Legislator Case Law & Legislation
3-14-52188/5 AI generated

3-14-52188/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-14-52188/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

23. septembril 2014 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava Aleksei Maksimovi kaebus (1 lehel) Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 10950 eurot. A.

Legislator headnote

AI generated

3-14-52188/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: 23. septembril 2014 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava Aleksei Maksimovi kaebus (1 lehel) Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 10950 eurot. A.

Keywords

AI generated
nutrition and health claims freedom of consumption excessive price feed – products and hygiene food legislation oils and fats
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu Kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number

3-14-52188

Määruse kuupäev

10. oktoober 2014

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes 10950 euro ulatuses seoses ühekülgse

toitlustamisega

Resolutsioon

1. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus haldusasjas nr 3-

14-52188;

2. Võtta asja materjalide hulka Tartu Vangla poolt 10.

septembril 2014 esitatud tõendid seoses Aleksei

Maksimovi keeleoskusega ja Tartu Halduskohtu

haldusasja nr 3-14-56 toimunud kohtuistungi protokoll.

3. Kaebus tagastada pärast käesoleva kohtumääruse

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. 23. septembril 2014 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava Aleksei Maksimovi kaebus

(1 lehel) Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 10950 eurot. A.

Maksimov ei ole rahul toitlustamisega vanglas ning leiab, et see on ühekülgne. Ühes

kaebusega taotleb A. Maksimov riigilõivu tasumisest vabastamist.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus on seisukohal, et Aleksei Maksimovi kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval

põhjusel.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on

kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 8 kahju hüvitamise kaebuse esitamise osas ette

kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema

kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.

3. Kohus edastas 8. oktoobril 2014 Tartu Vanglale päringu, paludes teavet käesolevas asjas

kohtueelse menetluse läbimise kohta. Tartu Vangla teatas 9. oktoobril 2014 kohtule, et 5.

veebruaril 2014 registreeriti Tartu Vanglas A. Maksimovi poolt vene keeles esitatud kahju

hüvitamise taotlus (1-13/145-1), mis on seotud ühekülgse toitlustamisega vanglas. Taotlus

tagastati 7. veebruaril 2014 kirjaga nr 1-13/120-2 menetlusse võtmata. Koos vastusega

edastas vangla kohtule Tartu Vangla 7. veebruari 2014 kirja, millega on keeldutud kaebaja 31.

jaanuaril 2014 kuni 6. veebruaril 2014 esitatud 88 venekeelse kahju hüvitamise taotluse

menetlusse võtmisest ning need on tagastatud. Kirjas viidatakse põhiseadusele ja

keeleseadusele ning Justiitsministri 30.11.2000 määrusele nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“

ning leitakse, et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi

kaitsta, mistõttu tuleb taotlused esitada eesti keeles või tõlkida need enda kulul.

Kohus märgib, et kui kahju hüvitamise taotluse tagastatakse, ei tähenda see seda, et kaebajal

on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse.

Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009 otsusest asjas 3-08-2392 tuleneb, et kahju hüvitamise

taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui

kahju hüvitamise tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati

õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei saa väita, et

kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust

kohtueelsest korrast.

4. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Tartu Vangla A. Maksimovi kahju hüvitamise taotluse

tagastanud õiguspäraselt.

Kaebaja kahju hüvitamise taotlus oli esitatud vene keeles. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §

491 lg-st 1 tuleneb, et sellisel juhul saadetakse kahju hüvitamise taotlus enne menetlusse

võtmist tõlkijale. Samas sätestab VSkE § 491 lg 2, et võõrkeelse dokumendi vastuvõtmisel

võetakse kinnipeetavalt allkiri selle kohta, et ta on nõus tõlketeenuse eest tasuma. Kui

kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti

keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi

tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud

võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale

võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata

jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi (VSkE § 491 lg 5).

Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse tagastanud ja on viidanud A. Maksimovi

eesti keele oskusele, kuna A. Maksimov on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid

pöördumisi ja on vanglaametnikega suhelnud eesti keeles. Tartu Vangla on 10. septembril

2014 edastanud kohtule mitmeid A. Maksimovi eesti keeles kirjutatud ja vanglale

adresseeritud pöördumisi. Nimetatud pöördumised tõendavad kohtu hinnangul seda, et

kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Lisaks tõendab A.

Maksimovi eesti keele oskust kohtule edastatud Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse

hinneteleht, kus kaebaja eesti keele oskust on hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu, et kaebaja on

varem töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Samuti on kaebaja Tartu

Halduskohtus 9. aprillil 2014 haldusasjas nr 3-14-56 toimunud istungil teatanud, et ta saab

eesti keelest aru (vt. kohtuistungi protokoll).

5. Eeltoodut arvesse võttes on kohus veendunud, et A. Maksimov valdab eesti keelt piisavalt

selleks, et kaitsta oma õigusi ja Tartu Vangla on kaebaja keeleoskust õigesti hinnanud. Kuna

kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla 7. veebruaril 2014

kaebaja kahju hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt. Kuna kaebaja kahju hüvitamise

taotlus tagastati läbi vaatamata, on kaebajal kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik

kohtueelne menetlus.

HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast.

Kuna kaebajal on Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes kohtueelne menetlus läbimata, siis

ei ole A. Maksimovi kaebus kohtus lubatav ning see kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p

4 alusel.

6. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus tagastab A.

Maksimovi kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts

kohtunik