3-14-51192/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

29.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51192

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla 16.06.2014. a

vastusele nr 6-24/3751-2

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aleksei Maksimovi määruskaebus rahuldamata

ja Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määrus muutmata.

2. Jätta Aleksei Maksimovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 17.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis, et ta ei

ole nõus Tartu Vangla 16.06.2014. a vastuses nr 6-24/3751-2 toodud arvamusega. Lisaks

märkis A. Maksimov küsimuse, kus ja kuidas vaidlustada vangla vastust. Kaebusele oli

lisatud Tartu Vangla 16.06.2014. a vastus nr 6-24/3751-2 (tl 2), mille kohaselt esitas A.

Maksimov 02.06.2014 vanglale pöördumise, milles soovis, et vangla väljastaks talle

pesukäsna. Vangla teatas, et pesukäsna A. Maksimovile vangla kulul ei väljastata, kuna

pesukäsn ei kuulu elementaarsete hügieenivahendite seas väljastatavate esemete hulka ning

vanglal puudub kohustus selle väljastamiseks.

2. Tartu Halduskohus 30.06.2014. a määrusega (tl 6-6p) tagastas A. Maksimovi kaebuse.

Kohtu arvates saab kaebusest järeldada, et kaebaja hinnangul on vangla pesukäsna

väljastamisest keeldumisel käitunud õigusvastaselt. Kohus märkis, et kaebaja ei ole

täpsustanud kaebuse nõuet vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lgle 2.

Kohus ei pidanud vajalikuks kaebuse käiguta jätmist nõude täpsustamiseks, kuna kaebajale on

eelnevates kohtuasjades piisavalt selgitatud, millistele nõuetele kaebus peab vastama ning

käesolev kaebus ei oleks isegi nõude täpsustamise korral menetletav. Arvestades, et kaebaja

on esitanud 16.06.2014 toimingu vaidlustamiseks kaebuse kohtusse 17.06.2014, siis ei saa

kohtu hinnangul olla kaebajal läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus tühistamis-,

kohustamis- või hüvitamisnõude esitamiseks vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-tele 5

ja 8 ning nimetatud nõuete osas kuuluks kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Kohus kontrollis, kas vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise eeldused

on täidetud (HKMS § 45 lg 2). Kohus märkis, et käesoleval juhul on kaebajal võimalus oma

õiguste efektiivsemaks kaitsmiseks, läbides kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse ning

esitades seejärel kohtule kohustamisnõude pesukäsna väljastamiseks. Kohus asus seisukohale,

et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna tema õiguste kaitseks

leidub tõhusamaid vahendeid. Eeltoodud põhjustel leidis kohus, et kaebaja tuvastusnõue

seoses pesukäsna väljastamisest keeldumisega ei ole lubatav, kuna kaebajal puudub

kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, ning ülejäänud halduskohtumenetluse nõuete osas

ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohtu hinnangul on kaebaja

õiguste võimalik rikkumine väheoluline ning puudub vajadus esitatud kaebuse edasiseks

menetlemiseks. Eeltoodud põhjustel tagastas kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2

p 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. A. Maksimov esitas 16.07.2014 määruskaebuse (tl 12), milles märgib, et ta ei ole nõus

kohtu arvamusega, kuna ei ole kaitsjat, puuduvad seadused ja rikutud on Põhiseadust.

4. Tartu Halduskohus 22.08.2014. a määrusega (tl 16-16p) jättis käiguta A. Maksimovi

määruskaebuse ja andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse

kättesaamisest arvates. Kohus märkis, et määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks

tuleb kaebajal põhjendada, miks ta leiab, et vaidlustatud määrus on väär (HKMS § 205 lg 1

p 4) ning märkida tuleb andmed riigilõivu tasumise kohta (HKMS § 205 lg 1 p 5) ja esitada

kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument. Kohus viitas, et riigilõivuseaduse (RLS) § 571

lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kohus

selgitas, et kui kaebaja leiab, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik

esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

5. 08.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi puuduste kõrvaldamise avaldus

(tl 21), milles ta palub end vabastada riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid ega

sissetulekut. Lisaks märgib A. Maksimov, et vaidlustamiseks ja kohtuga kirjavahetuse

pidamiseks on vaja kaitsjat, kuna mitte kõik, mida kohus räägib, ei ole arusaadav.

6. Tartu Halduskohus 22.09.2014. a määrusega (tl 27-27p) vabastas A. Maksimovi riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 30.06.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas

määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja

lahendamiseks. Kohus märkis, et kuigi kaebaja viitab kaitsja vajadusele ja põhjendab kaitsja

puudumisega tagastamise määruse õigusvastasust, ei ole kaebaja esitanud selget taotlust riigi

õigusabi määramiseks. Kohtu hinnangul on 16.07.2014. a määruskaebuses ja 08.09.2014. a

avalduses toodud viited kaitsja vajadusele pigem määruskaebuse põhjendused ning mitte

eraldiseisev taotlus riigi õigusabi määramiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a

määruse üle, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi 17.06.2014. a kaebuse.

8. Esmalt kontrollib ringkonnakohus, kas 16.07.2014. a määruskaebus Tartu

Halduskohtu 30.06.2014. a määruse peale on õigesti menetlusse võetud (I) ning võtab

seisukoha kaebaja esitatud riigi õigusabi taotluse kohta (II). Seejärel lahendab

ringkonnakohus 16.07.2014 esitatud määruskaebuse (III).

I

9. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse

võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega

tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates

ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi

vaatamata.

10. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ega puuduste kõrvaldamise

avalduses ei ole Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt

esitatud, on selles märgitud, et määruskaebuse esitaja ei ole nõus kohtuga, millest järelduvalt

on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu

Halduskohtu 30.06.2014. a määruse. Halduskohus on 22.09.2014. a määrusega kaebaja

määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastanud. Seega on Tartu Halduskohus

22.09.2014. a määrusega A. Maksimovi määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

11. Lisaks on A. Maksimov määruskaebuses märkinud, et tal ei ole kaitsjat ning

puuduste kõrvaldamise avalduses on ta märkinud, et vaidlustamiseks ja kohtuga

kirjavahetuse pidamiseks on vaja kaitsjat, kuna mitte kõik, mida kohus räägib, ei ole

arusaadav. Tartu Halduskohus 22.09.2014. a määruses märkis, et kohtu hinnangul on

16.07.2014. a määruskaebuses ja 08.09.2014. a avalduses toodud viited kaitsja

vajadusele pigem määruskaebuse põhjendused ning mitte eraldiseisev taotlus riigi

õigusabi määramiseks. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. HKMS § 114 lg 1

kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma

menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Kaebuses halduskohtule

ei ole kaebaja kaitsja saamiseks menetlusabi taotlust esitanud, vaid ta on sellekohase

taotluse esmakordselt esitanud määruskaebuses, mida ringkonnakohus tõlgendab

kaebaja soovina saada riigi õigusabi määruskaebuse läbivaatamisel. Ringkonnakohus

võtab A. Maksimovi riigi õigusabi taotluse osas seisukoha alljärgnevalt (II).

II

12. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb A. Maksimovi määruskaebuses ja puuduste kõrvaldamise

avalduses märgitut tõlgendada taotlusena riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi

andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele

vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on

kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks

ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest

keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja

õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta,

kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et

menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et

halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja

õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat

vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis,

et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning võimaliku kohtupraktika. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A. Maksimovi

määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta

määruskaebuse lahendamist, siis on kaebaja võimeline oma õigusi määruskaebuse esitamisel

ise kaitsma, mistõttu jääb esitatud riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

III

13. Tartu Halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Ringkonnakohtul tuleb võtta seisukoht, kas

halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt. Kohtupraktikas on märgitud, et HKMS § 121 lg

2 p 1 sättes on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab tagastada kaebuse juhul, kui

kohtu arvates puudub kaebajal, eeldades tema faktiliste väidete tõendatust, ilmselgelt

kaebeõigus (Riigikohtu 23.10.2013. a määrus nr 3-3-1-29-13, p 16). Nimetatud alusel kaebuse

tagastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta, ja

seejuures tuleb kohtul kaebeõiguse ilmselget puudumist kaebuse tagastamise määruses ka

hoolikalt põhjendada (Riigikohtu 21.05.2014. a määrus nr 3-3-1-26-14, p 9).

14. Halduskohtule esitatud kaebusest saab järeldada, et kaebaja hinnangul on vangla

pesukäsna väljastamisest keeldumisel toiminud õigusvastaselt. Halduskohus on õigesti

märkinud, et kohtule esitatud kaebusest ei selgu kaebaja nõue vastavalt HKMS § 37 lg-le 2.

Kaebuse saamisel on kohtul kohustus kontrollida, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi

saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teha vajaduse korral kaebajale

ettepanek kaebust muuta (HKMS § 120 lg 1 p 3), samuti kontrollida, kas ei esine alust

kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks (HKMS § 120 lg 1 p 8). Kohus võib vajaduse

korral jätta kaebuse käiguta ja nõuda kaebajalt kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamist

(HKMS § 120 lg 3). Lähtuvalt asjaolust, et kaebaja poolt varasemalt esitatud arvukate

kaebuste menetluste raames on talle korduvalt selgitatud nõudeid, millele peab kaebus

vastama, ei pidanud halduskohus käesolevas asjas vajalikuks kaebuse käiguta jätmist nõude

täpsustamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et üksnes asjaolu pinnalt, et isikule

on varasemalt kohtu poolt selgitatud nõudeid, millele kaebus peab vastama, ei pruugi siiski

alati olla põhjendatud seisukoht, et puudub vajadus nõuda kaebajalt kaebuses esinevate

puuduste kõrvaldamist, kuid hinnates käesolevas asjas kaebuse tagastamise aluseks olevaid

asjaolusid, on halduskohtu käitumine aktsepteeritav. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lgst 2 ja § 201 lg-st 4.

Halduskohus on 30.06.2014. a määruses piisavalt põhjalikult analüüsinud kaebuse

tagastamise aluseid, tõdenud õigesti rikkumise väheolulisust ja igati arusaadavalt selgitanud,

et kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid, mistõttu ei ole tuvastamiskaebuse

esitamise eeldused täidetud. Seega on ringkonnakohtu hinnangul halduskohtu põhjendused

piisavad ning halduskohtu määrus on õiguspärane. Määruskaebuses ega puuduste

kõrvaldamise avalduses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse

rahuldamise.

15. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi määruskaebuse rahuldamata

ja Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel