3-11-2181/85 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Mati Kartau, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2014, Tartu

Haldusasja number

3-11-2181

Haldusasi

Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vangla kohustamiseks

anda õhtusöögi ajal 3 saiaviilu asemel 4 saiaviilu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.05.2013. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Nikiforovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Nikiforov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Anda Aleksei Nikiforovile menetlusabi ning vabastada ta riigilõivu tasumisest Tartu

Halduskohtu 06.05.2013. a määruse peale määruskaebuse esitamisel.

2. Rahuldada määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 06.05.2013. a määrus ja

saata asi tagasi halduskohtule määruskaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks

ja kaebuse nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Aleksei Nikiforov esitas 06.09.2011 Tartu Halduskohtule

kaebuse (tl 1, tõlge tl 14), milles taotles Viru Vangla kohustamist anda talle õhtusöögi kõrvale

mitte 3, vaid 4 saiaviilu nagu varem. Kaebuse kohaselt oli kaebajal kohustuslik kohtueelne

menetlus läbitud, kuid arvatavasti on tema protestid, kaebused, vastuväited ja vaided vanglas

registreeritud tavaliste avaldustena. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist.

22.09.2011 kaebuse täpsustuse (tl 25, tõlge tl 27) kohaselt pöördus kaebaja augustis 2011

Viru Vangla poole seoses sellega, et õhtusöögi kõrvale antakse senise 4 saiaviilu asemel 3

viilu, kuid vangla ettenähtud tähtaja jooksul vaiet ei lahendanud.

12.10.2011 esitas kaebaja halduskohtule riigi õigusabi taotluse.

2. Tartu Halduskohtu 18.10.2011. a määrusega (tl 44-45) tagastati kaebus kuni 31.12.2011

kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Riigi õigusabi taotlus jäeti rahuldamata.

3. A. Nikiforov esitas 08.11.2011 halduskohtu 18.10.2011. a määruse peale määruskaebuse

(tl 53, tõlge tl 59) ning palus ka enda vabastamist riigilõivust määruskaebuse esitamisel.

4. Tartu Halduskohtu 16.11.2011. a määrusega (tl 63) jäeti riigilõivu tasumisest

vabastamise taotlus rahuldamata ning tagastati 08.11.2011. a määruskaebus.

5. A. Nikiforovi halduskohtu 16.11.2011. a määruse peale esitatud määruskaebus rahuldati

Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2013. a määrusega (tl 99-100). Ringkonnakohus tühistas nii

halduskohtu 18.10.2011. a kui 16.11.2011. a määrused ning saatis asja halduskohtule

eelmenetluse jätkamiseks tagasi. Ringkonnakohtu hinnangul oli vastustaja kaebaja 29.07.2011

koostatud vaiet (tl 30 p) ebaõigesti märgukirjana käsitanud ning seoses sellega oli kaebaja

tegelikult kohtueelse menetluse läbinud, mistõttu ei saanud kaebust HKMS § 11 lg 31 p 1

alusel tagastada.

6. Tartu Halduskohtu 27.03.2013. a määrusega (tl 115-116) tagastati A. Nikiforovi kaebus

01.01.2012 jõustunud HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu,

kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda 3 saiaviilu asemel 4 saiaviilu. Ühtlasi jäeti

kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamata.

7. A. Nikiforov esitas 04.04.2013 määruskaebuse (tl 121, tõlge tl 123), milles palus Tartu

Halduskohtu 27.03.2013. a määrus tühistada. Kaebaja taotles enda vabastamist riigilõivu

tasumisest. Määruskaebuses vaidles kaebaja vastu halduskohtu väitele, et tal pole

subjektiivset õigust nõuda rohkem saia. Sellest jäi mulje, nagu kaebaja polekski täisväärtuslik

inimene ega tohiks midagi nõuda.

8. Tartu Halduskohtu 12.04.2013. a määrusega jäeti A. Nikiforovi menetlusabi taotlus

rahuldamata ja määruskaebus käiguta ning anti riigilõivu tasumiseks tähtaeg 15 päeva

kohtumääruse kättesaamisest.

Määruse kohaselt puuduvad kaebaja 04.04.2013. a määruskaebusel eduväljavaated ning

HKMS § 111 lg-test 1 ja 3 juhindudes ei ole kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest

määruskaebuse esitamisel seega põhjendatud. Määruskaebusest ei nähtu ühtegi põhjendatud

seisukohta, mis annaks alust öelda, et 27.03.2013. a määrusega tagastati kaebus

õigusvastaselt.

9. A. Nikiforov esitas 21.04.2013 (tl 130, tõlge tl 133), 28.04.2013 (tl 134, tõlge tl 136) ja

01.05.2013 (tl 137-138, tõlge tl 140-141) halduskohtu aadressil mitmeid Tartu

Ringkonnakohtule suunatud pöördumisi, milles selgitas, et tal ei ole raha ning palub ennast

vabastada riigilõivu tasumisest asja nr 3-11-2181 kohtusse võtmise eest. Samuti ei nõustunud

kaebaja halduskohtu järeldusega, et tema määruskaebusel ei ole edulootust. Kõiki pöördumisi

nimetas kaebaja „täienduseks oma määruskaebuse juurde“.

10. Tartu Halduskohtu 06.05.2013. a määrusega tagastati A. Nikiforovi 04.04.2013. a

määruskaebus HKMS § 187 lg 4 alusel.

Määruse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja määruskaebuselt riigilõivu tasunud, s.o puudust

kõrvaldanud. Kaebaja sai Tartu Halduskohtu 12.04.2013. a määruse tõlke kätte 16.04.2013,

seega pidi ta puudused kõrvaldama hiljemalt 01.05.2013. Vaatamata määruskaebuse

täiendustele 21.04.2013 ja 28.04.2013 ning kahele avaldusele 01.05.2013, ei ole kaebaja

puuduseid kõrvaldanud. Kaebaja ei ole ka taotlenud riigilõivu tasumise tähtaja pikendamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. A. Nikiforov esitas 15.05.2013 määruskaebuse (tl 148, tõlge tl 150) Tartu Halduskohtu

06.05.2013. a määruse peale.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kaebaja mõistab, et kaebuse puuduse kõrvaldamiseks

tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot, kuid ta ei saa seda teha, sest tal ei ole raha ega hakkagi olema.

See nähtub selgelt kohtule saadetud isikuarvelt. Nõudmine on täidetamatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu

06.05.2013. a määrus tühistada.

13.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kaebaja 15.05.2013. a määruskaebuse

nõuetekohasuse osas (I), seejärel lahendab Aleksei Nikiforovi määruskaebuse (II).

I

14. Halduskohus on A. Nikiforovi määruskaebuse 20.05.2013. a kirjaga menetlusse võtnud,

rahuldamata jätnud ning lahendamiseks ringkonnakohtule edastanud.

Ringkonnakohus märgib, et 15.05.2013. a määruskaebusega vaidlustatava Tartu Halduskohtu

06.05.2013. a määrusega tagastati A. Nikiforovi määruskaebus, mitte ei jäetud kaebajale

üksnes riigilõivu tasumiseks menetlusabi andmata. Sellise määruse vaidlustamisel tulnuks

kaebajal tasuda riigilõivu, mida ta ei ole teinud. Samas ei ole halduskohus enne 15.05.2013. a

määruse ringkonnakohtule edastamist vabastanud A. Nikiforovit riigilõivu tasumisest

määruskaebuse esitamisel ega kohustanud teda seda tasuma. Määruskaebuse põhjenduses

rõhutab kaebaja, et raha tal ei ole ega hakkagi olema ning maksejõuetust tõendab tema

isikukonto väljavõte. Kuigi kaebaja ei ole määruskaebuses sõnaselgelt taotlenud enda

riigilõivu tasumisest vabastamist, on kaebaja taotlus ilmne. HKMS § 207 lg 1 kohaselt

kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on

määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis

seoses määruskaebusega tegemata. Ringkonnakohus peab seetõttu vajalikuks ja võimalikuks

ise lahendada A. Nikiforovile menetlusabi andmine 15.05.2013. a määruskaebuselt riigilõivu

tasumiseks.

15. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud

ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on

arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest

on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate

ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja

transpordile. Ringkonnakohtu poolt välja nõutud A. Nikiforovi isikukonto väljavõttest, mis

kajastab perioodi 01.12.2012-14.06.2013, nähtuvalt A. Nikiforovil antud perioodil

sissetulekud ja väljaminekud puudusid ning konto algsaldo ja lõppjääk oli 0,02 eurot. Seega

on A. Nikiforov määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks maksejõuetu. Ühtlasi ei saa

ringkonnakohus pidada A. Nikiforovi määruskaebust perspektiivituks. Eeltoodust

tulenevalt vabastab ringkonnakohus A. Nikiforovi HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel 06.05.2013. a

määrusele määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.

II

16. Tartu Halduskohus tagastas 06.05.2013. a määrusega A. Nikiforovi poolt Tartu

Halduskohtu 27.03.2013. a määrusele 04.04.2013 esitatud määruskaebuse puuduste

kõrvaldamata jätmise tõttu. Määruskaebuse puudusena nimetas halduskohus riigilõivu

tasumata jätmist.

Vaidlust ei ole selle üle, et 12.04.2013. a määrusega jättis halduskohus A. Nikiforovi taotluse

menetlusabi saamiseks rahuldamata ning A. Nikiforovi määruskaebuse käiguta. Lisaks

riigilõivu tasumata jätmisele oli määruskaebuse käiguta jätmise põhjuseks ka asjaolu, et

kaebaja ei olnud esitanud põhjendusi selle kohta, miks ta pidas halduskohtu 27.03.2013. a

määrust õigusvastaseks. Halduskohus andis määruskaebuses esinenud puuduste

kõrvaldamiseks aega 15 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebuse

menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise peale võis kaebaja esitada samuti 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest. Tartu Halduskohtu 06.05.2013. a määrusest võib järeldada, et

kohtu hinnangul jõustus 12.04.2013 määrus menetlusabi andmata jätmise kohta, kuna kaebaja

selle peale määruskaebust esitanud. Ka ei kõrvaldanud A. Nikiforov halduskohtu 06.05.2013.

a määruse kohaselt määruskaebuse puudusi, kuna ta ei tasunud 12.04.2013 määrusega nõutud

riigilõivu.

17. A. Nikiforovile tehti väljastusteatest nähtuvalt halduskohtu 12.04.2013. a määrus

määruskaebuse käiguta jätmise ning menetlusabi andmata jätmise kohta tõlgitud kujul

teatavaks 16.04.2013. Seega sai A. Nikiforov ka menetlusabi andmata jätmist vaidlustada

kuni 01.05.2013 (k.a.). Vaidlust ei ole selle üle, et pärast määruse teatavaks tegemist esitas

A. Nikiforov halduskohtule 21.04.2013, 28.04.2013 ja 01.05.2013 kokku neli pöördumist,

millest ühtegi ei käsitlenud halduskohus määruskaebusena menetlusabi andmata jätmise

määrusele, vaid 04.04.2013 esitatud määruskaebuse täiendustena. Ringkonnakohus märgib, et

pöördumised olid nii määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks kui ka nende

määruskaebustena käsitlemisel tähtaegsed.

18. Ringkonnakohus leiab, et A. Nikiforovi pöördumiste põhjendustest võib välja lugeda, et ta

vaidlustab ka enda riigilõivust vabastamata jätmise määruskaebuse esitamisel.

Ringkonnakohus möönab, et ükski pöördumistest ei ole pealkirjastatud määruskaebusena,

vaid kaebusena. Samas on pöördumiste adressaadiks Tartu Ringkonnakohus, millest juba

iseenesest võiks järeldada, et tegemist ei ole määruskaebuse lisadega, vaid määruskaebustega.

Ühtlasi selgitab A. Nikiforov pöördumistes seda, miks tal puudub raha riigilõivu tasumiseks.

Nii selgitab A. Nikiforov 21.04.2013. a pöördumises, et tal ei ole üldse mingit raha, mille eest

riigilõivu maksta ning lisab selle kinnituseks Viru Vangla isikukonto väljavõtte (tl 130-131,

tõlge tl 133). 04.04.2013. a määruskaebuse eduväljavaateid käsitlevad otsesemalt või

kaudsemalt A. Nikiforovi 28.04.2013 ja 01.05.2013. a pöördumised. Eesmärgipäraselt saaks

kaebaja pöördumisi koosmõjus tõlgendada vaid määruskaebusena halduskohtu 12.04.2013. a

määrusele menetlusabi andmata jätmise kohta, kuna vastasel juhul oleksid pöördumised

ainetud, sest need ei kõrvaldaks menetlusabi andmata jätmisest tekkinud kaebaja kohustust

riigilõivu tasumiseks. Sarnases olukorras ei saanud halduskohus lähtuda formaalselt vaid

pöördumiste vormistusest, vaid pidi tõlgendama kaebaja pöördumisi eesmärgipäraselt.

HKMS § 2 lõikest 5 tulenev selgitamispõhimõte tingib halduskohtu kohustuse avalduse

läbivaatamist takistavad vormivead selgituste abil kõrvaldada. HKMS § 2 lõikes 4 sätestatud

uurimispõhimõtte kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks

nende esitaja tegeliku tahte. Käesoleval juhul on ilmne, et kaebaja soovis kõrvaldada

maksejõuetusest tulenevaid takistusi enda 04.04.2013. a määruskaebuse menetlusse võtmisel.

Arvestades A. Nikiforovi puudulikke õigusalaseid teadmisi, ei osanud kaebaja pöördumisi

ilmselt määruskaebusena pealkirjastada. Riigilõivuseaduse järgi on kaebaja menetlusabi asjas

määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastatud. Seega tuleb lugeda A. Nikiforovi

määruskaebus Tartu Halduskohtu 12.04.2013. a määruse punktile 1 nõuetele vastavaks. Kuna

HKMS § 206 lg 4 võimaldab halduskohtul määruskaebuse ka ise rahuldada, ei ole

ringkonnakohtul võimalik asuda A. Nikiforovi määruskaebust käesoleva määrusega

lahendama.

19. HKMS § 208 lg 1 ls 1 sätestab, et määruskaebuse esitamine ei peata vaidlustatud määruse

täitmist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. HKMS § 208 lg 2 sätestab, et kohus, kelle

määrust vaidlustatakse, ja määruskaebust läbivaatav ringkonnakohus võivad enne

määruskaebuse lahendamist määruskaebust tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse

täitmise või kohaldada muid esialgse õiguskaitse vahendeid. 12.04.2013. a määrusega andis

kohus A. Nikiforovile määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva

arvates kohtumääruse kättesaamisest (tl 124-125). Nimetatud tähtaeg on käesolevaks ajaks

möödunud. Arvestades asjaolu, et riigilõivu tasumata jätmine on üks A. Nikiforovi

04.04.2013. a määruskaebuse puudustest, mis võib menetlusabi andmata jätmise määruse

vaidlustamise kaudu ära langeda, tuleks halduskohtul A. Nikiforovi 12.04.2013. a määrusele

esitatud määruskaebus tagada, peatades 12.04.2013. a määrusega ette nähtud 04.04.2013. a

määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaja kulgemise kuni 12.04.2013. a

määruse jõustumiseni menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas. Määruskaebuse

tagamata jätmine tooks kaasa ebamõistliku olukorra, kus esineks formaalne alus

määruskaebuse tagastamiseks, kuigi määruskaebuse puudust tingiv riigilõivu tasumise nõue ei

ole formaalselt jõustunud. Seega saab Tartu Halduskohus 04.04.2013 esitatud määruskaebuse

kaebaja õigusi ja huve arvesse võttes tagastada alles pärast seda, kui 12.04.2013. a

menetlusabi andmata jätmise määrus on jõustunud ning kaebajale on pärast määruse

jõustumist antud mõistlik tähtaeg määruskaebuse puuduse kõrvaldamiseks (riigilõivu

tasumiseks). Kuigi teisi puudusi ei ole halduskohus 06.05.2013. a määruses esile toonud, peab

ringkonnakohus vajalikuks märkida, et halduskohtu 27.03.2013. a määruse õigusvastasuse

põhjenduste esitamata jätmisena esile toodud puudus on ringkonnakohtu hinnangul A.

Nikiforovi pöördumistega kõrvaldatud.

20. Kuna halduskohus jättis kaebaja tegeliku tahte tähelepanuta ega võimaldanud

A. Nikiforovil määruskaebuse esitamist menetlusabi andmata jätmise määrusele

(12.04.2013. a määruse resolutsiooni p 1), on halduskohtu 06.05.2013 määrus 04.04.2013. a

esitatud määruskaebuse tagastamise kohta õigusvastane.

Olenemata eeltoodust peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida halduskohtu tähelepanu ka

Tartu Ringkonnakohtu jõustunud 07.06.2012. a määrusele haldusasjas nr. 3112179, kus

ringkonnakohus leidis, et A. Nikiforovi vaide blanketil esitatud pöördumise nr. 6-14/31577

näol ei ole tegemist vaidega.

Käesoleval juhul asus halduskohus A. Nikiforovi poolt vaidlustatud 27.03.2013. a määruses

seisukohale, et kohtueelne menetlus tuleb lugeda läbituks, kuna nii on leidnud Tartu

Ringkonnakohus oma 31.01.2012. a määruses (tl 99-100), kuid A. Nikiforovi kaebus tuleb

tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. Asja materjalidest nähtuvalt on aga ringkonnakohus

oma 31.01.2013. a määruse tegemisel ilmselgelt eksinud, viidates määruses sellele, nagu

oleks käesolevas kaebuses tooduga samadel asjaoludel (kohustada vanglat andma edaspidi

õhtusöögi juurde kolme viilu saia asemel neli viilu saia) esitanud kaebaja 29.07.2011 vanglale

vaide, mida vangla ei oleks tohtinud kaebajale 10.08.2011 vastamisel lugeda märgukirjaks,

mistõttu tuleb käesolevas asjas lugeda kohtueelne menetlus kaebaja poolt läbituks. Samuti

viitas ringkonnakohus alusetult sellele, nagu asuksid eelnevaga seonduvad kirjalikud

materjalid toimiku lehel 30. Toimiku lehel 30 asub küll vangla 10.08.2011. a vastus kaebaja

pöördumistele, mis vanglas registreeriti 02.08.2011 ja ka kaebaja vaide blanketil esitatud

pöördumine 29.07.2011, kuid selles pöördumises ei räägi A. Nikiforov mitte õhtusöögi juurde

saia vähem andmisest vaid sellest, et alates 2011. a augustist annab Viru Vangla talle

põhjendamatult hommikusöögi juurde 100 grammi saia asemel 50 grammi saia. Ka

10.08.2011. a vastuses ei käsitle Viru Vangla küsimust, kas ja miks antakse A. Nikiforovile

õhtusöögi juurde kolm viilu saia varasema nelja asemel. Sellise sisuga pöördumist, vaiet ega

vangla vastust ei nähtu ühestki halduskohtu poolt käesoleva asja juurde võetud materjalist

(tl 29-37), mis algselt olid esitatud hoopis haldusasjades nr 3-11-2171 ja 2179.

Seega käsitles ka halduskohus juba oma 18.10.2011. a määruse tegemisel põhjendamatult

teiste haldusasjade materjalide hulgast käesoleva asja materjalide juurde võetud kirjalikke

dokumente alusena, mille pinnalt saaks teha järeldusi käesolevas asjas esitatud kaebuse osas

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta olukorras, kus antud asjas 06.09.2011

esitatud kaebuses taotles kaebaja kohustada Viru Vanglat andma talle edaspidi õhtusöögi

juurde kolme viilu saia asemel neli viilu saia.

Sellele, et ilmselt on kohtud, sh ringkonnakohus käesolevas asjas kohtueelse menetluse

läbimise üle otsustamisel kirjalikele materjalidele viidates eksinud, juhtis tähelepanu ka Viru

Vangla oma 22.03.2013. a vastuses (tl 110-111). Nimelt märkis vangla selles, et käesoleva

asja toimikusse võetud materjalid ei kajasta sama sisuga pöördumist, kui on esitatud

06.09.2011. a kaebuses ning ka seda, et seoses õhtusöögi juurde väidetavalt õigusvastaselt

ainult kolme viilu saia andmisega seonduva pöördumise esitas A. Nikiforov juba varem,

05.07.2011 (registreeriti 08.07.2011) ja sellele vastati 28.07.2011. A. Nikiforov tutvus

vastusega 29.07.2011 (tl 113).

HKMS § 121 lg 1 järgi kontrollib kohus kaebuse puhul siiski enne kaebeõiguse küsimusega

tegelemist seda, kas kaebaja on pidanud kinni kaebuses esitatud nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuigi ringkonnakohtu jõustunud lahendi

seisukohad on samas asjas halduskohtule kohustuslikud, ei pea ringkonnakohtu hinnangul

neist siiski lähtuma juhul, kui menetluse käigus ilmneb, et ringkonnakohtu faktiväide ja ka

halduskohtu enda varasem arusaam käesoleva kaebuse puhul kohtueelse korra läbimist või

mitteläbimist kinnitavate dokumentide tõlgendamisest on selgelt osutunud hiljem esitatud

materjalide põhjal ekslikuks.

Seega, arvestades käesoleva asjaga samasisulises haldusasjas juba jõustunud kohtulahendit,

millele varasemalt sai ka viidatud, tuleks halduskohtul kaaluda siiski A. Nikiforovi

määruskaebuste rahuldamist, 27.03.2013. a määruse tühistamist ning kaebuse tagastamist

kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

Samuti tuleb halduskohtul silmas pidada, et olukorras, kus Viru Vangla vastas kaebaja

05.07.2011. a pöördumisele, mis puudutas õhtusöögi juurde väidetavalt õigusvastaselt ainult

kolme viilu saia andmisega nelja viilu asemel, juba 28.07.2011, on kaebaja poolt

halduskohtule 06.09.2011 esitatud sellekohane kohustamiskaebus ilmselgelt tähtaega ületades

esitatud kaebus.

21. Eeltoodud põhjendustel tuleb Tartu Halduskohtu 06.05.2013. a määrus tühistada ning

saata asi tagasi Tartu Halduskohtule määruskaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks

ja kaebuse nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

Agu Timmi Mati Kartau Maili Lokk