3-12-1642/58 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-1642

Haldusasi

Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vangla 24. mai 2012. a

käskkirja nr 6.-1/341-KP tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11. märtsi 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Nikiforovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Nikiforov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksei Nikiforovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11. märtsi

2013. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 27.

oktoober 2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 25. augusti 2011. a käskkirjaga nr 6.-1/477-KP kohaldati kinnipeetav Aleksei

Nikiforovi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 alusel.

Viru Vangla pikendas 24. mai 2012. a käskkirjaga nr 6.-1/341-KP kolmandat korda järjest

(eelnevad pikendamised 25. novembril 2011 ja 21. veebruaril 2012) isiku suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamist kuni asjaolude äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui

kolmeks kuuks.

A. Nikiforov esitas Viru Vangla 24. mai 2012. a käskkirjale, millega pikendati täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamist, vaide, mis jäeti Viru Vangla 9. augusti 2012. a vaideotsusega

nr 6-12/252-3 rahuldamata.

2. A. Nikiforov esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Viru Vangla 24. mai

2012. a käskkirja, millega pikendati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt:

2.1. Kaebaja suhtes on korduvalt alusetult pikendatud täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist. Kaebajat keeldutakse avatud osakonda lubamast.

2.2. Asjaolu, et kaebaja on minevikus toime pannud õigusrikkumisi, ei tähenda, et need leiaks

aset ka tulevikus. Kõikide oma rikkumiste eest on ta kartserikaristuse ära kandnud.

3. Tartu Halduskohtu 11. märtsi 2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendustes

leiti järgnevat:

3.1. VangS § 69 lg 1 järgi kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes

süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma

tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele

isikutele või vangla julgeolekule ning täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske

õigusrikkumise ärahoidmiseks. Nimetatud aluste esinemisel on vanglal kaalutlusõigus selles

osas, kas kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid või mitte ja milline meede valida.

3.2. „Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles

haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on

tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus

kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme

õiguspärasuse kontrollimisel saab arvestada neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne

meetme rakendamist.“ (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2009. a otsus nr 3-3-1-63-

09).

3.3. Kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel piiratakse oluliselt kinnipeetava õigusi,

peab meetme kohaldamine toimuma vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega, olema taotletud

eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati

kaebaja suhtes seetõttu, et ta lõhkus kambri akna klaaspaketi. Täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise eesmärgiks on uute õigusrikkumiste ärahoidmine. Julgeolekuabinõude

kohaldamisest saati on kaebaja toime pannud mitmeid uusi distsiplinaarrikkumisi. Vaidlustatud

haldusakti koostamise hetkel oli kaebajal 71 kehtivat distsiplinaarkaristust. Haldusakti

väljaandmisel on arvesse võetud kaebaja karistatust. Kaebaja on korduvalt lõhkunud vangla vara

ning eiranud ametnike korraldusi. Kaebaja varasem käitumine on tõestanud, et tegemist on väga

ettearvamatu ja ebastabiilse kinnipeetavaga, mistõttu on vanglal piisav alus arvata, et avatud

osakonda paigutamisel võib kinnipeetav 24. mai 2012 läbiviidud vestluse käigus öeldud

ähvardused täide viia, st kui ei soovi enam avatud osakonnas olla, lõhub akna ära, mistõttu

kohaldatakse tema suhtes VangS § 69 lg 1.

3.4. Kaebaja suhtes ei kohaldu VangS § 69 lg 3, kuna vaidlusaluse käskkirja andmise hetkeks ei

olnud kaebajast lähtuv oht olulisel määral vähenenud või ära langenud. Kaebaja näol on tegemist

ohtliku, süstemaatilise korrarikkujaga, kes teadlikult ja tahtlikult vanglas kehtivate normide

rikkumisega seab ohtu kogu vangla julgeoleku.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. A. Nikoforovi hiljem täiendatud apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

4.1. Kaebaja ei ole nõus sõnastustega, millega kaebajat iseloomustatakse.

4.2. Kaebaja on varasemate rikkumiste eest karistuse ära kandnud, mistõttu puudub alus VangS

§ 69 lg 1 kohaldamiseks. Kaebaja ei ohusta vangla julgeolekut.

4.3. Täiendavad julgeolekuabinõud ei enneta õigusrikkumiste toimepanemist, vaid tõukavad

kinnipeetavaid hiljem uusi õigusrikkumisi sooritama, sh enesevigastusi tekitama ja suitsiidi

sooritama.

5. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused

(kaebusele esitatud vastuse põhjal):

5.1. „Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles

haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on

tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus

kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline.“ (Riigikohtu

halduskolleegiumi 13. novembri 2009. a otsus nr 3-3-1-63-09).

5.2. Täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine toimub VangS § 69 lg-s 1 sätestatud asjaolude

esinemisel ning selle kohaldamisel tuleb teostada kaalutlusõigust.

5.3. Täiendava julgeolekuabinõu kohaldumisel võib toetuda kaebaja varasemale käitumisele.

Tuvastatud peab olema kinnipeetava konkreetne tegu või teave, mis osundab kavandatavale

teole. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kuni vajaduse äralangemiseni.

5.4. Kaebajat on korduvalt kriminaalkorras ja distsiplinaarrikkumiste eest karistatud, sh vangla

vara lõhkumise eest. 24. mail 2012 toimunud vestluse käigus avaldas kaebaja, et ta soovib minna

avatud osakonda ainult korraks ning sealt lukustatud kambrisse tagasisaamiseks on ta valmis

lõhkuma vangla vara. Kaebaja varasemast käitumisest nähtub, et ta võib olla ettearvamatu ja

ebastabiilne, mistõttu esines alus täiendavate julgeolekuabinõude pikendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses

esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (halduskohtumenetluse seadustiku § 201

lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatule märgib ringkonnakohus järgnevat.

7. Apellatsioonkaebuse esitamise ühe põhjendusena on kaebaja välja toonud asjaolu, et ta ei ole

rahul sellega, millist sõnastust on tema iseloomustamiseks kasutatud. Ringkonnakohtu hinnangul

ei saa halduskohtu otsuse tühistamise aluseks olla pelgalt asjaolu, kas kaebajale meeldib või ei

meeldi otsuses kasutatud stiil ja sõnastus. Eelkõige jääb kaebajale apellatsioonkaebuses toodud

seisukohtade põhjal ebaselgeks, kuidas mõista 24. mail 2012 koostatud ettekandes (tl 104)

sisalduvat lauseosa: „Vestlusel andis A. Nikiforov selgelt teada, et soovib minna avatud osakonda

ainult mõneks nädalaks ja siis sattuda tagasi lukukambrisse.“ Ringkonnakohus ei näe põhjust

kahelda nimetatud kuupäeval koostatud ettekande, mis kajastab julgeolekuosakonna ja kaebaja

vahel läbiviidud vestlust, tõepärasuses. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja tausta puudutava

informatsiooni alusel (vt nt riskihindamise ankeet, tl 80–103; kinnipeetava

distsiplinaarkaristused, tl 105–109) on võimalik teha järeldusi, mis võivad riivata kaebaja

enesehinnangut, kuid sellest ei järeldu, et kaebaja mõningane negatiivne iseloomustus muudaks

halduskohtu otsuse põhjendused ja asjas esitatud kaebajat iseloomustavad tõendid vääraks.

8. Kaebaja on ekslikul seisukohal, et distsiplinaarkaristusega määratud kartserikaristuse

ärakandmine välistab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Nimelt on

distsiplinaarkaristuse määramine vangla reaktsioon kinnipeetava juba toimepandud teole

(vt VangS § 63 lg 1), samas kui täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgiks on

vältida õigusrikkumiste asetleidmist tulevikus. Kaebaja varasem käitumine võib viidata sellele, et

aset võivad leida minevikus toimepanduga analoogsed teod. Täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamine eeldab paratamatult prognoosotsuse tegemist, mistõttu on ootuspärane, et otsuse

langetamisel võetakse arvesse kaebajaga varasemalt seotud intsidente ning ka uuemat vanglale

kättesaadavat informatsiooni kinnipeetava võimalike kavatsuste osas.

9. Samuti ei leia ringkonnakohus, et täiendavate julgeolekuabinõude rakendamine tõukaks

kinnipeetavaid tulevikus veelgi enam õigusrikkumisi toime panema. Eelnevalt märgitu kohaselt

on täiendavate julgeolekuabinõude eesmärgiks ära hoida korratuste tekkimist, kaitsta isikut nii

enda kui ka teiste eest. VangS § 69 lg-s 2 loetletud meetmed peaksid kaasa aitama VangS § 69

lg-s 1 nimetatud eesmärkide saavutamisele. Väide, et täiendavate julgeolekuabinõude

rakendamine suurendab tõenäosust, et kinnipeetav ohustab oma elu ja tervist, ei ole rohkem

usutav, kui see, et samasuguse teoga võib hakkama saada ka kinnipeetav, kelle suhtes ei ole

kunagi kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ning kes on vangistust kandnud peamiselt

avatud osakonnas. Kahtlemata avaldab vangistus isikutele erinevat mõju ning võib nõrgestada

isiku psüühikat. Samas annab just täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vanglale

võimaluse kaitsta isikuid VangS § 69 lg-s 1 nimetatud olukordadega kaasnevate tagajärgede eest.

10. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 11. märtsi 2013. a otsus muutmata. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest

apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene