3-14-318/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Vangla kinnipeetav Aleksei Maksimov esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise millel oli summa 4,66 eurot, kuid kambrikaaslase omal oli 4,74 eurot. A. Maksimovi
Legislator headnote
AI generated3-14-318/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: A. Maksimovi
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Einar Vene, Agu Timmi
Määruse tegemise aeg ja koht
02.10.2014, Tartu
Haldusasja number
3-14-318
Haldusasi
Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt tekitatud
kahju eest hüvitise summas 500 eurot välja
mõistmiseks seoses majandustööde tegemise eest
ebavõrdse tasustamisega
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 22.04.2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksei Maksimovi määruskaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Halduskohtu 22.04.2014. a määrus
muutmata ja Aleksei Maksimovi määruskaebus
rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse
Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1. Tartu Vangla kinnipeetav Aleksei Maksimov esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise
taotluse, milles nõuab hüvitist 500 eurot, kuna 18.12.2013 jagati talle kaupluse tellimisleht,
millel oli summa 4,66 eurot, kuid kambrikaaslase omal oli 4,74 eurot. A. Maksimovi
hinnangul on talle kahju tekitatud asjaoluga, et teised kinnipeetavad said analoogilise või
suurema rahasumma töötamise eest, kuid töötasid A. Maksimovist vähem kui tema ise.
Tartu Vangla jättis 17.03.2014. a otsustusega nr 1-13/274-2 A. Maksimovi kahju hüvitamise
taotluse rahuldamata (tl 11).
2. A. Maksimov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt tekitatud kahju eest
hüvitise summas 500 eurot välja mõistmiseks. Kaebuse kohaselt määras Tartu Vangla nii
kaebaja kui ka kinnipeetavad N. Kohtovi ja V. Vesingi majandustöödele, kuid kaebajale
maksti novembrikuu eest 4,66 eurot, V. Vesingile 4,74 eurot ja N. Kohtovile 5 eurot. V. Vesing
ei töötanud laupäeviti ning N. Kohtov ei sorteerinud prügi, kuid mõlemad kinnipeetavad said
kaebajast rohkem tasu.
Kaebus sisaldab ka taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna kaebajal ei
ole tööd, sissetulekut ega vahendeid arveldusarvel.
3. Tartu Halduskohus jättis 22.04.2014. a määrusega A. Maksimovi taotluse riigilõivu
tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata ja kaebuse käiguta ning andis tähtaja
riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks.
Halduskohus leidis, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud,
kuna kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek menetlusabi taotluse esitamisele
eelnenud neljal kuul oli 6,85 eurot. Samas on menetlusabi andmine seotud kavandatava
menetluses osalemise edukusega. Kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist, kuid
tõenäoline ei ole, et võimaliku eksimusega majandustööde eest makstava tasu arvestamisel
oleks täidetud mõni riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 toodud mittevaralise kahju
hüvitamise koosseis. Eeltoodu tõttu ei ole põhjust hinnata kaebaja osalemist menetluses
edukaks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4. A. Maksimov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 22.04.2014. a määruse
resolutsiooni p 1 tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta riigilõivu tasumise
kohustusest.
Määruskaebuse kohaselt on kaebajale arusaamatu, kust peab võtma töötu kinnipeetav 15 eurot
riigilõivu tasumiseks. Seadus peab olema kaebaja poolel, sest vangla tegi finantsilise
valearvestuse ja saada tehtud töö eest kuus tasu vähem kui 5 eurot, on inimese alandamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 22.04.2014. a määrus tuleb jätta muutmata ja
A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse
põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4 ja 203 lg 2). Seoses
määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
6. HKMS § 111 lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi
taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või ta suudab neid
tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses
osalemine on edukas. Seega ei ole isiku maksejõuetus selline asjaolu, mis vabastaks ta
automaatselt riigilõivu tasumisest. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis
vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda tal
menetluskulusid tasuda, talle menetlusabi ei anta. Antud asjas puudub vaidlus selle üle, et isik
on maksejõuetu ja ei ole võimeline tasuma riigilõivu. Samas on halduskohus õigustatult
leidnud, et kuna kaebajale ei saanud võimaliku eksimusega majandustööde teostamise eest
makstava tasu arvestamisel tekkida RVastS § 9 lg-s 1 toodud alustel mittevaralist kahju, siis ei
ole tema menetluses osalemine eeldatavalt edukas ja puudub alus tema riigilõivust
vabastamata jätmiseks sellel alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
Einar Vene
Agu Timmi