3-14-51898/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

29.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51898

Haldusasi

Jevgeni Kuznetsovi kaebus Viru Vangla

kinnipidamistingimustega

põhjustatud

kahju

hüvitamiseks summas 2780 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.09.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jevgeni Kuznetsovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Jevgeni Kuznetsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.09.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28.08.2014 saabus Tartu Halduskohtusse J. Kuznetsovi kaebus (tl 1-2) Viru Vangla

kinnipidamistingimustega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 2780 eurot. Kaebaja väitel

viibis ta Viru Vanglas 01.01.2010 kuni 17.05.2010, kus kambris oli pinda vähem kui 3 m²

ühele inimesele, ka puudus värske õhu ringlus. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse

riigilõivust vabastamiseks.

2. Viru Vangla 08.09.2014. a vastuses kohtunõudele (tl 11) teatas, et J. Kuznetsov

esitas 29.05.2014 vanglale kahjunõude (tl 12-12p) seoses ebapiisava isikliku ruumiga

kambris ning Viru Vangla jättis 04.08.2014. a vastusega nr 6-16/162-3 (tl 13) J.

Kuznetsovi taotluse läbi vaatamata, kuna kaebaja viibis Viru Vanglas viimati

18.05.2010, kaebaja ei esitanud taotlust menetlustähtaja ennistamiseks ja vanglal

puudub alus iseseisvalt kahju hüvitamise taotluse tähtaja ennistamiseks.

3. Tartu Halduskohus 10.09.2014. a määrusega (tl 15-15p) tagastas J. Kuznetsovi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus leidis, et käesoleval

juhul jäeti kaebaja hüvitamistaotlus vangla poolt läbi vaatamata, seega ei ole täidetud ükski

vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 alternatiiv, et kohustuslikku kohtueelset menetlust saaks

lugeda läbituks. Kaebuse esitamine on lubatav vaid juhul, kui taotlus on jäetud läbi vaatamata

ebaõigesti, mistõttu kohus kontrollis Viru Vangla 04.08.2014. a hüvitamisnõude läbi

vaatamata jätmise otsuse õiguspärasust. Kohus märkis, et kannatuste või ohu põhjustamisega

tekitatud mittevaraline kahju saab isikule teatavaks üldjuhul selle tekkimise hetkel, mistõttu

kaebaja pidi väidetavalt õigusvastaste kinnipidamistingimustega põhjustatud kahju

tekkimisest teada saama hiljemalt Viru Vanglas viibimise lõppemisel. Kaebaja kinnipidamine

väidetavalt õigusvastastes tingimustes Viru Vanglas lõppes 18.05.2010 ning kaebaja esitas

hüvitamistaotluse vanglale 29.05.2014, seetõttu nõustus kohus vangla seisukohaga, et kaebaja

pöördus vangla poole hüvitamisnõudega pärast riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3

sätestatud kolmeaastast tähtaega. Kohus möönis, et vangla ei ole andnud haldusmenetluses

kaebajale võimalust taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja kaebetähtaja ennistamise

taotluse esitamiseks, kuid viitas, et vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg-le 3 ei

ennistata menetlustähtaega, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud

tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Kohus leidis, et kuna kaebaja esitas

hüvitamisnõude vanglale enam kui neli aastat pärast väidetava kahju põhjustamist, siis ületas

kaebaja hüvitamistaotluse esitamisel kolmeaastast kaebetähtaega enam kui aasta võrra ning

HMS § 34 lg 3 ei oleks võimaldanud haldusorganil kaebetähtaega ennistada isegi vastava

taotluse esitamise korral. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul Viru Vangla jätnud kaebaja

hüvitamistaotluse õiguspäraselt läbi vaatamata ning kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset

menetlust nõuetekohaselt läbinud, millest tulenevalt asus kohus seisukohale, et kaebajal ei ole

kaebuses esitatud hüvitamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, mistõttu ei

ole tema kaebus kohtus menetletav. Kuna kohus tagastas kaebuse, siis ei võtnud kohus

seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. 12.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse J. Kuznetsovi määruskaebus (tl 18), milles ta

märgib, et kirjutas kohe, kui sai teada, et tema õigusi on rikutud. J. Kuznetsov mainib, et ta ei

ole jurist, kes teab enda õigusi ja kohustusi ning vangla ei ole talle öelnud, et tema õigusi on

rikutud. J. Kuznetsov palub annullerida Tartu Halduskohtu otsus ning teha uus ja õiglane

otsus.

5. Tartu Halduskohus 17.09.2014. a määrusega (tl 20-20p) jättis määruskaebuse käiguta.

Kohus viitas, et määruskaebuses puuduvad andmed riigilõivu tasumise kohta ja halduskohtu

viitenumbrile ei ole laekunud ülekannet seoses käesoleva määruskaebusega. Kohus selgitas, et

riigilõivuseaduse § 57¹ lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule määruskaebuse esitamisel

riigilõivu 15 eurot ning kaebajal tuleb esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument.

Kohus märkis, et kui kaebajal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik

esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

6. 22.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse J. Kuznetsovi puuduste kõrvaldamise vastus

(tl 23), milles ta taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, kuna ta ei tööta, viibib vanglas ja tal

puuduvad sissetulekud.

7. Tartu Halduskohus 25.09.2014. a määrusega (tl 28) vabastas J. Kuznetsovi riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse määruskaebuse Tartu Halduskohtu

10.09.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle Tartu

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

9. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi võttes

lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. J. Kuznetsov palub määruskaebuses annullerida

Tartu Halduskohtu otsus ning teha uus ja õiglane otsus. Ringkonnakohus on seisukohal, et

määruskaebuse esitaja taotlust tuleb tõlgendada taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu

10.09.2014. a määrus.

10. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on kinnipeetav, kes esitas halduskohtule kahju

hüvitamise nõude seonduvalt tema kinnipidamistingimustega perioodil 01.01.2010 kuni

17.05.2010. VangS § 11 lg 8 näeb ette kohtueelse menetluse vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul,

arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada

saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle

põhjustanud sündmusest arvates. Kaebaja pidi VangS § 11 lg-st 8 ning RVastS § 17 lg-st 3

tulenevalt esitama kahju hüvitamise taotluse vanglale eelviidatud sättes nimetatud tähtaja

jooksul. Vastasel juhul ei saanud taotlust lugeda nõuetekohaselt esitatuks. Seega on

halduskohus õigesti toiminud, asudes HKMS § 120 lg 1 p-st 8, § 121 lg 1 p-st 4 ning § 47 lgst

1 tulenevalt kontrollima, kas isik on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast.

11. RVastS § 17 lg 3 seob kahjunõudega haldusorgani poole pöördumise kahjust ja selle

põhjustajast, mitte kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamisega. Kaebaja on kaebetähtaja

kulgema hakkamist seetõttu ekslikult seostanud kahju tekitamise õigusvastasusest

teadasaamisega. Kuivõrd kaebaja on esitanud taotluse kahju hüvitamiseks seoses liiga vähese

isikliku ruumiga kinnipidamiskambris, siis pidi ta väidetavast kahju tekkimisest ja selle

põhjustajast teadlik olema hiljemalt 18.05.2010, kuid kahjunõude vanglale esitas ta alles

29.05.2014. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus eeltoodust tulenevalt asunud

põhjendatult seisukohale, et kaebaja on esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale pärast

RVastS § 17 lgs 3 sätestatud kolmeaastast tähtaega.

12. Kaebetähtaegade eesmärgiks on kaitsta õiguskindlust (Riigikohtu 01.10.2002. a määruse

nr 33-1-57-02 p 20) ning seetõttu on kaebetähtaja rikkumise tagajärjeks isiku kaebeõiguse

kaotus. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et mida enam on kaebuse esitamisega

hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (16.10.2002 otsuse nr 33141-

02 p 11). Kaebetähtaja ennistamist kui õiguskindluse põhimõtte minetust õigustavad üksnes

määrava tähtsusega põhjused, mis takistasid kaebajal kohtu poole tähtaegselt pöörduda.

Põhjuseks, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist, on kohtupraktikas üldreeglina peetud

objektiivset asjaolu, mis on kaebajast sõltumatult tinginud kaebetähtajast mittekinnipidamise.

Kaebuses märgitud põhjus kinnipidamistingimuste osas väidetavast õigusvastasusest

teadasaamine EIK lahendite pinnalt ei ole kahjunõudega kohtusse pöördumise objektiivne

takistus, mistõttu ei ole see kaebetähtaja ennistamise aluseks. Samuti ei saanud hilisemast

kohtupraktikast teadasaamine tagantjärgi tekitada kaebajale mittevaralist kahju.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on põhjendatult ka märkinud, et kuna kaebaja esitas

hüvitamisnõude vanglale enam kui neli aastat pärast väidetava kahju põhjustamist, siis ei

oleks HMS § 34 lg 3 võimaldanud haldusorganil kaebetähtaega ennistada isegi kaebetähtaja

ennistamise taotluse esitamise korral.

13. Kokkuvõtlikult tõdeb ringkonnakohus, et halduskohus on kaebetähtaja kulgemise

hindamisel kohaldanud õigesti seadust. Kuna kaebaja ei käitunud kohtueelses menetluses

nõuetekohaselt, siis ei ole hilisem kaebus HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Seega ei ole

kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, mistõttu kuulus

kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

14. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus J. Kuznetsovi määruskaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 10.09.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel