Legislator Case Law & Legislation
2-13-58453/25 AI generated

2-13-58453/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-13-58453/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

12. detsembril 2013 esitas K.P.e (edaspidi hageja) seaduslik esindaja K.P. L.H. (edaspidi kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise nõudes. Kostja poolt esitatud vastuväitest tulenevalt anti 24. jaanuari 2014 määrusega asja menetlemine üle hagimenetlusse. jaanuaril 2014 esitas hageja hagiavalduse L.H. vastu elatise, sh tagasiulatuva perioodi osas, nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab K.P. koos oma seaduslikuks esindajaks oleva isaga ning on alates märtsi lõpust 2013 isa ülalpidamisel, kuna kostja lahkus Eestist ning jätts hageja ja tema tänaseks täisealiseks saanud venna üksi elama. Hageja palus mõista elatis välja 2013. aasta eest igakuuliselt 160 eurot ja 2014. aasta eest igakuuliselt 177,50 eurot. Mõlema summa puhul on tegemist elatise nõudega selle miinimumsuuruses. Menetluse jooksul on K.P. nõustunud tasaarvestusega tema poolt võlgu jäädud elatise summa osas, tasaarvestuse tulemusena jääb L.H. võlaks 872,50 eurot. Hageja arvestas maha summa, mille talle elatisabi raames on tasunud riik ehk 287,70 eurot. Kokku jääb kostjalt tagasiulatuva perioodi katteks nõutavaks summaks 584,80 eurot. Hageja on nõus, et kostja tasub nimetatud võlasummat graafikujärgselt selliselt, et lisaks igakuisele elatisele 177,50 eurot tasutakse võla katteks 22,50 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-13-58453/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning leidis, et tema on Eestist lahkumisel taganud oma lastele vajaliku järelevalve ja ülalpidamise ning vastupidiselt ei ole K.P. õigel ajal täitnud elatise tasumise kohustust. Kostjal on muid rahalisi kohustusi (käenduslepingust tulenevad kohustused, õppeleanu tasumine), samuti on vaja tasuda võlgasid, mis tekkisid ajal, kui laps(ed) elas(id) üksinda korteris. Kostja sissetulekuks on töötasu 520 eurot (tl 25), millest maksude mahaarvamisel jääb kostjale kätte 420 eurot. Kostja tunnistas, et pole oma tütart alates 2013 aprillist rahaliselt toetanud, kuna ta on sattunud raskesse materiaalsesse olukorda.

Keywords

AI generated
right to know one's parentage living expenses childcare allowance right to higher insurance cover removal expenses medical needs of child
AI generated
2-24-1554/37
Välja mõista kostjalt E. S. (isikukood XXX) hageja D. R. (isikukood XXX) kasuks Välja mõista kostjalt E. S. (isikukood XXX) hageja D. R. (isikukood XXX) kasuks
2-23-2895/13
S. O. (edaspidi ka lapse ema) esitas 20.02.2023 alaealise lapse S. O. (edaspidi ka hageja) nimel kohtule hagiavalduse G. - M. P. (edaspidi ka kostja) vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduses taotletakse, et kohus tuvastaks 26.10.2022. a sündinud S. põlvnemise kostjast ning mõistaks alates 01.05.2023. a kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 215 eurot kuus..
2-22-6681/10
L. L. (hageja) esitas 5. mail 2022 Tartu Maakohtule hagi J. L. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis miinimummääras alates 1. maist 2021. Hagiavalduse kohaselt elab hageja ema juures ning kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust alates 1. maist 2021. Sünni tõendi kohaselt on L. L. sündinud 19. oktoobril 2011 ning hageja ema on T. M. ja kostja on J. L. .
2-14-59381/9
Menetlustoiming Hageja I 1713,27 eurot Hageja II 1713,27 eurot Harju Maakohtu 26.11.2014 otsuse täiendamine kirjeldava ja põhjendava osaga (TsMS § 448 lg 41 korras).
2-07-16972/2
27.04.2007.a esitas O.JK. (edaspidi „hageja“) Harju Maakohtule hagi T.K.´i (edaspidi „kostja“) vastu elatise väljamõistmiseks alaealiste laste D.K.´i ja K.K.´i ülalpidamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et poolte abielust sündis xxx.a. poeg K.K. ja xxx.a. poeg D.K.. Alates vanemate eraldi elama asumisest 2006.a. novembri lõpust on kostja toetanud oma lapsi mitte enam kui 1000 krooni eest kuus. Raha ta hagejale pole andnud kordagi, on üksnes ostnud lastele oma äranägemisel riideesemeid jms. kui on nendega käinud väljas. Pikemaks kui üheks päevaks pole kostja last enda juurde võtta soovinud. Hageja on enda ja laste vajaduste katmisega tulnud toime üksnes seetõttu, et ta elab emale kuuluvas eramus, kes teda ja lapsi igal võimalikul moel ka aitab ja rahaliselt toetab. Elatise palub hageja välja mõista alates 01.12.2006 s.o. tagasiulatuvalt 5 kuu eest enne hagi esitamist.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

03. oktoober 2014 Tartu Tsiviilasja number 2-13-58453 Tsiviilasi K.P. hagi L.H. vastu elatise nõudes Kompromissi kinnitamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 04. aprilli 2014 otsus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant: L.H. (isikukood: XXX); lepinguline esindaja Jaan Nurk (OÜ ÕB Jaan Nurk Tõde); Vastustaja: K.P. (isikukood: XXX); seaduslik esindaja K.P. (isikukood: XXX); lepinguline esindaja Monica Meristo RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 04. aprilli 2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-58453 resolutsiooni punkt 1.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-13-58453 menetlus osas, milles mõisteti L.H. lt välja hageja kasuks elatise katteks perioodi 01. aprill 2013 – 31. märts 2014 eest 584,80 eurot (viissada kaheksakümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti), mille tasumine toimub igakuiste maksetena vähemalt 22,50 eurot (kakskümmend kaks eurot ja viiskümmend senti).

3. Kinnitada L.H. ja K.P.e vaheline kompromiss, mille tingimused on järgmised:

3.1. L.H. tasub perioodi 01. aprill 2013 kuni 31. märts 2014 eest elatise katteks 584,80 eurot K.P.e kasuks.

3.2. Tasumine toimub igakuiste maksetena summas vähemalt 22,50 eurot K.P.e kontole XXX AS-s Swedbank.

3.3. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.

3.4. Ülejäänud osas jääb Viru Maakohtu 04. aprilli 2014 otsus muutmata.

3.5. Pooled lühendavad kompromisslepingu kinnitamise kohta tehtava kohtumääruse kaebetähtaega kolme päevani.

4. Menetluskulud ringkonnakohtus tsiviilasjas nr 2-13-58453 jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule kolme (3) päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE TAOTLUS

1. 12. detsembril 2013 esitas K.P.e (edaspidi hageja) seaduslik esindaja K.P. L.H. (edaspidi kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise nõudes. Kostja poolt esitatud vastuväitest tulenevalt anti 24. jaanuari 2014 määrusega asja menetlemine üle hagimenetlusse.

28. jaanuaril 2014 esitas hageja hagiavalduse L.H. vastu elatise, sh tagasiulatuva perioodi osas, nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab K.P. koos oma seaduslikuks esindajaks oleva isaga ning on alates märtsi lõpust 2013 isa ülalpidamisel, kuna kostja lahkus Eestist ning jätts hageja ja tema tänaseks täisealiseks saanud venna üksi elama. Hageja palus mõista elatis välja 2013. aasta eest igakuuliselt 160 eurot ja 2014. aasta eest igakuuliselt 177,50 eurot. Mõlema summa puhul on tegemist elatise nõudega selle miinimumsuuruses. Menetluse jooksul on K.P. nõustunud tasaarvestusega tema poolt võlgu jäädud elatise summa osas, tasaarvestuse tulemusena jääb L.H. võlaks 872,50 eurot. Hageja arvestas maha summa, mille talle elatisabi raames on tasunud riik ehk 287,70 eurot. Kokku jääb kostjalt tagasiulatuva perioodi katteks nõutavaks summaks 584,80 eurot. Hageja on nõus, et kostja tasub nimetatud võlasummat graafikujärgselt selliselt, et lisaks igakuisele elatisele 177,50 eurot tasutakse võla katteks 22,50 eurot.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning leidis, et tema on Eestist lahkumisel taganud oma lastele vajaliku järelevalve ja ülalpidamise ning vastupidiselt ei ole K.P. õigel ajal täitnud elatise tasumise kohustust. Kostjal on muid rahalisi kohustusi (käenduslepingust tulenevad kohustused, õppeleanu tasumine), samuti on vaja tasuda võlgasid, mis tekkisid ajal, kui laps(ed) elas(id) üksinda korteris. Kostja sissetulekuks on töötasu 520 eurot (tl 25), millest maksude mahaarvamisel jääb kostjale kätte 420 eurot. Kostja tunnistas, et pole oma tütart alates 2013 aprillist rahaliselt toetanud, kuna ta on sattunud raskesse materiaalsesse olukorda.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 04. aprilli 2014 otsusega hagi ning mõistis L.H. lt välja K.P.e kasuks elatise katteks perioodi 01. aprill 2013 kuni 31. märts 2014 eest 584,80 eurot (viissada kaheksakümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti). Summa tasumine toimub igakuiste maksetena vähemalt summas 22,50 eurot (kakskümmend kaks eurot ja viiskümmend senti) hageja seadusliku esindaja K.P. e kontole nr XXX. Maakohus mõistis L.H. lt välja elatise katteks alates 01. aprillist 2014 igakuiselt 177,50 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja viiskmmend senti) kuni 17. aprillil 1997 sündinud K.P.e täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatis tuleb tasuda jooksva kuu eest ette hageja seadusliku esindaja kontole. Maksekäsu kiirmenetluse raames elatisabina riigi poolt K.P. ele välja makstud 287,70 euro ulatuses läheb elatise nõudeõigus üle riigile. Hageja võimalikud menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. L.H. esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu otsus osaliselt ja vähendada tagasiulatuvat elatise nõuet perioodi 01. aprill 2013 – 31. märts 2014 eest 584,80 euro võrra. Alternatiivselt palub apellant vähendada elatise katteks perioodi 01. aprill 2013 – 31. märts 2014 eest 584,80 euro tasumine igakuiste maksetena 7,50 eurot hageja seadusliku esindaja pangakontole. Hageja võimalikud menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole apellant hagi õigeks võtnud, vaid märkis, et ei ole nõutud summaga, s.o 1 597, 50 eurot, nõus. K.P. ei täitnud ühiste laste suhtes ülalpidamiskohustust ja ei toetanud laste kasvatamist rahaliselt kuni apellandi vastu elatise nõude esitamiseni kohtus; 2) ei ole kohtuotsuses põhistatud ja välja toodud kõiki asjaolusid selleks, et mõista apellandilt välja elatis tagasiulatuvalt. Väär on kohtuotsuses toodud väide, et K.P. elab alates 01. aprillist 2013 seadusliku esindaja, s.o isa K.P. e, juures ja märtsi 2013 lõpust on isa ülalpidamisel. Tegelikkuses asus hageja elama isa juurde alates oktoobrist 2013 ja sellest ajast alates asus K.P. ka hageja suhtes minimaalselt hoolsuskohustust täitma; 3) kinnitas K.P., et ta ei soovi elada isa juures kuna isa uus elukaaslane tekitab talle lisapingeid ja häirib tema normaalset elu. Esimesel võimalusel asuks ta elama ema L.H. juurde ja sooviks, et hoolsuskohustust täidaks jätkuvalt ainult ema. Hageja seaduslik ja lepinguline esindaja on käitunud hagejaga pahauskselt tema arvamust ja seisukohti ära kuulamata; 4) ei taganud Viru Maakohus TsMS § 217 lg 8 kohaselt apellandile kohtumenetluses vajalikku õiguskaitset. Apellandil puudus kohtus lepinguline esindaja, millest tulenevalt jättis maakohus apellandi huvid ja esitatud seisukohad olulises osas tähelepanuta; 5) ei ole apellant suuteline võla koos jooksva elatisrahaga kogusummas 200 eurot igakuiselt tasuma. Hageja K.P. on andnud nõusoleku vähendada tagasiulatuva elatisraha väljamaksmist alates 01. aprillist 2013 – 31. märtsini 2014 summas 584,80 eurot, kuna apellant L.H. on alati vajadusel teinud rahalisi väljamakseid oma tütre K.P.e kasuks. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

5. Pooled palusid kinnitada kohtumäärusega kompromiss lähtuvalt apellatsioonkaebuse ulatusest järgmises: L.H. tasub perioodi 01. aprill 2013 kuni 31. märts 2014 eest 584,80 eurot K.P.e kasuks. Tasumine toimub igakuiste maksetena summas vähemalt 22,50 eurot K.P.e kontole XXX AS-s Swedbank. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda. Ülejäänud osas jääb Viru Maakohtu 04. aprilli 2014 otsus muutmata. Menetlusosalised lühendavad kaebetähtaja kolmele päevale. Kompromissi sisu on ette kantud kohtuistungil. Pooled kinnitasid, et nad on kompromissi sõnastusega nõus ning palusid kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 1 kinnitada. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on võimalik sõlmitud kompromissi täita (TsMS § 430 lg 3). Ringkonnakohus märgis, et kompromiss lähtub apellatsioonkaebuse ulatusest. Poolte kompromiss puudutab üksnes Viru Maakohtu 04. aprilli 2014 otsuse resolutsiooni p 1. Ringkonnakohus tühistab seoses kompromissi kinnitamisega kooskõlas TsMS § 431 lg-tega 1 ja

2 Viru Maakohtu 04. aprilli 2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-58453 resolutsiooni p 1 osas ja lõpetab tsiviilasjas tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise perioodi 01. aprill 2013 – 31. märts 2014 584,80 eurot osas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Ülejäänud osas jääb Viru Maakohtu

04. aprilli 2014 otsus kehtima ja kuulub täitmisele.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks