puudused

kõrvaldamata, kuna puuduste kõrvaldamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi. Lisaks selgitas

kohus kaebajale, et ilma kaebust täpsustamata ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta ka riigi

õigusabi taotluse osas, kuna riigi õigusabi määramine eeldab muuhulgas kohtupoolset

eelhinnangu andmist kaebaja õiguste kaitse vajalikkusele. Kohus märkis, et kuna kirja

saamisel on 12.05.2014. a määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödas, siis

pikendab kohus tähtaega täiendavalt 2 päeva võrra kirja kättesaamisest arvates. Kaebaja sai

kohtu kirja venekeelse tõlke kätte 27.05.2014.

5. Tartu Halduskohus 04.06.2014. a määrusega (tl 16-17) tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1

p 2 alusel ning jättis A. Maksimovi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Määruse põhjendused:

a) Tartu Halduskohus andis 12.05.2014. a määrusega kaebajale võimaluse kaebuses esinevate

puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. 23.05.2014. a kirjaga

pikendas kohus puuduste kõrvaldamise tähtaega 2 päeva võrra kirja kättesaamisest arvates.

Kohtu kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja kohtu 23.05.2014. a kirja

venekeelse tõlke kätte 27.05.2014. Puuduste kõrvaldamise 2-päevane tähtaeg hakkas kulgema

28.05.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 29.05.2014.

Halduskohus selgitas nii 12.05.2014. a käiguta jätmise määruses kui ka 23.05.2014. a kirjas,

et kaebajal tuleb oma kahjunõuet põhjendada ning nimetada konkreetsed toimingud, millega

vangla on talle kahju põhjustanud, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed

tagajärjed on kaebajale vangla väidetava tegevusega põhjustatud. Kaebaja ei ole kaebuses

esinevaid puudusi kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud. Kaebaja ei ole üheselt

mõistetavalt välja toonud, milline vangla tegevus on vastavad tagajärjed põhjustanud. Kaebaja

poolt kohtule seni esitatud andmetest ei nähtu vaidlusaluse tegevuse sisu ega kaebuse faktiline

põhjendus. Seega ei vasta kaebus HKMS § 38 lg-s 1, eelkõige nimetatud normi punktides 5-9

toodud nõuetele. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse

menetluse dokumentide pinnalt. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust

nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna kaebus

tagastatakse, ei võtnud halduskohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.

b) Halduskohus sai käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlusest selliselt aru, et kaebaja

soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Eelnevate rohkearvuliste

kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse

kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Seetõttu ei ole

kaebajale riigi õigusabi määramine põhjendatud. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul

haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mida kohus antud juhul on ka

kaebust käiguta jättes teinud. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid

õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil

välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. A. Maksimov esitas 11.06.2014 määruskaebuse (tl 23) Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a

määrusele, milles ta märgib, et ei ole nõus Tartu Halduskohtu määrusega, kuna rikuti

põhiseadust ega määratud talle riigi kulul esindajat. A. Maksimovi väitel ei saa ta aru

paljustki, mida määruse teinud kohtunik tahab.

7. Tartu Halduskohus 04.09.2014. a määrusega (tl 35-35p) vabastas A. Maksimovi riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määruse peale, võttis

A. Maksimovi määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas

selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

9. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määrus on

vaidlustatav resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas. Kuigi määruskaebuses ega puuduste kõrvaldamise

avalduses ei ole määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on selles märgitud, et

määruskaebuse esitaja ei ole nõus kohtu arvamusega, millest järelduvalt on ringkonnakohtu

hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu

04.06.2014. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2.

10. 04.06.2014. a määruse p 1 kohaselt tagastas halduskohus A. Maksimovi kaebuse.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise alusena

HKMS § 121 lg 1 p-i 2. Halduskohus on õigesti märkinud, et kohus ei saa kaebaja asemel

kohtueelse menetluse dokumentide põhjal asuda kaebust sisustama. A. Maksimovile on

halduskohtu poolt 12.05.2014. a määruses ja täiendavalt 23.05.2014. a kirjas põhjalikult

selgitatud, millised on kaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole kaebus

menetletav. Kuna kaebaja ei ole kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses

esinenud puudusi, siis ei saanud halduskohus kaebust menetlusse võtta. A. Maksimov ei ole

halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei

olnud põhjust täiendava tähtaja andmiseks nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks. Kuivõrd

kaebuses esinenud puudused takistavad selle menetlemist, siis oli ringkonnakohtu hinnangul

A. Maksimovi kaebuse tagastamine õiguspärane. Eeltoodule tuginevalt nõustub

ringkonnakohus ka halduskohtu põhjendusega, et seoses kaebuse tagastamisega puudus

kohtul vajadus võtta seisukoht kaebaja menetlusabi taotluse osas riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks.

11. 04.06.2014. a määruse p 2 kohaselt jättis halduskohus A. Maksimovi taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks rahuldamata. Halduskohus tugines RÕS § 7 lg 1 p-le 1. Riigi õigusabi

andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud

ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks nimetatud osas määruskaebuse rahuldamise.

Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada

kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted

õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule

tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise

korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning vähemalt

ühe aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Halduskohtus valitsev

uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste

võimalikku puudumist.

12. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi määruskaebuse rahuldamata

ja Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi