2-13-45304/29 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Resolutsioon.

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Randmaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.10.2014.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-45304

Tsiviilasi

XXX hagi XXX(XXX) vastu sundosa saamise õiguse

tuvastamiseks

XXX

pärandvarast,

isikliku

kasutusõiguse

seadmiseks

nõusoleku

andmise

kohustamiseks, matusekulude ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks ning XXX hagi XXX vastu korteriomandi

ja vallasvara valduse üleandmiseks

Iban Udovenko hagihind

47.750,00 eurot

XXXhagihind

7.050,00 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja/vastuhagis

kostja

XXX(isikukood

XXX,

elukoht XXX)

Hageja/vastuhagis kostja lepinguline esindaja: Natalja

Perova

(Klassen

Õigusbüroo

OÜ,

registrikood

10590333, asukoht Koskla 2, 10615 Tallinn, e-post

natalja.perova@klassen.ee)

Kostja/vastuhagis

hageja

XXX(isikukood

XXX,

elukoht XXX, e-post XXX)

Asja arutamine kohtuistungil

02.09.2014.a.

1. Jätta rahuldamata XXX hagi XXX vastu tema sundosa saamise õiguse tuvastamiseks

XXX

pärandvarast,

isikliku

kasutusõiguse

seadmiseks

nõusoleku

andmise

kohustamiseks korteriomandile XXX, Tallinnas ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

1000.- euro väljamõistmiseks.

2. Välja mõista XXX 500.- (viissada) eurot XXX kasuks XXX matusekulude katteks.

3. Välja nõuda XXX ebaseaduslikust valdusest XXX valdusesse korteriomandi

asukohaga XXX, Tallinnas, reaalosa, kohustades XXX vabastama ja üle andma XXX

nimetatud korteriomandi reaalosa ning väljaandmisest keeldumise korral tõsta XXX ja

talle kuuluvad asjad korteriomandist välja.

4. Välja nõuda XXX valdusest XXX valdusesse järgmine XXX pärandvaraks olev

vallasvara: nurgadiivan, seinakapp, televiisori alus, televiisor, raamatud (100

eksemplari), lauaserviis, 2 (kaks) graafilist maali, kummut, seinamaal, köögikapid,

segisti, veekeetja, mikrolaineahi, köögikombain, õhupuhastaja, koridori kapid, vannitoa

valamukapp, valamu, WC-pott, segistid ja dušikabiin.

Menetluskulude jaotamine.

5. Jätta XXX menetluskuludest 90 % tema enda kanda ja 10 % XXX kanda.

6. Jätta XXX menetluskuludest 10 % tema enda kanda ja 90 % XXX kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7,

Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) esitades apellatsioonkaebuse 30

(kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5

(viie) kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonikaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik ja hageja nõuded

1. Hageja ja vastuhagis kostja XXX(edaspidi hageja) esitas 27.09.2013.a. Harju Maakohtule

hagi kostja ja vastuhagis hageja XXX(XXX, edaspidi kostja) vastu sundosa saamise õiguse

tuvastamiseks XXX(edaspidi pärandaja) pärandvarast, isikliku kasutusõiguse seadmiseks

nõusoleku andmise kohustamiseks, matusekulude ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Harju

Maakohus võttis nimetatud asja menetlusse oma 03.10.2013.a. kohtumäärusega.

08.10.2013.a. esitas kostja hagi hageja vastu korteriomandi XXX, Tallinnas ja vallasvara

valduse üleandmiseks ning korteriomandi üleandmisest keeldumisel XXX väljatõstmiseks.

Harju Maakohus võttis nimetatud asja menetlusse oma 14.10.2013.a. kohtumäärusega ja liitis

tsiviilasjad ühte menetlusse.

14.10.2013.a. küsis kohus Tallinna notar Evi Paberitilt (Paberit) välja XXX pärimistoimiku.

2. Vastavalt hagiavaldusele suri hageja abikaasa XXX(isikukood XXX) 16.04.2013.a. Hageja

ja XXX abielu oli sõlmitud XXX.a. Pärast abielu sõlmimist hakkasid abikaasad elama XXX

kuuluvas korteris asukohaga XXX, Tallinn (edaspidi ka vaidlusalune korteriomand). Hageja

sõnul otsustati hagejale kuuluv korter XXX tänaval, Tallinnas müüa ja osta korter XXX.

Hageja sõnul oli abikaasade eesmärgiks elada koos XXX ning korter XXX üürile anda.

Hageja kinnitas, et 28.09.2009.a. sõlmisid abikaasad abieluvaralepingu, millega lepiti kokku,

et korteriomand asukohaga XXX, on hageja lahusvara. 2010.a. otsustasid aga abikaasad, et

nad ei koli XXX ning jäid elama XXX. Hageja kinkis abikaasa ettepanekul XXX asuva

korteriomandi oma tütrele. Hagejale kuuluva korteri XXX tänaval, Tallinnas, müügist saadud

raha eest osteti aga XXX asuvasse korterisse kodutehnika, vahetati aknad ning soetati ka

sõiduauto.

3. Pärast abikaasa surma pöördus hageja pärimismenetluse algatamise avaldusega notar Evi

Paberiti poole. Selgus, et XXX oli 01.09.1992.a. teinud testamendi, mille järgi päris kogu

tema vara tema tütrepoeg XXX. Hageja sõnul selgitas notar hagejale, et tal on õigus taotleda

tasuta eluaegse kasutusõiguse võimaldamist pärandi koosseisu kuuluvas korteris, samuti

õigust sundosa saamiseks. Seejärel palus hageja kostjat anda nõusolek vastava kande

tegemiseks, kuid kostja keeldus. 12.08.2013.a. väljastati kostjale pärimistunnistus, mille

alusel sai kostja muuhulgas ka korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn, omanikuks.

19.08.2013.a. esitas hageja kinnisturegistrisse avalduse isikliku kasutusõiguse seadmiseks,

teavitades sellest ka kostjat, kes seejärel hakkas hageja sõnul nõudma, et hageja korteri

vabastaks. Kirjaliku nõude kostjalt sai hageja 10.09.2013.a. Hageja, arvestades kostja

agressiivset käitumist, kostjat korterisse kuni politsei kutsumiseni, sisse ei lasknud.

4. Hageja kinnitas, et kui ta oleks teadnud testamendi olemasolust, ei oleks ta oma varaga

kõiki eelnimetatud tehinguid teostanud. Samuti kinnitas hageja, et ta oli abikaasa surma ajal

abivajav, ülalpidamist saama õigustatud isik, kuna XXX kindlustas hagejat elamispinnaga.

Hageja oli abikaasa surma ajal 74-aastane vanaduspensionär, kelle sisse-tulekuks oli pension

363,00 eurot ning töötasu 180,00 eurot. XXX pension oli aga 250,00 eurot. Hagejal ei ole

võimalik üürida korterit, samuti ei ole võimalik võtta uue korteri ostmiseks laenu.

Vaidlusalusest korteriomandist väljatõstmisel halveneks hageja elatustase tunduvalt, sest ta

jääks kodutuks. Tulenevalt eeltoodust leiab hageja, et tal on tekkinud õigus nõuda isikliku

kasutusõiguse seadmist korterile, mis oli tema ja pärandaja ühine kodu. Kuivõrd abikaasa

surma ajal oli hageja ülalpidamist saama õigustatud isik, on hageja hinnangul hagejal õigus ka

sundosale, mille suuruseks hindab hageja 9.250,00 eurot.

5. Samuti soovis hageja, et kostja hüvitaks talle XXX matusekulud summas 703,00 eurot,

millest hageja tasus pangakaardiga 500,00 eurot ning millest 203,00 eurot tasus sularahas

XXX. Hageja kinnitas hagiavalduses, et ta tagastas XXX 203,00 eurot sularahas, kuid XXX

nimetatud fakti ei kinnita. Vaatamata asjaolule, et hageja esitas kostjale 20.08.2013.a.

võlanõude, millega ta palus kostjal hüvitada kulud summas 1.303,00, palus ta hagiavalduses

kostjal hüvitada üksnes 500,00 eurot, rõhutades, et ta on tasaarvestuse vastu.

6. Lisaks kõigele eeltoodule leidis hageja, et kostja õigusvastase tegevuse tagajärjel, mis

seisnes hageja isikuõiguse rikkumises, tekkis tal ka mittevaraline kahju. Kuivõrd valdus on

seaduslik seni, kuni ei ole tõendatud vastupidine, oleks hageja hinnangul pidanud kostja

pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole, lõpetades hageja ähvardamise ja korteri

hõivamiseks jõukatsete tegemise. Oma agressiivse käitumisega tekitas kostja eakale hagejale

psühholoogilise trauma. Ka 27.05.2014.a. toimunud kohtuistungil kinnitas hageja, et kostja

tungis koos sõbraga korterisse ning hakkas teda ähvardama, et ta lülitab välja elektri,

kaabeltelevisiooni, vee jne. Samuti ähvardas ta, et hageja peab hakkama maksma kostjale

300,00 eurot kuus. Nimetatud põhjusel tõusis hageja sõnul hageja vererõhk ning ta pidi

pöörduma arsti poole. Hageja on seisukohal, et eeltoodu tõendab ka põhjuslikku seost kostja

õigusvastase tegevuse ning tekkinud kahju vahel. Hageja hinnangul on mittevaraline kahju

1.000,00 eurot. 02.09.2014.a. toimunud kohtuistungil kinnitas hageja, et ta ei oska millegagi

nimetatud summat põhjendada, kuid leidis, et kahjusumma suurus on kohtu otsustada.

7. Kostja vastusele vastates väitis hageja, et kostja süüdistused hageja ja kostja vanaema

abielu motiivide ja vanaema surma põhjuse osas on ebaõiglased ja alusetud, kuid need

kinnitavad hageja hinnangul tema moraalse kahju hüvitamise nõuet. Hageja kinnitas, et abielu

oli õnnelik ja hageja jaoks oli abikaasa kaotus suureks löögiks. Lisaks kinnitas hageja, et

enamus kostja poolt loetletud vallasvarast, mida kostja soovib hagejalt välja nõuda, soetati

abielu kestel ja on seetõttu abikaasade ühisvara. Seejuures andis hageja kõik XXX isiklikud

asjad hagejale üle tema esimesel nõudmisel, kusjuures üleantu nimekirja koostamisest keeldus

just hageja. Hageja selgitas samuti, et enam ei ole tal õigust talle kuulunud korteriomandi

kinkelepingust taganeda ega ka tütrelt elatist nõuda, sest tütrel ei ole võimalust teda aidata.

Hageja hinnangul ei piisaks ka garaažiühistu osakute (3.000,00 eurot) ja sõiduauto (8.000,00

eurot) müügist saadavast rahast, et soetada endale uus eluase, samuti et säilitada oma

elustandardit.

8. Pooled kohtuvälise kompromissini ei jõudnud, samuti ei näinud hageja võimalust sõlmida

kompromissi kostja pakutud tingimustel, mistõttu esitas ta ka oma kompromissettepaneku,

millega ei nõustunud omakorda kostja. Ka 27.05.2014.a. toimunud kohtuistungil kinnitas

hageja esindaja, et hageja oleks nõus vaidlusaluse korteriomandi vabastama juhul kui kostja

maksaks hagejale ca 10.000,00 eurot hüvitist. Kostja nimetatud ettepanekuga ei nõustunud.

9. Tulenevalt kõigest eeltoodust palus hageja tuvastada tema õigus saada sundosa XXX

pärandvarast summas 9.250,00 eurot, kohustada kostjat andma nõusolek kinnisturegistri

registriossa 4024001 sisse kantud korteriomandi, asukohaga XXX, Tallinn, koormamiseks

tähtajatu tasuta isikliku kasutusõigusega hageja kasuks, välja mõista kostjalt XXX

matusekulud 500,00 eurot ja mittevaralist kahju 1.000,00 eurot. Lisaks palus hageja jätta kõik

hageja menetluskulud kostja kanda.

10. Oma nõuete ja vastuväidete tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumentaalsete

tõenditena: hageja ja XXX abielutunnistuse, abieluvaralepingu, testamendi, surmatõendi,

pärimisregistri tõendi, kinnistamisavalduse ja kandemääruse, võlanõude ja nõudekirja, poolte

kirjavahetuse, Tallinna Krematooriumi arve, Sotsiaalkindlustusameti tõendi, hageja kontode

väljavõtted, kinnistusraamatu väljavõtte, Garaaziühistu XXX tõendi ja arstliku surmateatise.

Kostja vastuväited ja nõuded

11. Kostja oma vastuses hagiavaldusele hagi ei tunnistanud ja leidis, et hagi on alusetu ja

põhjendamatu, rõhutades, et ka hagis toodud faktilised asjaolud on suures osas väärad.

12. Oma vastuhagis kinnistas kostja, et vaidlusaluse korteromandi omandiõigus kuulus XXX

alates 1977.a. Kostja kanti pärimistunnistuse alusel korteriomandi ainuomanikuna

kinnistusraamatusse sisse 10.09.2013.a.

13. Kostja sõnul kuuluvad lisaks vaidlusalusele korteriomandile pärandvara hulka ka

alljärgnevad vallasasjad: elutoas nurgadiivan, sektsioonikapp, televiisori alus, televiisor,

raamatud (100 eksemplari), lauaserviis, 2 (kaks) graafilist maali, valgustid (koguväärtusega

1.400,00 eurot); magamistoas voodi, kummut, valgustid, seinamaalid (koguväärtusega 500,00

eurot); köögis kapid, elektripliit, külmkapp, segisti, veekeetja, mikrolaineahi, köögikombain,

õhupuhastaja, valgustid (koguväärtusega 500,00 eurot); koridoris kapid, tugitoolid, valgustid

(koguväärtusega 150,00 eurot); vannitoas valamukapp, segistid, valamu, WC-pott, dušikabiin,

pesumasin (koguväärtusega 500,00 eurot) ning pärandaja kullast ja vääriskividest ehted, mille

väärtust on raske hinnata, kuna tegemist on isiklike asjadega, mis on kostjale emotsionaalse

väärtusega ja seega hindamatud (ca 500,00 eurot). 27.05.2014.a. toimunud kohtuistungil

kinnitas kostja, et kuivõrd külmik ja keraamiline pliit on ostetud 2012.a., s.o XXX ja hageja

abielu ajal, loobub ta keraamilise pliidi ja külmiku väljanõudmisest hagejalt. 02.09.2014.a.

toimunud kohtuistungil loobus kostja lisaks eelpoolnimetatule ka kullast ja vääriskividest 3

(kolme) eseme, tubades olevate laelampide, magamistoas oleva voodi ja tugitooli

väljanõudmisest.

14. Vastavalt vastuhagile ei ole hageja pärast pärimistunnistuse väljastamist, vaatamata

korduvatele nõudmistele, korteriomandi valdust kostjale üle andnud. Kostja kinnitas, et hageja

ja kostja vahel oli kokkuleppe, et mingeid toiminguid pärandvara suhtes kuni 26.05.2013.a. ei

tehta (õigeusu kiriku reeglite järgi ei tehta toimingud pärast sugulase surma 40 päeva jooksul).

Alates nimetatud kuupäevast valdab aga hageja kostja vara pahatahtlikult ja ebaseaduslikult

ilma õigusliku aluseta, rikkudes seejuures kostja valdust. Kostja kinnitas, et mistahes

kirjalikke kokkuleppeid korteriomandi valdamiseks sõlmitud ei ole.

15. Kostja väidetel elasid vanaema ja hageja korteriomandis asukohaga XXX, Tallinnas küll

juba enne abielu sõlmimist, kuid korter oli renoveeritud ja väga heas korras juba enne abielu

sõlmimist hagejaga - aknad olid vahetatud juba ca 15 aastat tagasi ja viimane remont

vannitoas, köögis ja rõdul tehti 2008.a. pärandaja tütre abiga. Kuivõrd abielu sõlmiti XXX.a.

ja XXX tänaval asuva korteri müügitehing toimus 04.09.2009.a., ei ole ka väide, et korter

müüdi abikaasade kokkuleppel, tõene. Nimetatud korter müüdi kostjale teadolevalt maha

hageja tütre võlgade katteks, kusjuures hageja tütre võlgasid maksis ka pärandaja. Ka

sõiduauto osteti hageja soovil, samas kui talle oli soovitatud osta endale korter. Lisaks kõigele

eeltoodule ei vasta tõele ka hageja poolt väljatoodud asjaolu, et notar Evi Paberit rääkis

hagejale sundosa saamise õigusest, sest notar on pärimistunnistuse väljastamisel tuvastanud,

et hagejal puudub õigus sundosale.

16. Kostja sõnul sõlmiti abieluvaraleping põhjusel, et pärandaja leidis, et tegi abielludes vea ja

palus oma tütrelt õigusabi, kes soovitas sõlmida abieluvaralepingu, mille esemeks ei olnud

teadlikult pärandaja vara. Kostja rõhutas, et hageja teadis, et pärandajale kuuluv korteriomand

asukohaga XXX, Tallinn, oli pärandaja lahusvara.

17. Kostja on seisukohal, et hageja elujärg ei ole halvenenud, pigem vastupidi. Kostja

hinnangul ei olnud XXX hageja ees ülalpidamiskohustust ja hageja ei vaja abi. Hageja ei ole

vaene ega vaja kõrvalabi, kuna ta on töötav pensionär, kelle hea tervis võimaldab pidevalt

töötada, ta omab sõiduautot ja garaaži ning suudab teha oma tütrele isegi väärtuslikke

kingitusi korteri näol, samuti maksta tema võlgu. Hageja pangakonto seis on 3.000,00 eurot.

Kostja leiab, et tema kohustuseks ei ole hagejat, kui võõrast isikut, üleval pidada. Käesoleval

juhul on tekkinud ebaõiglane olukord, kus hageja kasutab kostja eluruume ja vara tasuta, aga

kostja peab oma perekonnale tasu eest korterit üürima. Lisaks on korteriomand kostjale

väärtuslik, kuna tema pere elas seal alates 1977.aastast. Hageja seevastu oleks võinud pärast

abikaasa surma kolida tagasi oma tütre juurde, vajadusel taotleda isikliku kasutusõiguse

seadmist. Samuti oleks hagejal olnud võimalik müüa maha garaažiboks ja sõiduauto ning osta

sobiv eluruum.

18. Kostja sõnul on ta nõus hüvitama hagejale oma vanaema matusekulud 500.- euro ulatuses,

sest ta on oma vanaema vara pärija.

19. Kostja väidetel ei ole ta aga tekitanud hagejale mittevaralist kahju, mida hagejal oleks

õigus temalt nõuda. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud talle kahju tekkimist, kahju

suurust ega kostja süüd talle kahju tekitamises.

20. Tulenevalt kõigest eeltoodust palus kostja jätta hageja hagi kostja vastu sundosa saamise

õiguse tuvastamiseks XXX pärandvarast, isikliku kasutusõiguse seadmiseks nõusoleku

andmise kohustamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Samas

palus kostja kohustada hagejat andma eluruumi, asukohaga XXX, Tallinn, valdus üle kostjale

kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval ja sellest keeldumisel tõsta hageja eluruumist ilma

teist eluruumi vastu andmata välja. Samuti palus kostja kohustada hagejat andma üle kostjale

alljärgnev XXX pärandvara valdus kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval: elutoa

nurgadiivan, seinakapp, televiisori alus, televiisor, raamatud (100 eksemplari), lauaserviis, 2

(kaks) graafilist maali, kummut, seinamaal, köögikapid, segisti, veekeetja, mikrolaineahi,

köögikombain, õhupuhastaja, koridori kapid, vannitoa valamukapp, valamu, WC-pott,

segistid ja dušikabiin. Lisaks palus kostja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

21. Oma nõuete ja vastuväidete tõendamiseks esitas XXX kohtule dokumentaalsete

tõenditena: kinnistusraamatu väljavõtted, pärimistunnistuse, nõudekirjad, väljastusteate, notari

arved, abieluvaralepingu, kirjad, kinnistamisavalduse ja kandemääruse, ARK-i väljavõtte,

pöördumise KÜ XXX poole, maksekorraldused, pärimisteatise, matuse kulude arvestuse,

EMO tõendi, konstaabel XXX vastuse, pärandaja pangakonto väljavõtte, ehitusmaterjalide

ostu maksekorraldused ja pärandaja tütre pangakonto väljavõtted.

Kohtuotsuse põhjendused

22. Pooled ei vaidle selle üle, et:

- 01.09.1992.a. tegi XXX testamendi, millega pärandas kogu oma vara oma lapselapsele

XXX;

- XXX ja XXX abiellusid XXX.a;

- abielu sõlmise ajal kuulus XXX lahusvarana korteriomand XXX, Tallinnas ja XXX

korteriomand XXX15-23, Tallinnas;

- 04.09.2009.a. võõrandas XXXtalle kuuluva korteriomandi XXX15-23, Tallinnas ja

abikaasad ostsid korteriomandi XXX;

- 28.09.2009.a. sõlmisid XXX ja XXX abieluvaralepingu, milles leppisid kokku, et

korteriomand XXX ja sõiduauto Citroen C1, registreerimisnumbriga XXX on XXX

lahusvara;

- 03.12.2009.a kinkis XXX talle kuulunud korteriomandi XXX oma tütrele XXX;

- XXX suri 16.04.2013.a;

- XXX on XXX üleelanud abikaasa;

- abikaasad XXX ja XXX elasid abielu ajal korteris XXX, Tallinnas;

- XXX elab eluruumis XXX, Tallinnas kuni käesoleva ajani;

- kohtumenetluse ajal asus vaidlusalusesse eluruumi elama ka XXX;

- XXX töötas GÜ– s XXX valvurina abikaasa surma ajal ja töötab seal ka käesoleval ajal

saades töötasu 180.- eurot kuus netos;

- XXX pensioni suurus oli tema abikaasa surma ajal 370,77 eurot;

- XXX oma surma ajal ei töötanud, vaid oli pensionär;

- XXX oli 16.04.2013.a. Swedbankis tähtajaline hoius, millel oli 3000.- eurot. 17.04.2013.a.

katkestas XXX tähtajalise hoiuse Swedbankis ning sellel olnud 3000.- eurot kanti seejärel

tema arvelduskontole;

- XXX kuulub osak garaažiühistus XXX ning sõiduauto Citroen C1, registreerimisnumbriga

XXX, mille väljalaskeaasta on 2009.a., mille ta omandas XXX tänaval asunud korteriomandi

müügi järel;

- XXX on teinud kulutusi XXX matusteks 500.- eurot, mille XXX on nõus XXX hüvitama;

- korteris XXX, Tallinnas asub XXX järelejäänud pärandvaraks olevad vallasasjad -

nurgadiivan, seinakapp, televiisori alus, televiisor, raamatud (100 eksemplari), lauaserviis, 2

(kaks) graafilist maali, kummut, seinamaal, köögikapid, segisti, veekeetja, mikrolaineahi,

köögikombain, õhupuhastaja, koridori kapid, vannitoa valamukapp, valamu, WC-pott,

segistid ja dušikabiin.

23. Pooled vaidlevad selle üle:

- kas XXX on isikuks, kellele on õigus saada sundosa tema abikaasast XXX järelejäänud

pärandist;

- kas XXX on kohustatud andma nõusoleku korteriomandi, asukohaga XXX, Tallinnas

tähtajatu tasuta isikliku kasutusõiguse seadmiseks XXX kasuks või on XXX õigustatud

korteriomandi XXX valdusest välja nõudma ning valduse üleandmisest keeldumisel XXX

vaidlusalusest eluruumist välja tõstma;

- kas XXX on tekitanud XXX mittevaralist kahju;

- kas XXX on kohustatud üle andma XXX XXX pärandvaraks olevad vallasasjad.

24. Vaidluse lahendamisel poolte vahel võtab kohus kõigepealt seisukoha selles kas XXX on

õigus nõuda sundosa XXXpärandist.

Sundosa saamise õigust pärandvarast reguleerib Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 104 lg 1,

mis sätestab, et kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima

õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma

hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende

pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise

korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et

Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 16 lg 1 kohaselt on abikaasad kohustatud vastastikku oma

tööga ja varaga perekonda ülal pidama, ei saa nimetatud seadusesätet koosmõjus PärS § 104

lõikega 1 tõlgendada nii nagu oleks üleelanud abikaasal alati õigus nõuda surnud abikaasa

pärandist sundosa, vaid nii, et sundosa pärandist on abikaasal õigus nõuda üksnes juhul kui

üleelanud abikaasa oli töövõimetu abivajav isik. Sellele seisukohale on oma lahendis 3-2-1-

27-12 p-s 13 asunud ka Riigikohus.

Kohus leiab, et abivajaduse ja töövõimetuse tõendamise koormus on isikul kes soovib

sundosa pärandist saada, käesoleval juhul siis hagejal XXX ning abivajadus tuleb kindlaks

teha pärandi avanemise aja seisuga ehk pärandaja surma päeva seisuga. Ka nimetatud

seisukohtadele on Riigikohus asunud oma lahendis 3-2-1-27-12 p-des 13 ja 14.

Kohus on seisukohal, et XXX ei olnud XXX surmapäeval 16.04.2013.a. ei töövõimetu ega ka

abivajav isik, mida tõendavad järgmised asjaolud:

XXX töötas GÜ-s XXX oma abikaasa surma ajal, mida tõendab nimetatud garaažiühistu poolt

väljastatud tõend ning sai sealt töötasu 180.- eurot netos (II kd t/l 74);

XXX sai alates 2013.a. aprillikuust pensioni 370,77 eurot kuus, mida tõendab

Sotsiaalkindlustusameti tõend (I kd t/l 35);

XXX oli 16.04.2014.a. Swedbankis tähtajaline hoius, millel oli 3000.- eurot, mille ta katkestas

17.04.2013.a., misjärel kanti tema tähtajalisel hoiusel olnud raha tema arvelduskontole, mida

tõendavad Swedbanki tõend ja XXX pangakonto väljavõte (I kd t/l 36 ja II kd t/l 77);

XXX kuulub alates 11.11.1996.a. osak Garaažiühistus XXX, mida tõendab garaažiühistu

poolt väljastatud tõend (I kd 193) ja alates 18.09.2009.a. sõiduauto Citroen C1,

registreerimismärgiga XXX, mille väljalaskeaasta on 2009 (I kd t/l 46 ja 47).

Tulenevalt asjaolust, et XXX ei olnud XXX surma ajal 16.04.2013.a. ei töövõimetu ega ka

abivajav isik, vaid ta töötas, sai pensioni ning omas piisavalt vara, ei ole XXX isikuks kellel

on õigus saada sundosa oma abikaasast järelejäänud pärandist.

25. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kas XXX on õigus nõuda XXX isikliku

kasutusõiguse seadmist korteriomandile XXX, Tallinnas.

PärS § 16 reguleerib kuidas pärib pärandaja üleelanud abikaasa seadusjärgse pärijana oma

abikaasa järgi. Nimetatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib pärandaja abikaasa lisaks oma

pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis

oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.

Kohus asub seisukohale, et kuivõrd XXX ei päri seadusjärgse pärijana oma abikaasa XXX

järgi midagi, sest XXX oli 1. septembril 1992.a. teinud testamendi, millega pärandas kogu

oma vara oma tütrepojale XXX (I kd t/l 19), puudub XXX õigus nõuda XXX ka isikliku

kasutusõiguse seadmist vaidlusalusele korteriomandile PärS 16 lg 3 alusel, sest sellise õiguse

näeb seadus ette üksnes pärandaja üleelanud abikaasale, kes pärib seaduse alusel oma

abikaasa järgi. Kuna juba eelpoolnimetatud eeldus asjaõiguse seadmiseks korteriomandile

puudub, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hageja väiteid sellest, et selle tema nõude

rahuldamata jätmisel tema elujärg pärimise tõttu halveneb.

26. Tulenevalt asjalust, et pooled ei vaidle selle üle, et XXX tegi oma abikaasa urnimatuse

korraldamiseks kulutusi 500.- euro väärtuses, mida tõendavad ka Tallinna Krematooriumi

arve XXX (I kd t/l 32) ja tema pangakonto väljavõte (I kd t/l 36) ning XXX on nõus, et tema

kui XXX pärija on kohustatud nimetatud summa hagejale hüvitama, kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele PärS 131 lg 1 alusel 500.- eurot.

27. Viimasena võtab kohus seisukoha XXX nõude osas välja mõista XXX mittevaralist kahju.

Hageja väidetel tekitas XXX talle mittevaralist kahju hageja isikuõiguste rikkumisega, mis

seisnes hageja ähvardamises ja hirmutamises hagejalt ära võtta vaidlusaluse korteriomandi

valdus.

Hageja soovis nimetatut tõendada tunnistajate XXX ja XXX ütlustega ja XXX soovis hageja

väiteid ümber lükata tunnistaja XXX ütlustega.

Vaidluse lahendamisel nimetatud nõudes juhindub kohus VÕS § 127 lõikest 1, mille kohaselt

on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, kusjuures

sama paragrahvi lõike 2 järgi ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei

olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise

kohustus tekkis.

Kuna hageja tugineb oma nõude esitamisel VÕS § 1046 lg 1 sätestatule ja väidab, et kostja

rikkus tema isiklikke õigusi ähvardades ja hirmutades teda sellega, et võtab temalt ära

vaidlusaluse eluruumi valduse, saab kostja vastutada hageja ees üksnes delikti üldkoosseisul

põhineva vastutuse juhtudel. Vastutus nimetatud seadusesätete alusel eeldab isiku

õigusvastast tegu, mis on kahju põhjuseks, mis tähendab, et vastutuse aluseks peab esinema

nii objektiivne teo koosseis (kostja peab olema toime pannud teo, see tegu peab olema

põhjustanud hagejale kahju ning teo ja tekkinud kahju vahel peab olema põhjuslik seos) kui

ka teo õigusvastasus. Sama seaduse lõike 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine

õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja

kolmandate isikute või avalikkuse huve.

Kohus asub seisukohale, et kohtu käsutuses olevate tõenditega, s.h. tunnistajate ütlustega, ei

leidnud asja sisulise arutelu käigus tõendamist, et XXX oleks XXX isiklikke õigusi rikkunud

hageja ähvardamisega või hirmutamisega nagu hageja väidab. Nii tunnistajad XXX kui ka

XXX andsid kohtuistungil ütlusi selle kohta kuidas nad olid juures kui XXX käis kahel korral

talle vanaema poolt pärandatud eluruumis kus elas XXX, kutsus välja ühel korral ka Lukuabi

korteri ukse avamiseks, sest XXX oli selle ära vahetanud, ning hiljem kutsuti välja ka politsei

õigusliku olukorra selgitamiseks, kuid tunnistajate ütlustega ei leidnud tõendamist, et XXX

ähvardas ja hirmutas XXX , vaid see, et ta nõudis juurdepääsu talle kuuluvale

korteriomandile, milleks tal ka õigus oli. Tunnistaja XXX eelpoolkirjeldatud sündmuste ajal

vaidlusaluses korteris ei viibinud, mistõttu ta nende sündmuste asjaolude kohta ka ütlusi anda

ei osanud. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd tõendamata on tegu, millega hagejale

väidetavalt kahju tekitati, XXX käitumine ei olnud õigusvastane, sest ta soovis sissepääsu

talle kuuluvasse korterisse, nimetatud tegu ei põhjustanud hagejale kahju, puudub õiguslik

alus kostjalt hageja kasuks mittevaralist kahju välja mõista ning hagi tuleb nimetatud hageja

nõudes jätta kostja vastu rahuldamata.

28. Järgmisena võtab kohus seisukoha XXX nõuete osas kohustada XXX andma

korteriomandi XXX, Tallinnas valdus üle XXX ja sellest keeldumise korral XXXeluruumist

välja tõsta ning XXX nõude osas kohustada XXX üle andma XXX pärandvaraks olevad

vallasasjad, mis asuvad vaidlusaluses korteris. Nimetatud XXX nõuete näol on tegemist

vindikatsioonihagiga XXX vastu.

Vaidluse lahendamisel juhindub kohus asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 80 lõikest 1, mille

kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ja sama

paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele

ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Hageja nõude

lahendamisel tuleb tuvastada, kas hageja on vaidlusaluse korteriomandi ja vallasasjade

omanik, kas asjad, mida vinditseeritakse on kostja valduses ja kas kostja valdus on

ebaseaduslik või on kostjal õigus asja vallata. Kostja peab aga nõude vaidlustamiseks

tõendama, et hageja ei ole asja omanik või et kostjal on õigus asja vallata mõne asjaõiguse või

muu õigus alusel.

Vastavalt AÕS § 68 lõikele 1 on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on

õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste

rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Vastavalt

sama paragrahvi lõikele 3 tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. AÕS §-i 641

kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti

kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks

nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja

sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 56 lõige

1 sätestab, et kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse.

Kohus on seisukohal, et XXX omandiõigus korteriomandile on tõendatud kinnistusraamatu

väljavõttega, mille kohaselt on XXX korteriomandi XXX, Tallinnas omanik (I kd t/l 161).

Kuivõrd XXX ei väitnud ega tõendanud, et XXX ei ole vaidlusaluse korteriomandi omanik

ega vaidlustanud käesolevas asjas ka hageja omandiõigust, tuleb lugeda tõendatuks, et

vaidlusalune korteriomand kuulub käesoleval ajal XXX omandiõiguse alusel.

AÕS § 82 lõige 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab

temale kuuluvat asja. Vastavalt AÕS § 33 lõikele 1 on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all

asi on. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi-

või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata,

otsene, teine isik aga kaudne valdaja. AÕS § 36 lõike 1 kohaselt omandatakse valdus tegeliku

võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle.

Käesoleval juhul puudub vaidlus asjaolu üle, et korteriomandi XXX, Tallinnas valdus oli

XXX hagi esitamise ajal XXX ning nimetatud asjaolu leidis asja sisulise arutamise käigus

tõendamist ka kõigi kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlustega. Poolte vahel puudub

vaidlus ka selle üle, et XXX poolt hagetavad vallasasjad asuvad vaidlusaluses korteriomandis

ning need on XXX valduses. Asjaolu, et XXX kohtumenetluse ajal samuti vaidlusalusess

korterisse elama asus, ei tähenda, et valdus korteriomandile ja selles asuvale vallasvarale

oleks XXX XXX üle läinud, vaid need on jätkuvalt XXX valduses.

AÕS § 34 lõike 1 kohaselt on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see

põhineb õiguslikul alusel või mitte. Alljärgnevalt võtab kohus seisukoha, kas käesoleval juhul

kasutab kostja vaidlusalust korteriomandit XXX pärandvaraks olevaid vallasasju õiguslikul

alusel või mitte. Vastavalt AÕS § 83 lõikele 1 võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui

tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib otsene valdaja

asja väljaandmisest keelduda, kui kaudsel valdajal, kellelt ta on saanud õiguse asja vallata, on

omaniku suhtes õigus asja vallata. Käesoleval juhul ei nähtu kohtule esitatud kinnistusraamatu

väljavõttest, et kostja kasuks oleks kantud kinnisraamatusse mõni AÕS § 5 lõike 1 kohane

piiratud asjaõigus, mis annaks kostjale õiguse piiratud asjaõiguse sisu järgi korteriomandit

vallata. Samuti ei ole kumbki pool käesolevas menetluses väitnud, et poolte vahel oleks

sõlmitud kehtiv üürileping või korteriomandi tasuta kasutamise leping vms. Ka vallasvaraks

olevate asjade kasutamise kohta puudub poolte vahel igasugune kokkulepe. Tulenevalt

asjaolust, et XXX ei ole tõendanud, et tal on õigus vallata mõne asjaõiguse või muu õiguse

alusel korteriomandit XXX, Tallinnas ja selles asuvat vallasvara, mille XXX pärandas oma

lapselapsele XXX, tuleb kohustada XXX andma üle valdus vaidlusalusele korteriomandile ja

selles asuvale vallasvarale kohtuotsusega. Kui kostja keeldub valdust korteriomandile üle

andmast, tuleb kostja vaidlusalusest eluruumist välja tõsta.

Kohus on seisukohal, et vallasvaraks olevate esemete valduse üleandmise kohustamisel XXX

XXX ei saa kohus arvestada XXX väidetega, et osa nendest esemetest ei ole täielikult XXX

pärandvara, vaid olid ostetud XXX ja XXX abielu ajal. Kohus selgitas korduvalt XXX, et

sellisel juhul tuleb XXX esitada tuvastushagi nimetatud väite tõendamiseks (II kd t/l 22

pöördel, II kd t/l 33 pöördel), kuid nimetatut viimane ei teinud.

Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.

29. Kohus jätab kohtuotsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel poolte

kirjavahetuse, XXX arstliku surmateatise, XXX nõudekirjad XXX ja väljastusteate selle

kättetoimetamise kohta, notari arve, kirjad, kinnistamisavalduse ja kandemääruse, XXX

pöördumise KÜ XXX poole, EMO tõendi, konstaabel XXX vastuse, pärandaja pangakonto

väljavõtte, maksekorraldused ehitusmaterjalide ostu eest tasumise kohta ja pärandaja tütre

poolt tehtud pangaülekanded. Kohus on seisukohal, et osundatud tõendid ei ole käesolevas

menetluses esitatud hagide ega nende vastuväidete tõendamisel asjakohased.

Tsiviilasja hinna määramine

30. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille

kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 125 sätestatust, mille kohaselt määratakse

tsiviilasja hind hüve väärtusega, mida hageja on eelduslikult õigustatud saama hagi

rahuldamise korral, TsMS § 126 sätestatust, mille kohaselt õiguse üle peetavas vaidluses

määratakse hagihind õiguse väärtusega ja TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt

määratakse raha maksmisele suunatud hagi hind nõutava rahasummaga. Kuna TsMS § 134 lg

1 kohaselt liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded hagihinna määramisel kokku, on XXX

hagihind 47750.- eurot (9250+37.000+500+1000).

XXX hagihinna kindlaksmääramisel juhindub kohus TsMS § 132 lõike 4 punktis 3

sätestatust,

mille

kohaselt

loetakse

hagihinna

tähenduses

mittevaraliseks

ka

kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omaniku nõue, mis on suunatud kinnisasja

väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse, välja arvatud käesoleva seadustiku

§ 128 teises lauses sätestatud juhul, misjuures TsMS § 128 reguleerib üüri- ja

rendilepingutega seonduvaid vaidlusi, ning TsMS § 132 lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt

loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul, et hagihind on

3.500,00 eurot. Kuna XXX on määranud hagihinnaks kokku 4950.- eurot, tuleb asuda

seisukohale, et vallasvara hind, mida hageja nõuab kostjalt välja lisaks korteriomandile, on

1950.- eurot, sest isiku valdusest asja väljanõudmise hagihind määratakse asja väärtusega

vastavalt TsMS § 126 lg 1 märgitule. Seega on XXX hagihind kokku 4950.- eurot.

Menetluskulude jaotamine.

31. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust ning tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab XXX

nõuetest üksnes 500.- euro suuruse matusekulude nõude ja jätab kõik ülejäänud XXX nõuded

XXX vastu rahuldamata, kuid rahuldab mõlemad XXX nõuded XXX vastu, jätab kohus 90 %

XXX menetluskuludest tema enda kanda ja 10 % XXX kanda ning 90 % XXX

menetluskuludest XXX kanda ja 10 % tema enda kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Piret Randmaa

kohtunik