1-12-4789/56 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-4789

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 2. septembri 2014

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Aleksandr Kartoškin, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest

teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Kartoškin tunnistati süüdi Harju Maakohtu 25.05.2012 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2

järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 76 lg 6, § 65 lg 2 alusel

suurendati karistust 13.03.2009 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse kandmata osa võrra ja

liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise algust loeti alates 02.12.2011. Karistusaeg

lõppeb 02.12.2016.

2. Viru Maakohtu 02.09.2014 määrusega jäeti A. Kartoškin vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohus ei pidanud kinnipeetava vabastamist võimalikuks

järgmistel, käesolevas määruses kokkuvõtlikult esitatavatel põhjustel.

2.1

Maakohus asus seisukohale, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve

kohaldamine ei ole piisavad vahendid A. Kartoškini seaduskuulekale teele suunamiseks. Tegemist on

isikuga, kes on olnud kriminaalhooldusel kahel korral. Neist ühel oli ta vabastatud vangistusest

tingimisi enne tähtaega ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Nii esimese kui teise katseaja

jooksul jätkas isik uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik

kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuivõrd puudub kindlus, et ta sel korral peab

kriminaalhoolduse nõuetest kinni ega jätka kuritegude sooritamist. Samuti võib A. Kartoškini

varasemat käitumisest järeldada, et ka elektroonilise valve kohaldamine ei suuna teda käituma

õiguskuulekalt. Positiivsed asjaolud, s.o elektroonilise valve kohaldamiseks sobiva elukoha ja ka

töökoha olemasolu, kohtu hinnangul juba märgitud negatiivseid aspekte üles ei kaalu.

3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse A. Kartoškin, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja

palub end vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega

vabastada. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.

3.1

A. Kartoškin kinnitab, et on oma varasemast käitumisest järeldused teinud ja kahetseb tehtut.

Positiivsena rõhutab ta, et kui teda pärast kuriteo toimepanemist vahistati, siis ta tunnistas oma süüd,

kirjutas puhtsüdamliku ülestunnistuse, aitas kaasa uurimisele ja oli nõus oma kriminaalasja

arutamisega kokkuleppemenetluses. Vangistuse ajal, olles sealhulgas viimase 1 aasta 2 kuu jooksul

olnud Viru Vangla avatud osakonnas, on ta pidevalt töötanud. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused.

3.2

Kinnipeetav on enda väitel mõistnud, et ei soovi ülejäänud elu veeta vanglas. Ta teab nüüd, et

kõige tähtsamaks on temale ta pere, s.o naine, laps, ema, isa ja vend, kes teda ootavad ja on valmis

teda nii moraalselt kui materiaalselt toetama. Tal on ka elukoht, kus ta elaks koos naise ja pojaga.

3.3

A. Kartoškin selgitab veel, et ta on lõpuks leidnud lahenduse oma finantsolukorra

parandamiseks. Ta pöördus abi saamiseks riigi poole pankrotiprotsessi näol, millega teda tunnistati

pankrotis olevaks. Hetkel on tal käimas võlgadest vabastamise protsess, kus teda ennast on määratud

usaldusisikuks. Tema arved pankades on aresti alt vabad ja tal on õigus kasutada rahalisi vahendeid

kuus minimaalse palga ulatuses pluss 25% tema tulust. Loetletu annab talle paindlikuma võimaluse

oma finantse paigutada, mis omakorda viib miinimumini riski tegeleda kuritegevusega.

3.4

Enda vabastamist peab A. Kartoškin vajalikuks ka seoses oma lapse tervisliku seisundiga.

Laps on 3 aastat ja 7 kuud vana ning arstid tuvastasid tal kerges vormis autismi. Ta vajab pidevat

hoolt ja tegelemist. Seetõttu ei võeta last lasteaeda ja hetkel on nad spetsiaalse erivajadustega laste

lasteaia järjekorras. Lapse hooldamise tõttu ei saa töötada ka lapse ema. Kinnipeetav märgib veel, et

kuigi tema enda ema ja isa on ka abiks, oleks tema kodus viibimine kasulik ja soovituslik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub täielikult maakohtu

määruses esitatud seisukohtadega ning leiab samuti, et A. Kartoškini tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole käesoleval ajal veel põhjendatud. Maakohus

on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, kohtu

põhistused on piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuses toodud argumentidel

puudub alus. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium esimese kohtuastme

seisukohad üle kordamata ja rõhutab täiendavalt vaid järgnevat.

5. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei võimalda A. Kartoškinit

iseloomustavad asjaolud järeldada, et käesolevaks hetkeks kantud karistusaeg on olnud piisav ja

süüdimõistetu on sellest enda jaoks ka vajalikud järeldused teinud. A. Kartoškinit on kriminaalkorras

karistatud juba viiel korral ja vanglakaristust kannab ta teistkordselt. Olles varasemalt süüdi

tunnistatud valdavalt kelmuste eest, on ta kahel viimasel korral toime pannud rasked

rahvatervisevastased esimese astme kuriteod. Seega ei ole eelnevad karistused süüdimõistetule

oodatud eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkuvalt eelistanud kiiret ja ebaseaduslikku

sissetulekut. Kuigi käesoleva vangistuse ajal on A. Kartoškin end üleval pidanud eeskujulikult ja ka

tema vabanemisjärgseid elamistingimusi saab lugeda positiivseteks, ei ole tema varasemat korduvat

kuritegelikku käitumist silmas pidades põhjendatud uskuda, et käesolev vangistus on praeguseks (s.o

rohkem kui 2 aastat enne talle määratud karistusaja lõppu) oma soovitud eesmärgi juba täitnud.

5.1

Teise olulise asjaoluna on maakohus põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et A. Kartoškin,

olles ka varem kahel korral viibinud kriminaalhooldusel, sealhulgas tingimisi ennetähtaegsel

vangistusest vabanemisel elektroonilise valve alla, pani mõlemal juhul toime uue kuriteo.

Süüdimõistetu tagasipöördumine kuritegeliku eluviisi juurde hoolimata talle antud uutest

võimalustest ja tema suhtes läbiviidavast käitumiskontrollist näitab, et hoolduse teostamine ja isegi

elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad suunamaks kinnipeetavat õiguskuulekusele. Seega

ei pea ringkonnakohus A. Kartoškini tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist

käesoleval ajal veel põhjendatuks.

6. A. Kartoškinil vabaduses elu- ja töökoha ning lähedaste olemasolu, temal võlgnevuste

puudumine ja tema vangistusaegne eeskujulik käitumine ringkonnakohut tema vabastamisele ei

veena. Perekond ja tööl käimise võimalus ei ole süüdimõistetut seni kuritegude toimepanemiselt

eemale hoidnud. Kuigi kriminaalkolleegium peab kahetsusväärseks A. Kartoškini lapsele pandud

diagnoosi ja möönab, et lapse ema on mehe kuritegeliku käitumise ning vangistuses viibimise tõttu

raskes olukorras, ei ole nimetatud põhjusel A. Kartoškini käesoleval ajal vabastamine siiski

õigustatud. Süüdimõistetu enda kaebusest nähtuvalt hoolitseb lapse eest ema koos A. Kartoškini

vanemate ja vennaga. Seega on nii lapsel kui tema emal võimalik abi saada sugulastelt.

7. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt

karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes

erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Aarne Sarjas

Tiit lõhmus