3-14-50699/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

25. september 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50699

Haldusasi

Jaak Reinomäe kaebus Eesti Advokatuuri

20.03.2014. a otsuse tühistamiseks ja õigusvastasuse

kindlakstegemiseks ning uue otsuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaak Reinomäe määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Jaak Reinomägi

Vastustaja Eesti Advokatuur

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vahistatu J. Reinomägi esitas 01.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri

20.03.2014. a otsuse tühistamiseks ja õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning uue otsuse

tegemiseks. Kaebuse kohaselt on kaebaja taotlenud aukohtumenetluse algatamist advokaat

Anti Aasmaa suhtes selle eest, et kuigi A. Aasmaa oli kaebajale riigi õigusabi korras

advokaadiks määratud, lõpetas ta kaebajale õigusabi osutamise, viidates kaebaja vaidlustuse

perspektiivitusele. Eesti Advokatuuri Aukohus keeldus 20.03.2014. a otsusega

aukohtumenetluse algatamisest advokaat Anti Aasmaa suhtes ning kaebaja selle otsusega ei

nõustu. Tuvastamiskaebus on esitatud hilisema hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgiga. Koos

kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

2. Tartu Halduskohtu 05.08.2014. a määrusega jättis kohus J. Reinomäe taotluse riigilõivust

vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata ning kaebuse käiguta ja andis kaebajale

riigilõivu tasumiseks tähtaja.

3. J. Reinomägi esitas 10.08.2014 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Kaebaja põhjendas, et taotleb riigi õigusabi Tartu Halduskohtu 05.08.2014. a määruse

vaidlustamiseks ja ka edaspidiseks kohtumenetluseks, et tagada võrdsed tingimused Eesti

Advokatuuriga. Kaebaja selgitas, et halduskohtus tema haldusasja menetlev kohtunik

kuritarvitab talle antud volitusi olukorras, kus kinnipeetaval puudub õigusabi. Kaebaja

menetlusabi taotlus on varasemalt haldusasjas nr 3-14-50654 samadel asjaoludel rahuldamata

jäetud. Viidatud asjas alandati kaebaja inimväärikust sellega, et tal takistati kohtulahendis

käsitletud Riigikohtu lahendiga tutvumast. Kaebaja ei soovi enam enda inimväärikuse

alandamist ja taotleb seetõttu riigi õigusabi. Kaebajale asjast tulenevaks võimalikuks kasuks

on enda õiguste kasutamine nii, nagu see on seadustes kehtestatud.

4. Tartu Halduskohus jättis 18.08.2014. a määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

Määruse kohaselt on tõendatud, et kaebajal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid advokaadi

teenuse eest tasumiseks, kuid maksejõuetus ei ole piisav alus riigi õigusabi määramiseks.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Käesoleval

juhul on kaebaja esitanud halduskohtule põhjaliku kaebuse koos taotlusega menetlusabi

saamiseks, teabenõude ja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Lisaks nähtub kohtute

infosüsteemist, et kaebaja on halduskohtumenetluses osalenud ka varem, esitanud kohtule

kaebusi, sh määruskaebusi. Tulenevalt eeltoodust oli kohus seisukohal, et kaebaja on isik, kes

on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades

kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses

esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning võimaliku kohtupraktika. Kuna käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud

riigi õigusabist keeldumise alus, siis ei ole riigi õigusabi andmine võimalik. Seetõttu ei ole

vajalik hinnata kaebuse edukuse väljavaateid, asja tähendust menetlusabi taotlejale ega

kaebajale asjast tulenevat võimalikku kasu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. J. Reinomägi esitas 28.08.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määruse

tühistamiseks.

Määruskaebuse kohaselt ei saa RÕS § 7 lg 1 p-i 1 tõlgendada nii, et halduskohtumenetluses

on iga isik igas asjas võimeline oma õigusi ise kaitsma. Kohtuniku uurimisprintsiibist tulenev

aktiivsus ei saa kasvada üle kaebuse esitajale õigusabi osutamiseks viisil, mida tavapäraselt

osutavad esindajad. Seetõttu tuleb vajadusel isikule riigi õigusabi siiski määrata. Kui kohtul

on põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei suuda oma teadmiste, juhtumi asjaolude ega ka

vastustaja kvalifikatsiooni ja käitumise ning teiste antud juhtumil tähtsust omavate asjaolude

tõttu kohtumenetluses osaleda viisil, mis tagaks asja lahendamise ühe istungiga, siis ei saa

kohus RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmisest keelduda. Riigikohtu lahendi

nr 3-3-1-58-05 eespool märgitud seisukohad on täielikult vastuolus vaidlustatud määruses

toodud seisukohtadega. RÕS § 7 lg 3 kohaselt võib riigi õigusabi anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1

sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte

võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust. Kohus on jätnud tähelepanuta, et

vastustajaks on advokatuur ja ilma esindajata puudub kaebajal igasugune perspektiiv oma

õiguste tagamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Kaebaja tugines määruskaebuses Riigikohtu 02.11.2005. a määrusele nr 3-3-1-58-05 ning

leidis, et vaidlustatud määrus on viidatud Riigikohtu lahendiga vastuolus. Ringkonnakohus

sellega ei nõustu. Halduskohus ei ole RÕS § 7 lg 1 p-i 1 tõlgendanud nii, et

halduskohtumenetluses on iga isik igas asjas võimeline oma õigusi ise kaitsma. Halduskohus

on vastavalt Riigikohtu lahendis märgitule hinnanud konkreetsele kaebajale riigi õigusabi

määramise vajadust. Halduskohus viitas küll uurimisprintsiibist tulenevale kohtupoolsele

aktiivsusele, kuid tugines ka kaebaja varasemale kogemusele ning käesoleva haldusasja

toimikust nähtuvale võimele oma õigusi ise kaitsta. Seega halduskohus ei lähtunud ainult

eeldusest, et uurimisprintsiip tagab halduskohtumenetluses igatahes kaebaja õiguste kaitse,

vaid lisaks kaebaja enda võimetest.

Riigikohus on kaebaja viidatud lahendis väljendanud seisukohta, et isikule, kelle puhul saab

järeldada piisavate õigusalaste teadmiste olemasolu, ei ole riigi õigusabi määramine vajalik.

Isiku võimelisus kaitsta halduskohtumenetluses ise oma õigusi, mis on RÕS § 7 lg 1 p-s 1

riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseks, ei tähenda seda, et see kehtib vaid isikute kohta,

kes omavad õigusalast haridust. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb

eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti ka isiku senisest käitumisest

protsessis (p 7). RÕS § 7 lg 3 sätestab, et riigi õigusabi võib anda § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud

piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse

tagamiseks või arvestades asja keerukust. Seega tuleks kohtul riigi õigusabi andmise

otsustamisel hinnata ka vaidlusaluse haldusasja keerukust. Kuigi halduskohus ei ole

vaidlustatud määruses otseselt maininud, et ta hindas haldusasja keerukust, näitab

halduskohtu viide kaebaja esitatud põhjalikule kaebusele ringkonnakohtu hinnangul osaliselt

ka seda, et halduskohtu arvates ei ole kaebaja probleem niivõrd keeruline, et kaebaja poleks

suutnud seda kohtule piisavalt kirjeldada. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja kaebus nii

faktiliselt kui õiguslikult arusaadavalt põhjendatud. Haldusasi ei ole ka loomu poolest

keeruline ega kohtupraktikas ennenägematu. Asjaolu, et käesolevas asjas on vastustajaks

advokatuur, ei tingi samuti kaebajale riigi õigusabi määramist. Kui lähtuda sellest, et

kaebajale tuleks poolte võrdsuse tagamiseks alati anda riigi õigusabi juhul, kui vastustajat

esindavad õigusteadmiste või –haridusega isikud, siis ei saaks peaaegu üheski haldusasjas

riigi õigusabi määramata jätta, kuna vastustajat esindavad enamasti õigusteadmiste või

–haridusega isikud. Kuigi vastustajaks on advokatuur, kuhu kuuluvad õigusharidusega isikud,

on poolte võrdsuse piisavaks tagajaks kaebaja enda kogemused ning halduskohtus rakendatav

uurimisprintsiip. Seega on halduskohus õigesti RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keeldunud riigi

õigusabi andmisest ning ringkonnakohus ei pea põhjendatuks riigi õigusabi andmist

RÕS § 7 lg 3 alusel.

8. Kaebaja märkis riigi õigusabi taotluses, et tema haldusasja menetlev kohtunik kuritarvitab

enda volitusi olukorras, kus kinnipeetaval puudub õigusabi. Ringkonnakohus leiab, et selline

väide on paljasõnaline. Asjaolu, et väidetavalt alandati haldusasjas nr 3-14-50654 kaebaja

menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisel kaebaja inimväärikust, ei anna kuidagi alust talle

käesolevas asjas riigi õigusabi määrata.

9. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a

määrus muutmata.

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/