3-14-51633/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-51633

Määruse kuupäev

30. september 2014

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

Eva Panksepp, Ave Kreinin ja Henno Medvedski kaebus Riigimetsa

Majandamise Keskuse (RMK) Jõgevamaa metskonna tekitatud

varalise kahju hüvitamiseks summas 2549,70 eurot ning

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 300 eurot.

Menetlusosalised

Kaebajad – Eva Panksepp, Ave Kreinin, Henno Medvedski

Vastustaja – Riigimetsa Majandamise Keskus

Resolutsioon

Jätta kaebus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Eva Panksepp, Ave Kreinin ja Henno Medvedski esitasid 31.07.2014 Tartu

Halduskohtule kaebuse Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Jõgevamaa metskonna

tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 2549,70 eurot ning mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 300 eurot. Kaebuse kohaselt on kaebajatele Jõgevamaal Saare vallas

Koseveski külas asuvalt Tindimurru kinnistult õigusvastase metsaraidega tekitatud varaline

kahju ning mittevaraline kahju väärikuse alandamise ja vaimsete kannatuste põhjustamisega.

2. Tartu halduskohus võttis kaebuse 05.09.2014 määrusega menetlusse ning kohustas

vastustajat esitama Tartu halduskohtule kirjaliku vastuse kaebuse kohta hiljemalt

26.09.2014.a.

3. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) esitas kohtule vastuse, leides, et kaebajad on

ekslikult kaebuse esitanud halduskohtusse kuna kaebus ei allu halduskohtu pädevusse.

Vastustaja märgib, et RMK ja kaebajate vahel esineb riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg-st

3 tulenevalt eraõiguslik suhe. Vastustaja on avaliku võimu kandja, kelle ülesandeks on

riigimetsa korraldamine ja kasutamine ning tegutses riigimetsa langetades kinnisasja

omanikuna.

Kohtu seisukoht

4. HKMS § 151 lg 1 p 1 sätestab, et kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud.

HKMS § 121 lg 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega, kui vaidluse lahendamine ei

ole halduskohtu pädevuses.

5. Kohus on seisukohal, et E.Panksepa, A.Kreinini ja H.Medvedski halduskohtusse esitatud

ja halduskohtu poolt menetlusse võetud kaebus kulub tagastamisele kaebust läbi vaatamata,

kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

6. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebajad taotlevad

kahju hüvitamist, mis on kaebuse järgi põhjustatud vastustaja õigusvastase metsaraidega.

Riigivastutuse seaduse alusel ei saa oma õigusi kaitsta eraõiguslikus suhtes tekkinud kahju

korral. RVastS § 1 lg 3 kohaselt käsitletakse avaliku võimu kandja poolt kahju tekitamisena

eraõiguslikus suhtes ka juhul, kui avaliku võimu kandja on rikkunud oma õigusi kinnisasja

omanikuna. Kohus nõustub Riigimetsa Majandamise Keskuse seisukohaga, et riigimetsa

langetades tegutses ta kinnisasja omanikuna. Avaliku võimu kandja võib avaliku ülesande

täitmisel asuda suhtesse, mis on sarnased eraisikute vahelistele suhtele. Nii on Riigikohtu

erikogu 20.12.2001 otsuses asjas nr 3-3-1-15-01 märkinud: „Kui avaliku võimu kandja

seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne

seisundiga, milles võivad olla eraisikud, räägib see suhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise

kasuks. Sellisel juhul ei ole põhjust asendada eraõiguslikku regulatsiooni avalik-õiguslikuks“.

Kohus on seiskohal, et kaebajate ja vastustaja vaheline vaidlus ei ole avalik-õigusliku

iseloomuga. Ainult asjaolu, et Riigimetsa Majandamise Keskus on põhimääruse järgi

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigitulundusasutus, esindades oma

ülesannete täitmisel riiki, ei muuda kaebajate ja RMK vahelist suhet avalik-õiguslikuks.

Kaebajate ja vastustaja vahel tekkinud vaidlus on tekkinud tsiviilõigussuhtest, seda nii

kaebajate poolt märgitud varalise kui mittevaralise kahju osas.

7. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse tervikuna läbi vaatamata. Kaebajatel on

võimalus oma õigusi kaitsta maakohtus.

8. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud

kaebaja. Vastustaja on kohtule esitatud vastuses esitanud taotluse kaebuse läbi vaatamata

jätmiseks, võimalike menetluskulude hüvitamise osas taotlust esitatud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts

kohtunik