3-10-3401/116 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Viive Ligi

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-10-3401

Haldusasi

AM-i kaebus Keskkonnaministeeriumi 29.11.2010

käskkirja nr 1697 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AM, volitatud esindaja adv Indrek Kukk

Vastustaja – Keskkonnaministeerium, volitatud esinda-

ja v.adv Martin Triipan

Kolmas isik – AS Tallinna Sadam, volitatud esindajad

v.adv Martin Männik ja v.adv Asko Pohla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.09.2013 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AM-i ja AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AM-i taotlus ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata.

2. Jätta AM-i apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Rahuldada AS-i Tallinna Sadam apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.09.2013 otsuse haldusasjas nr 3-10-3401 resolut-

siooni punkt 2 AS-i Tallinna Sadam menetluskulude osas ning teha selles osas uus otsus,

millega mõista AM-ilt AS-i Tallinna Sadam kasuks välja menetluskulud summas 3000

eurot (kolm tuhat eurot). Ülejäänud osas jätta AS-i Tallinna Sadam menetluskulud tema

enda kanda.

5. Mõista AM-ilt AS-i Tallinna Sadam kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud summas 689,28 eurot (kuussada kaheksakümmend üheksa eurot ja

kakskümmend kaheksa senti). Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste apellatsioonimenet-

luses kantud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 10.11.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-10-3401

2(18)

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-

taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel-

kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Tallinna Sadam esitas 31.01.2006 Keskkonnaministeeriumile maavara kaevandamise

loa taotluse liiva kaevandamiseks Ihasalu liivamaardla Ihasalu I mäeeraldisel. 07.03.2006 al-

gatas Keskkonnaministeerium keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi sea-

duse (KeHJS) § 3 p 1, § 6 lg 1 p 28 ja § 11 lg 3 alusel kavandatava tegevuse suhtes keskkon-

namõju hindamise (edaspidi KMH). Keskkonnaministeerium kiitis 22.11.2006 heaks kesk-

konnamõju hindamise aruande (edaspidi KMH aruanne).

2. Keskkonnaministeeriumi 29.11.2010 käskkirjaga nr 1697 otsustati anda AS-le Tallin-

na Sadam maavara kaevandamise luba Ihasalu liivamaardlas pärast kaevandaja leidmiseks

vajaliku riigihanke korraldamise tulemuste selgumist ja käskkirja nr 1697 täiendamist.

3. AM esitas 30.12.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaministeeriumi

29.11.2010 käskkirja nr 1697 tühistamiseks, tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku kae-

buse esitamise ajal kehtinud redaktsiooni (HKMS v.r) § 7 lg-le 3 ja keskkonnainfo kättesaa-

davuse ja keskkonnaasjades osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni

(Århusi konventsiooni) art 9 lg-le 3 Neeme küla eestseisuse liikmena Neeme küla elanike hu-

vides.

Neeme küla asub Põhja-Eesti rannajoone ühe väiksema poolsaare Ihasalu põhjaosas. Kohali-

kud elanikud näevad kavandatava tegevuse otsese negatiivse tagajärjena kaevandamise mõju

rannikule (lainete ja hoovuste mõju rannajoonele – võimalik ranniku „söömine“ mere poolt;

võimalik heljumi kandumine rannikule), kalavarude vähenemist, müra, visuaalset reostust

ning kaudse mõjuna kohaliku rannakultuuri kahjustumist ja kinnisvara väärtuse vähenemist.

Kavandatud tegevus võib olla negatiivse mõjuga Ihasalu lahe ja Ihasalu poolsaare loodus-

keskkonnale. KMH läbiviimisel on oluliselt rikutud menetlusnorme, sest puudutatud isikute

teavitamine ning avalikkuse menetlusse kaasamine ei ole toimunud nõuetekohaselt. KMH

aruandes toodud põhjendused kavandatud tegevuse vajalikkuse kohta on puudulikud. KMH

aruandes on kirjeldatud kavandatava tegevuse eesmärki ja vajadust üldsõnaliselt, sisulist hin-

nangut Ihasalu maardla kasutusele võtule antud ei ole (vt KeHJS § 20 lg 1 p 1).

AS Tallinna Sadam poolt tellitud KMH raames on jäetud teostamata olulised uuringud, mis

mõjutavad KMH aruande lõppjäreldusi. KMH aruanne kopeerib suures osas AS Tallmac poolt

2005 koostatud tööd „Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju hindamine“, mille

töögruppi kuulus ka Ihasalu KMH aruandele eksperthinnangu andnud hüdrodünaamika-

3-10-3401

3(18)

ekspert Toomas Liiv. Seetõttu ei saa KMH aruandes esitatud seisukohti pidada objektiivse-

teks. KMH aruande p-st 2.4.2 ei nähtu, milliseid andmeid on lainetuse omaduste väljatoomisel

kasutatud, viidatud on vaid AS Tallmac koostatud Muuga sadama idaosa laiendamise KMH

aruandele, mis aga ei käsitle lainetuse tingimusi Ihasalu lahes. KMH aruandes toodu, et hüd-

rodünaamilised olud (lainetus, hoovused) on Ihasalu lahes sarnased Muuga lahega, ei ole

adekvaatne ilma konkreetsete mõõtmisandmete võrdlemiseta. Nimetatud kahe lahe morfoloo-

gilised parameetrid on erinevad. KMH aruande p-st 2.5.1 nähtuvalt ei olnud selle koostajal

andmeid Ihasalu poolsaare rannikumere põhjakoosluste kohta ning väited on oletuslikud.

KMH aruande p-st 2.6.1 jääb arusaamatuks, kust on võetud KMH aruandes kasutatavad and-

med Ihasalu lahe kalastiku kohta. KMH aruanne ega eksperdi vastused ei ole piisavalt põhjen-

datud, et välistada võimalus, et kaevandamine võiks potentsiaalselt reostunud setete ümber-

paiknemise tulemusena mõjutada Ihasalu lahes veekvaliteeti.

KMH käigus ei ole kavandatud tegevusest avalduvat mõju keskkonnale piisavalt määratletud

(vt KeHJS § 20 lg 1 p 6). Võimalikud tegelikud mõjud rannajoonele ja rannaprotsessidele on

KMH aruandes käsitlemata, sest aruanne tugineb paljasõnalisele eeldusele, et Ihasalu lahe

hüdrodünaamilised tingimused on sarnased Muuga lahes valitsevate tingimustega. Esineb risk

rannajoone muutumiseks. Plaanitava kaevandusala vahetus läheduses on lainetus ja hoovused

Neeme poolsaare tipu lähistel „söönud“ kallast mõlemast küljest nii, et järelejäänud maakitsus

on kohati veel vaid 70 m lai ning poolsaare ots võib kujuneda saareks. KMH aruandes ei ole

piisavalt käsitletud kavandatava tegevuse mõjusid inimese heaolule ja varale. Hinnatud ei ole

kaevandamisaegset mõju (müra, visuaalne reostus). KMH aruandes ei ole piisavalt käsitletud

kumulatiivset mõju, st kavandatava tegevuse mõju seoses muude Ihasalu lahte puudutavate

mõjudega (nt Muuga sadama laiendamisega seotud ehitustegevus, sadama tegevus üldisemalt,

liiva kaevandamine lähialadel, Muuga lahte reoainete kandumine Kehra paberikombinaadist ja

Maardu keemiakombinaadist jne). KMH käigus ei ole kaalutud reaalseid alternatiive. Kesk-

konnaministeerium on kaevandamisloa andmisel lähtunud rohkem kui neli aastat tagasi heaks

kiidetud KMH aruandest, mis on oma kehtivuse kaotanud (vt KeHJS § 11 lg 6).

4. 02.05.2011 kaebuse täienduses selgitatakse, et kaebus on esitatud puutumuse motiivil.

AM on Neeme küla elanik ning on koos elukaaslase SP-ga elanud Neeme külas aastast 2005.

Samuti on AM kutseline kalur ning oli kaebuse esitamise ajal N OÜ juhatuse liige. Neeme

küla ning Ihasalu poolsaar on AM-i elukeskkond, mida viimane igapäevaselt kasutab ning

millele kavandatud tegevusel on oluline mõju.

5. Tallinna Halduskohtu 28.11.2012 määrusega jäeti kaebaja taotlus ekspertiisi korralda-

miseks rahuldamata.

6. 10.12.2012 kaebuse täpsustuses märgib AM, et oli kaebuse esitamise ajal ja on ka täna

tegutsev kalur. Ta tegutseb kutselise kalurina OÜ-le H väljastatud kalapüügiloa alusel; on

mitmete kalandusega seotud ettevõtmiste eesotsas (alates 29.12.2009 MTÜ J juhatuse liige;

alates 15.09.2010 MTÜ H juhatuse liige) ning on aktiivne harrastuskalur. Oht keskkonnares-

sursile on reaalne, kuivõrd KMH aruandes ei ole seda kohaselt ümber lükatud. AM esitas vas-

tuväite kohtu tegevusele, kuivõrd Tallinna Halduskohtu 28.11.2012 määrusega jäeti rahulda-

mata AM-i taotlus ekspertiisi korraldamiseks.

7. 21.08.2013 kohtuistungil märkis AM täiendavalt, et kaevandamisluba on väljastatud AS-

le Tallinna Sadam 20 aastaks, kuid kaevandamisluba kohaliku tähtsusega liivamaardlas antak-

se kuni 15 aastaks (maapõueseadus (MaaPS) § 37 lg 1).

8. Keskkonnaministeerium palus jätta kaebus rahuldamata.

3-10-3401

4(18)

AM-il puudub kaebeõigus, sest vaidlustatud tegevus ei puuduta kaebaja olulisi huvisid ning

kavandatud kaevandamine ei mõjuta kaebajat oluliselt ja reaalselt. Puudub mõju kaebaja elu-

keskkonnale, sest kavandatav tegevus leiaks aset Ihasalu poolsaare lääneküljel, linnulennult ca

2 km kaugusel AM-i kinnistust. Kavandatud tegevuse ala suunas asub meri AM-i kinnistust ca

200-300 meetri kaugusel. KMH aruanne ega muud kavandatud tegevust käsitlevad dokumen-

did ei viita võimalusele, et merepõhjast liiva kaevandamine võiks reaalselt mõjutada sisemaal

asuvaid, s.o vahetult merepiiri mitteomavaid kinnistuid. On äärmiselt ebatõenäoline ka kae-

vandamisaegsete mõjude kandumine kaebaja elukohta. Mõju kaebaja elukeskkonnale ja tema

olulistele huvidele kalurina on tõendamata.

AM kaasati KMH menetlusse nõuetekohaselt. KMH menetlust käsitlevad teated avaldati

ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lisaks ühes üleriigilise levikuga ajalehes

(KeHJS § 16 lg 2). Lisaks teadetele Ametlikes Teadaannetes (16.03.2006, 27.04.2006,

28.06.2006, 24.08.2006, 27.11.2006 teated) on ajalehes Postimees avaldatud 25.04.2006 teade

KMH aruande avalikustamise kohta. Menetluse ajal ei olnud Keskkonnaministeeriumil alust

eeldada, et avaldatav teave ei jõuaks huvitatud isikuteni. Vaidlustatud käskkirja andmisel tu-

gineti KMH aruandele õiguspäraselt. Kaevandamisloa andmise ajal kehtinud KeHJS § 11 lg-st

6 ei tulenenud mis tahes nõuet, et luba ei võiks anda, kui KMH aruande heakskiitmisest on

möödunud rohkem kui neli aastat. Keskkonnaminister tugines kaevandamisloa andmisel

22.11.2006 heaks kiidetud KMH aruandele õiguspäraselt ning pärast KMH aruande heaks-

kiitmist ei ole Keskkonnaministeeriumile menetluste käigus saanud teatavaks mingeid selli-

seid uusi asjaolusid või keskkonnamuutusi, mis peaks panema KMH aruandes ja selle järel-

dustes kahtlema. Ka ei ole möödunud aeg sedavõrd pikk, et automaatselt peaks tekkima eel-

dus, et KMH aruanne ei ole enam ajakohane. Vaidlustatud käskkiri käsitleb KMH aruandest

tulenevate asjaolude ülevaadet ning kehtestab KMH aruandele tuginedes kavandatud tegevuse

elluviimise tingimused ning seda leevendavad meetmed.

Kaebaja väited KMH aruande ebapiisavuse kohta on põhjendamatud. KMH aruandes kirjelda-

tud mõjude osas on asjakohane ja põhjendatud tugineda sarnase režiimiga Muuga lahe kohta

kogutud andmetele. AM ei ole selgitanud ega tõendanud, milliseid keskkonnaressursse kaeba-

ja poolt väidetav Ihasalu lahe meteoroloogilise ja hüdroloogilise režiimi muutumine mõjutab,

kas ja kuidas kaebaja neid keskkonnaressursse tavapäraselt kasutab, milline on kaebaja oluline

huvi nende ressursside suhtes ja kuidas on tõendatud, et sellise põhjuslikus seoses oleva nega-

tiivse mõju esinemine on reaalne ja oluline. KMH aruande koostamise ajal olid teada Ihasalu

lahe sügavus, hüdrodünaamilised omadused ja vaatluste käigus kogutud andmed. Nimetatud

andmeid tervikuna hinnates pidasid KMH aruande koostajad põhjendatuks pelgalt aasta varem

Muuga lahe, Ihasalu lahe lääneosa ning Aksi saare rannikumere kohta kogutud andmete põh-

jal järelduste tegemist ka Ihasalu lahe idaosa kohta (vt KMH aruanne, p 2.5.1).

KMH aruandes kasutatud andmed kalastiku kohta on piisavad kavandatud tegevuse mõju hin-

damiseks. Vaidlustatud käskkirjas nähakse ette ettevaatusabinõud ning leevendavad meetmed

kalastiku kaitseks. Kaebaja ei ole tõendanud, et kalastiku näol on tegemist tema poolt tavapä-

raselt kasutatava ressurssiga, et kirjeldatud negatiivse mõju esinemine on reaalne ja oluline

ning väidetava negatiivse mõju ja tema olulise huvi mõjutamise vahel on põhjuslik seos. Isegi

kui eeldada liivapõhja kadumist kavandatava tegevuse asukohas, ei toeta KMH aruande kalas-

tikku käsitlev punkt 2.6 kaebaja järeldust kalastiku hukutamise kohta. Järeldusi lainetuse re-

žiimi kohta ei mõjuta asjaolu, et osa lähteandmetest on kogutud hüdroloogiliselt võrreldava

Muuga lahe kohta. Rannajoon ei saa olla kaebaja poolt tavapäraselt kasutatavaks keskkonna-

ressurssiks. Isegi kui eeldada rannajoone asukoha mõningast muutumist, ei saa selline asjaolu

tuua kaasa olulist ja reaalset mõju kaebaja olulistele huvidele. KMH aruandes selgitatakse, et

Ihasalu poolsaare läänerannikut potentsiaalselt mõjutada võivad tegurid on suhteliselt väikese

tõenäosusega. KMH aruandes kirjeldatakse Ihasalu lahe suhtes viimasel aastakümnel aset

3-10-3401

5(18)

leidnud muutusi: reostuskoormuse vähenemine, Muuga sadama rajamisega kaasnenud mõjud

jne. KMH aruandes ja vaidlustatud käskkirjas on ette nähtud asjakohased meetmed kalurite

elatusallikatele ning rannakultuurile avaldatava mõju vältimiseks. Kaebaja järeldab ekslikult,

et erinevate mõjude koosmõju on KMH aruande järeldustes jäänud arvestamata. Keskkonna-

ministeerium on kahel korral väljastanud AS-le Tallinna Sadam vee erikasutusloa Ihasalu la-

hes asuvast liivamaardlast liiva kaevandamiseks. 24.10.2011 väljastatud vee erikasutusluba on

kehtiv ning sellega on lubatud maavara kaevandamine veekeskkonnas. Olukorras, kus kehtib

haldusakt, mis lubab veekeskkonnas läbiviidavaid töid, ei ole võimalik maavara kaevandamise

loa kehtetuks tunnistamine ka tuginevalt argumentidele, mis on seotud kaevandamise mõjude-

ga veekeskkonnale.

9. 21.08.2013 kohtuistungil märkis Keskkonnaministeerium mh, et AM on esitanud uue

väite seonduvalt sellega, kas tegemist on kohaliku või üleriigilise maardlaga. Üleriigilise täht-

susega maardlate nimekirjas Ihasalu ei ole, kuid seda maardlat tuli seadusest tulenevalt selli-

sena käsitleda, sest maardla asub meres. Maardlate nimekiri oli kehtestatud 2005, Ihasalu

maardla on aastast 2007, seetõttu ei olnud seda ka maardlate nimekirjas (vt MaaPS § 3 lg 2 p-

d 1 ja 3).

10. AS Tallinna Sadam palus jätta kaebus rahuldamata.

Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebajal ei ole puutumust vaidlustatud haldusaktiga.

Kaebuses ei ole täpsustatud, milliseid kaebaja enda olulisi huve vaidlustatud haldusakt rikub

ning ei ole esitatud väiteid kinnitavaid tõendeid. Ainuüksi asjaolu, et AM elab Neeme külas ja

temale on väljastatud kaluri kalapüügiluba kuni 31.12.2008, ei tähenda, et vaidlustatud haldu-

sakt puudutab tema olulisi huve, puutumus on oluline ja reaalne ning kaebuses väidetud taga-

järje saabumine on tõenäoline. Käesoleval ajal ei ole AM enam seotud OÜ-ga N. AM ei ole

esitanud tõendeid, et ta kaebuse esitamise ajal kalapüügiga tegeles või faktiliselt tegeleb, see-

juures, et kaebaja tegeles kalapüügiga OÜ-s N kavandatava tegevuse asukohas või selle lähe-

dal ning luba kahjustab keskkonnaressurssi, mida kaebaja tavapäraselt kasutab.

Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane. KMH aruannet ei ole vaidlustatud, mistõttu sai Kesk-

konnaministeerium sellest lähtuda. On põhjendatud, et KMH aruanne Ihasalu 1 liivamaardla

kohta sarnaneb Muuga sadama idaosa laiendamise KMH aruandega, kuna nendevaheline kau-

gus on vaid ca 15 kilomeetrit. Keskkonnaministeeriumi 22.12.2006 kirja nr 4182-10, millega

kiideti heaks KMH aruanne, ning 19.03.2007 kirja nr 15838, millega kinnitati Ihasalu liiva-

maardla kaevandamise eelne, aegne ja järgne keskkonnaseire programm, ei ole vaidlustatud ja

need kehtivad. AM oli KMH menetlusse nõuetekohaselt kaasatud. AM-it ei tulnud informee-

rida KMH-st intensiivsemalt kui seaduses sätestatud, vastupidist pole kaebaja tõendanud. Sa-

mas teavitas Keskkonnaministeerium täiendavalt 24.08.2006 kirjalikult Harju Maavalitsust,

Jõelähtme Vallavalitsust, Keskkonnainspektsiooni, Harjumaa Keskkonnateenistust ning Eesti

Keskkonnaühenduste Koda nende esindaja Eesti Ornitoloogiaühingu kaudu (teade ilmus ka

24.08.2006 väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes Postimees). Lisaks avaldas AS Tal-

linna Sadam KMH aruande oma kodulehel 20.09.2006 ning parandatud KMH aruande

25.10.2006. KMH aruanne vastas seaduses sätestatud nõuetele. Keskkonnaministeeriumil oli

piisavalt teavet tegevusloa andmiseks, mis nähtub ka vaidlustatud haldusaktist. Ka ei ole AM

toonud välja ühtegi asjaolu, mis oleks olnud Ihasalu lahes muutunud, arvates KMH aruande

vastuvõtmisest kuni vaidlustatud haldusakti andmiseni. AM-i väited KMH aruande puuduste

kohta on oletuslikud. Toomas Liiv on kinnitanud Keskkonnaministeeriumile eksperdina enne

kaevandamisloa väljastamist, et hüdrodünaamiliste protsesside uuesti modelleerimine ei anna

uusi, KMH aruandes esitatust erinevaid tulemusi. Kaevandamisloas on siiski sätestatud lisa-

tingimusena, et kaevandamisel tuleb teostada seiret heljumi leviku, merepõhja reljeefi ja ran-

najoone muutuste, põhjaloomastiku ja –taimestiku ning kalastiku osas vastavalt Keskkonna-

3-10-3401

6(18)

ministeeriumi 19.03.2007 kirjaga nr 15383 kinnitatud seireprogrammile. Mõju merepõhjatai-

mestikule ja kalastikule ei ole keskkonnale oluline. Väidetavat müra ning visuaalset reostust ei

saa pidada oluliseks keskkonnamõjuks, kuna vaidlustatud haldusakti kohaselt on Ihasalu I

mäeeraldisel liiva transport mööda merd logistiliselt sadama ehitusele kõige otstarbekam ja

keskkonnale väiksema mõjuga kui liiva transport mõnest teisest maardlast, sest Ihasalu maard-

la asub sadamale suhteliselt lähedal (ca 11 km). Vaidlustatud haldusaktis märgitakse põhjen-

datult, et Ihasalu I liivamaardlas liiva kaevandamine Muuga sadama arenduse tarbeks on ma-

janduslikult põhjendatud ning täiendavaid keskkonnanõudeid täites keskkonnale väheolulise

mõjuga, v.a kaevandamisel tekkiv oluline, kuid ajutine mõju põhjaloomastikule. Seega on

KMH aruandes arvestatud kõigi kumulatiivsete mõjudega.

11. Tallinna Halduskohtu 13.09.2013 otsusega jäeti kaebus rahuldamata (p 1) ning menet-

lusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja esitatud taotlused rahuldamata (p 2).

Esitatud on nn puutumuskaebus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2012 määrus asjas nr

3-3-1-87-11). Kaebaja puutumus seonduvalt elukaaslase ja ühise lapsega seotud vara kuuluvu-

sest ka AM-ile jääb kavandatud tegevusega/vaidlustatud haldusaktiga liiga kaugeks. AM ei

ole Ihasalu poolsaarel ühegi kinnistu omanik. Tuvastatud asjaoludel puudub kaebajal oman-

diõiguse riive ning keskkonnamõju AM-i tegevusele ei ole antud tingimustel oluline ja reaal-

ne. AM nimetas elukohana Uitro-I kinnistut, mis jääb Ihasalu poolsaare idakülge, vähim kau-

gus mereni on 160 m. Sinna vahele jäävad Välja ja Hennalo kinnistud. Merepõhjast liiva kae-

vandamine ei saa negatiivselt mõjutada kaebaja elukohas sisemaal asuvat kinnistut.

Oht rannajoone muutuseks ei ole reaalne, kuna ette on nähtud konkreetse tehnika kasutamine

ja eeldada ei saa tahtlikku rikkumist kaevandamisala tegeliku asukoha määramisel. Kohtul ei

ole alust järeldada, et Ihasalu liivamaardlas kaevandamise korral saabuksid mõjud kala saagi-

kusele. Mõju kalandusele on toodud KMH aruandes, kuid kalapüük kui selline ei ole võimatu.

Kalavarude muutust (kahanemist) võib esineda Ihasalu lahes, kuid seda peetakse vähetõenäo-

liseks, kui järgitakse ettekirjutatud nõudeid (KMH aruanne, p 4.9). Lainetuse režiimi muutu-

mist ja kaevandamise sügavuse mõju lainetusele on KMH aruandes analüüsitud. Kaebaja väi-

de liivapõhja kui elupaiga kadumisest on umbmäärane. Töö ei tugine vaid Muuga sadamat

uurinud tööle, kuna juba kasutatud allikate loetelu kinnitab, et uuritud on kõikvõimalikku as-

jakohast teavet. KMH aruandes oli loogiline kasutada kõiki andmeid Ihasalu I liivamaardla

kohta, sh sarnaste tingimustega Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju hindamise

aruannet, kuna nende veealade vaheline kaugus on ca 15 km. KMH aruandes on põhjendatud,

millistel asjaoludel nende kahe veeala suhtes saab toetuda sarnastele tingimustele.

Keskkonnaministeerium sai koostatud KMH aruandest lähtuda vaidlustatud haldusakti vastu-

võtmisel. Ebaobjektiivseks ei muuda T. Liiva arvamust pelgalt asjaolu, et viimane kuulus ka

AS Tallmac poolt 2005 koostatud töö „Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju

hindamine“ töögruppi. Tulenevalt ettevaatusprintsiibist minimeeriti võimalikud riskid seoses

muutustega Ihasalu rannaprotsessidele. Kaevandamisloas on sätestatud ka lisatingimused, et

kaevandamisel tuleb teostada seiret heljumi leviku, merepõhja reljeefi ja rannajoone muutuste,

põhjaloomastiku ja –taimestiku ning kalastiku osas vastavalt Keskkonnaministeeriumi poolt

19.03.2007 kirjaga nr 15383 kinnitatud seireprogrammile. Seireprogrammi rannajoone muu-

tuste jälgimise metoodika kirjeldus ja programm tuleb esitada Keskkonnaministeeriumile

uuesti kooskõlastamiseks. Analüüsitud on mõjusid inimese heaolule ja varale, sj on kaalutud

ka mõju Ihasalu poolsaare püsielanikele. Müra ja visuaalset reostust ei saa pidada oluliseks

keskkonnamõjuks, sest kaevandatud liiva transport toimub mööda merd, mis on logistiliselt

sadama ehituseks kõige otstarbekam ja ennekõike ka keskkonnale väikseima mõjuga. Kumu-

latiivsete mõjudega on arvestatud, kaevandamisluba sätestab ettevaatusabinõud võimalike

mõjude ennetamiseks ning looduskeskkonna kaitsmiseks. Vaate halvenemine ei saaks olla

3-10-3401

7(18)

iseenesest kaitstavaks väärtuseks, kuivõrd vastav õigus ei ole avaliku õigusega kaitstud. Sa-

mas ei saa niisugust olukorda tekkidagi, sest kinnistu, mida kaebaja kasutab, asub poolsaare

keskosas. Puutumuskaebus ei hõlma võimalust, kus isik viibib rannal ja näeb visuaalset reos-

tust (kaevandamistegevust). Kaebaja ei ole tõendanud, et kutseline kalapüük või kalapüük

üldisemas tähenduses, sh harrastuspüük, oleks tema ainus või oluline sissetulekuallikas, mis

nüüdsest kaob ja selliselt mõjutab kaebaja olulist huvi.

Tegemist on seaduse kohaselt üleriigilise tähtsusega maardlaga (MaaPS § 3 lg 2 p-d 1 ja 3).

Maardlate nimekirjas ei ole Ihasalu maardlat nimetatud, sest nimekiri kehtestati 2005. Haldus-

akt anti välja pädeva organi poolt. Kaevandamisloas on selgelt märgitud, milleks luba antakse

ja kellele ning missuguse ajaga tuleb arvestada. Keskkonnaministeerium on tõendanud, et

kaevandamiseks on oluline avalik huvi ja kavandatud tegevus ei ohusta keskkonda lubamatul

moel. Kuna kohus ei saanud koheselt eitada keskkonnaressursi kasutamise määra, siis käeso-

levalt saab kohus järeldada, et vastustaja tegevus keskkonnaseisundile märkimisväärset kahju

ei too ja tagatud on kaebaja poolt nimetatud huvid. Kohus leiab, et kui kaebajale vajalik kesk-

konnaressurss jääb kaebajale kasutada oluliste piiranguteta, siis ei oma tähtsust kaebaja muud

väited, mis on omased populaarkaebusele või subjektiivsete õiguste rikkumise kaebusele.

Siiski märgib kohus, et kaebaja oli kohaselt menetlusse kaasatud, ta sai anda selgitusi. Kui-

võrd kahju saabumine ei ole kaebaja nimetatud huvidele tõenäoline, tema olulisi huve kavan-

datud tegevus ei puuduta, Keskkonnaministeerium on tõendanud keskkonnaressursi säilimist

vastavuses õigusnormidele ja ei esine ka muudel kaebaja nimetatud motiividel põhjusi kaebu-

se rahuldamiseks, siis jääb kaebus rahuldamata.

Vaidlustatud haldusakti ja KMH küsimusi puudutav menetlus ei väljunud Keskkonnaminis-

teeriumi igapäevategevuse raamest, mistõttu ei mõista kohus kaebajalt Keskkonnaministee-

riumi menetluskulusid välja. Kolmanda isiku menetluskulusid ei mõista kohus kaebajalt välja,

sest kaebaja on füüsiline isik ning tema kaebeõigus oleks oluliselt takistatud, kui ta peaks hü-

vitama kolmandale isikule suured õigusabikulud. Kaebaja ilmselgelt ei näinud ette, et tal tu-

leks esitada nn puutumuskaebus ja menetlus kulgeb sedavõrd kulukaks. Kaebaja pidi küll ar-

vestama, et tal tekivad kulutused, kuid käesoleval juhul pärsiks kulutuste väljamõistmine kae-

beõigust, samas jäävad kaebaja kanda niikuinii tema enda tehtud kulud õigusabile. Õiglane on

jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

12. AM palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.09.2013 otsus ning

teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ning esimese alternatiivina tuvastada Keskkonnami-

nisteeriumi 29.11.2010 käskkirja nr 1697 tühisus, teise alternatiivina tühistada Keskkonnami-

nisteeriumi 29.11.2010 käskkiri nr 1697; jätta menetluskulud täies ulatuses Keskkonnaminis-

teeriumi kanda. Koos apellatsioonkaebusega on esitatud ka ekspertiisi korraldamise taotlus

eesmärgiga hinnata KMH aruande kvaliteeti.

Halduskohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (HKMS § 157). Kohtuotsusest

ei ole üheselt arusaadav, millised on kohtu seisukohad ja kohtu poolt tuvastatud asjaolud ning

millised on menetlusosaliste seisukohad ja väited. Kohus ei ole arusaadavalt eristanud AM-i

puutumust vaidlustatud käskkirjaga ning kaevandamisloa sisulist õiguspärasust. Kohtuotsuse

põhjendustest võib aru saada, et AM omab puutumust elukoha kaudu, kuid arusaamatu on, kas

AM omab puutumust ka kalurina. Halduskohus on rikkunud menetlusosaliste võrdse kohtle-

mise põhimõtet (HKMS § 2 lg 2, § 2 lg 6) ning uurimispõhimõtet (HKMS § 2 lg-d 2 ja 4),

kuivõrd halduskohus jättis rahuldamata AM-i taotluse ekspertiisi korraldamiseks ja leidis, et

Keskkonnaministeerium on juba KMH aruannet kontrollinud ning täiendava tõendi kogumine

3-10-3401

8(18)

ei ole enam vajalik. Halduskohus on jätnud kohaldamata HKMS § 5 lg 5 ning KeHJS v.r § 11

lg 6. Ihasalu KMH aruanne kiideti heaks (22.11.2006) rohkem kui neli aastat enne vaidlusta-

tud käskkirja andmisest, mistõttu on kaevandamisluba antud välja ilma, et oleks kehtivalt hin-

natud keskkonnamõju. Halduskohus on jätnud selle väite tähelepanuta, mis on ühelt poolt me-

netlusõiguse rikkumine (HKMS § 165 lg 1 p 4), kuid teisalt on tegemist materiaalõiguse nor-

mi olulise rikkumisega.

Halduskohus on jätnud kohaldamata HMS §-des 46-50 sisalduvad avatud menetluse läbivii-

mist puudutavad sätted. Isikute efektiivse kaasamise nõue keskkonnaasjades ning selle rikku-

mine ei ole oma olemuselt üksnes populaarkaebuse väide (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

19.03.2012 määrus asjas nr 3-3-1-87-11, p 30). Halduskohus on läinud vastuollu samas asjas

tehtud Riigikohtu otsusega, mis on toonud kaasa kohtumenetluse põhimõtte olulise rikkumise

(HKMS § 233 lg 1). Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud MaaPS § 3 lg-t 4. Vaidlustatud

käskkirjas on ekslikult käsitletud Ihasalu maardlat üleriigilise maardlana. Kaevandamisluba ei

võinud väljastada pikemaks ajaks kui 15 aastat. Kaevandamisloast ei nähtu kaalutlused, miks

väljastati see nii pikaks ajaks. Kaevandamisluba ei ole andnud pädev isik (vt MaaPS § 28 lg

4).

Halduskohus on rikkunud kaalutlusotsuse kohtuliku kontrolli reegleid (HKMS § 158 lg 3).

Halduskohus ei ole selgitanud välja kaevandamisloa andmise tegelikku eesmärki ning eksis-

teerinud kaalutlusruumi. Kaevandamisloa andmisel on oluliselt rikutud kaalutlusreegleid, läh-

tutud valedest kaalutlustest, mis on toonud kaasa õigusvastase haldusakti. Kaalutlusreeglite

järgimata jätmine pidanuks tooma kaasa haldusakti tühistamise. Vaidlustatud haldusakt on

antud selleks mittepädeva organi poolt, mistõttu taotleb AM ringkonnakohtult selle tühisuse

kindlakstegemist.

13. Keskkonnaministeerium palub jätta AM-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 13.09.2013 otsus muutmata ning menetluskulud AM-i kanda.

KMH menetlusest teavitati nõuetekohaselt. Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes ilmus ar-

vukalt teateid ning Keskkonnaministeerium võis mõistlikult eeldada, et huvitatud isikud saa-

vad informatsiooni kätte. KMH aruanne ei olnud kehtivust kaotanud. KeHJS § 11 lg 6 ei regu-

leeri olukorda, kus KMH aruannet kasutatakse selle sama haldusakti andmise menetluses,

milles KMH algatati. Keskkonnaministeerium oli pädev kaevandamisluba andma ja kaevan-

damisloa tähtaeg vastab seadusele. Tühisuse tuvastamise nõuet ei ole kohtule varem esitatud

ega seda menetlusse võetud. AM ei saa puutumuskaebuses vaidlustada kaevandamisloa väl-

jaandmise tähtaega, kuivõrd MaaPS § 37 lg 1 eesmärk on kaitsta avalikke huve.

AM-il puudub kaebeõigus. Asjaoludest ei ole näha, et ükski keskkonna tööstusliku kasutuse

mõju (nt välisõhu saaste, veereostus, müra), mida tavapäraselt võiks selliste kaebuste puhul

ette kujutada, oluliselt AM-ini ulatuks. AM vastupidist ei väida. Halduskohus tegi selgeks, et

AM-il kinnisvara piirkonnas ei ole ning omandiõigusega seotud huvid kõne alla ei tule. AM-i

elukoht jääb samuti kaugele, et saaks jaatada olulise ja reaalse mõju esinemist. Kuivõrd AM-i

elupaik ei piirne merega, siis ei saa ka väidetav rannikuprotsesside mõju AM-ini oluliselt ja

reaalselt ulatuda. Võimalus, et AM võib rannal jalutades näha merel kaevandamistehnikat ja

kuulda masinate müra, ei ole piisav olulise puutumuse tekitamiseks. AM on puutumust püüd-

nud väita ka seoses kalapüügiga, kuid pole tõendanud, et ta oleks kalastamiseks kasutanud just

Ihasalu lahte ja kaevandamise kavandatavat piirkonda ning antud juhul lubatud kaevandamise

tõttu piirkonna kalavarud vähenevad viisil, mis oluliselt mõjutab tema võimalust kalapüügiga

edasi tegeleda. Seega puudub kaebuse rahuldamiseks alus juba ainuüksi kaebeõiguse puudu-

mise tõttu.

3-10-3401

9(18)

Halduskohus ei ole menetlusnorme rikkunud. Halduskohus on lisaks kaebeõigusega seotud

aspektide käsitlemisele piisavalt jälgitavalt analüüsinud erinevaid kaebuse väiteid seoses

KMH aruandega. Halduskohtu põhjendustest nähtub adekvaatne hinnang kaalutlusõiguse

teostamisele. Asjakohatu on AM-i tõstatatud AS Tallinna Sadam staatuse küsimus. Haldusko-

hus ei ole eiranud poolte võrdse kohtlemise põhimõtet ega eksinud tõendite kogumisel. AS

Tallinna Sadam on ettevaatuspõhimõttega kooskõlas esitanud Keskkonnaministeeriumile

KMH aruande, mida Keskkonnaministeerium on aktsepteerinud ja pidanud antud olukorras

piisavaks. AM-i sõnastatud küsimus eksperdile on õiguslik küsimus, mida ei ole kohane eks-

perdile esitada.

14. AS Tallinna Sadam palub jätta AM-i apellatsioonkaebus ja taotlus ekspertiisi korralda-

miseks rahuldamata.

AM-il puudub kaebeõigus, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kaebaja ei ole

tõendanud enda puutumust vaidlustatud haldusaktiga, mistõttu ei saanud ka halduskohus vas-

tavalt Riigikohtu antud juhistele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2012 määrus asjas nr

3-3-1-87-11) hinnata vaidlustatud haldusakti vastavust õigusnormidele, mis kaitsevad AM-i

(olematuid) huvisid. Halduskohus ei ole rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust.

Halduskohus ei ole rikkunud menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet ega uurimispõhi-

mõtet. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisele eelnes

seaduses sätestatud korras läbiviidud ja haldusmenetluse põhimõtetele vastav menetlus, mis-

tõttu vaidlustatud haldusakt on õiguspärane. AM-i taotluse alusel ekspertiisi tegemine KMH

aruande õiguspärasuse küsimuses (küsimus on sisult õiguslikku laadi) oleks väljunud haldus-

kohtumenetluse piiridest. Eksperdilt saab küsida arvamust üksnes küsimustes, mis ei ole õi-

guslikku laadi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.02.1997 otsus asjas nr 3-2-1-27-97). Haldus-

kohus hindas ise KMH aruande ja sellele eelnenud haldusmenetluse õiguspärasust.

Halduskohus ei ole rikkunud HMS § 5 lg-t 5 ja KeHJS § 11 lg-t 6. Vaidlustatud haldusaktist

nähtub, et Keskkonnaministeeriumi hinnangul on KMH-ga kaevandamise loa keskkonnamõju

asjakohaselt hinnatud, Keskkonnaministeeriumil on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet

ning milline see teave on. Keskkonnaministeerium on palunud ekspertidelt enne vaidlustatud

haldusakti vastuvõtmist arvamust Ihasalu lahe jaoks AM-i poolt soovitatud lisauuringute mõju

ja nende uuringute efektiivsuse kohta. Eksperdid on kinnitanud, et hüdrodünaamiliste protses-

side uuesti modelleerimine ei anna uusi, KMH aruandes esitatust erinevaid tulemusi. AM ei

ole kaebuses välja toonud ühtegi asjaolu, mis oleks olnud Ihasalu lahes muutunud, arvates

KMH aruande vastuvõtmisest kuni vaidlustatud haldusakti andmiseni.

Vaidlustatud haldusakti andmisel ei rikutud menetlusnõudeid. AM-it ei tulnud informeerida

KMH-st intensiivsemalt kui oli seaduses sätestatud. Halduskohus ei ole kohaldanud ebaõigesti

MaaPS § 3 lg 4, sest kaevandamisluba on antud kaevandamiseks sisemeres või territoriaalme-

res, st üleriigilise tähtsusega maardlas. MaaPS § 3 lg 4 ei kaitse AM-i huvisid puutumuskae-

buse esitamisel ja võimalik haldusakti mittevastavus MaaPS regulatsioonile väljub kaebeõigu-

se ja kohtuliku kontrolli raamest. Halduskohus ei ole rikkunud kaalutlusotsuse kohtuliku kont-

rolli reegleid. Halduskohus ei pidanudki hindama Keskkonnaministeeriumi poolt teostatud

kaalutlusõiguse poliitilist otstarbekust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.10.2003 otsus as-

jas nr 3-3-1-54-03), vaid pidi kontrollima vaidlusaluse akti andmisel kaalutlusõiguse teostami-

se õiguspärasust. Asjakohatud on AM-i arutlused Euroopa Liidu keskkonnaõiguse põhimõte-

te, kalapüügi olulisuse ja AS Tallinna Sadam huvide kaalumise üle. AM-i taotlus haldusakti

tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd see väljuks apellatsioonimenetluse

piiridest. AM-i taotlus ekspertiisi korraldamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest ekspertiisil ei

ole asjas tähtsust ja eksperdilt ei saa küsida õiguslikku laadi arvamust.

3-10-3401

10(18)

15. AS Tallinna Sadam palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

13.09.2013 otsuse resolutsiooni punkt 2 ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista AM-

ilt AS Tallinna Sadam kasuks välja menetluskulud esimese astme kohtus summas 7477,55

eurot, samuti apellatsioonimenetluses kantavad kulud.

AM teadis, et kaebuse lahendamine puudutab AS Tallinna Sadam huve ning pidi arvestama

sellega, et kaebuse rahuldamata jätmise korral tuleb tal hüvitada vastaspoolel oleva AS Tal-

linna Sadam menetluskulud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.03.2011 otsus asjas nr 3-3-1-

3-11). Tallinna Halduskohus ei ole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel jätab kohus AM-ilt

AS Tallinna Sadam menetluskulud välja mõistmata. AM-i poolt halduskohtule esitatud kaebus

on ilmselgelt pahatahtlik, mistõttu ei saa temalt kolmanda isiku menetluskulude väljamõist-

mist pidada HKMS § 108 lg 11 kohaselt ebaõigeks või ebamõistlikuks. Ebaõige on haldus-

kohtu seisukoht, et AS Tallinna Sadam ei loe kaebust pahatahtlikult esitatuks. AS Tallinna

Sadam viitas sellele asjaolule juba esimeses menetlusdokumendis (10.01.2011 seisukoht, lk 5)

ning ei ole seda seisukohta muutnud. Halduskohus leiab ebaõigesti, et AM-i kaebeõigus oleks

oluliselt takistatud, kui ta peaks hüvitama kolmandale isikule suured õigusabikulud. Arvesta-

des AM-i tegevust enda eesmärkide saavutamisel (kaebuse esitamine eesmärgiga takistada AS

Tallinna Sadam tööd), ei ole kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine kaebajalt ebaõig-

lane ega ebamõistlik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2005 määrus asjas nr 3-3-1-70-

05). AM teadis või pidi teadma hiljemalt AS Tallinna Sadam 31.01.2011 taotlusest menetluse

lõpetamiseks või asja läbi vaatamata jätmiseks ja seisukohast AM-i esialgse õiguskaitse taot-

luse suhtes, et tema kaebus võidakse tagastada või jätta rahuldamata kaebeõiguse puudumise

tõttu. AM oleks saanud ära hoida peaaegu kõik AS Tallinna Sadam menetluskulud, kui ta ei

oleks vaidlustanud Tallinna Halduskohtu 25.03.2011 määrust, või enamikke AS Tallinna Sa-

dam menetluskulusid, kui ta oleks loobunud kaebusest peale Riigikohtu halduskolleegiumi

19.03.2012 määrust asjas nr 3-3-1-87-11. Kolmanda isiku suhtes on äärmiselt ebaõiglane, et

AM-i ilmselgelt pahatahtliku kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kõik AS Tallinna Sadam

menetluskulud tema enda kanda.

16. AM palub jätta AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebus rahuldamata.

Arvestades senist kohtupraktikat ning AS Tallinna Sadam rolli menetluses, ei saanud AM

arvestada, et tal tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda ka kolmanda isiku menetlus-

kulud. Halduskohus on jätnud õigesti AS Tallinna Sadam ning Keskkonnaministeeriumi me-

netluskulud nende endi kanda. AS Tallinna Sadam menetluskulud ei ole põhjendatud, sest

tegemist on riigile kuuluva aktsiaseltsiga, millel on juriidiline osakond, varasemalt on juriidi-

lise osakonna juhataja esindanud AS-i Tallinna Sadam kohtus ning kohtuasi ei välju ettevõtte

igapäevase põhitegevuse raamidest. AS-le Tallinna Sadam ei valmista käesolevas vaidluses

tekkida võivate õigusabikulude kandmine suuremat raskust, rääkimata võimalusest survestada

selliselt teist menetlusosalist. Århusi konventsiooni eesmärkide (art 9 lg 4) saavutamine ei ole

mõeldav, kui isik peaks tasuma lisaks enda menetluskuludele ka kohtu poolt kaasatud kol-

manda isiku menetluskulud. Keskkonnaasjades on kolmandaks isikuks reeglina majandusli-

kult tunduvalt kindlustatum arendaja, mistõttu tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral me-

netluskulude väljamõistmise küsimus lahendada sarnaselt vastustajaga. AM ei ole käesolevas

asjas oma menetlusõigusi kuritarvitanud. AS Tallinna Sadam väide, et AM-i poolt kohtusse

pöördumine on pahatahtlik, on kohatu. AM ei salga, et on kohtumenetlusele eelnenud kõne-

lustel väljendanud emotsionaalselt oma pahameelt toimunud menetluse suhtes, kuid selle on

tinginud Keskkonnaministeeriumi ja AS Tallinna Sadam tegevus haldusmenetluse läbiviimi-

sel. AM nõustub halduskohtuga, et käesolev kohtumenetlus on tulenevalt kaebuse liigi mää-

ramise menetlusest olnud AM-ile keeruline ning ta ei saanud sellega kaasnevaid kulusid ette

näha.

3-10-3401

11(18)

17. Keskkonnaministeerium toetab AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebust. Kuna kaebus

jäi rahuldamata, pidid menetluskulud, sh Keskkonnaministeeriumi poolel olnud AS Tallinna

Sadam menetluskulud jääma AM-i kanda. Kohus saab hinnata küll AS Tallinna Sadam menet-

luskulude vajalikkust ja põhjendatust (mida Keskkonnaministeeriumil pole põhjust vaidlusta-

da), kuid mitte jätta menetluskulusid täies ulatuses kaebajalt välja mõistmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Esmalt lahendab ringkonnakohus AM-i apellatsioonkaebuse, sh selles sisalduva ja ring-

konnakohtu poolt seni lahendamata ekspertiisi korraldamise taotluse (I), seejärel lahendab AS

Tallinna Sadam apellatsioonkaebuse (II) ning viimaks jagab apellatsioonimenetluse kulud

(III).

I

19. Keskkonnaministeeriumi ja AS Tallinna Sadam hinnangul puudub AM-il kaebeõigus

kaevandamisloa vaidlustamiseks, kuivõrd kaebaja ei ole tõendanud enda puutumust vaidlusta-

tud haldusaktiga.

20. Riigikohtu halduskolleegium on 19.03.2012 määruse nr 3-3-1-87-11 p-s 17 selgitanud, et

keskkonnakaitse küsimustes saab kohtusse pöördumise õiguse aluseks olla mitte üksnes sub-

jektiivsete õiguste rikkumine, vaid ka kaebuse esitaja muu puutumus vaidlustatava haldusakti

või toiminguga; kaebaja peab ära näitama, et vaidlustatav tegevus puudutab tema olulisi huve;

puutumus tähendab, et mõju isikule on oluline ja reaalne; reaalne mõju tähendab mh seda, et

vaidlusaluse akti ja väidetava tagajärje vahel peab olema põhjuslik seos, ning kaebaja peab

näitama, et väidetava tagajärje saabumine on tõenäoline. Käesoleval juhul on kaebaja puutu-

musena esmalt märkinud, et elab Neeme külas elukaaslase kinnistul ning selle piirkonna loo-

duse kaitse on otseselt ka tema huvides (II kd, tl 239).

21. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja puutumus seonduvalt tema elukoha-

ga Neeme külas jääb kavandatud tegevusega/vaidlustatud haldusaktiga liiga kaugeks ning

merepõhjast liiva kaevandamine ei saa negatiivselt mõjutada kaebaja elukohas sisemaal asuvat

kinnistut. Kaevandamine toimub Ihasalu lahes konkreetselt piiritletud alal (Ihasalu lahes

mäeeraldisel Ihasalu I). Maardla paikneb sügavusega 6-16 m kitsal rannikuga paralleelsel me-

realal, millest ranna pool on väga kivine (KMH aruanne, lisa 3, Ihasalu-I liivamaardla liiva

kaevandamise KMH programmi avaliku arutelu 15.05.2006 protokoll). Seetõttu on ilmselgelt

liiga üldine ja lai kaebaja huvi seoses Ihasalu poolsaare looduse kaitsega ning selle ja vaidlus-

tatava tegevuse vahel puudub põhjuslik seos. Ka Riigikohus on märkinud, et ainuüksi kaebaja

seos piirkonnaga ei tähenda, et igasugune keskkonda mõjutav tegevus tooks kaasa olulise mõ-

ju kaebajale (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.02.2012 otsus nr 3-3-1-68-11, p 24). Samuti on

halduskohus õigesti märkinud, et puutumuskaebus ei hõlma võimalust, kus isik viibib rannal

ja näeb visuaalset reostust (kaevandustegevust). Seetõttu ei puuduta kaevandamisloa alusel

teostatav kaevandamistegevus rannikust eemal merevees kaebaja huve seotult Ihasalu lahega

piirnevate rannaniitude ja merekalda kasutamisega. Kaevandamistegevus ei takista kaebajal

külastada kaebuses viidatud rannaniite ja merekallast.

22. Arvestades, et kaebaja on järjepidevalt väitnud, et sisustab puutumuse ka kalurina ning

esitanud kohtule sellekohaseid tõendeid (kalapüügiload ning harrastuspüügiõigust kinnitav

tõend), hindab kohus alljärgnevalt ka kaebaja puutumust kalurina.

23. Kaebeõigust hinnatakse kaebuse esitamise seisuga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

16.11.2011 otsus nr 3-3-1-65-11, p 15; 14.02.2011 otsus nr 3-3-1-76-10, p-d 16 ja 17). Kaeba-

3-10-3401

12(18)

ja on esitanud kohtule OÜ-le N väljastatud kaluri kalapüügiload nr HA 221-07 (kehtivusaeg

17.05.-31.12.2007), nr HA 220-07 (kehtivusaeg 17.05.-31.12.2007), nr HA 158-08 (kehtivu-

saeg 16.01.-31.12.2008) (II kd, tl 163-164). Seejuures on esitatud kaluri kalapüügilubadest

üksnes koopiad esi- ja tagakülgedest, kuid mitte siseküljest, millele kantakse püüniste nime-

tus, arv, märgistus, püügi koht ja püügi aeg (vt Vabariigi Valitsuse 12.12.2000 määruse nr 412

„Kutselise kalapüügi lubade taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügilubade

andmise ja kehtetuks tunnistamise kord ja kalapüügilubade vormid“ (redaktsioon 31.10.2005-

07.09.2012) lisa 4). Täiendavalt on kaebaja esitanud ka koopia OÜ-le H 26.03.2012 väljasta-

tud kalapüügiloast nr HA120167 (kehtivusaeg 26.03.-31.12.2012), millele on kaluritena kan-

tud KP, VM ja SM (II kd, tl 244). Viimati nimetatud kalapüügiloale on püügikohana märgitud

„32“. Lisaks on kaebaja kohtule esitanud 10.11.2012 omandatud harrastuspüügiõigust andva

pileti kehtivusega kuni 11.05.2013 (II kd, tl 247).

24. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kaebuse esitamise seisuga, s.o 31.12.2010 ei ole

AM tõendanud, et ta tegutses kutselise kalurina või harrastuskalurina ning peamine püügi koht

oli üksnes Ihasalu laht. Seega on ka ringkonnakohus sarnaselt halduskohtuga seisukohal, et

kaebaja ei ole tõendanud enda puutumust kalurina. Isegi juhul, kui eeldada kaebaja väite õig-

sust, et ta tegutses kaebuse esitamise ajal kalurina, siis ei ole kohtule esitatud OÜ N kaluri

kalapüügilubadest nähtav, millises püügikohas on kalapüük toimunud. OÜ-le H väljastatud

kalapüügilubadel on püügikohana märgitud „32“. Kaebuse kohaselt tähistab püügikoha num-

ber „32“ Soome lahte. Järelikult ka juhul, kui kalapüüki teostati mh Ihasalu lahes, siis ei ole

kaebaja väitnud, et kavandatav tegevus välistab kalapüügi kogu kalapüügi loal märgitud püü-

gikohas nr „32“ (Soome lahes). See tähendab, et isegi kui kaebaja kutselise kalurina teostas

kalapüüki kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas, siis ei ole tegemist olulise ja reaalse mõjuga

kaebaja huvidele.

25. KMH aruande p-s 4.5 on märgitud mõjud kalapüügile: „1) Negatiivsed otsesed mõjud: -

püügivõimaluse kadumine kaevandataval alal kaevandamistööde ajal, mõju on oluline mõnele

seal nakkevõrkudega kalastavale kutselisele ja ka harrastuskalastajale; - püüniste püügiefek-

tiivsuse võimalik vähenemine või täielik kadumine heljumipilve liikumisteel, mõju on kae-

vandamise ajal, mõju on väheoluline. 2) Kaudsed negatiivsed mõjud: - kalavarude kahanemi-

ne tingituna kalade sigimise häirimisest juhul, kui tööd toimuvad kalade varaste arengustaa-

diumite ajal, mõju kestus võib olla (sõltuvalt kalaliigist) kuni 45 aastat, mõju on oodatavalt

väheoluline juhul, kui kaevandamist ei toimu kalade sigimisperioodil.“ (I kd, tl 89 pöördel).

Kaevandamisloas on täiendavate tingimustena sätestatud kohustus kaevandada liiva ühe eta-

pina (p 2.7.2), keeld kaevandada ajavahemikul 15.04. – 30.09 (p 2.7.4) (I kd, tl 22) ning ko-

hustus kaevandamisele järgneval kahel kevadel asustada Jägala jõkke vähemalt kaheaastasi

lõhi noorjärkusid kogusega alates 1000 isendit ühe aasta kohta; kalade asustamine tuleb tellida

hiljemalt eelneva aasta 1. augustiks ning kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga (p 2.7.7).

Kaevandamisloa põhjendustes on toodud, et ettevaatusabinõuna ja leevendava meetmena on

loa täiendavaks tingimuseks seatud kaevandamise keeld kalade põhilisel kudeajal ja järgneva

kalade larvide massilise esinemise perioodil ning peamisel kalapüügihooajal, s.o ajavahemikul

15.04.-30.09 (I kd, tl 21 pöördel).

26. Sellest tulenevalt on ilmne, et ka juhul, kui kaebaja tegutses kaebuse esitamise ajal kalu-

rina, ei ole kaebaja ära näidanud, et kavandatava tegevuse (kaevandamine meres Ihasalu lahes

mäeeraldisel Ihasalu I) mõju oli oluline ja reaalne kaebaja huvile tegeleda Ihasalu lahes kala-

püügiga. Kavandatav tegevus ei muuda võimatuks kalapüügi teostamist terves Ihasalu lahes

(või Soome lahes, nagu OÜ-le H väljastatud kalapüügiloale on püügi kohana märgitud). Ai-

nuüksi asjaolu, et kaevandamistegevuse ajal on kavandatava tegevuse kohas kalapüük takista-

tud, ei anna alust lugeda kaevandamise mõju oluliseks kaebaja huvile tegeleda kalapüügiga

Läänemeres (või Soome lahes). Seda enam, et kaevandamine ei tohi toimuda kalade põhilisel

3-10-3401

13(18)

kudeajal, järgneva kalade larvide massilise esinemise perioodil ning peamisel kalapüügi-

hooajal, s.o ajavahemikul 15. aprill kuni 30. september (kaevandamisluba, p. 2.7.4, I kd, tl 21-

22). Puutumuskaebuse esitamiseks ei piisa üksnes kavandatava tegevuse potentsiaalsest mõ-

just kaebaja väidetavale huvile, vaid tegemist peab olema olulise huviga ning mõju peab ole-

ma reaalne. Käesoleval juhul ei ole AM ära näidanud, et kavandatav tegevus puudutab tema

olulist huvi ning kaevandamise mõju on oluline ja reaalne. Seega puudub kaebajal kaebeõigus

kaevandamisloa vaidlustamiseks.

27. Ehkki ringkonnakohus asus eelnevalt seisukohale, et kaebajal puudub kaebeõigus, ning

sellisel juhul ei pea kohus vaidlustatud haldusakti õiguspärasust kontrollima, peatub ringkon-

nakohus siiski ka kaebaja väitel, et kaevandamisluba on tühine.

28. Apellatsioonkaebuses on kaebaja esitanud taotluse kaevandamisloa tühisuse tuvastami-

seks HKMS § 41 lg 4 alusel. HKMS § 41 lg 4 kohaselt võib haldusakti tühisuse halduskohus

teha kindlaks ka tühistamiskaebuse alusel. Riigikohus on selgitanud, et haldusakti tühisusele

viitavate tunnuste ilmnemisel peab kohus akti tühisust hindama sõltumata kaebuse taotlusest

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.02.2006 otsus nr 3-3-1-71-05, p 13). Seega on tühisuse

tuvastamistaotlus hõlmatud tühistamistaotlusega ning tegemist ei ole kaebuse muutmisega.

29. Ringkonnakohus ei nõustu AM-iga, et tegemist on tühise haldusaktiga, sest selle on and-

nud pädevust mitteomav haldusorgan. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui

seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Riigikohus on selgitanud, et kui haldusaktil on puudu-

sed, mida ei ole seaduses otsesõnu märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged,

kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või

kohus selle kehtetuks tunnistab või tühistab (Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.2003 määrus

nr 3-3-1-21-03, p 13). MaaPS § 28 lg 4 kohaselt annab kaevandamisloa üleriigilise tähtsusega

maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis

Keskkonnaministeerium, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust. Sama sätte teise

lause kohaselt annab kohaliku tähtsusega maardlas kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on

mõlema nimetatud haldusorgani pädevuses kaevandamislubade väljastamine, erinevus seisneb

üksnes maardlate tähtsuses. Seetõttu isegi juhul, kui tegemist oleks haldusaktiga, mis on antud

välja selleks pädevust mitteomava haldusorgani poolt, ei tekiks mõistlikul isikul kahtlust, et

haldusakt võiks olla tühine. Seda põhjusel, et haldusorganil pädevuse puudumine ei ole haldu-

saktist koheselt mõistlikule isikule ära tuntav ilma, et ta kasutaks professionaalset abi. Järeli-

kult ei ole tegemist tühise haldusaktiga HMS § 63 lg 2 p 3 alusel.

30. Apellatsioonimenetluses kohaldatakse esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid

sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu me-

netluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega (HKMS § 185 lg 1).

Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ka menetlusosaliste veel lahendamata taotlused

(HKMS § 162 lg 1).

31. AM on esitanud ringkonnakohtule taotluse ekspertiisi korraldamiseks. Taotlust on põh-

jendatud viisil, et ekspert saab anda KMH aruande hindamise tulemusena arvamuse, kas KMH

aruandes sisalduv ning aluseks võetud informatsioon Ihasalu lahe meteoroloogilise ja hüdro-

loogilise režiimi, merepõhjataimestiku, kalastiku ning mõju osas rannaprotsessidele oli piisav

kaevandamisloa andmiseks, sh kas: 1) KMH aruandes aluseks võetud informatsioon ning

KMH läbiviimisel aluseks võetud teabeallikad olid asjakohased ning piisavad otsuse tegemi-

seks või tulnuks teostada täiendavaid väliuuringuid Ihasalu lahes; 2) KMH läbiviimisel kasu-

tatud uurimismeetodid olid asjakohased ning usaldusväärsed või tulnuks otsuse tegemiseks

vajaliku informatsiooni saamiseks teostada täiendavaid uuringuid; 3) KMH aruandes on too-

dud kohaseid võrdlusandmeid liiva kaevandamise järelmõjude kohta.

3-10-3401

14(18)

32. Samasisulise taotluse on lahendanud ka Tallinna Halduskohus oma 28.11.2012 määruse-

ga (II kd, tl 230-234). Lähtudes asjaolust, et kaebajal puudub kaebeõigus, siis langeb ära vaja-

dus ka tõendite kogumiseks kaebaja taotletud viisil. Siiski märgib kohus ekspertiisi taotluse

osas järgmist.

33. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste

tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas täht-

sust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on

kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud (HKMS § 62 lg 2 ls 2). Muu hulgas on AM märki-

nud eksperdile esitatavate küsimuste hulgas, kas tulnuks teostada täiendavaid uuringuid Ihasa-

lu lahes. Lisaks kohtule esitatud KMH aruandele kui tõendile on täiendavate uuringute teos-

tamise vajaduse osas esitatud ka Toomas Liivi arvamus Ihasalu I liivamaardla lisauuringute

mõjust KMH tulemustele (I kd, tl 96). Viidatud arvamuse kohaselt ei anna hüdrodünaamiliste

protsesside uuesti modelleerimine uusi, KMH aruandes esitatutest erinevaid tulemusi. Seega

on kohtule esitatud dokumentaalne tõend, millest saab järeldada, et täiendavate uuringute

läbiviimiseks vajadust ei esinenud.

34. AM ei ole oma taotlustes põhjendanud, miks ta ei loe eelnimetatud arvamust piisavaks.

Spetsialisti hinnangu objektiivsuses ei anna alust kahelda ainuüksi asjaolu, et Toomas Liiv oli

AS Tallmac poolt 2005 koostatud töö „Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju

hindamine“ üheks autoriks ning KMH aruanne tugineb suures osas AS-i Tallmac tööle. T.

Liiv andis hinnangu, kas täiendavate uuringute teostamine on vajalik, mitte ei hinnanud AS

Tallmac 2005. a tööd. Puudub mõistlik põhjus kahelda T. Liivi objektiivsuses. Eeltoodust tu-

lenevalt on ringkonnakohtu hinnangul esitatud dokumentaalne tõend (Toomas Liivi arvamus)

piisav hindamaks, kas esines vajadus täiendavate uuringute järele. Ühtlasi ei saa tähelepanuta

jätta ka asjaolu, et Keskkonnaministeerium on hinnanud KMH aruande vastavust ning selle

22.11.2006 heaks kiitnud.

II

35. AS Tallinna Sadam taotleb apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu otsuse resolut-

siooni punkti 2 tühistamist kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas.

36. AS Tallinna Sadam esitas Tallinna Halduskohtule 24.03.2011 menetluskulude taotluse

summas 2392,40 eurot (I kd, tl 163-172) ning Riigikohtule 05.01.2012 summas 1444,51 eurot

(II kd, tl 110-123). 21.08.2013 esitas AS Tallinna Sadam Tallinna Halduskohtule menetlusku-

lude täiendava taotluse summas 2689,04 eurot (III kd, tl 86-118). 26.08.2013 esitas AS Tal-

linna Sadam halduskohtule menetluskulude taotluse summas 951,60 eurot (III kd, tl 147-150).

Seega taotles kolmas isik kaebajalt menetluskulude väljamõistmist kokku summas 7477,55

eurot.

37. HKMS § 285 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne HKMS-i jõustumist tehtud menetlustoi-

mingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskoh-

tumenetluse seadustikus sätestatut. HKMS v.r § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool sama-

de reeglite järgi kui poolele (HKMS v.r § 92 lg 7). HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menet-

luskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama sätte teise lause kohaselt kohaldatakse apellat-

sioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitanud kolmanda isiku suhtes

HKMS §-s 108 poole kohta sätestatut.

38. Halduskohus jättis AM-i kaebuse rahuldamata, mistõttu kuulunuks AS Tallinna Sadam

menetluskulud AM-ilt väljamõistmisele. HKMS v.r § 92 lg 10 kohaselt võib kohus jätta kulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle

3-10-3401

15(18)

kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sama sätestab ka

HKMS § 108 lg 11.

39. Ringkonnakohus nõustub AS-ga Tallinna Sadam, et AM-ile oli ettenähtav, et kui ta esitab

kaebuse kaevandamisloale, mille adressaadiks on AS Tallinna Sadam ning vaidluse lahenda-

mine puudutab ka AS Tallinna Sadam huve, siis kaebuse rahuldamata jätmisel tuleb AM-il

hüvitada võimalikud kolmanda isiku menetluskulud. Asja materjalidest nähtub, et enne koh-

tumenetlust peetud nõupidamistel osales mh ka AS Tallinna Sadam (vt I kd, tl 36-53), millest

pidi AM mõistma, et kaebuse esitamisel kohtusse puudutab vaidlus ka kolmanda isiku õigusi.

Seetõttu pidid kaebajale olema ka kolmanda isiku võimalikud menetluskulud ettenähtavad.

40. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS v.r § 93 lg

5; HKMS § 109 lg 6). Kuigi haldusasja materjalid on tavapärasest haldusasjast mahukamad, ei

ole asi sedavõrd keerukas, et õigustaks esindaja kulude täies ulatuses kaebajalt väljamõistmist.

Samuti ei ole arvetel kajastatud kantseleikulu põhjendatud, kuivõrd ei ole võimalik hinnata

selle seost konkreetse kohtuasjaga (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-28-14, p

20.3). Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista AM-ilt välja AS Tallinna Sadam

kasuks menetluskulud summas 3000 eurot. Ülejäänud osas jäävad AS Tallinna Sadam senised

menetluskulud tema enda kanda.

41. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebuse

osaliselt.

III

42. AM taotleb menetluskulude väljamõistmist Keskkonnaministeeriumilt summas 1605 eu-

rot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käeso-

leval juhul jättis ringkonnakohus AM-i apellatsioonkaebuse rahuldamata, mistõttu jäävad

AM-i apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud seoses apellatsioonkaebuse esitamisega

tema enda kanda.

43. Keskkonnaministeerium on taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist summas

1205,16 eurot. Järjepideva kohtupraktika kohaselt ei mõisteta kaebajalt välja vastustaja menet-

luskulusid õigusabi eest juhul, kui vaidlusalune küsimus ei välju vastustaja igapäevaülesanne-

te raamest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27.10.2011 otsus nr 3-3-1-53-11, p 31;

19.06.2007 otsus nr 3-3-1-24-07, p 16; 10.05.2001 määrus nr 3-3-1-11-01; 05.10.2005 otsus

nr 3-3-1-48-05; 14.05.2007 otsus nr 3-3-1-16-07) ega esine muid mõjuvaid põhjusi haldusor-

gani välise õigusabi kasutamiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2012 otsus nr 3-3-

1-26-12). Käesoleval juhul vaidlustati Keskkonnaministeeriumi väljastatud kaevandamisluba,

mistõttu ei väljunud vaidlus vastustaja igapäevategevusest. Kohtu hinnangul ei esine ka muid

mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid Keskkonnaministeeriumi menetluskulude väljamõistmist

kaebajalt. Seega jäävad Keskkonnaministeeriumi apellatsioonimenetluses kantud menetlusku-

lud tema enda kanda.

44. AS Tallinna Sadam taotleb AM-ilt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude väl-

jamõistmist summas 1672,80 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et õigusabi seoses AS

Tallinna Sadam apellatsioonkaebusega on osutatud summas 599,40 eurot (milles sisaldub

kantseleikulu 6 eurot) ning seoses vastuse koostamisega AM-i apellatsioonkaebusele summas

1058,40 eurot (milles sisaldub kantseleikulu 9,60 eurot). AS Tallinna Sadam on apellatsioon-

kaebuselt tasunud riigilõivu summas 15 eurot.

45. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama

lõike teise lause kohaselt kohaldatakse apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või

3-10-3401

16(18)

teistmisavalduse esitanud kolmanda isiku suhtes HKMS §-s 108 poole kohta sätestatut. Kohus

mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Esmalt

käsitleb kohus AS Tallinna Sadam menetluskulusid, mis on kantud seoses AS Tallinna Sadam

apellatsioonkaebuse esitamisega ning seejärel jagab AS Tallinna Sadam menetluskulud, mis

on kantud seoses vastuse esitamisega A. Milleri apellatsioonkaebusele.

46. AS Tallinna Sadam poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast ja kuludokumenti-

dest nähtub, et AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebuse koostamisega seotud õigusabi moo-

dustub 13.09.2013 otsuse analüüsist ja e-kirja koostamisest kliendile (0,4 tundi), 25.09.2013

apellatsioonkaebuse koostamisest (3 tundi), 07.08.2014 menetluse kiirendamise taotluse koos-

tamisest (0,7 tundi) ning 26.08.2014 e-kirja koostamisest (0,2 tundi). Õigusabiteenust osutati

tunnihinnaga 115 eurot. Asja materjalide juures ei ole 26.08.2014 e-kirja ega nähtu ka kulu-

dokumentidest selle seost käesoleva haldusasjaga. Sellest tulenevalt vähendab kohus AS Tal-

linna Sadam apellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud õigusabiteenuse mahtu 0,2 tunni võr-

ra. Järelikult on tõendatud õigusabikulu 565,80 eurot (4,1*115= 471,50 eurot (ilma km-ta) ja

471,50*20%+471,50= 565,80 eurot (koos km-ga)). Seega on AS Tallinna Sadam kandnud

apellatsioonkaebuse esitamisega seoses menetluskulusid summas 580,80 eurot (565,80 + 15 =

580,80).

47. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse

rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt

ja mõisteti halduskohtus kantud menetluskulud AM-ilt välja summas 3000 eurot. Seetõttu on

pool, kelle kahjuks otsus osaliselt tehti, AM. Ringkonnakohus rahuldas AS Tallinna Sadam

apellatsioonkaebuse 40% ulatuses (3000*100%:7477,55=40%) ning 40% apellatsiooniastmes

apellatsioonkaebuse esitamisega seoses kantud menetluskulust on 232,32 eurot (580,8*40% =

232,32).

48. Samas on AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebuse rahuldamata jäetud osas tehtud otsus

AS Tallinna Sadam kahjuks, mistõttu tuleb AS-lt Tallinna Sadam välja mõista AM-i kasuks

osaliselt menetluskulu, mis seondub AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebusele vastuse koos-

tamisega. AM-i poolt kohtule esitatud 16.10.2013 arvest nr 421 nähtub, et menetluskulu moo-

dustub riigilõivust 15 eurot ning õigusabist 1590 eurot (13 tundi ja 15 minutit). Arve nr 421

spetsifikatsioonile on märgitud, et 16.09.2013 osutati õigusabi 1 tund ja 15 minutit, mis seis-

nes Tallinna Halduskohtu 13.09.2013 otsusega tutvumises ja õiguslikus analüüsis; 07.10.2013

osutati õigusabi 6 tundi ja 5 minutit apellatsioonkaebuse koostamiseks; 09.10.2013 osutati

õigusabi 45 minutit, mil tutvuti kohtuasja toimikuga ning 10.10.2013 osutati õigusabi 5 tundi

ja 10 minutit, mis seisnes apellatsioonkaebuse koostamises. Seega ei ole AM-i menetluskulu-

de nimekirjas ega kuludokumentides eraldatud aega, mis kulus esindajal apellatsioonkaebuse

koostamiseks ja millises osas AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebusele vastamiseks. See ei

takista kohtul menetluskulu välja mõistmast, vaid sellisel juhul hindab kohus AM-i esitatud

vastuse AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebusele mahtu ning osutatud õigusabiteenuse ula-

tust.

49. AM on esitanud ühes dokumendis nii apellatsioonkaebuse kui ka vastuse AS Tallinna

Sadam apellatsioonkaebusele (IV kd, tl 13-34). Nimetatud menetlusdokument on 22 lehekülge

pikk, millest 2,5 lehekülge moodustab vastus AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebusele. Osu-

tatud õigusabiteenusest on enne AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebuse esitamist

(24.09.2013) tutvutud halduskohtu otsusega (kogus 1 tund 15 minutit), mistõttu ei arvesta

kohus seda kuluna, mis on seotud AM-i vastusega AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebusele.

Sellest tulenevalt arvestab kohus kasutatud õigusabiteenusest 12 tunnist (13 tundi 15 minutit –

1 tund 15 minutit) proportsionaalselt maha vastuse koostamiseks kulunud aja.

3-10-3401

17(18)

50. AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebus puudutas üksnes menetluskulusid, mistõttu moo-

dustab see hinnanguliselt 11% kogu menetlusdokumendist, ning sellele vastavalt 12 tunnist

11% on 1 tund ja 32 minutit. AM-i kasutatud õigusabiteenuse tunnihind on 100 eurot, mis

teeb AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulunud summaks

132,50 eurot (ilma käibemaksuta) ning 158,40 eurot (koos käibemaksuga). Arvestades, et AS

Tallinna Sadam apellatsioonkaebus jäi rahuldamata 60% ulatuses, siis kuulub AM-i kasuks

AS-lt Tallinna Sadam välja mõistmisele 95,04 eurot (158,4*60% = 95,04).

51. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb tasaarvestada AS Tallinna Sadam kasuks väljamõistetav me-

netluskulu AM-i kasuks väljamõistetava menetluskuluga, mille tulemusena kuulub AS Tallin-

na Sadam kasuks AM-ilt väljamõistmisele menetluskulu seoses AS Tallinna Sadam apellat-

sioonkaebusega summas 137,28 eurot (232,32 – 95,04 = 137,28).

52. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Käesoleval juhul on AS Tallinna Sadam samal poolel

Keskkonnaministeeriumiga, mistõttu on kolmanda isiku vastaspool AM. Seetõttu tuleb AM-ilt

mõista AS Tallinna Sadam kasuks HKMS § 108 lg 8 alusel välja vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud.

53. AS Tallinna Sadam menetluskulude nimekirjast ja kuludokumentidest nähtuvalt on õigu-

sabi osutatud seoses AM-i apellatsioonkaebusega järgnevalt: 22.11.2013 vastuse koostamine

AM-i apellatsioonkaebusele (6,8 tundi) ning 26.11.2013 vastuse täiendamine ja vormistamine

(0,8 tundi). Kohtu hinnangul on vastuses AM-i apellatsioonkaebusele korratud suures osas

varasemalt menetluses märgitut (nt kaebeõigus, KeHJS § 11 lg 6 kohaldamine, haldusmenet-

lusse avalikkuse kaasamine, MaaPS § 3 lg 4 kohaldamine, ekspertiisi korraldamise taotlus

ning AS Tallinna Sadam apellatsioon), mistõttu peab kohus põhjendatud ja vajalikuks kuluks

4 tundi. Seega kuulub AM-ilt AS Tallinna Sadam kasuks väljamõistmisele menetluskulu seo-

ses

vastuse

koostamisega

AM-i

apellatsioonkaebusele

summas

eurot

(4*115=460+20%*460=552).

54. AS Tallinna Sadam on kohtule esitatud arvetel kajastanud mh kantseleikulu kokku sum-

mas 15,6 eurot. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendis nr 3-3-1-28-14 selgitanud, et

kuigi bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks kahtlemata vajalik,

ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga, mis-

tõttu ei ole põhjendatud menetluskuluks arvetel kajastatud bürookulud (p 20.3). Eeltoodust

tulenevalt ei ole ka käesoleval juhul kantseleikulu 15,6 eurot põhjendatud menetluskulu, mis-

tõttu ei kuulu see vastaspoolelt väljamõistmisele.

55. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb mõista AM-ilt AS Tallinna Sadam kasuks välja apellatsiooni-

menetluses kantud menetluskulu kokku summas 689,28 eurot (137,28 + 552 = 689,28).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 13.05.2015 otsusega

RESOLUTSIOON

3-10-3401

18(18)

1. Rahuldada AM-i kassatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2014. a otsus haldusasjas nr 3-10-

3401 halduskohtus kantud menetluskulude väljamõistmise osas. Teha selles osas uus

otsus, millega mõista AM-ilt AS Tallinna Sadam kasuks välja halduskohtus kantud me-

netluskulud 2000 eurot. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2014. a

otsus haldusasjas nr 3-10-3401 muutmata.

3. Tagastada kautsjon.

4. Mõista AM-ilt AS Tallinna Sadam kasuks välja Riigikohtus kantud menetluskulud

500 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.