3-11-2288/66 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedMaksu- ja Tolliameti 19. augusti 2011. a maksuotsusega nr 12.2-33928-27 kohustati OÜ-d Laurus tasuma kokku 21 920,53 eurot tulu- ja käibemaksu. Maksuotsuse kohaselt on OÜ Laurus
Legislator headnote
AI generated3-11-2288/66 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Maksu- ja Tolliameti 19. augusti 2011. a maksuotsusega nr 12.2-33928-27 kohustati OÜ-d Laurus tasuma kokku 21 920,53 eurot tulu- ja käibemaksu. Maksuotsuse kohaselt on OÜ Laurus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. oktoober 2014, Tartu
Haldusasja number
3-11-2288
Haldusasi
OÜ Laurus (käesoleval ajal ärinimi KT & PK OÜ)
kaebus Maksu- ja Tolliameti 19. augusti 2011. a
maksuotsuse nr 12.2-3/3928-27 tühistamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 29. märtsi 2012. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Laurus apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja OÜ Laurus
Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. märtsi 2012. a otsus
muutmata.
2. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 6. november
2014).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maksu- ja Tolliameti 19. augusti 2011. a maksuotsusega nr 12.2-33928-27 kohustati OÜ-d
Laurus tasuma kokku 21 920,53 eurot tulu- ja käibemaksu. Maksuotsuse kohaselt on OÜ Laurus
kajastanud raamatupidamises arveid erinevatelt äriühingutelt kaupade ja teenuste ostmise kohta,
kuid ei ole neid kaupu ja teenuseid arvetel näidatud äriühingutelt tegelikult saanud, või siis ei ole
arvetel kajastatud teenused seotud OÜ Laurus ettevõtlusega.
2. OÜ Laurus esitas kaebuse selle maksuotsuse tühistamiseks.
3. Tartu Halduskohtu 8. märtsi 2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel
põhjendustel.
3.1. Kaebuse kohaselt tellis OÜ Trust Finance Otepääl asuvas Marguse puhkekeskusega seotud
ehitustööd OÜ-lt Kommunikatsiooniehitus, kes tellis kanalisatsioonitrasside ehituse, vee
puhastusjaama seadmete paigaldustööd ja veepuhastusjaama hoone rajamise omakorda kaebajalt.
Kaebaja andis omakorda alltöövõtulepinguga vee- ja kanalisatsioonitööde renoveerimise
teostamise üle OÜ-le Teriteks Grupp, kes tellis need tööd omakorda OÜ-lt ML Partner (esindaja
S. Puis). Maksuotsuses on leitud, et kaebaja ei ole OÜ-lt Teriteks Grupp arvel näidatud
ehitusteenust ja materjale saanud. Ehkki ehitustööd on toimunud, pole tuvastatud, kes tööd
teostas. OÜ Teriteks Grupp oli äriühing, kes ettevõtlusega reaalselt ei tegelenud, äriühingul
puudusid töötajad, ei olnud deklareeritud töötasude väljamakseid ega käivet. Äriühingu juhatuse
liige kinnitas majandustegevuse puudumist ja ei olnud teadlik ka väidetavatest ehitusobjektidest.
Hilisem juhatuse liige kinnitas, et andis allkirju dokumentidele Sveni-nimelise isiku jaoks (Sven
Puis) ja samuti andis talle üle äriühingu pangaarvelt võetud raha. Maksuhaldurile ei esitatud
kaebaja ja OÜ Teriteks Grupp vahel tööde teostamiseks sõlmitud lepingut, ehkki kaebaja
juhatuse liikme sõnul oli see olemas. Kaebaja juhatuse liige ei teadnud, millistes töödes oli
kokku lepitud ega teadnud ehituspäevikute ega muu dokumentatsiooni kohta infot anda. OÜ
Laurus volitatud esindaja J. Jaanimägi ei kontrollinud S. Puisi volitusi ega teadnud, kuidas sai S.
Puis esindada OÜ-d Teriteks Grupp. Kohus ei pidanud usutavaks, et tehingute teostamisel ei
ole kokkupuudet äriühing seaduslike esindajate vahel ning ei ole tuvastatud isikut, kellega
partnerlussuhet teostatakse.
3.2. S. Puis ei teadnud, kes on OÜ Teriteks Grupp juhatuse liikmed ega teadnud midagi sellest
äriühingust rääkida. Samuti ei teadnud ta, kus asub ML Partner OÜ raamatupidamine ning tal ei
olnud esitada volitust OÜ Teriteks Grupp esindamiseks. Ta on kinnitanud, et tema käes ei ole
olnud OÜ Teriteks Grupp pangakaarte ja et ta ei ole pangast raha välja võtnud. Seega on
vastuoluline ja tõsiselt mittevõetav teave, mis kinnitaks kaebaja poolt ehitusteenuse tellimist OÜ-
lt Teriteks Grupp. Kõiki vajalikke dokumente ei ole maksuhaldurile esitatud, dokumendid on
puudulikud, ehitustööde päevikud on esitatud alles kohtuistungid, vastandlikud on tõendid tööde
lõpetamise aja kohta, dokumente on dateeritud 29. veebruari kuupäevaga, mida 2009. aastal ei
olnud jne. Erinevad on vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitustöödega seotud arved – OÜ
Teriteks Grupp esitas kaebajale sellega seotud arve summas 625 000 krooni, samas kui OÜ ML
Partner oli esitanud OÜ-le Teriteks Grupp sama töö eest arve 1 557 600 kroonile. Teenuse hinna
muutust pole põhjendatud.
3.3. Seega võib järeldada, et tegelikuks teenuse osutajaks ei olnud OÜ ML Partner.
3.4. Seoses OÜ-de Mustjõe Talu, Ehitus Service, Ralvex Rent, Regmar Grupp ja MTÜ
Tenniseklubi arvetega märkis kaebaja, et soovib nende paikapidavuse osas anda selgitusi
kohtuistungil, kuid seda ta ei teinud. Seetõttu nõustus kohus maksuhalduri seisukohtadega nende
arvete alusel saadud teenuste ja kaupade osas – et kaebaja ei ole neid ettevõtluses kasutanud
mistõttu kuuluvad need tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 5 alusel maksustamisele.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4. OÜ Laurus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue
otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
4.1. Kohtuotsuses puudub kohtu enda tõendite analüüs ning otsusest jääb ebaselgeks, kas ja
millised asjaolud on kohtu poolt tuvastatud.
4.2. Maksuhaldur on jõudnud järeldusele, et tööde teostajaks oli S. Puis. Samas jääb
arusaamatuks, kuidas pidi S. Puis füüsilise isikuna ehitama nii suurt objekti. Selleks oli vaja
töötajaid, vastavat rasketehnikat. S. Puis tegi juhatuse liikmena ehitustöid OÜ ML Partner kaudu.
See äriühing oli tööde tegemise ajal ehitusalal tegutsev ettevõte, kes liisis kallurit,
maamõõduseadmeid ning pidas töötajaskonda.
4.3. Õige on see, et OÜ Teriteks Grupp ei ole reaalselt ehitustöid teinud, sest ta oli vahendaja
rollis. See, et kaebaja tellis tööd OÜ-lt Teriteks Grupp, kes omakorda tellis need OÜ-lt ML
Partner, ei muuda kaebaja ja OÜ Teriteks Grupp vahelist tehingut fiktiivset või olematuks. S.
Puis on eeldatavalt omanud OÜ Teriteks Grupp üle valitsevat mõju ja korraldanud enda juhitud
OÜ ML Partner nimel arvete esitamise kõigepealt OÜ-le Teriteks Grupp ja sealt edasi OÜ
Teriteks Grupp nimel arvete esitamise OÜ-l-e Laurus. Selline tööde teostamise korraldamise OÜ
Teriteks Grupp kaudu ei ole iseenesest õigusvastane.
4.4. Kaebaja ei olnud kuni maksumenetluseni teadlik, et OÜ Teriteks Grupp kasutas
kokkulepitud tööde tegemiseks alltöövõtjat. Kaebaja ei olnud pahauskne. OÜ Laurus kontrollis
tehingu teise poole käibemaksukohuslust. Kaebajal ei olnud võimalik kontrollida, kas tehingu
teisel poolel on olemas vahendid ja töötajad teenuse osutamiseks või kasutab ta selleks
alltöövõtjat. Üksnes S. Puisi volituste kontrollimata jätmine ei anna alust pidada kaebajat
pahauskseks.
4.5. Tuvastatud pole, et kaebaja oleks toime pannud maksupettuse. Kaebaja ei vastuta OÜ
Teriteks Grupp või OÜ ML Partner maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest.
4.6. Arved (OÜ Teriteks Grupp arve kaebajale summas 652 000 krooni ja OÜ ML Partner arve
OÜ-le Teriteks Grupp summas 1 557 600 krooni) ei ole omavahel vastuolus. Ehitustöid, mida
OÜ ML Partner tegi OÜ-le Teriteks Grupp, vahendas viimane edasi kolmele erinevale
äriühingule, OÜ ML Partner arve ei hõlmanud ainult OÜ-le Laurus tehtud töid.
4.7. Kaebaja on maksumenetluses andnud korduvalt ütlusi, mis kinnitavad OÜ-delt Mustjõe
Talu, Ralvex Rent, Ropka Tenniseklubi ja Regmar Grupp saadud teenuste seotust kaebaja
ettevõtlusega.
4.8. Kuna vaidlust ei ole selles, et ehitustööd on tegelikult tehtud, oleks maksuhaldur pidanud
kaaluma maksusumma määramist hindamise teel. Seda pole tehtud ja seetõttu pole maksuotsus
tulumaksu määrmaise osas õiguspärane.
5. Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja põhjendatakse seda
järgnevalt:
5.1. Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuotsust osa, milles määrati käibemaksukohustus
käibemaksu väärarvestuse parandamisest tulenevalt (3313,12 eurot).
5.2. Seoses kaebaja poolt väidetavalt OÜ-delt Mustjõe Talu, Ralvex Rent, Regmar Grupp ja
Ropka Tenniseklubi ostetud teenustega määratud maksusumma osas ütles kaebaja kaebuses, et
soovib esitada oma väited nende teenuste osas halduskohtus, ent ei esitanud halduskohtus
mingeid väiteid ega tõendeid. Ka apellatsioonkaebuses piirdutakse üksnes väitega, et selles osas
on maksuotsus ebaõige.
5.3. Veenev ei ole apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt ei teinud OÜ Teriteks
Grupp küll ise töid, kuid osutas vahendusteenust OÜ ML Partner juhatuse liikme S. Puisi
valitseva mõju all. Ka vahendustegevus on reaalse sisuga majandustegevus, mille eesmärgiks on
majandusliku kasu saamine vahendustasu näol. Vahenduseks ei saa pidada pelgalt fiktiivsete
arvete edastamist enda nimel. Oluline on, et OÜ Teriteks Grupp seaduslikud esindajad on eitanud
äriühingu majandustegevust.
5.4. Ostja pahausksus võib peale maksupettuse väljenduda ka tema hooletuses. Kui ostja piirdub
müüja käibemaksukohustuslase registreeringu kontrollimisega ja ei kontrolli väidetava esindaja
volitusi, võtab ta endale maksuõigusliku riski, seda isegi juhul, kui ta teenuse tegelikult
(tundmatult müüjalt) saab ja raha (teadmata, mille eest) väidetavale müüjale üle kannab.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha küsimuses, kas maksusumma määramine seoses
OÜ Teriteks Grupp tehtud tehingutega oli põhjendatud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et
tehingute esemeks olnud tööd on tehtud. Tulenevalt Riigikohtu praktikast on niisuguses
olukorras käibemaksu määramise õiguspärasuse üheks põhiliseks tingimuseks see, et ostja oleks
pahauskne, st ostja pidi teadma, et müüja ei olnud tegelikult talle teenust osutanud isikuks (vt nt
RKHKo 3-3-1-32-09, p 10). Seega on käesolevas vaidluses esmatähtis kindlaks teha, kas ja
millistest asjaoludest tulenevalt saab väita, et kaebaja teadis või pidi teadma, et OÜ Teriteks
Grupp ei olnud talle tegelikult teenust osutanud isikuks.
Maksuotsuses on märgitud, et „Äriregistri vahendusel oli OÜ-l Laurus võimalik teada saada,
kellel nimeliselt oli õigus esindada OÜ-d Teriteks Grupp. Nimetatud asjaolust tulenevalt OÜ
Laurus esindaja teadis, kellel oli õigus esindada OÜ-d Teriteks Grupp. Kuna tööd tegi Sven Puis,
kellel puudus volitus OÜ Teriteks Grupp esindamiseks, siis OÜ Laurus esindaja teadis, et
tegelikuks tööde tegijaks ei ole OÜ Teriteks Grupp.“ (maksuotsuse lk 40). Selline järeldus
põhineb maksuotsuses eelnevalt kirjeldatud asjaoludel, mille kohaselt kaebaja juhatuse liige J.
Käämer ei teadnud OÜ-ga Teriteks tehtud tehingutest sisuliselt midagi (maksuotsuse lk 13-14).
Kaebaja nimel tegutsenud isik J. Jaanimägi omakorda väitis, et OÜ Teriteks Grupp nimel
tegutses S. Puis ning et OÜ Teriteks Grupp juhatuse liiget ta ei tuvastanud (maksuotsuse lk 21-
22). Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et kui kaebaja oleks kontrollinud,
kellel on õigus OÜ-d Teriteks Grupp esindada, oleks ilmnenud, et S. Puisil seda õigust ei ole.
Asjaolu, et kaebaja seda ei teinud, aga sellest hoolimata sõlmis tehingud OÜ-ga Teriteks Grupp,
viitab kaebaja teadlikkusele tegelikust olukorrast – et OÜ Teriteks Grupp oli vaid arvetel
näidatud variisikuks, kuid tegelikult tegi tööd ära S. Puis koos endaga seotud isikutega. Selline
asjade käik viitab pigem sellele, et kaebaja tellis sisuliselt tööde teostamise otse S. Puisilt (või
selle juhitud äriühinguga ML Partner OÜ-lt) ning et OÜ Teriteks Grupp toodi tehingute ahelasse
sisse üksnes eesmärgiga suurendada kaebaja poolt väljamakstavat summat ja seega ka maha
arvatavat käibemaksusummat. Selline käitumine saab sündida üksnes ostja teadmisel tehingute
tegelikest asjaoludest.
8. Niisuguses olukorras ei ole usutav apellatsioonkaebuse väide, et kaebaja ei olnud kuni
maksumenetluseni teadlik sellest, et OÜ Teriteks Grupp kasutas alltöövõtjat. Nagu märgitud, pidi
neil asjaoludel olema kaebaja käitunud teadlikult. Sellise väite lükkab ümber ka asjaolu, et
maksumenetluses on kaebajaga huvides tegutsenud J. Jaanimägi kinnitanud, et tema teadmisel
oli Sveni-nimeline isik ka ML Partner OÜ juht ja ühtlasi OÜ Teriteks Grupp alltöövõtja ning
sealjuures ei küsinud J. Jaanimärgi Sveni käest volitust ega tea, kuidas Sven sai esindada OÜ-d
Teriteks Grupp (maksuotsuse lk 22).
9. Apellatsioonkaebuse väide, et OÜ Teriteks Grupp oli tööde vahendajaks, ei ole usutav tänu
asjaolule, et OÜ-l Teriteks Grupp puudus igasugune majandustegevus. Ka vahendustegevuse
puhul peab olema reaalselt usutav ja tõendatud, et vahendustehing tegelikult toimus, st
käesoleval juhul peaks olema tõendatud, et kaebaja tellis tööd teostamise OÜ-lt Teriteks Grupp ja
viimane omakorda OÜ-lt ML Partner. Olukorras, kus tehinguid ei ole reaalselt lepingutena
vormistatud, kus tööde teostamise kohta puudub igasugune dokumentatsioon ning OÜ Teriteks
Grupp oli nii selle juhatuse liikmete sõnul kui ka muude asjaolude põhjal otsustades ilma
igasuguse reaalse majandustegevuseta isik, on väide vahendustegevusest eksitav. Nagu ülal
märgitud, on usutav, et kaebaja oli algusest peale teadlik sellest, et töid teostas S. Puis koos
endaga seotud isikutega ning OÜ Teriteks Grupp toodi tehinguahelasse vaid suurema
maksueelise saamise eesmärgil.
Ringkonnakohus märgib ka, et kui sellistes olukordades aktsepteerida kontrollimatult nn
„vahendustehinguid“, siis muutuks ostjale, kes teadlikult soovis sisendkäibemaksu alusetult
maha arvata, maksukohustuse määramine, sisuliselt võimatuks. Ei saa õigeks pidada seda, et
teadlikult alusetut maksueelist püüelnud ostja pääseks maksukohustusest üksnes seetõttu, et
tehingute ahelasse on kaasatud täiendav juriidiline isik, kelle puhul väidetakse, et ta vahendas
teenust.
10. Eksitav on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maksuhaldur seisukohal, et vaidlusalused
tööd tegi ära S. Puis üksinda. Vastupidi, kaebaja eriarvamusele esitatud seisukohas on
maksuhaldur selgitanud, et arvestades tööde mahtu, võis S. Puisil olla abilisi, kuid S. Puis ei ole
avaldanud isikute nimesid, kellega koos ta puhkekeskuses ehitustöid teostas. Igasugune
dokumentatsioon ehitustööde kohta puudub (maksuotsuse lk 5-6).
11. Maksukohustuse saabumise eelduseks ei ole vaid maksupettuse toimepanek. Ka olukorras,
kus ostja käitub teadlikult alusetult maksueelise saamise eesmärgil, nagu on kirjeldatud ülal, on
maksukohustuse määramine põhjendatud. Väide, et kaebaja ei vastuta OÜ Teriteks Grupp ja OÜ
ML Partner poolt maksukohustuse täitmata jätmise eest, on esitatud üksnes vastutusest
vabanemise eesmärgil ega arvesta sellega, et ka kaebaja sai maksueelise ning pidi sealjuures
käituma teadlikult. Seetõttu on põhjendatud maksukohustuse määramine kaebajale.
12. Apellatsioonkaebuses esitatud selgitus, miks on OÜ ML Partnerid poolt OÜ-le Teriteks
Grupp esitatud arve suurem kui OÜ Teriteks Grupp poolt kaebajale esitatud arve võib kõlada küll
loogiliselt, kuid ei muuda olematuks eeltoodud asjaolusid ega tingi maksuotsuse tühistamist.
Viidatud argument ei olnud kaugeltki ainsaks põhjenduseks maksumenetluses ega
halduskohtumenetluses kaebuse rahuldamata jätmisel.
13. OÜ Teriteks Grupp kaudu saadud teenustega seonduvalt ei kuulu maksuotsus tühistamisele
ka tulumaksuga seonduvas osas. Tegemist oli ehitustöödega, st teenusega. Kui teenuse saaja
teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku teenuse osutajaga, siis on tulumaksu määramine
põhjendatud (vt RKHKo 3-3-1-60-11, p-d 25-28). Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt
soetatud teenuse eest, kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt
tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies
ulatuses maksustada (samas, p 33). Ka käesolevas asjas ei ole teenust osutanud isikut võimalik
usaldusväärselt tuvastada. Ehkki teada on, et teenuse osutamisega oli seotud S. Puis, ei ole ta
avaldanud isikuid, kes veel vaidlusaluseid töid tegid.
14. Lisaks on maksuotsust vaidlustatud ka osas, milles on kaebajale maks määratud seoses
sellega, et ta ei ole OÜ-delt Mustjõe Talu, Ehitus Service, Ralvex Rent, Regmar Grupp ja MTÜ-
lt Tenniseklubi saadud kaupu või teenuseid kasutanud ettevõtluses. Apellatsioonkaebuses ei lisa
kaebaja nende arvetega seoses midagi uut, vaid piirdub üksnes väitega, et maksumenetluses on ta
andnud korduvaid ütlusi, mis kinnitab nende teenuste seotust ettevõtlusega.
Ringkonnakohus märgib, et maksumenetluses antud ütlustele on andnud oma hinnangu ning
põhjendanud nende ütluste arvestamata jätmist maksuhaldur maksuotsuses. Kokkuvõtvalt olid
need järgmised – väidetava seminariteenuse osas ei andnud kaebaja teavet, kes olid need kaebaja
olemasolevad või tulevased partnerid, kes rentisid ruume ja võtsid osa seminariteenusest; kauba
ostnud füüsilisel isikul puudus side kaebajaga; kaebaja ei selgitanud, milliste isikutega
kliendisuhte loomise ja hoidmise eesmärgil toimus bussi rentimine kalastusreisiks Norrasse; pole
antud selgitusi seoses arvega, millel oli teenuseks märgitud „üritus“; tenniseklubile makstud
tasud on seotud kaebaja töötajate vaba aja sisustamisega ega ole seotud ettevõtlusega
(maksuotsuse lk 44-45).
Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur ammendavalt põhjendanud, miks ei saa neid
kulutusi lugeda ettevõtlusega seotud kulutuseks. Kohtumenetluses ei ole kaebaja sisuliselt
esitanud ühtegi seisukohta, miks on maksuhalduri järeldused selles osas ebaõiged, ning on
piirdunud vaid viidetega maksumenetluses antud seisukohtadele, jättes tähelepanuta, et
maksuhaldur on neid analüüsinud ning need ümber lükanud. Seetõttu pole alust
apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ka selles osas.
15. Ringkonnakohus märgib, et samade töödega seotud tehingutega on veel üks tehingutes
osalenud isikutest (OÜ Keskkond ja Partnerid) vaidlustanud talle tehtud maksuotsuse, mille
asjaolud ja põhjendused olid sarnased käesolevaga asjaga. Kohtud on selle kaebuse rahuldamata
jätnud (RKHKo 3-3-1-49-13, TrtRKK 7. märtsi 2014. a otsus haldusasjas nr 3-11-1498).
15. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
HKMS § 108 lg 1 alusel jääb apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu (657,62 eurot, tl 89,
kd III) kaebaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits
Maili Lokk
Einar Vene