3-10-2861/48 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

13.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-10-2861

Haldusasi

MTÜ Liivimaa Lihaveis kaebus Eesti-Läti programm

2007-2013 Seirekomitee otsuse, millega jäeti MTÜ

Liivimaa Lihaveis projekti struktuuritoetuse taotlus

rahuldamata, tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks

taotluse uueks läbivaatamiseks ja seadusega kooskõlas

oleva haldusotsuse vastuvõtmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21.09.2011. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MTÜ Liivimaa Lihaveis määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja MTÜ Liivimaa Lihaveis

Esindaja v. adv Anu Sander

Vastustaja Eesti-Läti programmi 2007-2013

Seirekomitee

Esindajad v. adv-d Siret Siilbek ja Ain Alvin

Kolmas isik Eesti Vabariigi Siseministeerium

RESOLUTSIOON

Rahuldada määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 21.09.2011. a määrus ja saata

asi halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva

määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1. Eesti-Läti programm 2007–2013 oli Euroopa territoriaalse koostöö raames elluviidud piiriülene

rakenduskava (rakenduskava), mida käsitleti dokumendis „Eesti-Läti programm 2007–2013”

(programmidokument) viitenumbriga CCI nr 2007 CB 163 PO 050, mis koostati Eesti

Vabariigi ja Läti Vabariigi ametiasutuste koostöös. Programmi aluseks oli Euroopa Komisjoni

21.12.2007. a otsuse nr K/2007/6603 lõplik (otsus nr K/2007/6603) art 1. Rakenduskava

eesmärk oli tugevdada Lõuna- ja Lääne-Eesti ning Põhja- ja Lääne-Läti regionaalsete ja

kohalike institutsioonide vahelise koostöö kaudu piirkonna jätkusuutlikku arengut ning

majanduslikku konkurentsivõimet. Rakenduskava toetas projekte, mis käsitlesid piiriülesel

tasemel sekkumist vajavaid probleeme.

2. Rakenduskava täitmiseks oli loodud eraldi struktuur, mis paiknes valdavalt Eestis. Nii

korraldus- (Managing Authority), sertifitseerimis- (Certifying Authority) kui auditeeriva

asutuse (Audit Authority) ülesandeid täitis Eesti Vabariigi Siseministeerium. Korraldusasutuse

poolt loodud programmi administreeriv ühine tehniline sekretariaat (Joint Technical

Secretariat; JTS) asus Tartus, samal ajal kui sekretariaadi infopunkti asukoht oli Riias.

Programmidokumendi alusel oli loodud Seirekomitee (Monitoring Committee of the Estonia-

Latvia Programme), mis koosnes seitsmest liikmest nii Eestist kui Lätist.

3. Programmidokumendi alusel võttis Seirekomitee võtnud 01.12.2009 vastu Programmi juhendi

(juhend), mis annab juhiseid taotluse ettevalmistamisest kuni projekti täideviimise, jälgimise,

aruandluse ja lõpetamiseni ning mis on osa taotleja paketist. Juhendi käesoleva kohtuasja

asjaoludele kohaldatava redaktsiooni p 6.6 esimeses ja teises lõigus on ette nähtud:

„Seirekomitee teeb otsused projektide rahastamisotsused tuginedes hindamistulemustele.

Seirekomitee otsuseid ei saa edasi kaevata.

Kui seirekomitee on rahastamisotsused vastu võtnud, saavad mitte heaks kiidetud projektide

juhtpartnerid [ühiselt tehniliselt] sekretariaadilt kirja, milles selgitatakse taotluse

tagasilükkamise põhjuseid. [Ühine tehniline sekretariaat] saadab nimetatud kirja 10 tööpäeva

jooksul peale seirekomitee koosolekut.“

4. MTÜ Liivimaa Lihaveis esitas 19.02.2010 Eesti-Läti programmi raames toetustaotluse

projektile, mille eesmärk oli „luua uus toode ja kaubamärk, mis põhineb erinevatel Eesti ja Läti

rohumaadel kasvatatud veiste lihal“.

5. 28.- 29.06.2010 toimus Eesti-Läti Programmi projektide finantseerimise jaoks valimise ning

nende elluviimise jälgimise eest vastutava seirekomitee kohtumine, kus seirekomitee võttis

vastu otsuse mitte heaks kiita MTÜ Liivimaa Lihaveis projekti. Ühine tehniline sekretariaat

teatas 07.07.2010. a kirjaga nr 1.2.-2.9/10/12920 MTÜ-le Liivimaa Lihaveis, et tema taotlus ei

leidnud seirekomitee heakskiitu.

6. MTÜ Liivimaa Lihaveis esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub seirekomitee otsuse

tema taotluse mitterahuldamise kohta tühistada ning teha seirekomiteele ettekirjutus MTÜ

Liivimaa Lihaveis projekti taotluse uueks läbivaatamiseks ja seadusega kooskõlas oleva

haldusotsuse vastuvõtmiseks. Kaebuse kohaselt on seirekomitee vaidlustatud otsuse näol

tegemist haldusaktiga. Otsus ei ole õiguspärane, sest haldusorgan on eksinud kaalutlusreeglite

vastu, otsus on vastuolus kehtiva õiguse ja õiguse üldpõhimõtetega, haldusmenetluse

läbiviimisel on eksitud menetlusnormide vastu ja haldusakti vorminõudeid on oluliselt rikutud.

7. Tartu Halduskohus tagastas 26.11.2010. a määrusega MTÜ Liivimaa Lihaveis kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni (HKMS v.r) § 11 lg 31

p 1 alusel. Määruse kohaselt kehtestab perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse

(STS2007_2013) § 34 lg 1 rakenduskava raames struktuuritoetuste taotluste menetlemisel

rakendusasutuse või -üksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel kohustusliku kohtueelse

vaidemenetluse. Kaebusest ei nähtu, et MTÜ Liivimaa Lihaveis oleks asjas eelnevalt läbinud

kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse.

8. MTÜ Liivimaa Lihaveis esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada

ning saata asi tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei

rakendu STS2007_2013 § 1 lg 3 alusel STS2007_2013 § 34 lg-s 1 sätestatud kohustuslik

kohtueelne vaidemenetlus antud asjas ja halduskohus oleks pidanud kaebuse menetlusse

võtma.

9. Ringkonnakohus tühistas 26.05.2011. a määrusega Tartu Halduskohtu 26.11.2010. a määruse

ning saatis asja menetluse jätkamiseks samale halduskohtule. Ringkonnakohtu määruse

kohaselt ei ole vastustaja esitanud sisulisi vastuväiteid määruskaebuse seisukohale, et

käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust ettenägev

STS2007_2013 § 34. STS2007_2013 § 1 lg 3 sätestab järgmist: „Nõukogu määruse (EÜ)

nr 1083/2006 artikli 3 lõike 2 punktis c nimetatud Euroopa territoriaalse koostöö (edaspidi

Euroopa territoriaalne koostöö) eesmärgi rakenduskavade alusel struktuuritoetuse andmisel ja

kasutamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 2, § 3 lõikes 4, §-des 5 ja 14, § 21 lõikes 1,

§s 22, § 25 lõigetes 1, 2, 4, 5, 7 ja 8, §-s 26, § 27 lõigetes 1–5, §-s 28, § 30 lõigetes 2 ja 3, § 31

lõikes 1, lõike 2 punktides 1–5 ja lõikes 4, §-des 32 ja 33 ning 8. peatükis sätestatut.“

Halduskohtu määruses ega vastustaja vastuses ei ole eitatud seda, et käesoleval juhul ongi

tegemist nimetatud EL-i määruse artikli 3 lõike 2 p-s c mainitud Euroopa territoriaalse koostöö

eesmärgil antava toetuse menetlemisega. Seega asus ringkonnakohus seisukohale, et

käesolevas vaidluses tuleb perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse sätetest kohaldada

üksnes STS2007_2013 § 1 lg-s 3 nimetatud norme. STS2007_2013 § 34, mis sätestab

kohustusliku vaidemenetluse, nende sätete hulgas nimetatud ei ole. Seetõttu välistab

STS2007_2013 § 1 lg 3 käesoleva vaidluse puhul kohustusliku vaidemenetluse.

10. Tartu Halduskohus tagastas 21.09.2011. a määrusega MTÜ Liivimaa Lihaveis kaebuse, leides,

et kaebajal ei saa lähtuvalt kehtivatest seadustest ja kohtupraktikast ilmselgelt olla

halduskohtusse pöördumise õigust vaidlusaluse seirekomitee otsuse tühistamiskaebuse

esitamiseks. Määruse kohaselt ei ole vaidlustatud ühise tehnilise sekretariaadi 28.-

29.06.2010. a otsus haldusakt, mis kuuluks vaidlustamisele halduskohtus. Perioodi 2007-2013

struktuuritoetuse seadus näeb ette erandi, mis välistab haldusmenetluse seaduse sätete

kohaldamise rakenduskava projektide korral ning programmidokumendis endas sätestatakse

eraldi juhised toetatavate projektide valimiseks ja toetuse andmisest keeldumiseks. Seega on

seadusandja leidnud, et arvestades rakenduskavade alusel tegutsemise erisusi, ei ole

seirekomiteele esitatud taotluste menetlemisel võimalik ega põhjendatud haldusmenetluse

seaduse (HMS) sätetest lähtumine. Seega viitab programmidokumendis kindlaksmääratud

menetluskord selgelt asjaolule, et seirekomitees toimuv menetlus ei ole seotud siseriiklike

haldusmenetluse normide ega põhimõtetega. Seirekomitee on rahvusvaheline isikute

liikmelisusel põhinev komitee, mis ei ole haldusorgan, kuivõrd ta ei vasta HMS § 8 lg-s 1

sätestatud eeldustele. Samas ei ole seirekomitee ühegi haldusorgani struktuuriüksus, mistõttu ei

saa seirekomitee otsus olla haldusakt, kuna seda ei ole andnud haldusorgan. Samuti märgib

halduskohus, et isegi juhul, kui seirekomitee otsust saaks käsitleda haldusaktina, on tegemist

halduse siseaktiga ning kaebajal puudub sellele kaebeõigus, kuna seirekomitee otsus iseseisvalt

ei tekita, lõpeta ega muuda haldusväliste subjektide õigusi ja kohustusi. Pärast otsuse tegemist

astub Seirekomitee alles projekti esitajatega läbirääkimistesse, mille tulemusena võib, aga ei

pruugi realiseeruda toetuslepingu sõlmimine.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

11. 03.10.2011 esitas MTÜ Liivimaa Lihaveis Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles

palus tühistada Tartu Halduskohtu 21.09.2011. a kohtumääruse, teha asjas uue otsuse, millega

rahuldada 01.11.2010 esitatud kaebus või alternatiivselt saata asi tagasi Tartu Halduskohtule

menetluse jätkamiseks.

- Määruskaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti järeldanud, et Euroopa territoriaalse

koostöö eesmärgi rakenduskavade alusel struktuuritoetuste andmisel ei kohaldu

haldusmenetluse seadus. Pelgalt asjaolu, et STS2007_2013 § 1 lg-s 3 esitatud loetelus puudub

viide § 1 lg-le 5, ei ole aluseks haldusmenetluse seaduse kohaldamise välistamisele.

STS2007_2013 eelnõu seletuskirja kohaselt täpsustatakse STS2007_2013 § 1 lgga 3, millised

STS2007_2013 sätted kohalduvad ka Euroopa territoriaalse koostöö rakenduskavade ja

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi piiriülese koostöö ühise rakenduskava puhul.

Seadusandja sooviks oli eeskätt tõhustada ja konkretiseerida Euroopa territoriaalse koostöö

eesmärgi rakenduskavade alusel antavate struktuuritoetuste menetluse ja kasutamise korda,

mitte aga välistada haldusmenetluse sätete kohaldamist vastavate toetuste andmisel. Sellist

tõlgendust toetab ka EL Nõukogu määrus nr 1083/2006 art 63(2), mille kohaselt koostab iga

seirekomisjon oma töökorra asjaomase liikmesriigi institutsioonilises, õiguslikus ja

finantsraamistikus ning võtab selle vastu kokkuleppel korraldusasutusega, et oma ülesandeid

käesoleva määruse kohaselt täita. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et EÜ viidatud määrus

näeb selgesõnaliselt ette, et seirekomitee töökord ja menetlusreeglid peavad põhinema riigi

õiguskorral ja seadusandlusel.

- MTÜ Liivimaa Lihaveis on määruskaebuses seisukohal, et seirekomitee on MTÜ Liivimaa

Lihaveis suhtes rakenduskava ja EÜ määruse nr 1083/2006 alusel loodud avaliku võimu

kandja, kes on avalik-õigusliku normi alusel volitatud otsustama Euroopa Regionaalarengu

Fondi rahaliste vahendite sihipärase kasutamise üle. Seega on seirekomitee olemus HMS § 8 lg

1 esitatud haldusorgani mõistega kooskõlas ning tegemist on haldusorganiga.

- Samuti on määruskaebuse esitaja määruskaebuses seisukohal, et halduskohtu järeldus, et

seirekomitee otsus on halduse siseakt, on tõendamata ja ebaõige. Määruskaebuse kohaselt

vastab seirekomitee antud keeldumisotsus kõikidele haldusakti materiaalsetele tunnustele.

Seejuures ei oma tähendust, et struktuuritoetus makstakse heakskiidetud projekti taotlejale

hiljem sõlmitava partnerluslepingu ja toetuslepingu alusel. Seega puudub projekti rahastamise

otsustamise menetluses toetuslepingu sõlmimise läbirääkimiste etapp ja seirekomitee otsus on

ainsaks aluseks partnerlusleppe ja toetuslepingu sõlmimiseks. Määruskaebuse esitaja viitab ka

asjaolule, et halduskohus ei ole andnud hinnangut seirekomitee vaidlustatud otsuse

materiaalsele ja formaalsele õiguspärasusele.

- MTÜ Liivimaa Lihaveis märgib täiendavalt, et tagastades kaebuse, on halduskohus sisuliselt

toetanud juhendis sätestatud kaebeõiguse välistamist. Seega on halduskohtu poolt loodud

situatsioon, mis on sisuliselt kinnitus määruskaebuse esitaja kaebeõiguse puudumisele, ning

mis kujutab niivõrd tõsist määruskaebuse esitaja põhiõiguste riivet, et ainuüksi seetõttu peab

vaidlusalune kohtumäärus olema tühistatud.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS JA EELOTSUSE MENETLUS

12. 22.12.2011. a määrusega määras ringkonnakohus kaebuse menetlusse võtmise menetluses

vastustajaks Eesti-Läti programmi 2007–2013 Seirekomitee ning kaasas kolmanda isikuna

Eesti Vabariigi Siseministeeriumi.

13. 23.11.2011. a määrusega taotles ringkonnakohus Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes

küsimustes:

„a) Kas Nõukogu määruse nr 1083/2006 artikli 63 lõikega 2 koostoimes Euroopa Liidu

põhiõiguste harta artikliga 47 on kooskõlas kahe liikmesriigi poolt ühiselt asutatud

seirekomisjoni töökord, nagu seda on Eesti-Läti programmi 2007–2013 Seirekomitee poolt

vastu võetud Programmi juhend, mis näeb ette, et Seirekomitee otsused ei kuulu

edasikaebamisele mitte üheski kohtus (Programmi juhendi punkti 6.6 neljas lõik: „The

decisions of the Monitoring Committee are not appealable at any place of jurisdiction.“)?

b) Kui vastus küsimusele a) on eitav, kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 lõige 1

punkti b tuleb tõlgendada selliselt, et Eesti-Läti programmi 2007–2013 Seirekomitee poolt

vastu võetud Programmi juhendi punkti 6.6 neljas lõik on liidu institutsiooni, organi või

asutuse õigusakt, mis tuleb tunnistada kehtetuks?

c) Kui vastus küsimusele a) on eitav, siis kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 lõige

1 lauset 2 koosmõjus artikli 256 lõikega 1 ja artikliga 274 tuleb tõlgendada selliselt, et Eesti-

Läti programmi 2007–2013 Seirekomitee otsuste peale esitatud kaebusi on pädev lahendama

Euroopa Liidu Üldkohus või on selleks siseriikliku õiguse järgi pädev kohus?“

14. Euroopa Kohus vastas 17.09.2014. a otsusega kohtuasjas nr C-562/12 ringkonnakohtu

küsimustele järgmiselt:

„1. ELTL artiklit 263 tuleb tõlgendada selliselt, et nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ)

nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ)

nr 1260/1999, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määruse (EÜ)

nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EÜ) nr 1783/1999, alusel ja Euroopa territoriaalse koostöö edendamise eesmärgil

koostatud rakenduskava raames esitatud kaebus seirekomitee otsuse peale jätta toetustaotlus

rahuldamata ei kuulu Euroopa Liidu Üldkohtu pädevusse.

2. ELTL artikli 267 esimese lõigu punkti b tuleb tõlgendada selliselt, et määruste nr 1083/2006

ja nr 1080/2006 alusel ning kahe liikmesriigi vahel Euroopa territoriaalse koostöö edendamise

eesmärgil koostatud rakenduskava seirekomitee poolt vastu võetud selline programmi juhend,

nagu on vaidluse all põhikohtuasjas, ei kujuta endast liidu institutsiooni, organi või asutuse

õigusakti ning seetõttu ei ole Euroopa Liidu Kohus pädev hindama niisuguse juhendi sätete

seaduslikkust.

3. Määrust nr 1083/2006 tuleb koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47

tõlgendada selliselt, et sellega on vastuolus Euroopa territoriaalse koostöö edendamise

eesmärgil kahe liikmesriigi koostatud rakenduskava seirekomitee poolt vastu võetud

programmi juhendi säte, mis ei näe ette, et seirekomitee otsused toetustaotluste rahuldamata

jätmise kohta kuuluksid edasikaebamisele liikmesriigi kohtus.“

15. Euroopa Kohus selgitas otsuse põhjendavas osas, et Euroopa Kohus ei ole ELTL artikli 263

alusel esitatud hagi lahendamisel pädev otsustama liikmesriigi ametiasutuse vastuvõetud akti

seaduslikkuse üle (p 48). Euroopa Kohus tuvastas, et seirekomitee asutajateks olid Eesti

Vabariik ja Läti Vabariik ühiselt, nagu on sätestatud programmidokumendi punkti 7.1 teises

lõigus (p 50).

Euroopa Kohus leidis, et programmi juhendi vastuvõtmine kujutab endast liidu õiguse

kohaldamist Euroopa Liidu põhiõiguste harta (harta) art 51 lg 1 tähenduses, sest Euroopa

Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldab mõiste „liidu õiguse kohaldamine“ harta

nimetatud sätte tähenduses teatava tugevusega seose olemasolu, mis ulatub kaugemale sellest,

et asjaomaste valdkondade puhul on tegemist naabervaldkondadega või et üks neist

valdkondadest avaldab teisele kaudset mõju ning liidu õigus pani kahele Eesti-Läti

programmiga seotud liikmesriigile kohustuse see ellu viia (p 62–63, 65). Eestil ja Lätil oli

vastavalt määruse nr 1083/2006 artikli 63 lg-tele 1 ja 2 esiteks kohustus asutada seirekomitee

ning teiseks pidid kõik programmi täitmiseks võetavad meetmed, mille hulka kuulub ka

programmi juhend, järgima määruste nr 1083/2006 ja nr 1080/2006 sätteid (p 64). Järelikult

pidi Seirekomitee kõnealuse programmi juhendi vastuvõtmisel järgima harta sätteid (p 66).

Euroopa Kohus märkis, et Euroopa Liidus õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile tagamiseks on

Euroopa Liidu Lepingu (ELL) art 19 lg 1 teises lõigus pandud liikmesriikidele kohustus näha

liidu õigusega hõlmatud valdkondades ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajalik

kaebeõigus (p 68). Euroopa Kohus tõdes, et taotlejal, kelle toetustaotlus on tagasi lükatud, ei

ole mingit võimalust seda tagasilükkamise otsust vaidlustada (p 70). Toetustaotluse

rahuldamata jätmata otsuse edasikaebamise võimaluse puudumine ei järgi harta art 47 lg-s 1

ette nähtud tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet juba seetõttu, kuna seda ei nähtud ette seadusega,

vaid seirekomitee enda poolt (p 73–74).

Euroopa Kohus pidas vajalikuks lisada, et kohustus võimaldada kohtuliku kontrolli teostamist

kõikide siseriiklike ametiasutuste otsuste üle on liidu õiguse üldpõhimõte. Selle põhimõtte

kohaselt on liikmesriigi kohtute ülesanne teha otsus isikute huve kahjustava akti kohta ja

tunnistada vastavasisuline kaebus vastuvõetavaks, isegi kui liikmesriigi menetlusnormid

niisugusel juhul kaebeõigust ette ei näe (p 75).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 21.09.2011. a

määrus tühistada ja saata asi halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

17. Ringkonnakohus märgib, et seirekomiteed tuleb tuginevalt Euroopa Kohtu otsusele käsitada

siseriiklikku ametiasutusena. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellest tulenevalt on tegemist

haldusorganiga HMS § 8 lg 1 mõttes.

18. Juhendi p 6.6 kohaselt teeb seirekomitee projektide rahastamisotsused tuginedes

hindamistulemustele. Kuna seirekomitee on haldusorgan HMS § 8 lg 1 mõttes ja tema 28.–

29.06.2010 koosolekul tehtud otsus mitte heaks kiita MTÜ Liivimaa Lihaveis taotlust oli lõplik

otsus, siis on tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 mõttes. Ühise tehnilise sekretariaadi hilisem

teavitus kujutas endast seirekomitee otsuse teatavakstegemist määruskaebuse esitajale. Juhendi

p 6.6 kohaselt teavitab ühine tehniline sekretariaat 10 tööpäeva jooksul pärast seirekomitee

koosolekut, kus otsus tehti, mitte heaks kiidetud projekti juhtpartnerit kirjaga seirekomitee

otsusest ning selgitab taotluse tagasilükkamise põhjuseid.

19. Euroopa Kohus on käesolevas kohtuasjas tehtud eelotsuse p-s 75 viidanud Euroopa Kohtu

03.12.1992. a otsusele nr C-97/91 asjas Oleificio Borelli vs. Komisjon. Viidatud otsuse ps 13

on Euroopa Kohus selgitanud, et siseriiklike kohtute ülesanne on otsustada siseriikliku

tegevuse õiguspärasuse üle, kusjuures rakendada tuleb samu kontrollimastaape kui muude

lõplike otsuste puhul, mille on vastu võtnud siseriiklik haldusorgan ja mis võib rikkuda

kolmandate isikute õigusi. Vastav kaebus on lubatav isegi siis, kui siseriiklikud menetlussätted

seda ette ei näe. Seega tuleb käesolevas asjas kaebus sisuliselt läbi vaadata.

20. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et kuna juhend ei ole Euroopa Liidu õigusakt, vaid

siseriikliku haldusorgani poolt vastu võetud õigusakt, mida võib kvalifitseerida

üldkorraldusena HMS § 51 lg 2 mõttes, siis tuleb juhendi punkt „Seirekomitee otsuseid ei saa

edasi kaevata“ jätta ilmselge vastuolu tõttu põhiseaduse § 15 lg 1 esimese lausega ja harta art

47 lg-ga 1 määruskaebuse esitaja kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel tähelepanuta.

Maili Lokk

Einar Vene

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/