2-12-18988/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja

Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.10.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-18988

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Skuba Eesti OÜ hagi AS Baltreiler vastu võla

väljamõistmiseks

9353,29 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.02.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Skuba Eesti OÜ apellatsioonkaebus

23.09.2014

Hageja Skuba Eesti OÜ (registrikood 10715390,

asukoht Betooni 4, Tallinn), seaduslik esindaja Jüri

Metsaorg ja lepinguline esindaja adv Siim Roode

Kostja AS Baltreiler (registrikood 10330804, asukoht

Pärnu mnt 139c, Tallinn), seaduslik esindaja Liivo

Luidre ja lepinguline esindaja adv Kelli Ristal

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 11.02.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Skuba Eesti OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud

1. Skuba Eesti OÜ esitas 14.05.2012 hagi Harju Maakohtusse AS-i Baltreiler vastu võla

saamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 9353,29 eurot ja viivise

169,22 eurot.

2. Poolte vahel sõlmiti 24.04.2008 leping nr P-09-59 ja lepingu lisa 2 autohooldusteenuse

osutamiseks. Kostja ostis hagejalt 22.11.2010 - 30.03.2012 teenust vastavalt arvetele

nr 6315801 - 1848,85 eurot, 6319623 - 85,79 eurot, 6319624 - 61,31 eurot, 6501079

- 78,88 eurot, 6319652 - 345,94 eurot, 6319682 - 426,52 eurot, 6319699 - 274,90

eurot, 6319710 - 15 eurot, 6320182 - 18,24 eurot, 6320236 - 291,36 eurot, 6320244 -

420,70 eurot, 6320390 - 2734,20 eurot, 6320514 - 209,15 eurot, 6320516 - 24,72 eurot,

6320591 - 234,61 eurot, 6320618 - 280,86 eurot, 6320624 - 60 eurot, 6320629 - 511,51

eurot, 6320660 - 2296,20 eurot, 6320680 - 100 eurot, 6507195 - 56,52 eurot, 6320764

- 131,20 eurot, 6320765 - 150,67 eurot, 6320780 - 449,23 eurot, 6320831 - 22,31 eurot,

6320952 - 68,20 eurot, 6320953 - 390,17 eurot, 6321022 - 210,80 eurot, 6321395 -

64,48 eurot. Kokku 9353,29 eurot. Esitatud arved vastavad nii poolte vahel sõlmitud

lepingust tulenevatele kui ka raamatupidamist reguleerivatest õigusaktidest

tulenevatele nõuetele. Hageja leidis, et kostja poolt tellitud tööd on kohaselt teostatud

ja kostjale üle antud, mistõttu on kostja kohustatud maksma arvetes kajastatud tasu nii

töö teostamise kui ka vajalike vahetatud detailide eest. Kostja arveid ei tasunud,

mistõttu hageja arvestas viivist 0,02% päevas seisuga 08.05.2012 - 176,88 eurot.

3. Hageja vaidles vastu kostja 16.04.2012 esitatud kahjunõudele 9983,88 eurot ning

esitatud tasaarvestuse avaldusele, kuna hageja ei ole lepingut rikkunud ning teostatud

töödele antud garantii ei ole realiseerunud.

4. Vastavalt Autoteeninduse Teenuse osutamiseks//tellimus-lepingule nr 981401,

27.12.2011 esitas kostja hagejale tellimuse sõiduki Scania R-420 reg märgiga 130

AUV „klapid ja pead kontrolli“, mida on kinnitanud kostja ekspert EE oma arvamuses,

samuti Skuba Eesti OÜ ning Elips-K OÜ vahel vormistatud üleandmise ja

vastuvõtmise akt, mille kohaselt on tellimuse sisuks ja võimalikuks tööde kirjelduseks

plokikaane kontroll nimetatud sõidukile. Hageja ei osutanud kostjale kahjustatud

sõiduki kapitaalremondi teenust vaid teenust klappide ja silindripea/plokikaane

kontrollimiseks. Kostja soovis, et hageja teostaks sõiduki korrasoleku minimaalset

kontrolli. Hageja teostas tööd vastavalt kostja tellimusele ning juhistele ja tööde

teostamisel järgiti Scania tehase poolt väljastatud remondijuhiseid ja nõutavat hoolsust.

Seega ei saa hagejale ette heita, et ta ei asendanud kõiki vähegi kulunud osasid. Väär

ja tõendamata on kostja väide, nagu oleks hageja kohustuseks olnud ennetada

võimalikke klapipurunemisi. Kuna hagejale ei ole võimalik ette heita klapi purunemist,

ei ole põhjust talle ette heita ka kostjale tekkinud kahju.

5. Hageja kontrollis klappide ja silindripeade vastavust valmistajatehase nõuetele,

klappide kulumisastet ning tuvastas, et nende kulumine on minimaalne ning et sõiduk

vastab tehase poolt kehtestatud standarditele ja vajadust vastavat klappi välja vahetada

ei olnud, kuna tehase standardite kohaselt loeti see terveks ning töökõlbulikuks. Tehase

standarditele tuginemist võib hageja seisukohalt pidada võrdväärseks antud teenuse

vähemalt keskmise kvaliteediga osutamise standardiga. Vastav asjaolu on tuvastatav

Elips-K OÜ poolt väljastatud tellimislehel nr 13989 ja hageja tellimislehel nr 981401,

et tegemist on sama juhtumiga. Tööde teostamise järgselt olid klapid töökorras.

Mingeid mikropragusid tööde käigus ei tuvastatud, seda remondi ajal ka ei näe.

Mikropragude olemasolu avastamine eeldab spetsiaalse röntgenseadme kasutamist,

mida tavapäraselt plokikaane remonttööde teostamisel ei kasutata ning mida taolisi

remonttöid teostavatel autoremonditöökodadel kasutuses ei ole. Klappide vahetamine

ei olnud hädavajalik toiming ning erialaspetsialistide poolt oli aktsepteeritav, et sõiduk

võis jätkata tööd olemasolevate klappidega, millele teostati tööpinna lihvimistööd.

Tingimuste p 4.1. kohaselt hageja tööle antava garantiiga ei ole kaetud kõik puudused,

mis autole tekkida võivad, vaid konkreetselt teostatud tööga seotud puudused. Kui

kostja oleks tellinud, et klappide puhul tuleb kontrollida igasuguse kulumise olemasolu

ja selle tuvastamisel klapid vahetada, oleks hageja seda teinud. Lisaks ei ole teenuse

osutajale selline kahju ette nähtav.

6. Eelkirjeldatud väär arusaam tööde mahust on toonud kaasa ka väära ekspertarvamuse

andmise EE poolt, kes võttis oma ekspertarvamuses aluseks info, et „Baltreiler AS

tellis 2011 detsembrikuus Skuba Eesti OÜ-lt sadulveoki klappide ja plokikaante

kontrolli ja remondi või vajadusel nimetatud osade vahetuse, et ennetada võimalikke

klapi-purunemisi.“ Kuna hagejale ei ole võimalik ette heita klapi purunemist, ei ole

põhjust hagejale ette heita ka kostjale tekkinud kahju.

7. Kostja väide arvete nr 6507195, 6320660, 6320764, 6321395, 6315801 mittetasumise

kohta on alusetu, kuna kostjal ei ole õigust esitada „täitmisest keeldumise vastuväidet“

tema enda nõude tõttu, mida ei ole olemas. Kostja on tunnistanud, et need arved on

tasumata ning tuleks tasuda. Kostja seisukohalt tekkis tasaarvestuse avalduse aluseks

olev nõue hageja poolsest müügigarantiist, mis realiseerus Leedus aset leidnud sõiduki

707 MKI rihmapinguti purunemisega. Antud juhul kostja ei ole tõendanud

tasaarvestuse avalduse aluseks oleva nõude aluseid, seega on tema nõue tõendamata.

8. Väärad on kostja väited, et ta ei ole arvetes nr 6320244, 6320514, 6320516, 6320591,

6320629, 6320765, 6320780, 6321395 nimetatud sõidukite remonttöid/teenuseid

tellinud ja hagejalt teenust saanud, kuna tellimislehed on allkirjastamata.

Pooltevahelises praktikas poolte esindajad ei allkirjastanud alati kõiki tellimislehti,

kuigi töid tellitakse, võetakse vastu ning nende eest tasutakse, mida tõendavad ka

tellimislehed nr 6318613, 6320070, 6319624, 6320591. Tõendamata on kostja väide,

nagu oleks hageja korduvalt üritanud kostjat petta ja on kostjale allkirjastamata

tellimislehtede alusel arveid esitanud tööde eest, mida pole tehtud.

Kostja vastuväited

9. Kostja hagi ei tunnistanud. Pooled sõlmisid 24.04.2009 lepingu nr P-09-59 ja lepingu

lisa 2. Lepingu p 2.1. järgi oli hageja kohustatud hooldama ja remontima vajaliku

hoolsusega oma erialastele teadmistele ja võimetele tuginedes kõiki kostjale kuuluvaid

või kostja kasutuses olevaid sõidukeid vastavalt tellimusele. Hageja rikkus lepingut

ning selle tagajärjel tekkis kostjale kahju 9983,88 eurot, mis osas esitas kostja

tasaarvestuse avalduse.

10. Kostja ei tunnistanud hageja nõudeid arvete nr 6319624, 6320591, 6320516,

6320514,6320244, 6320629, 9320660, 6320764, 6320765, 6320780 ja 6321395 osas.

Hageja nõude suurus on ekslik ja tegelikkuses oli kostja võlgnevus väiksem kui seda

väidab hageja. Osa arvetest on fiktiivsed, sest kostja ei ole kunagi vastavasisulisi töid

hagejalt tellinud, mõnedel arvetel märgitud töid ei ole tegelikkuses teostatud ega arvel

märgitud varuosasid hageja poolt vahetatud.

11. Arved nr 6319623, 6319652, 6319682 ja 6319699 on tasutud vastavalt 14.11.2011

kostja tasaarvestusele kostja arvega nr 389 - 1131,60 eurot ja tasaarvelduse aluseks oli

müügigarantii 22.07.2011 - arve nr 6318379 alusel hageja teostatud remondile, kus

sõidukil 707 MKI vahetati rihmapinguti ja rullikud, mis 03.09.2011 Leedus purunesid

ning sõiduk ei olnud võimeline omal jõul sõitu jätkama ohustamata sõiduki tehnilist

seisukorda ja keskkonda. Kostja esindaja teavitas koheselt hagejat tekkinud olukorrast

ja hageja esindajad PPja KL andsid nõusoleku remondi teostamiseks Scania Leedu

esinduses ning kinnitasid kulude hüvitamist maksumusega kuni 1200 eurot seoses

hageja antud müügigarantiiga, milleks nad palusid saata hagejale pretensiooni ja arve

Leedus Scanialt ostetud remondi kohta. Peale hagejale teistkordselt, 24.10.2011 meili

teel pretensiooni ja Scania arve saatmist, edastas kostja 14.11.2011 hagejale

tasaarvestuse avalduse, millega kostja tasaarvestas hageja nimetatud arvetest tulenevad

nõuded oma arvest nr 389 tuleneva nõudega. 16.12.2011 tegi kostja hagejale

maksekorralduse, millega tasus ära hageja arved nr 6319676, 6319651, 6319624,

6501079 ja 6319710, kokku 320,67 eurot ja märkis täiendavalt maksekorralduse

selgitusse, et arved nr 6319623, 6319652, 6319682, 6319699 on tasaarvestatud arvega

nr 389.

12. Kostja ei ole arvetes nr 6320244, 6320514, 6320516, 6320591, 6320629, 6320765,

6320780, 6321395 märgitud sõidukite remonttöid tellinud. Poolte vahel oli kokku

lepitud täpne kord, kuidas toimub tööde tellimine ja tehtud tööde vastuvõtmine.

Lepingu punktide 2.1, 2.3, 3,1 ja tingimuste p 3.1 kohaselt pidi kostja nii sõidukit

remonti tuues kui ka seda kätte saades andma allkirja, mida pooled praktikas ka tegid.

Hageja poolt esitatud arvete aluseks olevatel tellimislehtedel allkirjad puuduvad. Juhul

kui kohus peaks siiski tuvastama, et hagejal on nimetatud arvete osas nõuded kostja

vastu, esitas kostja alternatiivselt tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestab oma

kahjunõude hageja vastu hagis esitatud arvetest nr 6320244, 6320514, 6320516,

6320591, 6320629, 6320765, 6320780 ja 6321395 tulenevate nõuetega kogusummas

2065,07 eurot.

13. Kostja esitas hagejale 19.07.2012 tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas 13

hageja arvet, sh hagi aluseks olevad arved nr 6320182, 6320236, 6320618, 6320624,

6320831, 6320952, 6320953 - 1131,14 eurot kostja kahjunõudega hageja vastu.

14. Kostja ei tunnistanud sõiduki 130 AUV remondi arvet nr 6320390 - 2734,20 eurot.

Teostatud tööd olid ebakvaliteetsed ja hageja oli remonti tehes hooletu. Arve on

põhjendamatu 794,74 euro ulatuses, kuna selles nõutakse tasu tegelikkuses tegemata

tööde eest. Arvel on märgitud S-hoolduse teostamine 84,09 eurot (käibemaksuta),

tegelikkuses Saksamaal teostatud remondi käigus selgus, et S-hooldus on tegemata.

Alusetu on arvel märgitud tarvikute loetelu ridadel 9-15 kokku 161,44 eurot

(käibemaksuta). Arve nr 6320390 on alusetu 294,63 euro ulatuses (käbemaksuga).

15. Sõidukis 130 AUV oli vana õli ning filtrid vahetamata, kuigi arve järgi kulus sõidukile

36 liitrit mootoriõli ja vahetati õlifilter ja kütusefilter maksumusega 137,55 eurot.

Tegelikkuses olid need tööd tegemata, mida kinnitab hooldusleht „S Inspection 00:03-

04 Issue 11 en“, kus puuduvad märked nende tööde teostamise kohta. Arvel on

märgitud plokikaante remondi maksumuseks 876,96 eurot, mis on ligi kaks korda

suurem kui poolte vahel oli kokku lepitud ja tavaks. Poolte vahel ei olnud vaidlust

asjaolu üle, et hageja tellis sõiduki 130 AUV plokikaante remondi teenusena sisse

Elips-K OÜ-lt. Elips-K OÜ hinnakirja järgi maksab plokikaane kontroll ja

survestamine 25 eurot pluss remont 2 h x 25 eurot = kokku 75 eurot ühele plokikaanele

ehk 450 eurot 6 plokikaane remondile, millele lisandub hageja vahendustasu 10 eurot

ehk siis kokku 460 eurot. Kostja väitel oli poolte vahel kokkulepe, et remondi

maksumuseks kujuneb ligikaudu 480 eurot, millest peaks veel täiendavalt KL poolt

mainitud 5% soodustus maha minema (18.01.2013 e-kiri), mitte 876,96 eurot, mistõttu

kostja esitas hagejale pretensiooni remonttöö maksumuse kohta. Seega on plokikaane

(6 tk) õige remondi maksumus 460 eurot. Ainuüksi eeltoodud alustel on hageja arve

põhjendamatu 794,74 euro ulatuses.

16. Arvel nr 6320390 märgitud sõidukile 130 AUV teostatud remont oli ebakvaliteetne.

Nimetatud asjaolust teavitas kostja koheselt hagejat, samas teavituses keeldus kostja

tasumast ka arve ülejäänud osa 1939,56 (2734,30 - 794,74), s.o kostja ei aktsepteeri

esitatud arvet täies ulatuses, kuivõrd hageja poolt teostatud ebakvaliteetne remont

tekitas kostjale veel täiendavalt kahju 9983,88 eurot.

17. Kostjal olid tasumata arved nr 6315801, 6320182, 6320236, 6320618, 6320624,

6320660, 650764, 6320831, 6320952, 6320953, 6320680 ja 6321022 - 3234,69 eurot.

Kostja leidis, et tal puudus kohustus nimetatud arvete tasumiseks, kuivõrd nende arvete

osas osaliselt kostja esitas tasaarvestuse avaldused 19.07.2012 - 1131,14 eurot, ja

kohtumenetluses 31.01.2013 - 2065,05 eurot.

18. Kostjal on hageja vastu lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue 9983,88

eurot, mis kuulub tasaarvestamisele hageja nõudega. Kostja tellis 2011. aasta lõpus

hagejalt sõiduki 130 AUV plokikaane peade kapitaalremondi eesmärgiga ennetada

võimalikke klapipurunemisi. Sõiduki mootor töötas ebaühtlaselt ja klappidest kostus

ebaloomulik heli. Kuna sõidukil oli 2009.a purunenud II silindri klapp, siis oli põhjust

arvata, et võib esineda reaalne oht järgmisele klapipurunemisele. Samuti oli sõiduki

läbisõit 800 000 km. Nendest asjaoludest teavitas kostja eelnevalt hageja meistrit KLt,

kes saadud info põhjal kinnitas, et plokikaaned koos nendes sisalduvate detailidega

kontrollitakse ja taastatakse vastavalt kapitaalremondi protsessile ja töö teostamiseks

poolte esindajad täitsid tellimislehe nr 981401.

19. Tellimiselehel nr 981401 on osa varem kirjutatud teksti hageja poolt ära kustutatud ja

selle asemele on kirjutatud tekst „klient soovis kontrollida klappe ja plokipäid. Klapid

ja plokikaaned kontrollitud Elips´is ja vahetatud on väljalaske klappide juhtpuksid“.

Kostja ei saa kontrollida, mida hageja tellimislehele hiljem juurde kirjutab, sest

tellimisleht jääb hageja kätte. Hiljem juurde kirjutatud tekst on kirjutatud teise

käekirjaga ja teise kirjutusvahendiga. Tellimislehe algselt vormistanud isiku käekiri,

kes kirjutas teksti „ plokikaaned peale ja maha, klappide reguleerimine, s-hooldus“ on

visuaalsel vaatlemisel hoopis teistsugune. Hageja muutis tellimislehte nr 981401

eesmärgiga varjata, et hageja teostas tellitud töö puudulikult ning rikkus oluliselt

lepinguga võetud kohustusi.

20. Väär on hageja seisukoht, et sõiduki 130 AUV remonttöö teostati vastavalt

kokkulepitud mahule, kuna see on vastuolus nii arvel nr 6320390 märgituga kui ka

tellimislehe nr 981401 pöördel märgitud tööde loeteluga. Arvel hageja märkis, et

teostas plokikaane remondi maksumusega 876,96 eurot ja tellimislehe pöördel tööde

loetelus on kirjas plokikaante remont. Seega on hageja enda esitatud tõenditega

tõendanud, et kostja tellis veokile 130 AUV plokikaane peade kapitaalremondi. Autode

remontimise puhul ei saa olla vaidlust selles, et erialaste teadmiste hulka ja vajaliku

hoolsuse all tuleb mõista ka muuhulgas seda, et töö teostaja suudab märgata seda, kas

remonditav auto detail on oma eluea ära elanud ja vajab vahetust või mitte. Tingimuste

p 2.12 kohaselt, kui tellimislehel määratud tööde teostamise käigus selgub lisatööde

või detailide vahetamise vajadus, kohustub hageja sellest viivitamatult kostjat

teavitama ja töid jätkatakse peale kostjalt kinnituse saamist või kostjaga ühenduse

mittesaamisel hageja äranägemisel, kuid mitte enam kui 63,91 euro eest. Sõiduki 130

AUV remont teostati 11.01.2012 ja kostjale üleandmise juures viibis ka juht Aivo

Spiegelberg ning juba üleandmisel oli ebaloomulik heli mootoris alles, kuigi palju

vaiksem, klapid teevad häält ja mootor tossab, mille kohta hageja meister KL selgitas,

et see on alguses normaalne ja töö käigus kaob. Sõiduk 130 AUV sõitis Eestist ära ja

vähem kui nädala pärast juht teatas, et mootor töötab endiselt ebaühtlaselt, koormuse

kasvades klappide hääl valjenes ja kostus kõikidest silindritest varasema ühe silindri

asemel, tossamine ei ole kadunud või vähenenud. Kostja esindaja teavitas sellest

koheselt hageja meistrit KL-t, kes ei ole tänaseni e-kirjale vastanud.

21. 13.02.2012 (13 500 km sõidu järel) kadus sõidukil 130 AUV jõud ja tossamine muutus

eriti suureks, misjärel pöördus Saksamaal lähimasse Scania teenindusse Motoren

Baader Vertriebs- und Instandsetzungs GmbH, kus selgus, et kõigi kuue silindri

klappide klapisääre tihendid polnud nende ettenähtud pesades ja loksusid vabalt mööda

klapisääri, klappide ja juht-pukside tolerantsid olid valed (osades oli liiga suur lõtk ja

teised olid kinni) 4. ja 5. silindri klappidest jooksis õli silindrisse, 4. silindri üks

sisselaske klapp oli puruks ning see oli rikkunud ka 4. silindri pea koos pihustiga.

Kostja teavitas juhtunust koheselt kirjalikult hagejat. Scania teostas sõidukile remondi,

mille maksumuseks kujunes 8831,95 eurot. Lisaks kandis kostja ka täiendavaid

kulutusi; külmikhaagise tühjaks laadimine Prantsusmaal - 530 eurot; autojuhi ööbimine

hotellis remondi ajal - 144 eurot; autojuhi päevarahad lähetuspäevade eest remondi

tõttu tekkinud seisakul - 192 eurot; autojuhi töötasu remondi ajal koos maksudega -

285,92 eurot. Kokku põhjustas hageja ebakvaliteetselt teostatud remont kostjale kahju

9983,88 eurot. 16.04.2012 esitas kostja hagejale kahjunõude, paludes selle hüvitada

hiljemalt 23.04.2012.

22. Hageja soovil toodi kõik Scania Saksamaa esinduses teostatud remondi käigus välja

vahetatud varuosad Eestisse ja anti üle hagejale, et ta saaks ise veenduda teostatud

remonttöö ebakvaliteetsuses. Saksamaal sõidukile teostatud remonti kirjeldavatest

tõenditest nähtus, et kostja oli sunnitud tellima täpselt samade osade remondi, mis

teostati hageja poolt 2011 lõpus tellimislehe 981401 alusel ning millele kehtis 6-kuune

garantii. Nimetatut ei lükka ümber ka OÜ Elips-K mõõtmistulemused, millega hageja

soovis tõendada, et klappide kulumine oli minimaalne, klapi purunemise põhjuseks oli

väsimusmurdumine ehk klapp oli oma eluea ära elanud. Sõidukil purunes klapp pärast

seda, kui ta oli remondijärgselt saanud sõita vaid ca 13 500 km, siis sellise läbisõidu

peale ei saa üksi klapp oma eluiga ära elada ega murduda. Asjaolu, et sõidukile

teostatud remont oli ebakvaliteetne ja põhjustas uuesti remontimise vajaduse

Saksamaal, kinnitab ka euroinseneri, tunnustatud transporditehnika inseneri EE antud

arvamus. Hageja tellis sõiduki remontööd Elips–K OÜ-lt, kes oma seletuse kohaselt

informeeris hagejat, et klapid tuleks parema tulemuse saamiseks vahetada ja ilma

klappe vahetamata ei anna ta oma tööle garantiid. Seega oli hageja teadlik, et klappide

väljavahetamise vajadusest ja nende vahetamata jätmisega võttis hageja endale riski,

et teostatud remonttöö võib põhjustada täiendavaid kahjusid. Kuna sõiduki

remontimisel jättis hageja oma eluea ära elanud sõiduki detailid vahetamata ning ei

teavitanud kostjat kulunud detailide vahetamise vajadusest, siis ei vastanud teostatud

remonttöö lepingu tingimustele. Seega oli hageja oli tööde teostamisel raskelt hooletu.

23. Kostja teatas hagejale töö lepingu tingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul

pärast seda, kui ta sellest teada sai. Kuna sõiduk läks katki Saksamaal, siis kostja ei

saanud nõuda hagejalt töö parandamist ning pidi leidma mingi muu lahenduse. Kostja

leidis, et kõik kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused täidetud. Hageja teostatud

ebakvaliteetne ja lepingutingimustele mittevastav remonttöö kostja sõidukile on

otseses põhjuslikus seoses kostjale tekitatud kahjuga.

24. Rahuldamata tuleb jätta hageja nõue, mis tuleneb arvetest nr 6315801, 6320660,

6507195, 6320764, 6320390 - 5336,28 eurot. Arve nr 6320390 on põhjendamatu

794,74 euro ulatuses seoses teostamata s-hoolduse ja kokku lepitust ja tavapärasest ligi

kaks korda suurema plokikaante remondi maksumuse tõttu, mistõttu kostja keeldus

tasumast ka arve ülejäänud osa summas 1939,56 (2734,30 -794,74), ei aktsepteerinud

esitatud arvet täies ulatuses ja esitas hinna alandamise avaldus nullini, kuivõrd hageja

poolt teostatud ebakvaliteetne remont tekitas kostjale veel täiendavalt kahju.

25. Arvetes nr 6507195, 6320660, 6320764 ja 6321395, 6315801 märgitud remonttööde

eest on kostja hagejale jätnud tasumata 2602,08 eurot, kuid samas on kostja nimetatud

arvete osas esitanud täitmise keeldumise vastuväite, kuniks hageja ei ole hüvitanud

kostjale tekitatud kahju. Täiendavalt esitas kostja ka nimetatud arvete osas

tasaarvestuse avalduse ja palus kohtul tasaarvestada kostja kahjunõue hageja arvetes

nr 6507195, 6320660, 6320764, 6321395, 6315801 ja 6320390 toodud nõuetega.

26. Hageja viivise nõue on alusetu. Kuivõrd ei eksisteeri hageja põhinõudeid kostja vastu,

ei saa eksisteerida ka viivise nõudeid. Isegi kui kohus otsustab, et hageja tasunõue on

olnud mingis osas sissenõutav, ei ole viivise arvestus põhjendatud ja võimalik

tulenevalt kostja poolt õiguskaitsevahendina kohaldatud kohustuste täitmisest

keeldumisest.

Esimese astme kohtu otsus

27. Harju Maakohus jättis 11.02.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

28. Vaidlus puudus selles, et kostja tellis hagejalt veokile nr 130 AUV plokikaante remondi

ja hageja korraldas remondi kolmanda isiku Elips-K OÜ kaudu. Poolte vahel oli

vaidlus järgmiste asjaolude üle:

- kas hagejal on kostja vastu arvetest nr 6319624, 6501079 ja 6319710 tulenev nõue,

kostja on arved väidetavalt tasunud 16.12.2011;

- kas arvetest nr 6319623, 6319652, 6319682 ja 6319699 tulenev nõue on lõppenud

kostja 14.11.2011 tasaarvestuse avalduse alusel;

- kas kostja on tellinud hagejalt arvetest nr 6320244, 6320514, 6320516, 6320591,

6320629, 6320765, 6320780 ja 6321395 tulenevad tööd;

- kas arvetest nr 6320182, 6320236, 6320618, 6320624, 6320680, 6507195, 6320831,

6320952, 6320953, 6321022 tulenev nõue on lõppenud kostja 19.07.2012

tasaarvestuse avalduse alusel;

- kas kostjal on hageja vastu 14.11.2011 tasaarvestuse avalduses ja 19.07.2012 tasa-

arvestuse avalduses märgitud kahjunõue;

- kas kostjal on õigus tasaarvestada arved nr 6320660, 6320764, 6315801 ja 6320390

enda kahjunõudega kostja vastu.

29. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid arvetes nr 6319624, 6501079 ja 6319710 märgitud

tellitud töödele ja nende vastuvõtmisele, seega on esitatud arvete aluseks olevad tööd

vastuvõetud ja tasunõue sissenõutavaks muutunud, mille üle puudus ka vaidlus.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja 16.12.2011 tasunud hageja esitatud

arved nr 6319624 - 60 eurot, 6501079 - 78,88 eurot ja 6319710 - 15 eurot, seega on

arved tasutud ja nimetatud arvete alusel esitatud hageja nõue 153,88 eurot on

põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata, kuna nõue on lõppenud kohase tasumisega.

30. Kostja ei esitanud vastuväiteid arvetes nr 6319623 - 85,79 eurot, 6319652 - 345,94

eurot, 6319682 - 426,52 eurot ja 6319699 - 274,90 eurot, kokku 1133,15 eurot, tellitud

töödele ja nende vastuvõtmisele, seega on esitatud arvete aluseks olevad tööd vastu

võetud ja tasunõue sissenõutavaks muutunud, mille üle puudub vaidlus. Kostja esitas

nimetatud arvete osas tasaarvestuse vastuväite. Kostja põhjendas oma kohustuse

puudumist asjaoluga, et hageja nimetatud arvetest tulenev nõue on tasaarvestatud

vastavalt kostja 14.11.2011 tasaarvestuse avaldusele, mis tulenes veokile, reg märgiga

707 MKI Leedus teostatud remondist, millele kehtis hageja poolne garantii.

31. Tasaarvestuse tegemine eeldab vastassuunaliste samaliigiliste kohustuste olemasolu.

Kohus leidis, et hageja nõue ja kostja tasaarvestuseks esitatud nõue on vastastikku

seotud, kuna tulenevad samast lepingulisest suhtest. Seega tuleb tuvastada, kas hagejal

on kostja ees selline kahju nõue, mis tuleneb hageja poolt sõidukile 707 MKI teostatud

tööle antud garantiist.

32. Puudus vaidlus ja nähtuvalt arvest nr 6318379 teostas hageja kostja sõidukile 707 MKI

22.07.2011 remondi, mille käigus vahetati veokil rihmapinguti ja rullikud. Vastavalt

tingimuste p-le 4.1 antakse 6-kuuline garantii tehnilisele järelevalvele, remonditöödele

ning vahetatud osadele ja sõlmedele. 03.09.2011 purunes Leedus sõiduki 707 MKI

rihmapinguti, mistõttu ei olnud võimeline omal jõul sõitu jätkama, ja hagejaga

eelnevalt kooskõlastades, pukseeris kostja sõiduki rihmapinguti vahetamiseks Scania

Leedu esindusse, mis on tõendatud kostja 05.09.2011 pretensiooniga hageja töökoja

juhatajale A. Sigurile ja 03.10.2011 arvega nr 11233076 - teostatud rihmapinguti

vahetus Leedus Scania esinduses. 14.11.2011 edastas kostja hagejale tasaarvestuse

avalduse, millega tasaarvestas hageja arvetest nr 6319623, 6319652, 6319682,

6319699 tulenevad nõuded 1133,15 eurot enda arvest nr 389 tuleneva nõudega 1131,60

eurot. Seega on kostjal hageja vastu hageja poolt 22.07.2011 teostatud töödele antud

müügigarantiist tulenev nõue, mistõttu oli kostja õigustatud esitama 14.11.2011

tasaarvestuse avalduse. Kohus leidis, et eeltoodust tulenevalt on hageja arvetest nr

6319623, 6319652, 6319682 ja 6319699 tulenevad nõuded lõppenud tasaarvestusega

vastavalt VÕS § 186 p 2 alates tasaarvestuse avalduse edastamisest 14.11.2011.

33. Kostja leidis, et alusetu on hageja arvetest nr 6320244 - 420,70 eurot, 6320514 - 209,15

eurot, 6320516 - 24,72 eurot, 6320591 - 234,61 eurot, 6320629 - 511,51 eurot, 6320765

- 150,67 eurot, 6320780 - 449,23 eurot ja 6321395 - 64,48 eurot, tulenev nõue, kuna

kostja ei ole hagejalt nimetatud arvetes märgitud veokite remonttöid tellinud,

tellimuslehtedel puuduvad allkirjad või allkirjad on pandud hageja enda töötajate poolt.

Hageja leidis, et kostja väited on alusetud ega põhine pooltevahelisel praktikal.

34. Lepingu p 3.1 alusel sõiduki remontimiseks üle andnud autojuht või teine isik, kes on

üle andnud eseme remontimiseks ja on allkirjastanud tellimislehe, on sobilik kliendi

esindaja ja tema volitused võtta vastu remonditud eset ei vaja täiendavat tõendamist.

Tingimuste p 2.3 alusel tehniline juht (vastuvõtja) võtab autoteeninduses vastu kliendi

tellimuse ning transpordivahendi (agregaadi) ning tagastab selle kliendile pärast tööde

teostamist, p 2.7 kohaselt remonditööde teostamise tähtaega hakatakse arvestama

alates tellimuslehe allkirjastamise kuupäevast, p 2.12 järgi kui tellimuslehel määratud

tööde teostamise käigus selgub lisatööde või detailide vahetamise vajadus, kohustub

hageja sellest viivitamatult klienti teavitama. Töid jätkatakse pärast kliendilt saadud

kinnitust. Kui kliendiga ei ole võimalik ühendust saada ja selliste detailide vahetamine

otseselt mõjutab teostatavate tööde kvaliteeti ning tähtaegu, teostab hageja mainitud

tööd oma äranägemise järgi, kuid mitte suurema kui 1000 krooni eest. Vastavalt p-le

3.1 on tööd lõpetatud, kui hageja teatab kliendile tellimuse täitmisest. Klient on

kohustatud tulema parandatud transpordivahendi (agregaadi) järele mõistliku tähtaja

jooksul, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul pärast teate saamist. Tööde

vastuvõtmisel allkirjastab klient tellimislehe. Seega tulenevalt poolte vahel sõlmitud

lepingust ja tingimustest pidi kostja sõidukit remonti tuues kui ka seda kätte saades

andma allkirja.

35. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et tellimislehel nr 981345 (arve 6320244) on

olemas kostja esindaja allkiri nii tellimise esitamisel kui ka vastuvõtmisel, samuti

tellimislehtedel nr 981604 (arve 6320514) ja 981638 (arve 6320591) on kostja esindaja

allkiri tellimislehel tellimise esitamisel, tellimislehtedel nr 981893 (arve 6320952) on

kostja esindaja allkiri tellimise vastuvõtmisel ning tellimise vastuvõtmisel KL allkirja

kohta on esitatud tellimislehel selgitus, et „auto toodi õhtul, leht puudus.“ Kostja

esindaja allkiri tööde tellimise esitamisel ja vastuvõtmisel puudub tellimislehtedel nr

981771 (arve 6320629), 981968 (arve 6320765), 981942 (arve 6320780), 982265 (arve

6321395).

36. Kohus nõustus hagejaga, et arvetest nähtuvalt oli poolte vahel tava ja praktika, et

tellimislehed ja tööde vastuvõtmise lehed ei ole alati allkirjastatud kostja esindaja

poolt, et tööd saaks lugeda tellituks ja vastu võetuks. Nii on nt tellimislehel nr 980760

(arve 6320624) kostja esindaja allkiri tellimise esitamisel, kuid puudub tööde

vastuvõtmisel, tellimislehel nr 980794 (arve 6319682) on kostja esindaja allkiri

tellimise esitamisel, kuid puudub tööde vastuvõtmisel, tellimislehel nr 980818 (arve

6319699) puudub kostja esindaja allkiri nii tööde tellimisel kui ka vastuvõtmisel.

Lisaks on hageja esitanud kohtule tellimislehed nr 979691 ja 981125, millel puudub

kostja esindaja allkiri, kuid arveid on aktsepteeritud ja makstud ning tellimislehed nr

980760 ja 981638, millel on kostja esindaja allkiri, kuid arve ei ole makstud ega selle

aktsepteerimine kinnitatud. Seega on alusetud kostja väited, et ta ei ole hagejalt tellinud

arvetest nr 6320244, 6320514, 6320516, 6320591, 6320629, 6320765, 6320780 ja

6321395 tulenevaid töid, kuna poolte vahel on praktikas välja kujunenud, et

tellimislehed ja tööde vastuvõtmine peab olema alati allkirjastatud. Muid tõendeid,

peale väidete, et tellimislehed ja tööde vastuvõtmine on allkirjastamata, asjaolu kohta,

et töid ei ole tellitud, ei ole kostja esitanud. Kostja väited, et hageja on korduvalt

üritanud esitada kostjale valesid ja teostamata tööde eest arveid, on tõendamata ja

paljasõnalised. Kostja ei ole tõendanud ka, et tellimislehtedel olevad allkirjad kostja

poolt tööde vastuvõtmise kohta on hageja enda töötajate allkirjad, eksperthinnangut

allkirjade osas kohtule esitatud ei ole. Seega on põhjendatud eelnimetatud arvetest

tulenev hageja nõue kokku 2065,07 eurot.

37. Kostja leidis, et alusetu on hageja arve nr 6320390 - 2734,20 eurot (käibemaksuga),

(2278,50 eurot ilma käibemaksuta), kuna selle alusel nõuab hageja tasumist tööde eest,

mis hageja poolt teostati ebakvaliteetselt ja mistõttu tekkis kostjale kahju. Arvest nr

6320390 nähtub, et sõidukile 130AUV on teostatud plokikaante maha võtmine ja

paigaldus 668,80 eurot, S-hooldus 84,09 eurot ning kasutatud materjalid: pumppihusti

tihendi kompl SC 175,40 eurot, tihend SC 9,10 eurot, plokik.tih.kompl DC9/11/16

222,10 eurot, juhtpuks SC 4 53 eurot, klapisääre tihend SC124 22,20 eurot, plokikaane

remont 876,96 eurot, seib 0,37 eurot, seib 0,37 eurot, kütusefilter SC 12,69 eurot,

klaasipesuvedelik (-20) lõhnatu 1,93 eurot, õlifilter RVI / SC / VO 6,65 eurot,

tsentrifuug RK.SC 2,81 eurot, salongifilter SC 4-seeria 5,22 eurot, jahutusvedelik long

life 13,94 eurot, mootoriõli endurno sld 10W40 118,20 eurot, materjal 4,64 eurot.

38. Kostja väitel nõutakse arve nr 6320390 järgi tasu tööde eest, mida tegelikkuses ei ole

tehtud, samuti tööde hind oli varem kokku lepitust kõrgem. Hageja ei ole teostanud

arvel märgitud S-hooldust, veokis oli vana õli ja filtrid vahetamata. Lisaks on arvel

märgitud plokikaante remondi maksumuseks märgitud 876,96 eurot, mis on ligi kaks

korda eelnevalt kooskõlastatust suurem (Elips-K OÜ hinnakirja järgi pidanuks hind

olema ca 460). Ainuüksi eeltoodud alustel on hageja arve põhjendamatu 794,74 euro

ulatuses. Kui selgus, et arvel nr 6320390 märgitud sõidukile 130 AUV teostatud

ebakvaliteetne remont, millest kostja koheselt teavitas hagejat, siis samas teavituses

kostja keeldus tasumast ka arve ülejäänud osa 1939,56 (2734,30 -794,74), s.o ei

aktsepteerinud esitatud arvet täies ulatuses (esitades hinna alandamise avalduse

nullini), kuivõrd hageja poolt teostatud ebakvaliteetne remont tekitas kostjale veel

täiendavalt kahju 9983,88 eurot.

39. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt selgus Saksamaal teostatud remondi

käigus, et sõidukile 130 AUV ei ole teostatud S-hooldust, oli vana õli ja filtrid

vahetamata. Asjaolu, et S-hooldus on tegemata, kinnitab ka hageja esitatud hooldusleht

„S Inspection 00:03-04 Issue 11 en,“ millel puuduvad märked tööde teostamise kohta.

Seega on tõendatud, et arvel nr 6320390 on põhjendamata nõue S-hoolduse eest 84,90

eurot ja nõue kütusefiltri, klaasipesuvedeliku, õlifiltri, tsentrifuugi, salongifiltri,

jahutusvedeliku ja mootoriõli eest 161,44 eurot, kokku 245,53 eurot (käibemaksuga

294,64 eurot).

40. Puudus vaidlus, et sõidukile 130 AUV teostas plokikaane remondi hageja alltöövõtja

Elips-K OÜ. Elips-K OÜ hinnakirja kohaselt maksab plokikaane survestamine 25 eurot

ja plokikaane remont 25 eurot tunnis. Hageja töötaja KL 18.01.2012 edastatud e-kirjast

nähtuvalt kulus ühe plokikaane remondile ca 2 tundi, seega on remondi maksumus

kokku 75 eurot plokikaane kohta ehk 6 plokikaant kokku 450 eurot. Lisaks on

maksumusele lisatud 10 eurot vaheltkasu, kuna hageja ei saa müüa sisseostetavat

teenust omahinnaga. Asjaolu, et kostja ei nõustunud plokikaane remondi hinnaga,

tõendab kostja 17.01.2013 e-kirjaga esitatud pretensioon hagejale arve suuruse osas.

Eeltooduga on tõendatud, et plokikaane remondi maksumus oli ca 460 eurot.

41. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et arve nr 6320390 on põhjendamatu 662,49 euro

(245,53+416,96) (käibemaksuta), (794,99 eurot käibemaksuga) osas ja põhjendatud

1939,21 eurot (käibemaksuga).

42. Kostja leidis, et hageja arvetest nr 6320182 - 18,24 eurot, 6320236 - 291,36 eurot,

6320618 - 280,86 eurot, 6320624 - 60 eurot, 6320680 -100 eurot, 6507195 - 56,52

eurot, 6320831 - 22,31 eurot, 6320952 - 68,20 eurot, 6320953 - 390,17 eurot, 6321022

-210,80 eurot, tulenevad nõuded on lõppenud tasaarvestusega. Kostja esitas hagejale

19.07.2012 tasaarvestuse avalduse, mille alusel tasaarvestas nimetatud arvetest

tulenevad nõuded kostja kahjunõudega hageja vastu 9983,88 eurot. Lisaks esitas kostja

menetluse kestel 31.01.2013 vastuses hagile tasaarvestuse avalduse, millega

tasaarvestab hageja arvetest nr: 6320660 - 2296,20 eurot, 6320764 - 131,20 eurot,

6315801 - 1848,85 eurot, 6320390 - 1824,26 eurot, tulenevad nõuded kostja

kahjunõudega hageja vastu, seega on ka nimetatud arvetest tulenev nõue lõppenud

tasaarvestusega. Lisaks esitas kostja 31.01.2013 vastuses alternatiivse tasaarvestuse

avalduse juhuks, kui kohus leiab, et hagejal on arvete nr 6320244 - 420,70 eurot,

6320514 - 209,15 eurot, 6320516 - 24,72 eurot, 6320591 - 234,61 eurot, 6320629 -

511,51 eurot, 6320765 - 150,67 eurot, 6320780 - 449,23 eurot, 6321395 - 64,48 eurot,

osas sissenõutavad nõuded kostja vastu (mida kostja ei tunnista) ja millega kostja

tasaarvestab oma kahjunõude hageja vastu viimase poolt hagis esitatud arvetest nr

6320244, 6320514, 6320516, 6320591, 6320629, 6320765, 6320780 ja 6321395

tulenevate nõuetega summas 2065,07 eurot.

43. Kohus leidis, et arvelt nr 6320390 ja arve aluseks olevalt tellimislehelt nr 981401

nähtub, et sõidukile 130 AUV on teenustööna teostatud 2011 lõpus plokikaane remont.

Plokikaane remondi teostamine on tõendatud ka tunnistaja UT ütlustega, samuti

asjaolu, et klapid olid töökõlbulikud, kuid parima tulemuse saavutamiseks soovitas

tunnistaja need välja vahetada, millest teavitas tellija esindajat, kes oli hageja töötajat

M. Elips-K OÜ 29.12.2011 tellimusega nr 13989 on tõendatud, et Elips-K OÜ teostas

tellija Skuba Eesti tellimusel sõiduki 130 AUV plokikaane survestamist, lihvimist,

klappide kontrolli, remonti. Seega on tõendatud, et kostja tellis sõidukile 130AUV, nii

klappide kui ka plokikaante kontrolli ja ka remondi. Kohus leiab, et isegi, kui kostja ei

tellinud plokikaante remonti, nagu väidab hageja, siis on tõendatud, et plokikaante

remont on teostatud. Sõiduki remont teostati 11.01.2012, misjärel anti kostjale üle,

mille osas puudub vaidlus. Peale remonti oli ebaloomulik heli mootoris alles ning

lisandunud oli mootori tossamine, mille peale hageja töötaja KL teatas, et see on

loomulik ja kaob iseenesest. Nädal pärast remonti teavitas kostja e-kirjaga hageja

esindaja KL-t, et mootori ebaühtlane töötamine ja tossamine ei ole ära kadunud, millele

vastust ei saanud. 13.02.2012 peale 13 500 km läbimist kadus sõidukil 130 AUV jõud,

tossamine muutus eriti suureks, mistõttu pöördus kostja autojuht Saksamaal lähimasse

Scania teenindusse, kus kostja oli sunnitud tellima sõidukile 130 AUV remondi.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Saksamaal on teostatud sõidukil täpselt samade

osade suhtes remont maksumusega 8831,95 eurot, mis teostati hageja poolt 2011.a

lõpus tellimuslehe nr 981401 alusel ning mis on märgitud arvel 6320390. Tingimuste

p 4.5 kohaselt klient peab koheselt informeerima hagejat avastatud rikkest. Kostja

14.02.2012 e-kirjast nähtuvalt teavitas kostja hagejat, et veok on Saksamaal

teeninduses ja kahtlustatakse 4 ja 5 silindri klappe, mootor ei tööta ja tossab ning haagis

ei vea. 15.02.2012 e-kirjaga teavitas kostja esindaja hagejat, et sõiduk 130 AUV jäi

Saksamaal tee peale ning tuvastati, et 4 silindri sisselaskeklapp on puruks, 1, 4, 5 ja 6

silindri klapisääre tihendid ei toimi (loksuvad keset klapisääri, mitte ei asu neile ette

nähtud pesades) ja õli jooksis silindrisse. Remondi maksumuseks läheb ca 8800 eurot,

millele lisanduvad kulud haagisele, autojuhi ööbimine, trahv. Kostja soovis teada, kes

nimetatud tööd kompenseerib, kuna sõiduk 130 AUV oli 2012 jaanuari alguses hageja

juures plokikaanega remondis ning Saksmaal teatati, et plokikaant ei ole remonditud,

vaid seda on lõhutud ja et niimoodi autot ei remondita. Seega tuleb Saksamaal teha

täpselt sama töö uuesti ja korralikult ja parandada eelnevalt mittekvaliteetselt teostatud

remondi süül lõhutud detailid. Kostja kirjale ei reageerinud. Seega veidi enam kui kuu

aega pärast hageja poolt teostatud plokikaante remonti, millele kehtis tingimuste p 4.1

alusel 6-kuuline garantii, oli vaja teostada sama töö Saksamaal. Eeltoodust tulenevalt

leidis kohus, et on tõendatud kostjale tekkinud kahju sõidukile 130AUV hageja poolt

teostatud mittekvaliteetse remondiga.

44. Tunnistaja UT ütlustega on tõendatud, et tunnistaja teavitas hageja esindajat, et parima

tulemuse saavutamiseks oleks vajalik klapid välja vahetada, aga hageja esindaja

otsustas kasutada vanu plokikaasi. Nimetatut on UT selgitanud ka oma kirjalikus

seisukohas, kus ta on märkinud, et teavitas hagejat, et parima tulemuse saavutamiseks

tuleks osta uued klapid ja paigaldada väljalaske klappidele uued juhtpuksid ning uued

klapisääretihendid. Hageja otsustas vahetada klapisääre tihendid ja väljalaske

klapisääre juhtpuksid ning klapid otsustati jätta kulude kokkuhoiu eesmärgil vanad.

Hageja ja UT leppisid kokku, et plokikaante tihendipinnad lihvitakse üle ja vajadusel

freesitakse sügavamaks tihendipinnal paiknevad tihendussooned. UT leiab, et klapi

purunemise põhjuseks on väsimusmurdumine, st klapp on oma aja ära elanud.

Tingimuste p 2.12 alusel, kui tellimislehel määratud tööde teostamise käigus selgub

lisatööde või detailide vahetamise vajadus, kohustub Skuba sellest klienti viivitamatult

teavitama. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et UT teavitas hagejat, et parema

tulemuse saavutamiseks ploki-kaante väljavahetamise vajadusest, millest hageja

kostjat ei teavitanud ja seega võttis hageja ise vastu otsuse panna tagasi vanad

plokikaaned, millega hageja on rikkunud tingimuste p 2.12.

45. Lepingu p 2.1 kohaselt kohustus hageja teostama remonttööd vajaliku hoolsusega

tuginedes oma erialastele teadmistele ja võimetele. Käesoleval juhul jättis hageja, ilma

sellest kostjat teavitamata, kostja sõidukil 130 AUV plokikaaned vahetamata, mille

puhul on tegemist lepingu rikkumisega ning mille tulemusel teostati kostja sõidukile

130 AUV sama remont uuesti Saksamaal. Kohus leiab, et lepingu rikkumist ei välista

ka asjaolu, et tagasi asetatud plokikaaned vastasid peale lihvimist ja freesimist

nõuetele, kuna hageja jättis kostjat teavitamata asjaolust, et parima tulemuse

saavutamiseks peaks plokikaaned välja vahetama, seega pidi hageja ette nägema, et

plokikaaned võivad puruneda ning seda veel olukorras, kus samal sõidukil oli juba

varasemalt plokikaas purunenud, lisaks oli ta läbinud ca 800 000 km. Arvega 6311870

on tõendatud, et sõidukil 130 AUV on novembris 2009 remonditud plokikaant.

Asjaolu, et hageja poolt teostatud remont sõidukile 130 AUV oli ebakvaliteetne ning

just see põhjustas uuesti remontimise vajaduse Saksamaal, kinnitab euro-inseneri,

tunnustatud transporditehnikainseneri EE poolt antud arvamus, millega on tõendatud,

remonttööde olulised puudujäägid, mistõttu ei olnud tööd nõuetekohased ja

kvaliteetsed. EE on asunud seisukohale, et hageja poolt ebakvaliteetselt ja puudulikult

teostatud remont, klappide välja vahetamata jätmine ja reguleerimata jätmine tingis

klapi väsimusmurdumise. EE on kinnitanud ka tunnistajana, et plokikaaned oleks

tulnud välja vahetada ka arvestades asjaolu, et mootori läbisõit oli 800 000 km. Ka

Scania esinduse poolt antud selgitused ja hinnangud seoses veoki parandusega,

märgivad, et kui mootoril on eemaldatud silindripead, on nende uuesti paigaldamisel

kohustuslik reguleerida klapid, mida hageja aga ei teinud. Lisaks on Scania esindus

asunud seisukohale, et kuna veoki läbisõit oli suur, siis oleks tulnud klapid vahetada.

Seega kuna sõiduki 130 AUV remontimisel jättis hageja oma eluea ära elanud sõiduki

detailid vahetamata ja ka ei teavitanud kostjat kulunud detailide vahetamise

vajadusest, siis ei vastanud teostatud remonttöö lepingu tingimustele. Seega oli hageja

tööde teostamisel raskelt hooletu.

46. Eeltoodust tulenevalt kohus leidis, et hageja poolt teostati kostja sõiduki 130 AUV

remonttööd tellimislehe nr 981401, 27.12.2011 alusel mittekvaliteetselt, rikkudes

lepingu ja tingimustega poolte vahel kokkulepitud. Tellimislehe originaal-eksemplaril

osas „ Teostatud töö“ on osa algsest tekstist ära kustutatud ja peale on teise käekirjaga

ja teise kirjutusvahendiga kirjutatud tekst „Klient soovis kontrollida klappe ja

plokipäid. Klapid ja plokikaaned kontrollitud Elips’i ja vahetatud on väljalaske

klappide juhtpuksid“. Seega vaidlus selle üle, kas kostja tellis hagejalt ainult sõiduki

130 AUV klappide ja silindripea/plokikaane korrasoleku kontrollimise teenust või

nende kapitaalremondi teenust, tuleb otsustada kostja kasuks, kes väitis, et ta tellis

lepingu ja tingimustele vastavat remonti (ehk vajadusel kapitaalremonti), kuna kohtule

ei ole teada, mida oli tellimislehele nr 981401, 27.12.2011 teostatud töö kohta

tegelikult algselt kirjutatud.

47. Saksamaal teostatud remondiarvega sõidukile 130 AUV, on tõendatud, et

remondimaksumus oli 8831,96 eurot. Lisaks on kandnud kostja kulusid autojuhi

ööbimisele 144 eurot, autojuhile makstud päevarahad lähetuspäevade eest remondi

tõttu tekkinud seisakul 192 eurot, külmikhaagise tühjaks laadimine Prantsusmaal 530

eurot ja autojuhi töötasu remondi ajal koos maksudega 285,92 eurot.

48. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kulutused, mis tekkisid sõidukile 130 AUV

Saksamaal teostatud remondiga, on põhjuslikus seoses hageja poolt 2011 lõpus

sõidukile 130 AUV teostatud remonttööga. Kui hageja järginuks lepingut ja tingimusi

ning oleks teavitanud kostjat võimalikust vajadusest plokikaante vahetamiseks uute

vastu, olnuks kostja tellitud remonttöö teostatud kvaliteetselt ja kostjal ei oleks

tekkinud kulutusi Saksamaal seoses sõiduki 130 AUV samade plokikaante

purunemisega, mida eelnevalt remonditi hageja poolt.

49. Kostja on 22.02.2012 e-kirjas teinud hagejale ettepaneku seoses arvega 6320390 ja

Saksamaal Scanias veokile tehtud remonttöödega, mille kohaselt kostja kannab Scanias

(Saksamaal) teostatud plokikaante remondi ning hageja kannab 4-silindripea pihusti

vahetuse, hageja juures teostatud plokikaane remondi, külmikhaagise tühjaks

laadimise ja autojuhi ööbimise kulud, mis tähendaks, et hageja lisaks oma arve

6320390 krediteerimisele (plokikaane remondi osas) kannaks kulusid 3044,89 eurot.

Kostja 16.04.2012 e-kirjaga edastas hagejale kahjunõude 9983,88 eurot. 19.07.2012

edastas kostja hagejale tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas kostja arve 150

summas 9983,88 eurot hageja arvetega nr 6320182, 6320236, 6320618, 6320624,

6320680, 6507195, 6320831, 6320952, 6320953 ja 6321022.

50. Eeltooduga on tõendatud, et kostjal on hageja vastu lepingust tulenev kahjunõue

9983,88 eurot, mis on seotud hageja lepingust tuleneva nõudega kostja vastu, mistõttu

leiab kohus, et hageja arvetest nr 6320182, 6320236, 6320618, 6320624, 6320680,

6507195, 6320831, 6320952, 6320953 ja 6321022 tulenevad nõuded kogusummas

876,86 eurot kostja vastu on lõppenud tasaarvestusega 19.07.2012.

51. Hageja on kostja tasaarvestuse avaldused seoses arvetega nr 6320660, 6320764,

6321395, 6315801 ja 6320390 kätte saanud 06.02.2012 ja seoses arvetega nr 6320244,

6320514, 6320516, 6320591, 6320629, 6320765, 6320780 ja 6321395 kätte saanud

06.02.2013, seega on nimetatud arvete osas kogusummas 6614,32 eurot lõppenud

hageja nõue kostja vastu tasaarvestusega 06.02.2013.

52. Kohus leidis, et hageja viivisenõue on lõppenud tasaarvestusega.

Apellatsioonkaebus

53. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse, uue otsusega hagi rahuldada või saata

tsiviilasi tagasi maakohtusse uueks arutamiseks ja jätta menetluskulud vastustaja

kanda.

54. Maakohus leidis vääralt, et hageja arved nr 6319624, 6501079, 6319710 on kostja poolt

tasutud. Kohus oleks pidanud arvesse võtma, et menetluse kestel väitis kostja

korduvalt, et ta ei ole nimetatud arveid tasunud. Hinnates kostja 16.12.2011

maksekorraldust nr 6521, nähtub, et see ei kinnita arvete tasumist. Maksekorralduse

selgituses loetletud arvetest on arved nr 6319652, 6319624, 6501079, 6319623,

6319710, 6319699 ja 6319682 ka käesoleva hagi aluseks. Nende arvete alusel pidi

kostja tasuma 1131,60 eurot, on aga maksnud üksnes 320,67 eurot. Seega ei ole

maksekorraldusega tasutud kõiki maksekorralduse selgituses loetletud arveid.

Maksekorralduse selgitusest võib mõista, et kostja on osad maksekorralduses loetletud

arvetest tasaarvestanud enda arvega nr 389 - 1131,60 eurot. Järeldub, et

maksekorraldusest nähtuv 320,67 eurot ei makstud arvete nr 6319652, 6319624,

6501079, 6319623, 6319710, 6319699 ja 6319682 tasumiseks. Kostja tasaarvestas

need arved oma arvega, seega summa 320,67 eurot maksti üksnes maksekorralduse

selgituses märgitud arvete nr 6319676 ja 6319651 tasumiseks. Järelikult on kohus

ebaõigelt hinnanud, et maksekorraldus kinnitab Skuba arvete nr 6319624, 6501079,

6319710 tasumist.

55. Kohus leidis, et arvel nr 6320390 märgitud töödest ei teostatud S-hooldust - 84,09

eurot, ei kasutatud kütusefiltrit - 12,69 eurot, klaasipesuvedelikku - 1,93 eurot, õlifiltrit

- 6,65 eurot, tsentrifuugi - 2,81 eurot, salongifiltrit - 5,22 eurot, jahutusvedelikku -

13,94 eurot, mootoriõli - 118,20 eurot, kokku 296,64 eurot. Apellant saab nimetatud

summade kokku liitmisel tulemuseks 245,53 eurot. Kohus leidis, et vastavat asjaolu

kinnitab Saksamaal teostatud remondi arve ning hooldusleht. Hageja selgitas

05.09.2013 istungil, et S-hoolduse teostamist ning sealjuures arves loetletud

materjalide kasutamist kinnitab see, et tellimus-lepingul nr 981401 on kõigi tööde

vastuvõtmist kinnitav kostja allkiri.

56. Seoses väidetavalt teostamata S-hooldusega oleks kohus pidanud esmalt arvesse

võtma, et kostja oli nimetatud töö vastu võtnud ja veoki kätte saanud, kinnitades seda

allkirjaga. Pärast töö vastuvõtmist peab tellija tõendama, et töö ei olnud nõuetekohane.

Saksamaal teostatud tööde arves ei ole märgitud, kas veokile 130 AUV on varasemalt

S-hooldust (s.h materjalid) teostatud või mitte. Arvel ei ole loetletud neid materjale,

mis on nimetatud hageja arvel nr 6320390. Lisaks, isegi kui Saksamaal täiendav S-

hooldus tehti, ei järeldu sellest automaatselt, et hageja S-hooldust ei teinud. Hageja

selgitas 05.09.2013 istungil, et hageja pole volitatud hoolduslehele sissekandeid

tegema. Neid sissekandeid võib teha üksnes Scania ametlik esindaja Eestis.

Sissekannete puudumist ei saa võrdsustada töö tegemata jätmisega.

57. Arve 6320390 real nr 6 märgitud „plokikaane remondi“ hind 876,96 eurot vastab

poolte kokkuleppele. Seda tõendab Elips-K OÜ hinnakiri. Ühe plokikaanega

tegelemiseks kulub ca 2h. Praegusel juhul teostati iga plokikaanega erinevaid tegevusi

kogumaksumusega ca 70 eurot tunnis. Kuivõrd ühe plokikaanega tegeleti 2h, siis oli

ühe plokikaanega seotud kuluks ca 140 eurot. Kuue plokikaanega töö hinnaks kujunes

seega 876,96 eurot (6 plokikaant x 140 eurot = 840 eurot + vahendustasu).

58. Kostja 14.11.2011 tasaarvestus pole kehtiv. Hageja ei ole tasaarvestuse avaldust kunagi

kätte saanud. Juhul, kui teine pool avaldust kätte ei saa, ei hakka see kehtima. Samuti

ei ole kehtivad 19.07.2012 ja 31.01.2013 tasaarvestuse avaldused. Maakohus järeldas

ebaõigelt, et kostjal on kahju hüvitamise nõue 9983,88 eurot. Väära järelduse on

tinginud menetlusnormide oluline rikkumine ning samuti on kohus hinnanud esitatud

asjaolusid ja tõendeid ebakorrektselt. Kohus on jätnud asjakohase materiaalõiguse

kohaldamata. Samuti ei ole maakohtu otsuses esitatud seonduvad järeldused

mõistetavad, kuna kohus ei ole eristanud plokikaasi (sünonüüm „plokipea“) ning

klappe. Tegemist on erinevate veoki osadega. Terminid plokikaas ja klapid ei ole

sünonüümid.

59. Maakohus järeldas, et murdus plokikaas (plokipea) ning hageja oleks pidanud kostjat

teavitama plokikaane väljavahetamise vajadusest. Kohus on teinud sellised järeldused

vaatamata sellele, et pooled on oma menetlusdokumentides läbivalt selgitanud, et

murdus klapp ning vaidlusküsimuseks on, kas oleks pidanud klapi murdumise

võimalikkusest teavitama.

60. Maakohus ei ole analüüsinud hageja poolt esitatud asjaolu, et arves nr 6320390

kajastatud töö teostati keskmise kvaliteediga. Sealjuures pole kohus analüüsinud,

milles keskmine kvaliteet, millele töö pidi vastama, kohtu arvates seisnes. Maakohus

oleks pidanud lähtuvalt kohaldamisele kuuluvast VÕS töövõtulepingu regulatsioonist

välja selgitama, sealjuures poolte küsitlemise teel, ka järgmised asjaolud: kas

väidetavad töö puudused eksisteerisid juba töö juhusliku hävimise ja kahjustumise

riisiko ülemineku ajal kostjale ehk töö vastuvõtmise ajal; kas kostja teatas hagejale töö

väidetavatest puudustest mõistliku aja jooksul. Juhul, kui seda ei tehtud, ei saa hagejat

vastutavaks pidada. Vastustaja esitatud asjaoludest nähtub, et esmakordselt teatas

kostja puudusest 23.01.2012 e-kirjas ehk 12 päeva pärast töö vastuvõtmist. Kostja on

autovedude teostaja ning omab veokite osas eriteadmisi ning oleks pidanud puudustest

teatama oluliselt varem; millisele keskmisele kvaliteedile pidi hageja töö vastama.

61. Maakohus järeldas ebaõigelt, et hageja pidi teostama töövõtulepingu alusel sellise

plokikaante ja klappide remondi, mille raames oli kohustus plokikaaned välja vahetada

ehk teisisõnu teostada plokikaante kapitaalremont. Hageja selgitas, et kostja ei tellinud

plokikaante ja klappide kapitaalremonti. Selline väide on tõendamata. Kostja tellis

plokikaante ja klappide kontrollimise valmistajatehase nõuetele. Arvel nr 6320390

märgitud remondi raames teostati plokikaante lihvimine, survestamine, teatud detailide

vahetus. Et veokil ei murdunud plokikaas, ei ole ka õigeks küsimuseks, kas eksisteeris

plokikaane väljavahetamise vajadus. Seega on igal juhul vale kohtu järeldus, et hageja

kohustuseks oli teostada plokikaane kapitaalremont. Hageja väiteid kinnitab tellimus-

leping nr 981401, millest nähtub, et kostja tellis plokikaante ja klappide kontrollimise

valmistajatehase nõuetele ning plokikaante remont hõlmas üksnes nende lihvimist,

survestamist, teatud detailide vahetust. Ka tunnistaja UT ütlused kinnitavad eeltoodut.

UT kinnitas, et ta teostas plokikaante ja klappide kontrolli valmistajatehase nõuetele

ning tuvastas, et need olid nõuetekohased.

62. Kohus oleks pidanud arvesse võtma, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et

plokikaantel või klappidel olid töö teostamise ajal puudused. Kõik tõendid kinnitavad,

et nii plokikaaned kui ka klapid vastasid valmistajatehase nõuetele ning nende

väljavahetamiseks puudus vajadus. Kuigi hageja leiab, et EE arvamus ning ütlused

tunnistajana tuleks jätta arvesse võtmata, ei kinnita ka need, et plokikaantel või

klappidel oleks olnud kontrolli teostamise ajal puuduseid. Hageja leiab mh, et EE

arvamus ja ütlused tunnistajana ei ole usaldusväärsed tõendid, kuna ta andis enda

arvamuse lähtuvalt valest töö sisust. Vastava töö sisu kirjelduse edastas Enn EE-le

kostja, kelle ilmseks huviks oli mõjutada andma tunnistajat just kostjale sobivaid

selgitusi. Hageja kordab, et tellitud tööks ei olnud plokikaante kapitaalremont. Tellitud

tööks oli plokikaante ja klappide vastavuse kontroll tehase nõuetele. EE ütlused olid

oletuslikud ning ei kajasta faktilisi asjaolusid. Kohus ei oleks tohtinud sellistele

oletustele tugineda. EE pole andnud ühtegi ütlust selle kohta, kas hageja teostatud töö

vastas selle üleandmisel-vastuvõtmisel tingimustele või mitte.

63. Samuti on Scania Eesti AS seisukoht mitteasjakohane tõend, sest lähtub valest töö

sisust. Vastava töö sisu kirjelduse edastas Scania Eesti AS-ile kostja. Juhul, kui

ringkonnakohus peaks leidma, et Scania Eesti AS seisukohad on siiski asjakohased,

tuleb arvestada, et Scania Eesti AS e-kirjades on kirjeldatud väga üldsõnaliselt vaid

neid töid, mida teostas Motoren Baader Vertriebs- und Instandsetzungs GmbH

Saksamaal. Scania Eesti AS pole avaldanud mitte midagi hageja poolt teostatud töö

kohta või andnud tööle hinnangut. Sellest, et Saksamaal teostati veokile mingisugune

remont, ei järeldu loogiliselt, et hageja tehtud tööl olid selle üleandmise-vastuvõtmise

hetkel puudused ning kostjale tekkis seetõttu kahju.

64. Kohus on ebakorrektselt järeldanud, et hageja poolt teostatud töö oli ebakvaliteetne,

kuna hageja jättis tegemata ettepaneku plokikaaned välja vahetada. Kohus leidis, et

alltöövõtja Elips-K OÜ teavitas hagejat, et plokikaaned on vaja välja vahetada. Kohus

on selle järelduse tegemisel tuginenud Elips-K OÜ juhatuse liikme UT ütlustele ning

kirjalikule selgitusele. Kohtu järeldus on ekslik juba seetõttu, et UT on väitnud, et tegi

ettepaneku klappide välja vahetamiseks. Teiseks ei ole nimetatud tõendid küsimuses,

kas UT tegi klappide väljavahetamise ettepaneku, usaldusväärsed ning kohus oleks

pidanud jätma nendega arvestamata. Kolmandaks puuduvad igasugused tõendid, mis

kinnitaks, et hageja vastava teate kätte sai. Maakohus järeldas ebaõigelt, et pärast

hageja poolt töö tegemist tekkis mootorisse ebaloomulik heli ning tossamine. Kohus

tugines selle järelduse tegemisel üksnes kostja 23.01.2012 e-kirjale. Veoki tehnilist

seisundit saaks tõendada üksnes ekspertiisiga. Vale on kohtu järeldus, et Motoren

Baader Vertriebs- und Instandsetzungs GmbH teostas täpselt sama töö nagu hageja,

juba seetõttu, et kohus on määratlenud hageja töö sisu ebaõigelt. Kui võrrelda

Saksamaa äriühingu arvet ning hageja arvet nr 6320390, tellimus-lepingut nr 981401

ja Elips-K OÜ tellimuslehte nr 13989, siis nähtub, et nendel on kajastatud erinevaid

töid, tegevusi.

65. Hageja leiab, et tellimisleht nr 981401 on usaldusväärne tõend. See ei ole vastuolus

muude kirjalike tõenditega, ühtib Elips-K OÜ tellimuslehega nr 13989, millest tuleneb

samuti, et tellitud tööks oli plokikaante ja klappide kontrollimine valmistajatehase

nõuetele. Tellimislehte saaks pidada ebausaldusväärseks juhul, kui leiaks tõendamist,

et tekst „Teostatud töö“ kirjutati sinna pärast lehe poolte poolt allkirjastamist. Seda

asjaolu saaks tuvastada ekspertiisiga. Praegusel juhul kostja ekspertiisi määramist ei

taotlenud.

66. Maakohus kohaldas tasaarvestuse avaldustes kajastatud kahju nõude hindamisel

ebaõigelt materiaalõigust ja jättis kohaldamata asjakohased VÕS töövõtulepingu

normid, mille kohaselt töövõtja vastutab rikkumise eest, kui mittevastavus oli olemas

töö üleandmise-vastuvõtmise hetkel ning puuduvad vastutust välistavad asjaolud.

Muuhulgas ei vastuta töövõtja mittevastavuse eest, kui tellija ei teata puudusest

mõistliku aja jooksul. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 127 lg-id 4 ja 5.

67. Juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et hageja rikkus töövõtulepingut, on kostjale

tekkinud kahju oluliselt väiksem. Kogu Saksamaal teostatud töö ei ole seotud

plokikaante ja klappide remondiga. Saksamaal teostati veokile ka S-hooldus, ulatuslik

diagnostika jms. Seega tuleks Motoren Baader Vertriebs- undInstandsetzungs GmbH

arvest 8831,96 eurot maha arvata nende tööde maksumus, mis ei seondu plokikaante

remondiga. Samuti tuleks vähendada autojuhi ööbimise kulusid, päevarahasid ning

töötasu. Praegu on nimetatud kulud arvutatud lähtuvalt Saksamaal teostatud tööde

ajast. Kuna aga kogu vastav töö ei olnud seotud plokikaante remondiga, ei peaks hageja

tasuma aja eest, mis kulus muude tööde tegemisele. Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata

külmikhaagise tühjaks laadimise kulud 530 eurot. Kostja oleks pidanud haagise tühjaks

laadima igal juhul ning kandma ka seonduvad kulud.

68. Maakohus leidis, et kuna hageja tasunõuded on tasaarvestatud, siis puudub hagejal ka

viivise nõue. Kuna kostja tasaarvestuse avaldused pole kehtivad, siis pole hageja

tasunõuded lõppenud ning tal on õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise eest viivist.

Vastustaja seisukoht

69. Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu põhjendused

70. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga,

leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited

ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus

otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti.

Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud.

71. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist:

72. Maakohus leidis õigesti, et hageja arved nr 6319624, 6501079, 6319710 on kostja poolt

tasutud. On õige, et 16.12.2011 maksekorraldusega nr 6521 ei ole tasutud kõiki

maksekorralduse selgituses loetletud arveid. Kostja on osad maksekorralduses loetletud

arvetest tasaarvestanud enda arvega nr 389 summas 1131,60 eurot, mis on

maksekorralduses ka märgitud. Summa 320,67 eurot ei ole makstud mitte üksnes arvete

nr 6319676 ja 6319651 tasumiseks, nagu hageja arvab, vaid ka arvete nr 6319624,

6501079 ja 6319710 tasumiseks, mis on maksekorralduses loetletud ja ei ole hõlmatud

14.11.2011 tasaarvestusega.

73. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et 14.11.2011 esitatud tasaarvestuse avaldus ei ole

kehtiv, kuivõrd hageja ei ole seda kätte saanud. Hageja on tasaarvestuse avalduse kätte

saanud

hiljemalt

koos

kostja

10.07.2012

menetlusdokumendiga

antud

tsiviilkohtumenetluses. Hageja on asunud ka seisukohale, et 19.07.2012 ja 31.01.2013

esitatud tasaarvestuse avaldused ei ole kehtivad, kuid ei ole selgelt välja toonud, millest

tulenevalt ta leiab, et esitatud tasaarvestuse avaldused ei ole kehtivad.

74. Mis puudutab hageja arvet nr 6320390 plokikaane remondi ja nn s-hoolduse teostamise

eest, siis on iseenesest õige hageja väide, et töö on kostja poolt vastu võetud ja arve

kuulus tasumisele. Kostja keeldus tasumisest kuni hageja poolt tekitatud kahju

hüvitamiseni (VÕS § 110 lg 1). Menetluse käigus on kostja 31.01.2013 täiendanud oma

tasaarvestuse avaldust ja tasaarvestanud ka arvest nr 6320390 tuleneva nõude oma kahju

hüvitamise nõudega (II kd, tl 90). Seega on põhiline vaidlusalune küsimus, kas hageja

töövõtulepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue kostja vastu summas

9983,88 eurot on põhjendatud.

75. Ebaõige on hageja väide, et maakohus on seoses veokile 130 AUV teostatud remondiga

jätnud olulised asjaolud välja selgitamata. Maakohus on otsuse punktides 68 kuni 71

igakülgselt analüüsinud ning toonud välja ka viited tõenditele, millele tuginedes ta leiab,

et Skuba Eesti OÜ poolt veokile 130AUV teostatud plokikaane remont ei olnud

kvaliteetne. Asjaolu, et maakohus on otsuses segi ajanud terminid „klapid“ ja

„plokikaaned“, ei mõjuta otsuse sisu õigsust. Kõik tõendid, millele tuginedes maakohus

leidis, et sõidukile 130 AUV teostatud remont ei olnud kvaliteetne, viitavad

„klappidele“. Maakohus ei ole eraldi analüüsinud plokikaane remondi ja klappide

remondi kvaliteeti.

76. Hageja seisukoht, et kostja tellis hagejalt üksnes plokikaante ja klappide kontrolli, mitte

remondi, on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Poolte esindajate poolt täideti

tellimusleht nr 981401 (II kd, tl 10), kus on kirjas teenustööna ka plokikaane remont.

Samuti on Skuba Eesti OÜ poolt esitatud arvel kirjas, et autol on teostatud plokikaane

remont. Hageja poolt esitatud arves (I kd, tl 33) nõutakse tasu plokikaante mahavõtmise

ja paigalduse eest 668,80 eurot ja eraldi reana plokikaane remondi eest 876,96 eurot.

77. Remondi teostas alltöövõtu korras OÜ Elips-K. Elips-K juhataja UT selgitustest nähtub,

et veoki (130AUV) klapid oli kulunud ja vajasid vahetust. UT on oma kirjalikus

selgituses (II kd, tl145) väitnud järgmist: “klapi taldrikute visuaalsel kontrollil ilmnes,

et tööpinnad on märgatavalt kulunud. Kulunud olid ka väljalaske klappide juhtpuksid

ja klapipesade tööpinnad. Kontrolli tulemustest teavitasin tellija esindajat. Parima

tulemuse saamiseks soovitasin osta uued klapid ja paigaldada väljalaske klappidele

uued juhtpuksid ning uued klapisääretihendid. Tellija otsustas vahetada klapisääre

tihendid ja väljalaske kl. juhtpuksid. Klapid otsustati jätta kulude kokkuhoiu eesmärgil

vanad.“

78. Kui auto oli sõitnud pärast Skuba Eesti OÜ-st tellitud remonti natuke üle kuu ja ca

13500 kilomeetrit, jäi auto Saksamaal teele ning kostja oli sunnitud tellima autole

remondi, mille maksumuseks kujunes 8831,95 eurot. Saksamaal autole teostatud

remonti kirjeldavatest tõenditest nähtub, et kostja oli sunnitud veokile (130AUV)

tellima samade osade suhtes remondi, mis teostati hageja poolt 2011. aasta lõpus

tellimuslehe nr 981401 alusel ning millele kehtis töövõtulepingu lisa 2 punktile 4.1

kohaselt 6-kuune garantii ( II kd tl 99-114).

79. Asjaolu, et Skuba Eesti OÜ poolt veokile (130AUV) teostatud remont oli ebakvaliteetne

ning just see asjaolu põhjustas ka nimetatud auto uuesti remontimise vajaduse

Saksamaal, kinnitab ka euroinseneri, tunnustatud transporditehnikainseneri EE poolt

antud arvamus (II kd tl 116-120). Nimetatud arvamuses toob ekspert välja argumendid

selle kohta, et Skuba Eesti OÜ poolt teostatud remonttöös esines mitmeid olulisi

puudujääke, mistõttu ei olnud teostatud töö nõuetekohane ja kvaliteetne. Samuti asub

ekspert nimetatud arvamuses seisukohale, et Skuba Eesti OÜ poolt ebakvaliteetselt ja

puudulikult teostatud remont, klappide välja vahetamata jätmine ja reguleerimata

jätmine tingis klapi väsimusmurdumise, mistõttu oli vaja teostada Saksamaal autole

(130AUV) uuesti samasisuline remont. Klappide ja kõigi juhtpukside väljavahetamine

oleks vältinud klapi väsimusmurdumist. Hageja ei ole eksperdi arvamust omapoolse

tõendiga ümber lükanud.

80. Lisaks Saksamaal teostatud remondile kandis kostja ka täiendavaid kulutusi, mis

tekkisid selle tõttu, et Skuba Eesti OÜ poolt eelnev remont oli ebakvaliteetne. Kostja

esitas ka tõendid kulutuste kandmise kohta. Hageja ei esitanud esimeses astmes ühtegi

vastuväidet selles osas, et kostja poolt esitatud kahjunõue on põhjendamatu osaliselt

osas, mis puudutab autojuhi ööbimise kulusid, päevarahasid, töötasu ning külmhaagise

tühjaks laadimist. Nimetatud vastuväited on hageja esmakordselt esitanud alles

apellatsioonkaebuses. Kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi

asjaolusid ja tõendeid, tuleb vastavalt TsMS § 633 lg-le 5 apellatsioonkaebuses märkida

uute asjaolude ja tõendite esimese astmes kohtus esitamata jätmise põhjus. Hageja toob

apellastsiookaebuses välja, et vähendada tuleb autojuhi ööbimise kulusid, päevarahasid

ning töötasu maha tuleb kahjunõudes tuleb maha arvata külmhaagise tühjakslaadimise

kulu. Kuna nimetatud asjaolude üle maakohtus vaidlus puudus, ei saa need olla

apellatsioonimenetluse aluseks ning ringkonnakohus jätab need väited tähelepanuta.

81. Eeltoodust tuleneb, et kuna kostja tasaarvestav nõue hageja vastu on kehtiv ja see on

suurem, kui hageja nõue kostja vastu, siis tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja selgitus

82. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles

osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

83. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse

alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen Indrek Parrest Gaida Kivinurm