2-13-58152/14 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Tsiviilasi nr 2-13-58152

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Heiki Kolk

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29.septembril 2014 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus

Tsiviilasja number

Tsiviilasja hind

2-13-58152

1 772, 85 eurot

Hagi ese

K. J. OÜ hagi A. J. vastu võlgnevuse nõudes

Pooled ja nende esindajad

Menetluse liik

Hageja K. J. OÜ, registrikood 11906650, asukoht Rüütli

23 Tartu, esindaja A. K. , Balti V. S. Keskus OÜ,

registrikood 11652332, asukoht Rüütli 23 Tartu, e-post:

inkasso@sissenoudekeskus.ee;

kostja

A.

J. ,

i.

,

.

N. ,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xx, tegelik viibimiskoht teadmata

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K. J. OÜ hagi A. J. vastu.

2. Välja mõista A. J. `elt K. J. OÜ kasuks 1 468 (üks tuhat nelisada kuuskümmend kaheksa)

eurot ja 69 senti, millest tagastamata krediidisumma on 1126, 50 eurot; järelmaksuintress

119, 31 eurot; krediidiintress 1,49 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 63,90 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 157, 49 eurot.

3. Välja mõista A. J. `elt K. J. OÜ kasuks alates 30.11.2013 tagastamata krediidisummalt,

so 1126, 50 eurolt viivis 27% aastas kuni tagastamata krediidisumma tasumiseni, kusjuures

viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 157, 49 eurot ei tohi ületada

põhinõude 1126, 50 euro suurust.

4. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud A. J. `e kanda.

6. Välja mõista A. J. `elt K. J. OÜ kasuks menetluskulu 240 (kakssada nelikümmend)

eurot.

7. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

K. J. OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks

tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

A. J. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses

seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on K. J. OÜ hagi A. J. vastu tarbijakrediidilepingust

tuleneva tagastamata krediidisumma 1126,50 euro; järelmaksuintressi 119, 31 euro;

krediidiintressi 1,49 euro; võla sissenõudmisega seotud kulude 63,90 euro ja sissenõutavaks

muutunud viivise ajavahemiku lepingu ülesütlemisest 24.05.2013-29.11.2013 eest 157,49

euro nõudes. Samuti on hageja esitanud nõude arvestades TsMS § 367 sätestatut välja mõista

alates 30.11.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 27%

tagastamata krediidisummalt aastas.

Hageja nõue tuleneb poolte vahel 08.01.2013 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1300104/10ta

rikkumisest. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle taotletava järelmaksu

summas 1126,50 eurot; millest 1108 euro eest soetas kostja 08.01.2013 Klick Eesti AS-ilt

kuuluvast kauplusest järelmaksuga eseme H. P. g6-2109sy Apple iPad WiFi+4G 16GB ning

18,50 eurot kuulus poolte kokkuleppel tasaarveldamisele lepingu sõlmimise tasuga. Lepingu

järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale järelmaksu intressi 17,8924% järelmaksu

summalt aastas ja tasuma krediidiintressi 27% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte

kokkuleppel kohaldatakse lepingule K. J. OÜ järelmaksulepingute üldtingimusi nr JL, vers

2.8. Üldtingimuste p 7.5 kohaselt kohustub krediidisaaja krediidiandjale hüvitama võla

sissenõudmisega seotud kulud vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Tulenevalt üldtingimuste

p 7.1 on antud juhul lepingujärgseks viivisemääraks lepingu põhitingimustes sätestatud

krediidiintressimäär ehk 27% võlgnevalt summalt aastas. Hageja on oma nõude

põhjendamiseks esitanud kohtule ärakirjad järelmaksulepingust, maksegraafikust, lepingu

üldtingimused,

lepingu

ülesütlemise

hoiatuse,

lepingu

ülesütlemisavalduse,

meeldetuletuskirjad, teenuste hinnakirja (tl 9-19).

2. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagi

kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei

vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud

hagimaterjalides märgitud ja registrijärgsel aadressil . N. , Sõmerpalu alevik, Sõmerpalu vald,

Võrumaa on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega „saaja ei viibinud kohal“. Võru

linnavalitsusel puuduvad andmed tema tegeliku elu- või viibimiskoha osas. Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri õiendi kohaselt aadressil . N. , Sõmerpalu alevik, Sõmerpalu

vald, Võrumaa A. J. ei ole viibinud ning Võru kriminaaltalituse poolt on A. J. kuulutatud

tagaotsitavaks ning tema asukoht on teadmata. Hageja on taotlenud menetlusdokumentide

avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult

kättetoimetatud

avaldamisega

Ametlikes

Teadannetes

04.juulil

2014.

Avalikult

kättetoimetamisega loeb kohus arvestades TsMS § 317 lg 5 sätestatut menetlusdokumendid

kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja,

kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult

vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades TsMS § 407 lg 1, 2 võimalusi

lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

3. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel

juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5

märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus

TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4

alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas

üksnes õigusliku põhjenduse.

Hageja on hagiavalduses märgitud asjaolusid õiguslikult põhjendanud viidates VÕS §-dele

76 lg 1; 94; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 396 lg 1, 402, 416 lg 1; TsMS § 367.

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule,

kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud,

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud viivise

määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse

rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene

teisiti.

VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa

tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise

korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus-

või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

4. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil

asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning

kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 1 468, 69 eurot, millest tagastamata

krediidisumma on 1126, 50 eurot; järelmaksuintress 119,31 eurot; krediidiintress 1,49 eurot;

võla sissenõudmisega seotud kulud 63,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 157,49

eurot.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD

5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1 alusel menetluskulud

kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses

kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks

menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg-

tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS §-s 1741 sätestatud korras.

Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist, so riigilõiv 175 eurot ning

õigusabikulu 114 eurot (tl 6-7).

TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu

tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv.

Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse

elektroonilisel esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 175 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui

lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude

taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on

piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades

hagiavalduse vormi, nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas

ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud

ja vajalikuks õigusabi kuluks 65 eurot.

Neil asjaoludel ja juhindudes TsMS § 1741 lg-s 3 sätestatust, tuleb kostjalt välja mõista

hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot ja

õigusabikulud summas 65 eurot, kokku seega 240 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heiki Kolk

Kohtunik