2-14-53301/28 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30. september 2014. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-53301

Tsiviilasi

XXX hagi Tallinna linna (XXX) vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

3 018 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX)

Kostja: Tallinna linn (XXX), lepinguline esindaja XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada poolte 10. septembri 2014 taotlused dokumentaalsete tõendite

vastuvõtmiseks

ja

võtta

tsiviilasja

toimikusse

sel

kuupäeva

esitatud

menetlusdokumentide lisad.

2. Jätta

rahuldamata

poolte

19. septembri 2014

taotlused

täiendavate

dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks.

3. Jätta rahuldamata XXX(isikukood XXX) hagi Tallinna linna (XXX) vastu

töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest hüvitise saamiseks.

4. Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

2-14-53301

2 (5)

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX(hageja) esitas 11. aprillil 2014 Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (TVK)

avalduse Tallinna linn (XXX, kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise

nõudes. TVK lahendas avalduse 19. mai 2014. aasta otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/744 ja

jättis selle rahuldamata.

2. Hageja esitas 17. juunil 2014 kohtule hagiavalduse hüvitise nõudes, mida täpsustas

10. juulil 2014. Täpsustatud hagiavaldusega nõudis hageja kostjalt töölepingu lõpetamisest

vähem ette teatatud aja eest hüvitist 3 018 eurot. Hageja ei vaidlusta TVK otsust, millega

tema avaldus jäi rahuldamata. Kohus võttis hagi 11. juuli 2014. aasta määrusega menetlusse ja

toimetas selle kostjale kätte. Kostja vastas hagile 12. augustil 2014 ja vaidles sellele vastu.

3. Kohus määras 1. septembri 2014. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus

menetluses, lahendas poolte senised taotlused (sh võttis kohtuasja materjalide juurde TVK

toimiku) ja andis pooltele kirjaliku menetluse lõpuleviimiseks vajalikud tähtajad. Pooled

esitasid kohtu määratud tähtpäeval 10. septembril 2014 täiendavad seisukohad ja taotlused.

Hageja möönis oma taotluses, et kostja on siiski teatanud lepingu lõpetamisest ette 5 päeva ja

nõudis nüüd hüvitist 2 809,68 eurot. Koos vastustega teise poole taotlustele esitasid pooled

19. septembril 2014 veel täiendavaid tõendeid. Kohus muutis 19. septembri 2014. aasta

määrusega lahendi avalikult teatavaks tegemise aja tänaseks ja andis pooltele võimaluse

vastata teineteise täiendavatele taotlustele. Täiendavad seisukohad esitas ainult kostja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja nõue ja väited

4. Hageja nõuab kostjalt hüvitist töölepingu lõpetamisest vähem ette teataud aja eest. Hageja

ei ole kohtus enam vaidlustanud töölepingu lõppemist kostja ülesütlemisavalduse tõttu.

Hageja põhiväited on järgmised:

− poolte töösuhe vältas 13 aastat ja see lõppes kostjapoolse ülesütlemisega, millest

kostjal tuli ette teatada ette vähemalt 90 päeva;

− kostja teatas ülesütlemisest ette üksnes 5 päeva, st tal tuleb hüvitada keskmine töötasu

85 päeva eest, mis hageja arvutuste järgi on 2 809,68 eurot;

− kostjal ei olnud õigust öelda lepingut üles etteteatamistähtaega järgimata muu hulgas

seetõttu, et kahe töövõimetusperioodi vahel oli hageja puhkusel ja töölepingu

ülesütlemise ajaks ei olnud töövõimetus kestnud järjest nelja kuud.

5. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised:

2-14-53301

3 (5)

− hagi on aegunud, sest see on esitatud enam kui üks kuu pärast töösuhte lõppemist;

− hageja ei saa nõuda kostjalt hüvitist töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja

eest, sest hageja oli ajutiselt töövõimetu ja sai sama aja eest töövõimetushüvitist;

− kostja ei pidanud hageja töölepingu ülesütlemisel etteteatamistähtaega järgima. Hageja

töövõimetus oli lepingu ülesütlemise ajaks kestnud üle poole aasta ja kostjal oli

takistusi hageja asendamise senisel viisil korraldamisega.

7. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib

kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega.

Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada

avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.

10. TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata

mõlema poole 10. ja 19. septembri 2014 dokumentaalsete tõendite esitamise taotlused. Kohus

rahuldab 10. septembri 2014 taotlused ja võtab sel päeval poolte esitatud täiendavad tõendid

toimikusse. Pärast tõendite ja taotluste esitamise tähtpäeva esitatud tõendid jäävad vastu

võtmata, st 19. septembri 2014 taotlused jäävad rahuldamata, sest kumbki pool ei

põhjendanud hilinemist ja kohtu hinnangul ei ole hilinenult esitatud tõendid enam ka

asjakohased ega vajalikud asja lahendamisel. Osaliselt esitasid mõlemad pooled dokumente,

mis on TVK toimikus juba olemas. Viidatud lisasid ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu

vaja ega võimalik tagastada (Riigikohtu 5. novembri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

101-12, p 29, ja 23. oktoobri 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 42).

11. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

− hageja töötas kostja juures 13 aastat ja tema töötasu oli 1 006 eurot kuus (TVK tlk 23);

− hageja haigestus 24. augustil 2013 ja oli sellest ajast alates ajutiselt töövõimetu;

− kostja saatis 13. märtsil 2014 hagejale ettepaneku, milles pakkus hagejale teist tööd ja

teatas töölepingu lõpetamise kavatsusest (TVK tlk 17–18);

− kostja

ütles

töölepingu

üles

25. märtsi 2014

käskkirjaga

nr 4.3-20

alates

11. aprillist 2014 (tlk 6, TVK tlk 19);

− hageja vaidlustas töölepingu ülesütlemise TVK-s, kus hageja avaldus jäi rahuldamata

(tlk 3–5) ja kohtus ei ole TVK otsust vaidlustatud.

12. Hageja nõude õiguslik alus on töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 5, mis sätestab muu

hulgas, et kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on

töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja

järgimisel. Riigikohtu 29. oktoobri 2012. aasta otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-116-12 nähtub, et

viidatud hüvitist tuleb arvutada tööpäevade arvu ja keskmise päevapalga järgi (vt viidatud

otsuse p 12 viies lõik). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas kostja juures 13 aastat, st

temaga sõlmitud töölepingu erakorralisest ülesütlemisest tuli TLS § 97 lg 2 p 4 järgi ette

teatada vähemalt 90 kalendripäeva. Samuti ei ole vaidlust hageja töötasu suuruses. Kostja

vastuväidetest tulenevalt on vaidlus selles, kas hageja nõue on aegunud, millise aja võrra

vähem teatas kostja töölepingu ülesütlemisest ette võrreldes TLS § 97 lg 2 p-ga 4 ja kas

kostjal tuleb vähem ette teatatud aja eest maksta hagejale hüvitist.

2-14-53301

4 (5)

13. Kohus lahendab esmalt kostja aegumise vastuväite. Individuaalse töövaidluse

lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste

tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või

kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud sama paragrahvi lg-tes 2 ja 3 ettenähtud juhul.

Eelviidatud erandid käsitlevad aegumist töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks ja töötasu

nõude esitamisel. Käesolevas asjas esitatud hagiga nõuab hageja hüvitist töölepingu

lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest, st esitatud ei ole kumbagi ITVS § 6 lg-s 2 või 3

märgitud nõudest. Seetõttu tuleb aegumistähtaeg määrata sama paragrahvi esimese lõike

alusel. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 1 esimesele lausele algab

aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TLS

§ 84 lg 1 näeb ette, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded

sissenõutavaks. Pooled ei vaidle praeguseks selle üle, et tööleping lõppes 11. aprillil 2014, st

alates sellest kuupäevast hakkas kulgema ka käesolevas asjas esitatud nõude nelja kuu

pikkune aegumistähtaeg, mis ei olnud hagi esitamise ajaks 17. juunil 2014 veel möödunud.

Järelikult ei ole hageja nõue aegunud.

14. Kohus ei nõustu kostjaga, et hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel ei tule üldse maksta töötajale,

kes on töölepingu lõppemise ja sellest etteteatamise ajal ajutiselt töövõimetu. TLS eelnõu

seletuskirja kohaselt on töölepingu lõpetamisest ette teatamise tähtaeg mõeldud

ümberkohanemiseks ja uue töökoha leidmiseks. Rahvusvahelise põhimõtte kohaselt on

mõistliku etteteatamisaja peamiseks eesmärgiks anda töötajale vaba aega uue töö otsimiseks

enne olemasoleva töösuhte lõppemist ehk ajal, millal töötaja saab veel töötasu. Eeltooduga on

kooskõlas etteteatamistähtaja kohaldamise asemel selle hüvitamine rahas. Vaba aja andmisel

säilib töötajale tema keskmine töötasu (eelnõu nr 299 SE, lk 76). Sellest järeldab kohus, et

seadusandja eesmärk TLS § 100 lg 5 kehtestamisel oli töötajale sellise tasustatava aja

andmine, mida ta saab kasutada uue töökoha leidmiseks. Seega ei välista töötaja ajutine

töövõimetus lepingu lõppemise ajal või etteteatamisajaga ühtival perioodil hüvitise maksmist

TLS § 100 lg 5 alusel.

15. Töötajale hüvitatava etteteatamise aja pikkust reguleerib seaduses TLS § 97, mille lg 3

näeb ette, et sama seaduse § 88 lg-s 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda

etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või

mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Käesoleval juhul ütles kostja töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 1 alusel, st kohtul tuleb hinnata,

kas kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei võinud hageja mõistlikult nõuda

lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kui tööandjal ei ole kohustust järgida

töölepingu ülesütlemisel etteteatamistähtaega, siis puudub tal ka kohustus maksta sama aja

eest hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel. Kohus nõustub kostjaga, et käesoleva juhtumi asjaoludel

võis kostja öelda pooltevahelise töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata. Hageja oli

töövõimetuse tõttu töölt eemal alates 24. augustist 2013, st töölepingu lõppemise ajaks ca

7,5 kuud. Kohtu hinnangul ei tule käesoleva juhtumi asjaoludel lugeda töövõimetuse tõttu

töölt eemalolekut katkenuks hageja vahepealse puhkuse tõttu, sest hageja kinnitas ka ise TVK

istungil, et ta ei ole vahepeal tööle asunud (TVK tlk 11–12, 26). Samuti puuduvad tõendid

selle kohta, et hageja töövõime oleks tegelikult vahepeal taastunud. Hageja ajutise

töövõimetuse lõppemist ei olnud töölepingu lõpetamise ajal ette näha ja kostjal puudus

mõistlik võimalus hageja tööle naasmise ajaga arvestamiseks. Pooled suhtlesid hageja ajutise

töövõimetuse kestel ja kostja ilmutas vajalikku hoolt hageja tervenemise aja ja tema töökohale

naasmise võimaluse säilimise vastu TLS § 88 lg 1 p 1 teises lauses ette nähtust praktiliselt

kaks korda pikemal ajavahemikul (tlk 46–51, TVK tlk 20, 50–58). Kohtu hinnangul ei ole

TLS § 97 lg 2 eesmärk panna tööandjale kohustus teatada ajutise töövõimetuse tõttu pikalt

eemal viibivale töötajale töölepingu lõpetamisest ette vähemalt kogu seaduses või

kollektiivlepingus ette nähtud tähtaja ulatuses. TLS seletuskirjast nähtub muu hulgas, et

2-14-53301

5 (5)

töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ei ole ette teatada, kui töölepingu ülesütlemise

aluseks olev mõjuv põhjus ei võimalda tööandjalt eeldada

töösuhte jätkamist

etteteatamistähtaja möödumiseni (lk 62). Olukorras, kus hageja ajutine töövõimetus vältas

veel 15. juulini 2014 ja asendus seejärel osalisel püsiva töövõimetusega (tlk 52, 62–66), ei saa

kostjale ette heita hinnangut, mille kohaselt ei olnud hageja tööle naasmine võimalik ka

pikema etteteatamistähtaja jooksul. Eeltoodust järeldab kohus, et kostja ei pidanud hagejaga

töölepingu ülesütlemisel järgima etteteatamistähtaega, ja hagi jääb seetõttu rahuldamata.

16. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata kostja

kompromissettepaneku (tlk 53–56), hageja arvutused (tlk 61), sest neist ei nähtu asja

lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Siiski ei pea kohus põhjendatuks jätta neid tõendeid

vastu võtmata, sest need võivad omada tähtsust vaidluse teistsuguse lahendamise korral

käesoleva otsuse vaidlustamise korral.

17. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 alusel 3 018 eurot. Kohus leiab, et nõudesumma

vähendamine ei mõjuta asja hinda maakohtus.

18. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik